Koba apokal?psis. Spiooni m?lestused

Koba apokal?psis. Spiooni m?lestused Edvard Radzinsky Jossif Stalinist jutustava romaani „Koba apokal?psis. Spiooni m?lestused“ aluseks on kirjanikule saadetud anon??mne p?evikulaadne k?sikiri, kus Koba ehk Jossif Stalini elulugu esitatakse ?he tema l?hima kaasv?itleja suu l?bi. Too kaaslane on olnud Stalini k?rval alates Stalini lapsep?lvest kuni suure juhi viimaste elup?evadeni. Kolmest osast ? „Jossif Stalin. M?lestused minu s?brast Kobast“, „Jumalate hukkumine“ ja „Viimane m?istatus“ – koosnev teos elustab meie m?lus N?ukogude Liidu nimelise riigi, aitab m?ista tolle re?iimi olemust ning avab selle k?ige salap?rasema ja kohutavama tegelase Jossif Stalini kuju. Ajaloolase haridusega Edvard Radzinski (snd 1936) on tuntud vene n?itekirjanik, stsenarist ja biograaf. Mitmed tema kirjutatud Venemaa ja N?ukogude Liidu poliitiliste murrangute keskmes asunud juhtfiguuride biograafiad on Eesti lugejale h?sti teada. Kirjastuses Varrak on Margus Leemetsa t?lkes ilmunud tema raamatud „Stalin“ (e.k 2000), „Nikolai II: Venemaa viimane tsaar“ (e.k 2001), „Rasputin: elu ja surm“ (e.k 2002), „Napoleon: elu p?rast surma“ (e.k 2003) ja „Aleksander II: Venemaa lootuse ja terrori vahel“ (e.k 2005). Radzinski biograafiad paistavad silma emotsionaalsuse ja poeetilisusega ning julgusega k?sitleda ajalugu eelk?ige haaravate ja vapustavate lugude varasalvena, mis annab v?imaluse esitada tegelikkuse ilmestamiseks ka p?nevaid ja kujutlusv?imet toitvaid h?poteese. Edvard Radzinsky Koba apokal?psis. Spiooni m?lestused Selle k?sikirja sain ma Pariisis 1976. aastal. Ma elasin siis v?ikeses v??rastemajas „Delavigne” Ladina kvartalis. Olin tulnud oma n?idendi esietendusele ja enne selle algust andsin intervjuu Pariisi ajalehele. J?rgmisel p?eval ulatas portjee mulle t?seda ?mbriku… Selles oli masinakirjas venekeelne k?sikiri ja eba?htlase k?ekirjaga k?sitsi kirjutatud kiri. „Kaasmaalane! Lugesin teie intervjuud „Monde’is”. Sain teada, et te otsustasite (t?psemalt ?eldes v?tsite julguse) kirjutada „esimese bol?evistliku tsaari Jossif Stalini” biograafia. Nii nimetasite te minu kallist s?pra Kobat. Ma olen vana. Ma kustun kiiresti, elup?evi maa peal on mul v?he j??nud. Ja k?ik, mis ma olen aastak?mnete… milliste aastak?mnete!.. jooksul kirja pannud, kaob v??ras linnas lihtsalt ?ra. Ma otsustasin kiirustada… ma pean kiirustama… Ma annan k?sikirja teile. Ma olen seda kirjutanud siis ja ka siin. Siis, riigis nimega NSV Liit, kirjutasin ma ?ksikasjalikult ja pean tunnistama, et iluk?neliselt. (Nagu paljud revolutsiooniaastatel, nii ka mina lustisin kirjandust, kavatsesin koguni romaani kirjutada. Seep?rast valisin ka kirjandusliku elukoha – ma elan siin, Ladina kvartalis, kus mind, vana revolutsion??ri, ?mbritsevad mulle l?hedased kallid varjud. Minu maja poole vaatavad revolutsiooni isa Camille Desmoulins’i korteri aknad. Ka giljotiini isa sakslane Schmidt elas siin l?hedal. Paari sammu kaugusel siit kirjutas Beaumarchais oma Figaro… Tema jultunud naljade ?le, mis kiskusid paljaks aristokraadid, lagistasid naerda needsamad aristokraadid. Ja peagi saatsid samasugused Figarod giljotiinile kogu selle l?butseva t?prakarja. Pidage meeles: k?ige ohtlikumad ideed s?nnivad maailma lustlikul tantsusammul. Nad s?nnivad sageli maailma meie kalli Gruusia lesginka saatel.) Ma l?petasin oma m?rkmete kirjutamise siin, v?lismaal, ja kahjuks l?hidalt. K?si v?riseb (Parkinson). V?riseb j?uetu k?si, mis oli nii osav tapma. Ma ei looda, et need minu m?rkmed aitavad teil m?ista „meie Kobat”, nagu h??dsime seltsimees Stalinit meie, tema vanad ja ustavad s?brad. Kas on v?imalik m?ista niisugust inimest? Ja oli ta ?ldse inimene? Kuid aitavad m?ista Koba surma. Selle kohta on kirjutatud palju igasugust jama. Koba vihkas Trotskit, kuid hindas tema m?tteid. Trotskile kuuluvad s?nad, mida Koba t?histas kolme h??um?rgiga: „Me lahkume, kuid l??me h?vastij?tuks ukse nii k?vasti kinni, et maailm v?patab…” Need s?nad k?ivad otseselt Koba elu kohta ja veelgi rohkem tema surma kohta. Oma intervjuus te ?tlesite, et tahate r??kida Koba ihukaitsjatega, kes olid tema juures suvilas sel ??l. Tol saatuslikul ??l, kui k?ik see juhtus! T?hi t??! Nad ei tea midagi. Praegu elavatest inimestest tean ainult mina, tema lohutamatu s?ber Fud?i, kes ei lakka temale m?tlemast. Koba on endiselt Fud?i k?rval. Sellised nagu Koba ei lahku. Nad kaovad vaid ajutiselt ajaloo varju. Ja uskuge: Peremees, nagu nimetas ?igustatult maa „meie Kobat”, naaseb oma Impeeriumisse. Muuseas, k?ike seda ?tles ette ta ise, minu unustamatu s?ber Koba. Minu neetud vaenlane Koba. Ta tuleb ??siti sageli minu juurde, niipea kui ma uinun. Ma tunnen tema l?hna – generalissimuse v?idunud vormikuue vanainimese higi l?hna.” Allkirja ei olnud. Edasi j?rgnes k?sikiri. Toon selle ?ra ilma v?himategi muudatusteta koos epigraafidega, mis olid omaette lehek?ljel. ESIMENE RAAMAT Jossif Stalin M?lestused minu s?brast Kobast „Alates 1917. aastast sai Venemaa ajaloost bol?evike partei ajalugu. K?igest k?mme aastat hiljem sai Venemaa ajaloost Stalini biograafia.” „P?rast tema surma oli palju kuulujutte tema teisikutest. Mingeid teisikuid tal ei olnud. Kuid p?hjus kuulujuttudeks oli.” Must foto[1 - Jaotus peat?kkideks, peat?kkide pealkirjad ja kursiivid on minult. (E. R.)] Meil oli ?hine foto. Sellel olid Koba, mina ja meie s?brad: Aljo?a Svanidze, Avel Jenukidze, Kamo Ter-Petrosjan, Nestor Lakoba, vennad Sergo ja Papulia Ord?onikidze… Me seisame, k?ed ?ksteise ?lgadel. Seisame ?hes viirus, grusiinidest s?brad enne uljast tantsu. Kui ta hakkas meid h?vitama, ei peitnud ta fotot laualaekasse. Ta ainult kattis korralikult musta v?rviga need, kelle ta oli saatnud laagrisse v?i (sagedamini) hauda. L?puks j?i ta fotole ?ksinda. Ta seisis, k?ed kadunud s?prade n?htamatutel ?lgadel. ?mberringi mustendas, selle taga peitusime meie. Miks j?ttis ta foto lauale? Seda tean ainult mina. Sest ainult mina tundsin t?elist Kobat. Revolutsiooni pantrit. Revolutsiooni m?rtsukat. Tundsin paremini, kui ta ise ennast tundis. Seep?rast olen ma ka elus – ainsana tema s?pradest. Kuid teid huvitab Koba l?pp. Kohutav ja n?rune nagu peaaegu k?ik saladused. Ma olen v?sinud tema surma kaitsmast. Ma ei ole ju lihtsalt vana. Ma olen uskumatult vana, kuid elan siiski veel. M?nikord n?ib mulle, et see on tema, Koba, kes hoiab mind siin, et ma r??giksin ?ra… Muidu ta mul minna ei lase. Ta k?sutab mind ka sealt. Minu lahkumine Ma lendasin NSV Liidust ?ra 4. m?rtsil 1953. aastal. Sel p?eval kell kuus hommikul kuulis kogu riik diktor Levitani h??lt, mis meie teadvuses seostus Koba suurejoonelise kujuga. Pidulik kaunik?laline h??l teatas esimest korda tema haigusest. Ajalehed k?lvati ?le kirjadega kogu maalt. Inimesed pakkusid oma verd, oma elu, et ainult ta p??sta. Meditsiiniakadeemia pidas istungit – t??tati v?lja tema ravimise taktikat. Minul polnud p?hjust k?ike seda kuulata. Kolm p?eva enne seda, ??l vastu 1. m?rtsi, ma teadsin juba, et Koba elu on l?ppenud… Ja et seal, L?hisuvilas, lamab surev, abitu keha… Aga mina j?in ellu. Elus eesel, allaheitlik koormaloom, kes on parem surnud l?vist. Seda on korratud miljoneid kordi, et lohutada meid, viletsaid eesleid. Kuid ma olin siiski olnud k?rgustes, kuhu p??sevad vaid taevaelanikud. T?nu Kobale. Minu neetud vaenlasele Kobale. Minu hellale s?brale Kobale. Niisiis, 4. m?rtsil istusin ma lennukisse, mis l?ks Rooma. Ma ei tohtinud viivitada. Ma s?itsin lennuv?ljale ajal, mil p?ikesepaistelisel m?rtsikuisel t?naval k?las k?ikidest valjuh??ldajatest ikka seesama Levitani h??l, kes piduliku nukrusega luges ette j?rjekordset b?llet??ni Koba tervisliku seisundi kohta: temperatuur, pulss, verer?hk, leukots??tide hulk tema veres. Otsekui oleks tal samasugune veri nagu k?igil. Ta suri j?rgmisel p?eval kell ?heksa ja viisk?mmend minutit. Mina olin sel ajal juba Roomas, vanas konspiratiivkorteris. Korter oli k?ige ?lemisel korrusel. R??giti, et selle maja olevat 17. sajandil ehitanud kurtisaan Fiametta. Ma polnud varem m?rganud, et siin ei olnud lifti. N??d ronisin vaevaliselt marmortrepist ?les. Kuid ma olin elus ja Koba oli surnud. Ma istusin akna all, vaatasin Piazza Navonat ja kuulsat purskkaevu… Oli m?rtsikuu, kuid juba oli palav, ma t?mbasin kardinad ette. Ma nutsin. Surnud oli ju minu s?ber. „Kergem on taluda venna kui s?bra surma,” ?tleb meie, grusiinide vanas?na. Ma nutsin ka hiljem, kui meenutasin tema viimast p?eva – 28. veebruarit… T?psemalt ?eldes viimast p?eva, mil ta oli k?ikv?imas Koba, kohutav Koba, revolutsiooni panter. Tagasi NSV Liitu ma enam ei l?inud. Sel samal korral Roomas kirjeldasin ma v?rskete m?lestuste p?hjal toda p?eva, 1953. aasta 28. veebruarit… Ja j?rgmist p?eva. „Too p?ev” – 28. veebruar. Hommik Kahek?mne kaheksandal, veebruari viimase p?eva hommikul pidin ma s?itma tema juurde L?hisuvilasse. Kogu maa uskus tol ajal, et Koba elab ja t??tab Kremlis. Kogu ?? kuni koiduni oli valgus aknas Kremli m??ri kohal. ?petajad t?id ?htuti kooli?pilasi Punasele v?ljakule n?itamaks neile kustumatut akent, et nad teaksid: nende isad puhkavad p?rast t??d, aga kodumaa isa t??tab v?simatult, muretsedes meie k?igi p?rast. Tegelikult elas Koba Romanovite eeskujul, kes elasid Tsarskoje Selos, linnast v?ljas suvilas, k?igest kolmek?mne kilomeetri kaugusel Kremlist (seep?rast nimetatigi seda L?hisuvilaks). Tulihingeline armeenlane arhitekt Miron Mer?anov ehitas Kobale selle toreda arvukate verandadega suvila. L?hisuvilat ehitati Koba soovide j?rgi korduvalt ?mber. Kuid arhitekt ise ei saanud ?mberehitusi j?lgida. Muutuda l?hedaseks minu s?brale Kobale oli ohtlik. Surmohtlik. Mina maksin viie laagriaastaga. Peaks lisama „k?igest”. Vaene arhitekt paljude vangla-aastatega. Ka siinkohal peaks lisama „k?igest”. Sest ette oli n?htud maksta oma eluga. Muud tasu v?ttis Koba talle l?hedastelt inimestelt vastu harva. Sellesse l?busasse rohelusse uppuvasse L?hisuvilasse asus Koba elama p?rast oma naise surma. Alates 1932. aastast oli Kremlis ainult tema kabinet, kus ta t??tas ?htuni. Oma Kremli korteris ??bis ta harva, tema elu m??dus n??d suvilas. Igal ?htul s?itsid mitu ?hesugust musta „ZIS-i” Kremli Spasskaja torni v?ravast v?lja ja kihutasid kohti vahetades metsiku kiirusega L?hisuvilasse. Kogu marsruut oli otsekui lahinguv?li. Teed kaitsesid autopatrullid ja ?le kolme tuhande riikliku julgeolekuteenistuse t??taja. Maantee viis l?bi metsasalu. Metsasalus puude vahel, sisses?iduteel suvilasse ja piki selle l?pmatut tara seisid needsamad KGB t??tajad („t?ekistid”, nagu Koba neid vanast harjumusest nimetas). Maja ?mber oli suur lahmakas maad, millel kasvas Moskva-l?hedane valgusk?llane mets, siin olid kased, haavad, k?rged m?nnid ja kuused. L?bi kogu selle metsa olid rajatud asfalteeritud teerajad, p?stitatud arvukalt laternaposte. Siinsamas laternate juures peitsid end „t?ekistid”. Krundile oli kaevatud madal tiik ja oli supelmaja, kuigi Koba siin kunagi ei supelnud. Puude vahel tiigi ?mber peitusid samuti valvsad „t?ekistid”. Kui ihukaitse oli end kohmakalt ?ra peitnud ja Koba neile peale sattus, virutas ta neile jalaga. Suvilas valvasid m?ned k?ige kontrollitumad „t?ekistid”. Ametlikult nimetati neid „J. V. Stalini k?sundusametnikeks”. Omavahel nimetasid nad suvilat „objektiks” ja ennast „objektile kinnistatuteks”. „Kinnistatud” elasid spetsiaalses juurdeehituses. Sageli ??bisin seal ka mina, kui ma j?in ??seks L?hisuvilasse. Seda juurdeehitust ?hendas suvilaga uks. Ma nimetaksin seda p?haks ukseks. „Kinnistatutel” oli ?igus seda avada ainult siis, kui Koba helistas. See uks viis tema ruumidesse – puupaneelidega vooderdatud kahek?mne viie meetri pikkusesse koridori. M?lemal pool koridori olid Koba toad. ?sna tagasihoidlik elamine inimese kohta, kes valitses kolmandikku maakerast. (Meie, revolutsiooni lapsed, p?lgasime n?rust kodanlikku luksust.) Ma r??gin k?ike seda ?ksikasjalikult, muidu ei ole arusaadav, mis siis ikkagi juhtus tol 28. veebruari p?eval ja tol ??l vastu 1. m?rtsi. ??l, mis j?i mind igaveseks saatma. Eelmisel ?htul heitsin ma magama varakult, sest algamas oli minu elu k?ige t?htsam p?ev. Kuid juba p?rast kella nelja hommikul ?ratas mind ?les Koba telefonik?ne (see oli tema tavaline helistamise aeg, p?rast kella nelja hommikul, tavaliselt heitis ta magama siis, kui „k?lalised” olid lahkunud). Koba ?tles, et „seadeldis” t??tab halvasti ja et ma tuleksin seda kontrollima hommikul kella k?mneks. Pealtkuulamisseadeldis oli paigutatud L?hisuvila igasse tuppa, Kremlisse ja Poliitb?roo liikmete korteritesse. See tolle aja kohta enneolematu tehnikaime loodi 1952. aasta suvel (ma r??gin sellest edaspidi ?ksikasjalikumalt). Alates 1952. aastast sai Koba suvilast lahkumata kuulata pealt k?iki selle ruume, Kremlit ja Poliitb?roo liikmete kortereid. Veebruari viimane p?ev oli pakaseline ja p?ikesepaisteline. Lumi ei olnud veel ?ra sulanud, aed oli lumevaibaga kaetud. Ma tulin suvilasse kella k?mneks ja istusin koos „kinnistatutega” k??gis. Me k?ik ootasime kellahelinat – Koba kutset. V?liskaitse teatas: tubades „liikumist ei ole”. Ihukaitse keeles t?hendas see, et Koba magab. Kusjuures „v?liskaitse” (ihukaitsjad suvila ees) ei teadnud, kus nimelt ta magab, millisesse tuppa oli Valjake talle ??seks aseme teinud. Ka see oli riigisaladus. Ainult „kinnistatutel” (ihukaitsjatel suvila sees) oli ?igus teada, kus veetis ?? minu salap?rane s?ber. Praegu j?lgis „v?liskaitse” pilku p??ramata aknaid. Tavaliselt t?mbas ta ?rgates ise kardinad akna eest. Alles siis sai „v?liskaitse” teada, missuguses toas ta magas ja teatas otsekohe tema ?rkamisest „kinnistatutele”. Kuid ma ei kahelnud, et Koba oli juba ammu ?leval. Ja teeskles magamist – ei t?mmanud kardinaid eest ?ra, vaid kuulas t?helepanelikult „seadeldist”. Ma teadsin ka seda, et ta teeskleb viimast korda. L?puks ometi! Umbes kell ?ksteist helistas „v?liskaitse”: „V?ikeses s??gitoas on liikumine! ” See t?hendas: Koba t?mbas kardinad eest toas, mida nimetati v?ikeseks s??gitoaks. Suvila k?igist tubadest valis ta tavaliselt v?lja ?he ja elas selles: s?i, t??tas ja magas. Ega lahkunud enam sellest toast. Siia l?litati k?ik telefonik?ned. V?ikesest toast sai suure impeeriumi pealinn, kolmandikku inimkonnast juhiti siit. Sel tema viimasel p?eval osutus selleks kohaks v?ike s??gituba. Nii nimetati seda erinevalt suurest s??gitoast, tohutust saalist, kus leidsid aset tema kohtumised kaasv?itlejatega Poliitb?roost. Kohtumised, mis kasvasid ?le ?isteks s??minguteks. „K?lalised” (nii nimetas ta Poliitb?roo liikmeid) tulid kohale kesk??ks. Siis l?ks pidutsemiseks, s??di ja joodi… Ta ise j?i v?he, kuid kostitas „k?lalisi” heldelt ning nood ei julgenud keelduda. Keeldumine t?hendas: kardad, et vein p??stab keele valla. J?relikult… S??minguga k?is kaasas purjus „k?laliste” kohustuslik l?butsemine: r??giti anekdoote (r?igeid) ja tehti palju nalja. K?ige populaarsem ja igihaljas nali oli see, et kui keegi t?usis toosti ?tlema, pandi tema istumise alla tomat. Koba naeris armulikult ja „k?laline”, kes oli tomati tagumikuga puruks litsunud, oli ?nnelik: ta naljatab, naerab, j?relikult ei ole ta vihane! S??ming l?ppes tavaliselt ??sel p?rast kella nelja ja siis lubas ta j?uetuks j??nud naljavendadel minna magama. Kuid Koba viimasel eluaastal l?ppesid rahvarikkad kogunemised suvilas ?ra. Kadusid suure s??gitoa endised sagedased k?lalised Poliitb?roo liikmed Voznessenski ja Kuznetsov, nad lebasid n??d Donskoi kloostri hauas number ?ks, „v?ljan?udmata laipade hauas”, kuhu visati maha lastud Kremli „bojaaride“ ?rap?letatud kehad. Koba ei kutsunud enam suvilasse vana kaardiv?ge: Mikojani, Molotovi ja Kaganovit?it… N??d kutsus ta siia k?igest nelja meest: Beriat, Hru?t?ovi, Malenkovi ja Bulganinit. Nemad olid tema alalised k?lalised. Kuid ma teadsin: varsti ei kutsu ta enam ka neid. Muidugi teadsid seda ka nemad… Tavaliselt ei l?inud Koba magama kohe p?rast seda, kui Poliitb?roo naljavennad olid ?ra s?itnud. Ta t??tas v?i ajas juttu poolharitud „kinnistatutega”. Jutustas uljaid juhtumeid ajast, mil ta oli v?lja saadetud, luiskas vanainimese kombel ?ht-teist juurde. Kui mina olin suvilas, rakendati p?rast k?laliste lahkumist hobune ette. Me s?itsime kaarikuga L?hisuvila aias ringi. V?i tegime siin natuke t??d. Talle meeldis hoolitsetud aed, nagu see meeldis meile k?igile, Gruusia vanameestele. Kuid lilli istutada ta ei sallinud, ?ldse vihkas ta f??silist t??d. Ainuke asi, mis talle meeldis, oli oksak??ridega ?ienuppe maha l?igata. „Vanamees… Kahju temast, ” ?tles mulle ?kskord keegi ihukaitsjatest. Kui nad oleksid teadnud, mida see „vanamees“ tollal kavandas… T?si, mingit vanameest olemas ei olnud. Oli minu s?ber Koba, vana revolutsiooni panter, kes valmistus enneolematuks h?ppeks. Maailm elas apokal?psise ootuses. Kuid sellest hiljem. L?puks k?las k??gis tema toast kellahelin, see oli signaal, et talle toodaks teed. Tavaliselt viis tee hommikuti suvila komandant Orlov. Kuid Orlov (ta oli eelmisel ?htul puhkuselt tagasi j?udnud) teatas, et ta on k?lmetanud. Koba kartis paaniliselt nakkust ja keelas tal kohale tulla. Tee viis komandandi abi, v?ikest kasvu ja laia?lgne Lozgat?ov (kasvult v?ikesele Kobale meeldisid v?iksekasvulised inimesed). Ma m?letan, et enne kui tema juurde l?ks, l?i Lozgat?ov risti ette. Seda tegid k?ik „kinnistatud”, asudes k?ige hullemale teekonnale – minema tema juurde. Ma kuulsin, kuidas Lozgat?ov lahkudes k?sutas kokka: „Omlett Peremehele.” Ta avas p?ha ukse tema koridori ja l?ks hoolikalt s??rikutega klobistades. Koba ei sallinud, kui siseneti vaikselt. Ta ?tles „hiilimisi”. Tema v?ga terav kuulmine hakkas j?rele andma ja „kinnistatud” pidid eriti valjusti trampima. Umbes k?mne minuti p?rast tuli Lozgat?ov tagasi ja andis mulle edasi Koba k?su „minna tema juurde”. Ma l?ksin v?ikesesse s??gituppa, kuid see oli t?hi. See oli suvila k?ige mugavam tuba. Nurgas praksusid kaminas puud. „T?rgi diivanil” vedeles ??s?rk. Keset tuba seisis s??gilaud, see oli nagu tavaliselt ikka pabereid t?is. L?kanud paberid eemale, s?i ta selle laua taga. Ka praegu oli siin teemasin, hommikus??gi j??nused… Ma l?ksin m??da ?mmargusest lauast v?imumehe telefonidega (otse?hendus riikliku julgeolekuga, teine, kahekohaliste numbritega, oli Poliitb?roo liikmetele helistamiseks ja siis tuli kuulus k?rgsagedusaparaat, see oli valitsusside jaoks) ning j?udsin v?ikese s??gitoaga ?hendatud verandale… Nagu ma olingi oletanud, oli Koba juba ammu ?leval. S??nud hommikueine, oli ta n??d l?inud v?ikesest s??gitoast verandale, mida valgustas k?lm talvep?ike. Ta lamas diivanil, seljas generalissimuse vormikuub ja jalas pid?aamap?ksid. Viimastel aastatel oli talle hakanud meeldima kanda s?jav?emundrit. Munder varjab iga. Kaunistab seda, muutmata inimest naeruv??rseks, nagu vahel juhtub ?lesl??dud vanameestega. Ta lamas, vormim?ts n?gu varjamas, et p?ike silma ei paistaks. (Muuseas, mis p?ike see Moskvas ?ldse on! T?eline p?ike on meie v?iksel kodumaal.) V?ikesel laual oli pudel „Narsaani” ja poolik veeklaas. Koba lamas ja kuulas. „Seadeldis” t??tas valjusti. Sisse oli l?litatud Beria korteri pealtkuulamine, sealne s??gituba. Ka seal s??di n?htavasti hommikueinet. Naiseh??l k?sis gruusia keeles midagi ostude kohta. Beria vastas vene keeles, et k?ik on ostetud. J?rgnes vaikus, kostis ainult vali matsutamine. Beria s?i alati k?rarikkalt… Mind n?hes kergitas Koba end diivanil, pistis jalad lapitud viltidesse (viimasel ajal l?ksid tal jalad k?vasti paiste). „Palju ma ka ei kuula – mitte sittagi! Teab, pasahunnik mingreel… kindla peale teab… L?lita Hru?t? sisse. Minul ei taha miskip?rast h?sti ?nnestuda.” Ma l?litasin sisse Hru?t?ovi korteri. Too r??kis naeru lagistades roppu anekdooti. „Ja see narr teab ka kindla peale!” ?tles Koba ja k?skis l?lituda Molotovi korterisse. Seal valitses vaikus. Oli kuulda samme ja k?hatusi. L?puks kostis Molotovi h??l: „Kas v?ljas on k?lm?” Vastas vanaeide h??l (n?htavasti oli see teenijanna, Molotovi naine Polina ?emt?u?ina oli sel ajal vanglas): „M?rtsi kuu ju. M?rtsis, Vjat?eslav Mihhailovit?, on alati jahe.” „Et nagu ?eldakse „kui on m?rts, siis on ilm k?rts”,” n?ustus Molotov ja j?lle valitses vaikus. „Ja see t?bras teab ka,” muigas Koba. Ei, tollal nad ei aimanudki, et on olemas uus, tolle aja kohta uskumatu „seadeldis”, millega kuuleb vahemaa tagant. Kuid nad teadsid v?ga h?sti, et neid kuulatakse pealt. Enne „seadeldise” leiutamist kuulati neid pealt aparatuuriga, mis oli seatud ?les majja, kus nad elasid. Malenkovi korteri kaudu (neljandal korrusel) kuulati pealt Hru?t?ovi (viiendal korrusel), Budjonn?id kuulati kolmandal korrusel ja nii edasi. Selle vana „pealtkuulamisaparaadi” olid paigaldanud Beria ja talle alluv riikliku julgeoleku ministeeriumi eritehnika valitsus. 1952. aasta suvel ilmus uus „seadeldis”, kuid ei Beria ega riikliku julgeoleku ministeerium olnud asjast teadlikud. Ja Beria kukkus kohe „seadeldise” t??tamise esimesel p?eval sisse. Kukkus kohutaval kombel sisse. Kuid sellest hiljem… „T??tab otse ?eldes sitasti,” ?tles Koba. „Eile kadus Molotovi korter ?ra.” „See on normaalne,” ?tlesin mina, „eile oli tugev tuul, see segas.” „Aga misp?rast see l?litub m?nikord iseenesest v?lja? Kuulad ja ?kki on vaikus!” „Oh ei, Koba, sa vajutad j?lle valet nuppu.” Kogu see aeg (sellest ajast peale kui „seadeldis” ?les pandi) vajutas Koba perioodiliselt valedele nuppudele ja oli kangesti tige. Tehnikat ta ei jaganud. „?kspuha, pask,” res?meeris Koba heatahtlikult. Ta oli heas tujus, seda tuli n??d harva ette – ainult siis, kui ta oli terve. Ta l?litas „seadeldise” v?lja ja ?tles: „Tule ?htul Kremlisse. Vaatame filmi. Sina t?lgid.” Selgus, et Pavlov (tema tavaline t?lk) oli haigeks j??nud. Haiglas oli ka tema kaitsemeeskonna uus ?lem polkovnik Novik. Ma sain aru, et meie omad tegutsesid. K?ik l?ks, nagu oli kavandatud. „Ja too oma „M?rkmed” kaasa,” lisas Koba. „Aga n??d joome teed.” Ta helistas k??ki. Nii et suvilast kohe ?ra s?ita mul ei ?nnestunud. Aga oli kange tahtmine! V?imalikult kiiresti! Ma ju teadsin, mida tema intuitsioon v??rt oli. Saatan sosistas talle alati ?igeaegselt k?rva. Lozgat?ov t?i veel teed ja Koba lemmikkeedise k?dooniamoosi. Koba asus ?lirahulikult teed jooma, aimamata, et see oli tema viimane hommikune teejoomine. J?in ka mina. Kuid sedapuhku Saatan vaikis. L?bin?gelik Koba ei aimanud midagi. Muuseas, ega see temaga ?ksi nii ei olnud. Ma olen kuulnud, et Rasputin, kes ?tles sageli ette teiste inimeste surma, oli oma hukkumise ??sel l?bus, istus v?himagi k?hkluseta autosse oma tapjate k?rvale ja s?itis vastu oma hukule. Viltul??gid tulevad ette ka Saatanal. T?psemalt ?eldes on hetki, mil v?im ei ole tema k?es. Tee joodud, k?skis ta mul uuesti „seadeldise” sisse l?litada. N??d tahtis ta kuulata oma suvilat. Juurdeehituses, kus elasid „kinnistatud”, vaieldi. „Ei, viige need ?ra,” k?las Valjakese h??l. „Jossif Vissarionovit? tahab k?ia vanades!” N?htavasti oli ihukaitsja toonud uued vildid. K?las pesulaohoidja Butussova h??l: „Valjake, tema omad on p?ris ?ra lagunenud.” „Tal on jalad haiged, seep?rast tahab ta vanu jalatseid,” seletas Valjake. Koba l?ks morniks, koputas teelusikaga vastu alustassi. Ma teadsin, et praegu m?tles ta: „Seda ei oleks tohtinud ?elda.” Tema kohta ei tohtinud mitte midagi ?elda. Valjake Istomina oli vanem ?de-perenaine, kuid mitte ainult. Ta oli puhas, heledanahaline, kenakene. Ja alati r??mus, alati heas tujus. Ta toodi Koba juurde p?rast tema naise surma. Ta oli siis kaheksateistk?mmend aastat vana, n??d l?henes ta neljak?mnele. Vananes koos Kobaga. Koba r??kis temaga harva. Naine tegi voodi ?les. Heitis sinna, kui ta k?skis. Ja k?llap vastas hirmust ja austusest kivistudes tema l?hikese karvase keha vaiksetele hellitustele. Ja l?ks ?ra kohe p?rast… Naine nuttis sageli ilma mingi p?hjuseta, k?llap vist naiselikult haletsedes ?ksikut vanameest. Siis p?hkis ta vaikides naise pisaraid ja ajas ta range h??lega minema. Ma m?letan, et 1946. aastal, p?rast seda, kui ta oli mu laagrist tagasi toonud, kutsus Koba mu j?lle L?hisuvilasse. Valjake tuli v?iksesse s??gituppa, kus me Kobaga istusime, talle voodit ?les tegema. ?kki k?sis ta naiselt: „Kas inimesed r??mustavad v?idu ?le?” „R??mustavad! Ja kuidas veel! T?navad teid, Jossif Vissarionovit?. Nad surid ju, teie nimi huultel.” Koba suudles naist. Esimest korda minu juuresolekul. Aga v?ib-olla ?ldse esimest korda. Valjake puhkes nutma ja noogutas naljakalt peaga. „Mine, mine,” ?les Koba p?lglikult. Naine lahkus kiiresti toast. „Nutab, aga misp?rast – katsu sa aru saada,” ?tles ta mornilt. Kuid ma naasen Koba viimase hommiku juurde. Kui ta oli teejoomise l?petanud, oli kell ?ksteist ja kolmk?mmend minutit. Ma n?gin laual teekannu k?rval raamatut, mida ta luges: Anatole France „Viimased lehek?ljed”. See pealkiri r??mustas mind. Ta luges viimasel ajal seda raamatut sageli. Selles oli dialoog, mis kandis pealkirja „Jumalast ja vanadusest”, mis oli ?leni tema m?rkusi t?is kirjutatud. France irvitas Jumala ?le. Koba oli r??msalt kirjutanud lehek?lje servale: „Hi-hi!” Ta m?rkas minu pilku. „Usud ikka veel? Ma tean, sa usud! Aga kui Ta on K?igev?eline ja ?litark, siis milleks selline m?ttetus? Alguses oled sa liiga noor, p?rast liiga vana, aga esimese ja teise vahel on jama, m??davilksatav hetk. On aeg lahkuda, aga sa pole elanudki! „Meie rumal punane veri keeb kulutamata j?u tules…” Palju sa ka teinud poleks, k?ik neelab surm alla… Eile leidsin Buhhart?iku kirja. Ta tsiteerib selles…” Koba luges paberilt maha, n?htavasti oli ta v?lja kirjutanud: „„Elu on kom?diant, kes vigurdab pool tundi laval ja unustatakse kohe ?ra; see on jutustus, mida on r??kinud loll: selles on palju s?nu ja kirge, aga puudub m?te…”” Ta kordas: „„Aga puudub m?te”… M?tet ei teadnud ka Buhhart?ik. Ei, kui Jumal oleks olemas ja oleks olemas teine, t?eline maailm, mis kustutaks meie elu selles maailmas, siis oleks see kohutav! Aga kui seal ei ole midagi, siis on see veelgi kohutavam…” Kui ta oli toibunud, vihastas ta nagu alati, kui ta oli olnud avameelne. „Olgu pealegi, k?i persse!” (Naljakas, viimasel ajal oli ta minuga r??kides sageli meenutanud Buhhart?ikut – nii oli Buhharinit hellalt h??dnud Lenin. Ja n??d r??kis temast sageli Koba, kes oli Buhharini maha lasknud ja teda h?bistanud.) Mind viidi koju kell ?ks p?eval. Kui ma koju j?udsin, kahvatus minu naine. „Kas midagi on juhtunud?” „Ei ole,” vastasin mina. „Veel ei ole midagi juhtunud.” Rohkem ei ?elnud ma midagi. Ja tema, nagu ?ks korralik gruusia naine kunagi, ei k?sinud rohkem midagi. Heitsin magama, ?rkasin kell kuus. Panin puhta pesu selga… Kui midagi peaks juhtuma, siis Jumala palge ette peab minema puhtas pesus, nagu mulle ja Kobale seminaris ?petati. S?in. ?htul kell kaheksa kolmk?mmend tuli auto mulle j?rele. 28. veebruar. Koba viimane ?htu Kremlis Kell ?heksa ?htul toodi mind Kremli kinosaali. Koba j?udis L?hisuvilast kohale natuke hiljem ja istus minu k?rvale. Beria istus temast teisel pool. See oli vana Ameerika kauboifilm, mis oli leitud Hitleri punkrist. See oli saksakeelne, ma t?lkisin kohusetruult. Film l?ppes kella ?heteistk?mne paiku. Koba siunas seda, ta oli ?rritatud, n?htavasti kuskilt valutas. Kui valutas, muutus ta raevukaks, vihkas k?iki. P?rast filmi l?ppu muutus ta miskip?rast l?busaks (n?htavasti l?ks valu ?le). Vaatas mulle otsa ja hakkas naerma: „No on alles l?ust… Vana, kortsuline…” Siis k?sis: „Ja kus sinu „M?rkmed” on?” (Ma tulen veel tagasi oma „M?rkmete” juurde, mis talle rahu ei andnud.) Ma l?in k?ed kokku: „Unustasin!” Koba ?tles s?nad, mida me k?ik nii v?ga ootasime: „„M?rkmed” tood veel t?na suvilasse, paned feldj??grite tuppa posti juurde. Lase koju jalga. Pikalt sind vaadata on vastik. Muudkui m?tlen: kas me t?esti oleme sarnased?” L?ks t?ide! K?ik l?ks nii, nagu me olime kavandanud! Ma pidanuks r??mustama. Kuid salajas ma lootsin, et ta EI k?si mul tulla suvilasse… siis l?kkub asi edasi. H?vastij?tt Veerand kaksteist tuli ta ihukaitsjatest ?mbritsetuna uksest v?lja. Mina tema kannul. ?kki ta peatus, vaatas pikalt Ivan Suure kellatorni. ?tles komandandile: „P?eval oli siin terve pilv vareseid. Et homme ei oleks mitte ?htki varest. Ja sind koos nendega. Kirjuta avaldus. Sa ei valva korra j?rele.” Tavaliselt s?itis ta ?ra minuga h?vasti j?tmata. Ta pidas mind juba ammu otsekui teenri eest. Kuid seekord ?tles ?kki: „H?vasti, Fud?i,” ja tegi k?ega tervituseks oma tavalise liigutuse – kas ta siis lehvitas v?i andis au. Just nii hoidis ta k?tt demonstratsioonide ajal. Suur Jumal, kuidas ma k?ll oleksin tahtnud teda suudelda. Tavaliselt ta ju suudles enne… Sel hetkel sain ma aru, et isegi Juudase suudlus oli k?igest armastuse suudlus h?vastij?tuks! Ta vist tunnetas, mis mind painas. Tema silmades vilksatas kollane tuli. Ta vaatas mulle kahtlustavalt otsa. Kuid minu pilgust v?is v?lja lugeda ainult truu teenri ustavust Juhile Kobale. Edasi l?ks k?ik nagu tavaliselt: keegi ei teadnud, missugusesse autosse ta istub. Astunud v?ljavalitud auto juurde, kihutas ta nagu alati ihukaitsjad raevukalt eemale. See oli ?ks tema igivanu m?nge: teda kaitstakse vastu tema tahtmist, ta on tagasihoidlik inimene ega taha seda. Ta istus autosse. Ma ?tlesin vaikselt: „H?vasti, Koba! ” Mustad autod s?itsid Kremlist v?lja. ?ksteisega kohti vahetades kihutasid nad L?hisuvilasse. Nagu tavaliselt ikka j?rgnesid talle alatised ?ised „k?lalised” Hru?t?ov, Malenkov, Beria ja Bulganin. Ma vaatasin lahkujatele j?rele ja kartsin nutma hakata. Ma p??dsin meenutada oma kahte arreteerimist, laagrit, v?ljal??dud hambaid, oma ?nnetu perekonna kannatusi… Ma tahtsin teda vihata, kuid ei suutnud. 28 veebruar. Naasmine L?hisuvilasse Mind toodi koju umbes poole kaheteistk?mneks. Ma v?tsin „M?rkmete” valmispandud k?sikirja ja s?itsin suvilasse Koba juurde. J?udsin sinna p?rast kella ?hte ??sel, juba esimesel m?rtsil. Vestib??lis, mille seinu katsid Koba m?rkustega maakaardid, rippusid kahel p?stnagil r?ivad. ?hel neist oli tema marssalisinel, mis m??rustikust hoolimata oli vooderdatud karusnahaga, tema rebasenahaga tsiviilpeke??, k?rvik ja s?jav?e vormim?ts. Teisel nagil rippusid „k?laliste” kasukad ja k?rvikud. Suurest s??gitoast kostsid valjud h??led. Ma l?ksin niinimetatud feldj??grite tuppa. Arhitekt oli tahtnud teha siia raamatukogu, kuid Koba j?ttis selle selliseks „tagavaratoaks”. Siin oli kirjutuslaud ja tohutu suur riidekapp, kus rippusid Koba ?likonnad ja mundrid, tema armastatud s?jav?e vormim?tsid. Feldj??grid t?id siia posti keskkomiteest ja j?tsid selle lauale. Ma vaatasin ringi ja n?gin, et uks v?ikesesse s??gituppa oli lahti, sellest paistis laud ja laual pudel „Narsaani”, mis Valjake oli ??seks valmis pannud. Ma sain aru: t?na ??bib ta j?lle v?ikeses s??gitoas. Kuid mul oli vaja alata. K?ik, mis juhtus L?hisuvilas sellel ??l, j?tan ma vahele. Koba s?nd M?ned p?evad enne seda saatuslikku ??d k?sis ta ?kki: „Mida sa m?tled surmast?” „Ma ei m?tle sellest ?ldse.” Nii ma vastasin. Tegelikult m?tlesin ma surmast t?nu temale iga p?ev. „M?letad, seminaris,” j?tkas Koba, „me ?ppisime: „Ma otsustasin oma s?dames uurida ja m?istusega ?ra proovida k?ik, mis p?ikese all toimub: selle raske ?lesande andis Jumal inimesepoegadele, et nad end piinaks…” Buhhart?ik tsiteeris ?kskord mulle kedagi… ta oli meister tarku tsitaate puistama: „Surm on elu ja elu ongi surm.” Sina uskusid ju ka kunagi, et seal on t?eline elu.” „Kuid sa aitasid mind, Koba, tol p?eval…” Too p?ev seminaris… Me tulime kirikust v?lja ja ootamatult sosistas ta mulle: „Jumalat ei ole olemas, nad veavad meid alt.” Just p?rast seda andis ta mulle lugeda h?mmastavaid raamatuid, milles t?estati nagu kaks korda kahte, et mingit Jumalat olemas ei ole. Tema oli see, kes ?tles mulle tookord minu lemmikkirjaniku T?ehhovi s?nadega: „Ma vaatan h?mmelduses iga usklikku intelligenti.” Ja uppudes p?haduseteotusse, oma jultumusse, sosistasime me jumalateenistuse ajal: „Jumalat ei ole… Mingit Jumalat ei ole olemas.” Ja p?rast lagistasime naerda. Kui te peaks kirjutama raamatu Kobast, siis ma tahaksin, et te tsiteeriksite m?ningaid minu m?tteid. Need on endise seminaristi m?tted selle kohta, miks meie Tiflisi seminari seinte vahelt tuli v?lja nii palju revolutsion??re! See oli saatana temp! Tollane Tiflis, p?ikeses k?mblev linn. Uus maailm, mis vapustas meid k?iki, poisse, kes olid tulnud siia teab mitmenda j?rgu Gruusia v?ikelinnadest ja k?ladest. Tiflisi t?nav p?eval: t?htis grusiin t?erkessikuues, tema j?rel tuli teener, ostukorv k?es, vilespillidega muusikamehed, uljad kintod – alati auru all t?navakaubitsejad… Seda k?rarikast l?busat p?evast elu me n?gime, aga toda ?ist, seda ainult kujutasime ette. Tormilist vindist rahvahulka, kes p?rast s?da??d vajus v?lja kohvikutest, restoranidest ja meile keelatud teatritest. Me elasime eraldatutena m??riga suure l?unamaa linna ahvatlustest. Seminaris valitses Issanda Jumala teenimise karm ja askeetlik ?hkkond. Varajane hommik, mil oli nii kange tahtmine magada… Aga ei tohtinud! Pidid minema palvetama. T?takas teejoomine, pikad klassitunnid, j?lle palvetamine, siis kasin l?unas??k, l?hike jalutusk?ik linnas… Ja juba pandi seminari v?rav kinni. Meie vangla v?rav. ?htul kell k?mme, kui linn alles ?rkas elule, lugesime me palve ja l?ksime magama. Vangid, kes peavad t?iesti s??tult veetma oma elu parimad aastad t?rmis. Paljud meist, tulihingelistest varak?psetest grusiini noorukitest, ei olnud selliseks Jumala teenimiseks ?ldse valmis. ?ised suudlused… naise rinnad… naise alasti keha, mida seal pimedas hellitatakse – uinudes unistasime me ainult sellest. Millise vaimustusega v?tsime me vastu t?iesti teistsuguse ?petuse, mis avas meile hoopis teistsuguse tee. Selle t?id Tiflisi v?ljasaadetud venelased. Sellest r??kisid vanemad poisid… Marksism! Marksistlikud ideed olid meile v?ga l?hedased. Nagu esimesed kristlased, nii m?istsid ka marksistid hukka ahnusse ja kasumisse vajunud maailma. Toosama r?hutute ohvrimeelne teenimine, rikkuse p?lgamine, ?igluse riigi t?otamine uue messia – ?lemaailmse proletariaadi tulekuga. K?ik see langes t?ielikult ?hte meie religioosse kasvatusega. ?ra muudeti ainult kauge ja viirastuslik Jumal. Kuid selle asemel anti meile terve maailm, kus v?is elada, kuidas tahad, v?is tunda r??mu meelelistest naudingutest. Ja l?puks muudeti ?ra meie vanuses nii arusaamatu „vasta kurjale heaga”. Otse vastupidi, meile, s?jaka rahva poegadele kingiti ?igus olla halastamatud uue messia vaenlaste vastu. Lahenduse leidis v?ikese Soso k?simus: „Miks Jeesus ei haaranud m??ka?” Kui paeluvalt k?las vaese ja uhke Soso ning teiste kehvikute laste jaoks uue ?petuse suurejooneline lubadus: „Kes ei olnud keegi, sellest saab k?ik.” Seda t?otas revolutsioon. N??d elasime mina ja Soso p?nevat kahepalgelist elu. Hommikul ja p?eval palvetasime Jumala poole, ?htul panime seminarist jooksu ja kukutasime Jumalat salajastel kokkutulekutel. Kuid see kahepalgeline elu l?ppes tol p?eval. Seminari uus rektor piiskop Hermogen, tulevane Rasputini kuulus vastane, leidis Sosolt keelatud raamatuid. Meid rivistati ?uele ?les. Soso pandi seisma rivi ette. „P?lvili!” karjus Hermogen. „Kahetse pattu!” Kuid Soso vaikis ja vaatas teraselt hiiglasekasvu Hermogenile otsa. Siis v?ttis Hermogen rinnal rippuva kuldristi ja l?i sellega lapiti Sosole vastu pead. Karjatas l?bil?ikavalt, kohutavalt: „Tagane, saatan!” Soso ei liigahtanud. „P?lvili!” l?ugas Hermogen ja… tardus ?kki, rist Soso pea kohal. Soso seisis liikumatult ja vaatas pilku ?ra p??ramata Hermogenile otsa. Ma m?letan elup?evade l?puni vihast vappuvat hiiglasekasvu paksu munka ja v?ikest Sosot, kes vaatas talle kangekaelselt otsa. Hermogen vajus kuidagi k?ssi. Ta l?petas vaevukuuldavalt, k?hiseva h??lega: „V?ib-olla on meil veel neid, kes armastavad lugeda r?paseid raamatuid?” Soso ainult heitis mulle pilgu. Isegi m?istmata, mida ma teen, astusin ma ette… Meid m?lemaid visati seminarist v?lja. Sel ajal oli Soso juba revolutsion??r. Ta astus marksistide p?randaalusesse ringi. Revolutsion??r sai ka minust, kuid tema k?sul. Kui mitmendat korda tegin ma seda, mida tahtis tema. Tuli endale v?lja m?elda revolutsiooniline h??dnimi. Kuni ma m?tlesin, tuli Sosole meelde meie majas rippuv Jaapani m??k. (Minu isa oli kaupmees, ta m??s Jaapani kaupu. Ma olin selle samurai m??ga ?le lapselikult uhke.) „Sa oled sellest nii suures vaimustuses, et muutud pilusilmaks.” Soso turtsatas vuntsi (sel ajal hakkas ta kasvatama habet ja vuntse nagu k?ik t?elised revolutsion??rid). „Sa oled kohe p?ris jaapanlane. Puhast verd Fud?ijama… Ma hakkan sind h??dma vist l?hendatult – Fud?i.” Sellest sai minu revolutsion??rinimi. Kuigi h??dnimi Fud?i mulle eriti ei meeldinud. Kuid ajapikku ma harjusin sellega ?ra. Endale v?ttis Soso h??dnimeks Koba. See oli Gruusia kuulsa romaani kangelane, Gruusia Robin Hood, kes kartmatult r??vis rikkaid. Ma ?tlesin talle: „Minu h??dnimi mulle eriti ei meeldi, aga sinu h??dnimi on v?ga hea.” Ta vaikis ja k?sis siis muiates: „Kas sa romaani pealkirja m?letad?” Ja mulle… tuli meelde! „Noh, mis sa vaikid?” k?sis Koba kuidagi tigedalt. N?htavasti oli minu pilgus ?udus. „Isatapja” – nii oli selle romaani pealkiri. Koba ?tles: „„Isa” on revolutsion??ri jaoks m?ttetu s?na. Kas sa m?letad, mida meile papid ?petasid: „Kristusele ?eldakse: „Ema ja vennad kutsuvad sind.” Aga tema n?itab ?pilaste ja kaasv?itlejate peale: „Need on minu vennad ja minu ema…”” …Ma n?gin taas, kuidas v?ike Soso istub j?e ??res ja palub m??da ujuvaid parvepoisse: „Parvepoiss, parvepoiss! Vii mind teisele kaldale!” Ja mina istun tollel teisel kaldal. Ja muudkui h??an Sosot. Asjatult. Sest v?ikest, uhket, naiivset ja tigedat Sosot ei ole enam. Neil p?evil s?ndis halastamatu revolutsion??r Koba. Ma ?rkasin j?lle vastiku helina peale. Oli keskp?ev. Esimene m?rts.Helises ?ratuskell. Minu kohal seisis minu naine. Oli saabunud Beria saadetud auto. Tuli end riidesse panna ja s?ita L?hisuvilasse. Ma j?udsin sinna veerand kolm. Hommikust tuttav pilt: „kinnistatud” istusid k??gis ja j?id teed. T??akas Lozgat?ov jutustas midagi samasugusele t??akale Starostinile. Starostin oli vanem „kinnistatu”. Ta ilmus suvilasse kell k?mme hommikul, vahetas v?lja koju magama s?itnud teise vanema „kinnistatu” Hrustaljovi. Praegu arutas Lozgat?ov (kui mitmendat korda juba) Starostiniga Peremehe uskumatut korraldust. Selgus, et viiendal hommikutunnil, saatnud „k?lalised” ?ra, k?skis Koba k?igil „kinnistatutel” minna magama. „T?na ma teid enam ei vaja,” ?tles ta, „minge magama… Mina l?hen ka.” „Niisugust asja pole kunagi olnud!” imestas Lozgat?ov. „Ei ole olnud jah,” n?ustus vanem „kinnistatu” Starostin. „Sa ?tled, et ta oli heatahtlik?” „Ta oli v?ga heatahtlik, s?damlik, leebe…” „J?relikult kuskilt ei valutanud,” ?tles Starostin asjalikult. „Seda k?ll, kui valutab, siis katsu eemale hoida!” kinnitas Lozgat?ov. Ega nad asjata Koba tervisest r??kinud. Tavaliselt ?rkas Koba kell k?mme-?ksteist. N??d hakkas keskp?eva kolmas tund l?bi saama, aga tubadest ei kostnud ikka veel kellahelinat. V?lisvalve, kellele nad minu juuresolekul kahel korral helistasid, vastas, et tubades „liikumist ei ole”. Ma arvan, et neil k?igil tikkus see m?te juba p?he. Kuid keegi ei julgenud seda v?lja ?elda. Praegu nad rahustasid ?ksteist. Lozgat?ov ?tles l?busalt: „Tal paistab t?na hea uni olevat.” K?ik puhkesid p??dlikult naerma. Ja j?id teed edasi. Ma j?in teed koos nendega. Kell l?i pool neli, kuid Koba magas ikka veel! Starostin helistas j?lle v?lisvalvele. Ja kuulis j?lle juba ?rritunud vastust: „Liikumist ei ole!” Ma l?ksin oma tuppa. ??bisin siin, kui ma j?in ??seks suvilasse. Tuba oli siinsamas „kinnistatute” juurdeehituses, valvemeeskonna endise ?lema Vlassiku kabineti k?rval, kes oli hiljuti arreteeritud. (Vlassiku kabinet oli t?hi. P?ras tema arreteerimist ilmusid sinna, kuid kadusid peagi tema kohustusi t?itvad inimesed: keegi neist ei meeldinud Kobale. L?puks j?i Koba pidama polkovnikul, kelle nimi oli Novik. Kuid eelmisel ?htul, nagu ma juba olen kirjutanud, sattus Novik haiglasse – pimesoolep?letik.) Ma panin oma toa ukse lukku, t?stsin tooli kroonl?htri alla ja ronisin sellele. Vajutasin nuppu kroonl?htril, „sisse l?litus” v?ike s??gituba. Ma kuulsin Koba ?hetasast norskamist. L?litusin kohe v?lja. K?ik l?ks plaanip?raselt. Ma teadsin, et ta magas s?gavasti. Heitsin asemele. N??d v?isin ma rahulikult meenutada meie elu – enda ja tema oma. Kuigi oli ?udne meenutada seda siin ja praegu. Kuid ma tegin ju kokkuv?tet. See oli otsekui nekroloog. Kui meid seminarist v?lja heideti, saime m?lemad t??le observatooriumisse. Meie lihtsaks kohustuseks oli seadmete n?itude ?leskirjutamine. T?psemalt ?eldes tegin seda mina, Koba valmistas ette streiki. Verist streiki sadamalinnas Batumis. Ta ?tles mulle juba siis: kui ei ole palju verd, siis ei ole ka revolutsiooni… Observatooriumis v?tsime me m?lemad vastu kahek?mnenda sajandi. K?ik l?ksid pidutsema, uut sajandit vastu v?tma. L?henes uusaasta kesk??, kui Koba tegi mulle ettepaneku minna saali, kus seisis teleskoop, ja vaadata sel sajandite vahetumise erilisel hetkel t?hti. Ma keeldusin, ta l?ks ?ra… Tagasi tulles oli ta kuidagi imelik. Ma t??tasin teda k?simustega, et mida ta seal n?gi. Kuid ta vaikis. Siis hakkasin ma naerma ja k?sisin: „Minu meelest usud sa t?hti, marksist?” Ta vastas kummaliselt: „Kui astroloogid ennustavad inimestele t?htede j?rgi, siis nad valetavad. T?htedel ei ole tavaliste inimestega midagi pistmist. K?ll aga Caesaritega…” Me seadsime oma v?ikeses toas observatooriumis sisse proklamatsioonide ja keelatud raamatute lao. Kuid meie peale kaevati, politsei tuli observatooriumi l?bi otsima. Kobal vedas, ta lahkus s?na otseses m?ttes tund aega enne l?biotsimist. Arreteeriti ainult mind. See oli minu esimene vangistus. Kuid mu isa saavutas altk?emaksu abil minu vabastamise. Neil p?evil l?ks Koba p?randa alla. ?ksvahe elas ta keskaegse kindluse varemetes, mis asusid meie Gori kohal m?e otsas. Kindluse v?rava juures oli imeliku kujuga kivi, see oli hiigelsuur absoluutselt ?mmargune kivist pall. Meil nimetati seda Amirani palliks. Amiran on Kaukaasia uskumuste kohaselt uhke ja kuri vaim. Sihuke Kaukaasia Prometheus, kes on aheldatud meie m?etippude k?lge. Ainult et ta on verine Prometheus. Jumala vastu m?ssu t?stnud Amiran h?vitas Jumalale kuulekaid inimesi. Muistendi j?rgi m?ngis ta selle kiviga nagu palliga ja tappis m?ngides. ?ks kord aastas, novembris, j?id teda valvavad inglid magama. Siis p??dis Amiran ahelad katki rebida ja minna kalju tipust maailma. Muistse kombe kohaselt tuli kogu meie v?ike linn novembri kesk??l v?lja t?navatele uinunud ingleid ?ratama. L?unamaalase energilisusega tagusid inimesed meeleheitlikult k?ike, mis aga k?te juhtus: kausse, vaskseid teekanne. Selle kakofoonia eesotsas olid linna sepad. Kogu ?? tagusid nad hoolikalt vastu alasit. Kirikute kellad pr?mmisid ?hvardavalt… Just niisugusel ohtlikul novembri??l pidin ma andma Kobale edasi v?ltsitud passi. Me olime leppinud kokku kohtuda Amirani kivi juures. Ma hiilisin ?les varemete juurde ja vilistasin tasakesi. K?uek?rgatus mattis minu vile. Puhkes ?ike. V?lgu valgusel n?gin ma ?udse kivi juures muigavat Kobat. Ma ulatasin talle passi… „R??gitakse, et isa ostis sind altk?emaksu eest v?lja,” ?tles ta p?lglikult. „Oh sind k?ll! Arreteerimine ja vangla on t?elise revolutsion??ri unistus. Ainult arreteerimine annab meile v?imaluse esineda kohtus, paljastada riigikorda inimeste kuuldes.” Ma olin n?rdinud: „Aga sina oled miskip?rast vabaduses!” Siis hakkas ta r??kima. Ma ei unusta kunagi, kuidas ta k?uem?rina saatel r??kis: „Pea meeles! Revolutsion??r on hukkuma m??ratud inimene. Tal ei saa olla omi asjaajamisi, omi tundeid ega isegi oma nime. Pea meeles.” Tema nimetiss?rm surus mulle vastu rinda. „Me oleme katkestanud k?ik sidemed ?ldtunnustatud moraaliga. Meie jaoks on k?lbeline ainult see, mis aitab kaasa revolutsiooni v?idule. Ebamoraalne, kuritegelik on k?ik, mis seda takistab. Sellep?rast peavad revolutsiooni heaks olema esimese ja teise j?rgu revolutsion??rid. Esimesed k?sutavad teist j?rku revolutsion??re nagu oma kapitali, mida nad v?ivad kulutada revolutsiooni vajadusteks. Kui esimest j?rku revolutsion??r arvab, et tuleb ohverdada teist j?rku revolutsion??ri vabadus v?i koguni tema elu, siis on tal ?igus seda teha. See teine peab seda tegema ja pidama end ?nnelikuks. Sellep?rast olen mina, esimest j?rku revolutsion??r, kes valmistab praegu ette t??liste streiki Batumi linnas, kohustatud olema vabaduses. Aga sina, kui ma pean seda revolutsiooni nimel vajalikuks, l?hed vangi…” K?ige h?mmastavam oli see, et ma vaikisin. ?elda, et ma ei tundnud end alandatuna, oleks vale, kuid ma vaikisin, p?levate kollaste silmade pilk otsekui halvas mind. Ma v?in vanduda, et tema silmad pitsitasid mind nagu raudrehv. Me s?lelesime. Me seisime musta taeva all, meid valgustasid v?lgul??gid ja siis hakkas ta mulle lugema oma v?rsse: Sinna, kus kostsid tema l??ra helid, oli rahvas pannud v?lja m?rgikarika ja karjus kooris: „Joo, sa neetud mees! See on sinu saatus, sinu tasu laulu eest. Ei vaja me su t?de ega h??li taevaseid!” Neid v?rsiridu, seda monoloogi ja seda ?ikest ning tema silmi ei unusta ma elu l?puni. Ma ei unusta tema raevukat n?gu, mida valgustasid v?lgul??gid, ja tema… silmi! See oligi t?eline Koba. Revolutsiooni panter. (T?si k?ll, hiljem lugesin ma neid ?hvardavaid s?nu „hukkuma m??ratud revolutsion??rist” halastamatult revolutsion??rilt Net?ajevilt. Selgus, et too oli need kirja pannud oma „Revolutsion??ri katekismuses”. Ma sain seda teada palju aastaid hiljem. Kuid v?rsside autor oli ta ise, minu s?ber Koba. V?ga head raevukad v?rsid. Need tr?kkis oma ajakirjas ?ra meie poeetide kuningas suur T?avt?avadze ja ma olin uhke oma s?bra ?le.) Koba l?petas lugemise ja sel hetkel raksatas j?rjekordne v?lgul??k. Alt, meie linnakesest, kostis m?rinat. Inimesed hakkasid ?ratama uinunud ingleid. K?uem?rin mattis k?rvulukustava kakofoonia. „Taovad, vanad lollid t?rad,” naeris Koba. „Kardavad, et tuleb Amiran, haledad arad inimesed!” Ma vaatasin alla t?rvikutest valgustatud linnale, aga kui ma pilgu t?stsin… siis Kobat enam ei olnud! Ta oli kadunud! Ma m?letan, et h??dsin teda peaaegu ehmunult: „Koba! Koba!” Kummalises paanikahoos jooksin ma alt kostva m?rina saatel m?est alla. Komistasin ja kukkusin kaks korda pikali, t?usin ja… jooksin, jooksin! Tookord ei saanud ma aru, nagu ei saanud aru ka kogu meie v?ike linnake, et m?ra teha oli m?ttetu: kohutav Amiran oli juba kaljult alla maailma l?inud. Koba ja v?imud Teist korda arreteeriti mind peaaegu ?heaegselt Kobaga. M?letan, et ma n?gin teda jalutusk?igu ajal tillukesel vangla?uel. Me s?lelesime. „Sa arvad vist, et ma s?brustan vaimudega,” turtsatas Koba vuntsi. „Kui rumalad inimesed te olete! Kui ebausklikud. Oh seda inimsugu k?ll! Ma lihtsal lamasin k?huli Amirani tohutu suure kivi taga ja lagistasin naerda. T?pselt samuti petavad meid imedega vaimulikud…” See oli aasialik vangla: sadistidest vangivalvurid, kohutav mustus, poliitvangide t?ielik ?igusetus. Kriminaalkurjategijad m?nitasid ja peksid meid vanglaametnike vaikival heakskiidul. Ma olin l?heldane, kuid tugev nagu h?rg. Kui ?ks neist julges mind l??a, murdsin ma tal rahulikult k?eluu. ??sel tulid nad karjas minu kongi. Hommikul lamasin ma noahaavadega ja metsikult l?bipekstuna vangla haiglas. (K?ige naljakam oli see, et jalutusk?igu ajal tormasid nad k?igepealt kallale Kobale, sest ta oli v?ga minu moodi. Kuid tema ?nneks taipasid nad eksitust ?igel ajal.) Sellest hoolimata oli vanglas elada v?imalik, meid k?isid vaatamas s?brad, kes nimetasid end advokaatideks, me peitsime kambrites h?lpsasti keelatud raamatuid, saatsime kirju vabadusse. Kusjuures kirju viisid raha eest v?lja… meie valvurid! Ega ka v?ljasaadetud elanud halvasti. Hiljem jutustas Lenin naerdes, kuidas ta oli asumisel elanud oma l?buks, kirjutas, k?is jahil ja koguni abiellus seal. Kobal oli h?sti meeles: k?igist m?nitamistest hoolimata ei murdnud tsaarivangla ega asumine meist mitte kedagi. Minu s?ber Koba, kes veetis kogu oma nooruse asumisel ja p?genedes, v?ttis seda arvesse. Tema vangla ja tema asumine saavad olema hoopis teistsugused… Aasialikus vanglas on k?ige suurem v?im rahal. Kuid minul ja Kobal raha ei olnud. Mind ?ra neednud vanemad raha ei saatnud… Kuid oli ka teine v?im – kriminaalid. Neid kartsid k?ik, isegi meie vangivalvurid. Koba oli meist, poliitvangidest esimene, kes v?ttis ?ppust suurelt revolutsion??rilt Net?ajevilt: ta liitus r??vlite maailmaga. Vaese kingsepa poeg, ropu suuga Koba leidis kiiresti ?hise keele kriminaalidega. Tema uued tuttavad pidasid lugu f??silisest j?ust. Seda tal ei olnud. Kuid harjununa lapsep?lvest peale peksmisega, suutis ta ilmutada midagi suuremat – p?lgust j?u vastu. See juhtus lihav?ttep?hade aegu. Meie, poliitilised, olime ateistid ega t?histanud lihav?tteid demonstratiivselt. Vangla?lem otsustas meile ?ppetunni anda. Vangla?uele rivistati ?les kaks viirgu s?dureid. Viis poliitvangi, kes ?lemusele „seaduslike n?udmistega” eriti pinda k?isid, pandi ritta seisma. Nende seas oli ka Koba. Nad pidid p?ssip?rade l??kide saatel viirgude vahelt l?bi minema. Kogu vangla rahvas – nii poliitilised kui ka kriminaalid – kogunes vangla?uele. Me pidime ?petlikku vaatepilti pealt vaatama. Karistamine algas. Kolm poliitvangi tegid l?bi pool teed ja nad viidi kanderaamil hospidali. Veel ?ks kukkus kohe alguses kriminaalide naeru saatel pikali ja viidi samuti hospidali. Koba oli viimane. Ta oli tulnud v?lja, saksa keele ?pik k?es – tollal ?ppis ta seda keelt, otsustanud lugeda Marxi originaalis. Ma m?letan, et ?lemus h??dis talle: „Raamat ?ra koristada!” Sellest v?lja tegemata astus Koba, avatud raamat k?es, viirgude vahelt l?bi. Pead langetamata, raamat silmade ees, l?ks ta p?ssip?rade l??kide alt l?bi. Saanud viimasest s?durist m??da, k?sis ta vangla?lemalt, kes seisis rivi l?pus: „Kas k?site korrata, h?rra ?lemus?” Ja vaatas talle kohutavate kollaste silmadega otsa. Too vajus kuidagi k?ssi, l?i k?ega, oli kummaliselt l??dud ja kiirustas minema, peaaegu et jooksis. Nagu koolis, seminaris, p?randaaluses parteikomitees, nii ka vanglas haaras Koba v?imu enda k?tte. Paadunud bandiite sundis alluma mingi imelik j?ud, mis kiirgas minu s?brast, v?ikesest r?ugearmilisest Kobast, kellel oli kollane pilk. Lenin ja veri Koba unistas peatsest revolutsioonist, uskus sellesse p?halikult. Kuid vanad (see t?hendab kolmek?mneaastased) marksistid, kes koos meiega vanglas istusid, seletasid: „Marx k?sib meil oodata, kuni kasvab suureks ja v?imsaks meie messias – Vene proletariaat. Alles siis v?ib aset leida t?eline revolutsioon.” Koba vihkas vaidlusi „tarkpeadega” – nii nimetas ta neid vanu, suurep?raselt teooriat valdavaid marksiste. Kuid veel rohkem vihkas ta ootamist. Koba ei n?ustunud kunagi sellega, mis ei langenud ?hte tema soovidega. Ta ?tles mulle: „Kas t?esti Marx, suurmees, kirjutas midagi nii rumalat?! Ma ei usu!” Oldi arvamisel, et t?elised revolutsion??rid peavad lugema kommunismi isa originaalis. Ta hakkas otsekohe ?ppima saksa keelt, et lugeda Marxi ja naerda „tarkpead” v?lja. Tarkpead andsid talle ?piku, tegid temaga hoolega t??d. Ta p??dis k?igest v?est, kuid saksa keelt ta ?ra ei ?ppinud. Saksakeelsed s?nad lendasid tal peast v?lja, otsekui neid polekski seal olnud. Keelte peale tal annet ei olnud. Kuid tema elus oli ikka ja alati nii: oma eba?nnestumist pidas ta kellegi teise s??ks. Ta ?tles mulle: „T?prad sokutasid mulle vale ?piku, nad ?petavad meelega halvasti. Nad kardavad minu kohtumist Karl Marxiga…” Just sel ajal Kobal vedas: ta leidis t?elise ?petaja. Tema ?nneks kirjutas ?petaja oma raamatu vene keeles. Tema nimi oli Lenin. Raamatu pealkiri oli „Mida teha?”. Selles t?lgendas Lenin Marxi hoopis teisiti. Peagi ?tles Koba mulle metsikult silmi v?lgutades: „Mul oli ?igus! Nad petavad. Lenin ?petab: pole vaja oodata! V?ike r?hm kangelasi v?ib v?tta v?imu enda k?tte. On vaja ainult vallutada pealinn. ?lej??nud alluvad! Venemaa on orjade maa. Siin aitab ?he k?sklusest: „Liigume!” – ja k?ik asuvad teele! Aga selleks, ?petab Lenin, peab k?igepealt looma p?randaaluse, hoolikalt konspireeritud partei. Partei on Archimedese kang, mis l?kkab tohletanud impeeriumi ?mber!.. ” Ja ta hakkas kohe tegutsema: looma vanglas parteid. Parteid kriminaalkurjategijatest. Ta seletas bandiitidele jalutusk?igu ajal kannatlikult: „Miks varastada rikastelt n?ruseid raasukesi? Unustage vargused. Astuge uude parteisse. P?rast selle v?itu saate teie, r?hutud, k?ik endale! Me v?tame rikastelt ?ra selle, mis nad on t??rahvalt r??vinud. Me r??vime meilt r??vitut!” See oli kriminaalidele arusaadav. Ja nad astusid Koba parteisse. Ta nimetas seda „Rahva k?ttemaksuks” – armastatud Net?ajevi m?lestuseks. Ta oli nii ?nnelik, kui keegi r??kis talle, et ka Iljit? on Net?ajevist vaimustuses. „N?e!” ?tles ta mulle. „Meie „tarkpead” p?lgavad Net?ajevi ?ra, sest kardavad verd. Net?ajev ?petas: revolutsioon on veri, halastamatu lammutamine. Lubatud on k?ik, mis tuleb revolutsioonile kasuks! Lenin ?petab sedasama. Nad varjasid meie eest nii Net?ajevit kui ka verd ja et „k?ik on lubatud”!” Jah, haritud revolutsion??rid eitasid tol ajal Net?ajevit. Koba k?est kuulsin ma tema ?llatavat elulugu. ?tlen ausalt, see v?lus mind. Kui Net?ajev pandi kinni Peeter-Pauli kindlusse, tuli tema kongi sandarmite ?eff. Tuli teda alandama. „Ja mida tegi Net?ajev?” sosistas Koba. „Arva ?ra, kulla mees! Sa ei saa sellega hakkama! Ta andis sandarmite ?efile, tsaarikindralile k?rvakiilu! Ja vaatas talle niiviisi otsa…” Koba vaatas mulle otsa kohutavate kollaste silmadega. „Ja Net?ajevi pilgu all laskus k?rvakiilu saanud sandarmite ?eff… tema ette p?lvili! Nii suur oli selle mehe revolutsiooniline j?ud. Ta oli t?eline… Tal ei olnud varandust, ta ??bis tuttavate korterites otse p?randal… Koguni „tarkpead” on mulle r??kinud: „Iga?hel meist oli midagi, temal ei olnud mitte midagi.” Tal oli vaid ?ks m?te, ?ks kirg – revolutsioon. Ja ta vihkas ?hte asja – tolleaegset elu. Ta ?petas, ja meie sinuga peame seda meeles pidama: „Revolutsion??ril on ?igus tegutseda millise vahendiga tahes: ?antaa?iga, tapmisega!” Ta kirjutas otse nii: „Valitsus ei p?lga v?itluses revolutsion??ridega midagi ?ra ja peamiselt provokatsioonide jesuiitlikke meetodeid, mida siis meie kardame?” Keegi hale v?rdjas k?sis Net?ajevilt: „Kas tasub tappa tsaari?” Ta vastas: „Tappa tuleb mitte tsaar, vaid kogu ektiinia.” (Ektiinia on palve tsaari perekonna eest, milles loetletakse k?iki selle liikmeid, me laulsime seda seminaris ?htelugu.) „Net?ajev avastas, et raudse distsipliiniga v?iksearvuline organisatsioon v?ib vallutada riigi. Just niisugust parteid loob praegu Lenin… Iljit? on t?stnud ?les Net?ajevi mahakukkunud t?rviku. Selle partei aluseks peab olema halastamatu allumine.” Seda m?tet kordas Koba j?rjest. „Venemaal on niisugust parteid lihtne luua. V?ib-olla saab seda luua ainult Venemaal. Allumine,” sosistas ta, „on igavesti ?igusteta Vene rahval otse hinges. Selles on talupoegade ?lest?usude tuli ja veri. Revolutsioonis on k?ige t?htsam veri! „Asi on kindel, kui see rajaneb verel!” ?pi Net?ajevilt!” Koba andis mulle vihiku. Ma lugesin kogu ?? Net?ajevi raevukaid s?nu, mis Koba oli oma hoolika k?ekirjaga ?mber kirjutanud: „Revolutsion??ril peab p?eval ja ??sel olema peas vaid ?ks m?te, ?ks eesm?rk – halastamatu purustamine. Seda taotledes peab ta kas ise hukkuma v?i hukutama oma k?tega k?ik, mis segab eesm?rgi saavutamist. Me peame ?hinema r??vlite ulja maailmaga, sest see on Venemaal t?eline ja ainuke revolutsiooniline j?ud…” Loonud vanglas oma partei, muutus Koba t?htsaks. N??d r??kis ta „tarkpeadega” mitte Marxist, vaid Leninist. „Lenin,” kuulutas ta neile j?rjekordse dispuudi ajal, „?petab meid: „Mitte mingeid diskussioone, mitte mingit arvamuste vabadust parteis, mis soovib v?imu v?tta, olla ei saa. Me oleme v?itlusorganisatsioon, mille eesm?rgiks on revolutsioon. Samasugune nagu M??gavendade Ordu.” Kui „tarkpead” s?andasid s?imata „kiilaka Robespierre’i diktaatorlikke harjumusi” (n?nda nimetas keegi neist Leninit), Koba naeratas. Ja ?tles mulle: „On aeg neile t?de ?petada.” Asja kallale asusime meie: r?hm kriminaale ja mina, Koba s?ber. K?ik l?ks h?lpsasti. Me tungisime „tarkpeadele” kallale jalutusk?igu ajal. Kui peksti poliitilisi, olid valvurid pimedad. Me peksime neid julmalt. K?ige t?htsama „tarkpeast” marksisti peksime ?lemuste heameeleks surnuks. Ma m?letan seniajani, kuidas ta mulle verd k?hides k?histas: „Kunagi sa meenutad, et ma needsin teid ?ra – nii sinu kui ka tema!” Ma naersin talle n?kku! Koba ?tles: „Ta oli v?ikekodanlane. Ta ei olnud revolutsion??r. Aga ikkagi on temast kahju. Ta oli nii tark ja paljulugenud ja ometigi eksis nii r?ngalt…” Koba saadeti asumisele. Ta aheldati otse ?uel k?eraudadega teise sotsiaaldemokraadi – Aljo?a Svanidze – k?lge. Aljo?a Svanidze oli v?ga ilus mees: mitte just pikk, aga v?ga hea kehaehitusega, heledad juuksed, korralik k?hmuga nina, toredad v?ikesed mustad vuntsid ja helesinised silmad. Tema paariliseks oli argine Koba, silmades vihane kollane pilk. Kui see aheldatud paar oleks teadnud saatuse eelseisvaid m?nge… Aljo?a Svanidze ?est sai Koba esimene naine. Nii et ?hte olid aheldatud tulevased h?imlased. Ning tulevane tapja ja tulevane tapetu. Sest Koba laseb meie ?hise kalli s?bra Aljo?a Svanidze maha… „Ma loodan, et ma sinu r?ugearmilist l?usta enam ei n?e,” ?tles Kobat vihkav vangla?lem. „K?i minema!” Ja l?i teda s??rikuga tagumikku. Ta kartis Kobat ja oli r??mus, et sai temast lahti. Koba ainult naeratas. Ma teadsin seda tema salap?rast naeratust, mis ajas k?lmav?rinad peale… Ta vastas ?lemale: „Ma loodan, katso, et varsti ei n?e sa mitte ainult mind.” Kolme p?eva p?rast leiti ?lem oma kodu juures l?bil?igatud k?riga. See oli Koba h?vastij?tutervitus. T?psemalt ?eldes tema s?prade kriminaalide „parteimaks”. Siis saadeti ka mind asumisele. Ma p?genesin asumiselt. Tiflisi tagasi minna ma ei saanud, seal tundis mind iga koer. Ma elasin natuke aega Petrogradis. 1903. aastal isa leebus ja saatis mulle raha. Ma p?genesin v?lismaale, Br?sselisse. Tol ajal tulid Br?sselisse kokku k?ik Vene sotsiaaldemokraatia t?htkujud, neid oli nelik?mmend inimest. ??risime v?ikese ja mis oli eriti t?htis, odava kuuri, kus hakkaski arenema ajalooline tegevus. Sel ajal kui noored osav?tjad panid saalis toole paigale, kinnitasin ma kuuri uksele sildi: „Venemaa Sotsiaaldemokraatliku T??lispartei asutamiskongress.” Nii asutasid v?ga palaval juulip?eval Br?sseli kuuris nelik?mmend inimest partei, mis pidi muutma inimkonna ajalugu. ?hena esimestest tuli kongressile jalgrattal laubakas k?vak?baraga mees. Pani jalgratta seina ??rde ja l?ks saali. H?rra oli kiilakas, meelekohtadel olid punakate juuste haledad j??nused… Suursugune Plehhanov, k?ige kuulsam vene marksist, istus laua taga ja juhatas koosolekut. Tema vastas oli end esimeses reas sisse seadnud laubakas h?rra. Mida Plehhanov ka ei ?elnud, h?ppas kiilasp?ine laubakas kalm?ki pilusilmade v?lkudes ?les oponeerima… See oligi kuulus Lenin. Plehhanov n?rveeris ja tigetses. Ta oli valmistunud vastu v?tma lugupidamisavaldusi, Lenin oli valmistunud v?itlema. Ma m?letan, kuidas Lenin h??dis metsikult r-i p?ristades: „Meie, jakobiinid, rajame siin tulevase verise revolutsiooni parteid, mis v?tab v?imu enda k?tte. Uut t??pi parteid.” Ta n?udis, et tulevane partei oleks rangelt tsentraliseeritud ja alluks vastuvaidlematult juhtkonnale. „Nagu on ette n?htud s?jav?es, lahingus!” „Aga mis siis diskussioonidest saab, armuline isand?” Plehhanovi pilgus oli teesklematu imestus. „Diskussioonid s?jav?es? Diskussioonid lahingus? Milline kodanlik jama!” Meie, noorte n?od s?rasid vaimustusest. Lenin oli hiilgav poliitiline v?itleja. ?he p?evkorrapunkti h??letamisel j?id Plehhanovi pooldajad v?hemusse ja Lenin andis neile meie heameeleks h??dnime „men?evikud” ehk „v?hemlased”, selle nime all nad l?ksidki ajalukku. Endale ja meile, tema pooldajatele, v?ttis ta auv??rse nime „bol?evikud” ehk „enamlased”. Nii sai Iljit? korrapealt hakkama alles loodud partei l?hestamisega. ?hendas enda pooldajad fraktsiooniks ja temast sai meie juht. Vaheaegadel r??kis Lenin noortega, v?rbas liitlasi. Just siis jutustasin ma talle tema fanaatilisest austajast Kobast. Kuid mulle n?is, et v?itlustuhinas Lenin kuulas mind hajameelselt. Varsti sain ma teada, et ka Koba oli asumiselt p?genenud. Minu h?mmastuseks ei kartnud ta p??rduda tagasi Tiflisi. Revolutsion??rid hoidusid enamasti kodukohta tagasi p??rdumast. Kuid Tiflisi v?imas „ohranka”, mis kontrollis kogu Kaukaasiat, ei suutnud teda, imelik k?ll, arreteerida! Tiflisis elas Koba p?randa all. Uuesti kohtusime me kuulsal 1905. aastal, kui Venemaal l?ks lahti midagi enneolematut. See, mida ei oodanud meist keegi, ei bol?evikud ega men?evikud… Sfinks, kes oli sajandeid uinunud oma isevalitsejate range j?relevalve all, ?rkas ootamatult ?les. Massilised korratused, ?ldstreik, mis halvas riigi, m?ss s?jav?es, barrikaadid. Sel ajal, kui me vaidlesime, milline saab revolutsioon olema, hakkas see pihta! Soomes, Tammerforsis kutsuti kiiresti kokku sotsiaaldemokraatliku partei salajane konverents. Ma olin taas Kaukaasia delegaat. Hoone, kus konverentsi peeti, asus j?rve kaldal, ?sna ?igeusu tohutu suure kiriku l?hedal. Milline oli minu ?llatus, kui ma j?rvele l?henedes n?gin… Ma ei uskunud oma silmi! J?rve kaldal seisis… Koba. „Koba!” „Sa eksid, katso, minu nimi on h?rra Vassiljev,” muigas ta. Me s?lelesime. Selgus, et ma olin Leninit alahinnanud. Tal oli minu jutt Kobast meeles ja Koba kutsuti kongressile. Koba ostis endale passi kellegi Vassiljevi nimele ja s?itis kohale… Ausalt ?eldes olin ma h?mmingus. Soome, mille olid vallutanud Vene keisrid ja mille elanikud vihkasid tsarismi, oli saanud meie, Vene revolutsion??ride lemmikpaigaks. Seep?rast kihasid 1905. aasta revolutsiooni ajal Soome s?itvad rongid Vene salateenistuse agentidest! Ma m?letan, et minul kontrollisid sandarmid teel siia neli korda passi, uurisid t?helepanelikult fotot ja siis minu n?gu. Ausalt ?eldes ei saanud ma tollal aru, kuidas Koba, kel oli grusiini n?gu ja tugev aktsent, s?itis ?nnelikult passiga, milles oli vene perekonnanimi, l?bi kogu Venemaa Soome. Tal vedas t?epoolest. Tal vedas ?lem??ra v?i (t?psemalt ?eldes) vedas kummalisel kombel… ?htul s?andasin ma k?ige odavamas v??rastemajas, kus ta peatus, k?sida: „Mida sandarmid ?tlesid, kui nad n?gid sinu Vassiljevi nimega passi?” Ta kahvatas. Tema n?gu muutus tigedaks. „Nad ei n?inud minu passi. Ma oskan ?ra s?nuda. Istun ja pobisen endale nina alla: „Mine m??da, mine, kulla mees…” Ja l?hevadki m??da!” Ta vaatas mulle otse silma. „Mis, kas sa ei usu mind?” Ma j?in uskuma, kuid ei suutnud kellelegi sellest kummalisest seletusest r??kida. Kui me Kobaga astusime v?ikesesse t?issuitsetatud ruumi, oli Lenin juba saalis. Iljit? istus nurgas ja kirjutas midagi kiiresti. Koba j?i teda sellise lapseliku vaimustusega vaatama, et Lenin koguni p??rdus ?mber… Koba sosistas: „Vii mind tema juurde!” Ma olin ?revil. Ma kartsin, et Lenin esitab talle sellesama ohtliku k?simuse. Kuid ma alahindasin Kobat. Ma viisin ta Lenini juurde ja esitlesin teda, ning laskmata Leninil suud lahti teha, ?tles Koba ?kki lustlikult, lihtsameelselt: „Aga mina arvasin, et te olete hoopis teistsugune, seltsimees Lenin.” Lenin vaatas talle uudishimulikult otsa. „Et te olete esinduslik, sihvakas v?gilane,” j?tkas minu s?ber. „Aga te olete… kuidagi silmapaistmatu.” Lenin pidi naerulaginasse l?mbuma. „V?gilane? Esinduslik?” lagistas ta naerda. „Ma arvasin, et te olete nagu… nagu kotkas!” „Kotkas!” l?kerdas Lenin. K?ik p??rdusid ringi. Kuid Koba j?tkas samas vaimus: „Ka h?mmastab mind v?ga, seltsimees Lenin, et tulite ?igeaegselt. Meil Kaukaasias peab suurmees tingimata koosolekule hilinema.” „Hilineda koosolekule!” oli Lenin naeru k?tte suremas. „Et koosoleku osalised ootaksid s?dame v?risedes tema ilmumist…” Lenin naeris sageli. Ta naeris k?lavalt, lapselikult. „Sinjoore Din-din” – nii h??ti teda Itaalias. Koba, kes jumaldas Iljit?i, v?ttis talt k?hku ?le harjumuse sageli naerda. Kuid minu s?bra naer osutus kummaliseks, ta oleks otsekui midagi suust v?lja s?litanud. Naermise asemel Koba turtsus vuntsi… ?htul jutustas Lenin naerdes v?ikeses kohvikus v?itluskaaslastele ?mber naiivse tahumatu grusiini ?eldut, grusiin oli oma h??dnime v?tnud romaanist, millel oli kurjakuulutav pealkiri „Isatapja”. Kogu s?damest naersid k?ik Leninit kuulavad bol?evikud, tema s?brad Kamenev, Krestinski, Radek… K?ik, keda p?rast h?bistab ja kelle laseb maha minu s?ber „Isatapja” Koba. Ainult mina, kes ma Kobat h?sti tundsin, sain aru: Koba n?itles! Ta otsustas olla selline, millisena teda tahtis n?ha Lenin. Revolutsiooniga ?hinenud metslane. Miljonite esindaja. Asiaat. Ja ta oli selline… Iljit?i jaoks. Kuigi Tammerforsi konverentsil Koba ei esinenud ega ilmutanud end ?ldse kuidagi, kutsus Lenin ta osalema Stockholmi kongressil. Ja seej?rel kutsus uuele kongressile Londonis. Paljud meie seltsimehed olid arusaamatuses. Kuid mina juba teadsin selleks ajaks, misp?rast. Kohe p?rast Tammerforsi konverentsi suri minu isa. Muidugi riskisin ma s?ita Tiflisi. P?ev p?rast matuseid tuli hilis?htul minu juurde Koba. Tal oli peas mingi totakas fess, selles n?gi ta v?lja naljaka v?ikest kasvu t?rklasest t??lisena. Naga tavaliselt ikka j?ttis ta „tere” ?tlemata ja pomises midagi kaastundetaolist. Siis v?ttis v?lja kortsus lehe ja hakkas lugema. See oli Lenini p??rdumine, mis oli kirjutatud… otsekui Iljit?i hukatud venna m?lestuseks. Tema armastatud vanem vend, terrori pooldaja, kes oli kavatsenud korraldada atentaadi tsaarile, hukkus v?llas siis, kui Iljit? oli alles teismeline. Lenin ei unustanud venda kunagi. ?lespoodu oli alati tema l?heduses. (Kui ta m?istis surma tsaari perekonna, siis seisis surnud vend minu meelest samuti tema k?rval.) Iljit? kirjutas: „Seltsimehed t??lised! Las n?rune v?im saab teada, mida t?hendab meie proletaarne terror. Looge k?ikjal v?itlusmalevaid! V?rvake noori v?itlejaid, ?petage neid politseinike tapmise najal… Pistoda, p?stol, h?dakorral petrooleumiga niisutatud kalts – need on meie relvad!” „Nii k?sib meil teha meie Iljit?, meie messias,” ?tles Koba pidulikult. „Kas sa oled meiega?” „Kes need „meie” on?” Koba vilistas tasakesi. Mul on praegugi silma ees: kiitsaka Koba taga ilmus uksel n?htavale tema – hiiglase kasvu, mustade juustega. Veel ?ks meie ?hine s?ber – Simon Ter-Petrosjan. Kellest sai meie partei legend h??dnimega Kamo. Alati s?nakehv Kamo, uskumatult tugev noormees… Tema isa, rikka kaupmehe Ter-Petrosjani maja ei j??nud Koba h?tist kaugele. Teismelise east peale oli Simon nagu minagi Koba kuulekas vari. Ma m?letan, kuidas mu isa raevutses, kui ta n?gi mind koos Kobaga. Samamoodi raevus oli ka Simoni isa: „Mida te selles paljasjalgses leiate? Midagi head see teile ei t?ota!” K?ik oli asjata. Koba t?mbas meid ligi. Minu ja „musket?ride” j?rel sai ka Simonist veel ?ks Koba kuulekas adjutant. Koba t?i Kamo bol?evike sekka, nagu ta oli varem toonud minu… „Kas sa oled meiega?” kordas Koba. Ma hakkasin vastuseks l?busalt naerma. Me s?lelesime. Pannud k?e ?ksteise ?lale, laulsime meie Gruusia laule. Uljaid ja nukraid. Kamo vaatas meid vaimustusega ja ?tles: „Kui sarnased te olete! Niisuguse sarnasusega v?ib suuri tegusid teha.” Kamo ei olnud elus ?ldsegi ettev?tlik. Kuid k?ike, mis oli seotud terroriga, jagas ta pea v?gagi h?sti. Tookord l?ikasime me endale s?rme ja segasime oma vere kokku. „Surmani koos!” kuulutas Koba. Kui palju kordi meenutasin ma hiljem neid s?nu… „J?uetute j?ud” Just nii defineeris keegi ?nnestunult terrorit… Me panime kokku kahek?mnest inimesest koosneva v?itlusmaleva. Kamo treenis meid halastamatult. Koba planeeris meie r?nnakuid. Ja v?ttis sageli neist ka ise osa. V?ike, vilgas ja kartmatu revolutsiooni panter, minu s?ber Koba. K?igest kaksk?mmend inimest! Kuid me hoidsime hirmul Tiflisit, Bakuud ja Batumi sadamat. Me tegutsesime kiiresti ja ootamatult. R?ndasime ootamatult ja kadusime ootamatult. ?ppisime hajuma linna saginas. Kuid sageli t??tasime ??siti. Me tegime tollal palju ?ra. Kahel korral riisusime Batumi pankasid, r?ndasime Bakuus naftamagnaatide paleesid, r??visime Batumi sadamas laevade kajuteid ja tapsime politseinikke. Selgus, et tappa ei ole hirmus. Minu esimene tapetu oli valvur sadamas… Lapsep?lves p??dsin ma koos oma s?bra Gri?aga v?rguga liblikaid. Ma m?letan, et Gri?a jooksis, v?rk k?es, komistas kivi otsa, kukkus maha ja lamas natuke aega maas, k?si v?rguga ebaloomulikult v?lja sirutatud. Too valvur, kelle ma maha lasin, sirutas samuti k?e ebaloomulikult ette, saamata oma liblikat k?tte. Tema k?rvale kogunes tumedat vedelikku. Ma ei saanud kohe aru, et see oli veri. Just Batumis vigastas Koba k?tt… Me varitsesime postikaarikut politseinike palgarahaga. Oli kesk??, meie lemmikaeg. Nagu kaarik v?lja ilmus, tormasime kallale. Kuid sedapuhku ei kaotanud valvemeeskond pead. K?sitsiv?itluses l??di Koba kaariku astmelaualt munakivisillutisele maha. Kaarik rahaga kihutas minema, s?ites ?le tema k?e. S?ndmuskohale tuli politsei, kuid meie olime juba kadunud m?gedesse. Kamo viis Koba oma ?lal minema. K?si kasvas halvasti kokku ning paindus halvasti nii ?last kui ka k??narnukist… P?rast revolutsiooni m?tles Koba v?lja, et hakkab suitsetama piipu. K?verdatud k?si, mis hoidis piipu, varjas seda defekti. Ning tuhandetel ja tuhandetel piltidel on k?rgem ?lemjuhataja kujutatud oma igavese piibuga k?verdatud vasakus k?es. Nii et sel kohutaval ??l olime mina ja Kamo meie maalikunsti kuulsate teoste l?tetel… Meie r??vimisi nimetati „eksideks” – eksproprieerimiseks revolutsiooni kasuks. Meie k?est k?isid l?bi sajad tuhanded, kuid meie elu oli raske, sageli olime pooln?ljas. Kogu raha ja k?ik v??risesemed saatis Koba ?veitsi Leninile. Sellep?rast v?tsimegi mina ja Koba k?ikidest kongressidest osa. Just siis hakkasime me kasutama meie sarnasust. Me m?tlesime v?lja, et terroriakti ajal olime me tingimata eri kohtades. T?psemalt ?eldes m?tles selle v?lja Kamo. Kui aktsioonist v?ttis osa Koba, siis pidin mina jooma ja m?rgeldama mingis kallis restoranis. V?i vastupidi. Ja kui vahistati kas Koba v?i mina, siis kinnitas tolle asutuse peremees puhts?damlikult: „See h?rra oli hommikuni minu juures.” S??distaja k?simusele: „Kas te vastutate oma s?nade eest?” – peremees ainult ohkas ja luges ?les talle m?rgeldamisega tehtud kahju. T?nu sellele ei arreteeritud „ekside” eest ei Kobat ega mind mitte kordagi. T?nu sellele sai Koba ka edaspidi hoida oma uljast elu saladuses. P?rast revolutsiooni ei meenutanud ta kordagi meie kangelastegusid. Ta oleks nagu tunnetanud, et tulevikus v?ivad need teda segama hakata. Oma vigastatud k?est r??kides m?tles Koba v?lja j?ulumuinasjutu vaesest v?ikesest poisist, kes sai lapsep?lves viga rikkuri vedruvankri rataste all… Kuid see-eest ei olnud ta kitsi r??kima Kamo kangelastegudest. Nendest lugudest meie s?bra Kamo uskumatu julguse, saatanliku osavuse ja revolutsioonilise julmuse kohta sai meie partei romantiline legend. Partei rahad Kogu meie parteis teadsid ainult Lenin ja veel ?ks inimene meie v?itlusmaleva kangelastegudest. Selleks inimeseks oli partei peamine terrorist Leonid Krassin, parteilise h??dnimega Nikitit?. Ma m?letan meie esimest kohtumist… K?igepealt andis ustav inimene Kobale edasi Lenini s?numi. Meile tehti ettepanek minna t?ielikult kellegi „seltsimees Nikitit?i” k?sutusse. Me pidime olema „uhkelt riides” ja ootama teda t?pselt kell kaks Erivani v?ljakul. Kell kaks l?ksime kolmekesi kohtumispaika. Kamol oli seljas must t?erkessikuub, minul oli elegantne vestiga ?likond. Koba tuli kulunud pintsakus ja peas totter fess ning seljas veel totram sitsist vene p?evas?rk. Seletas muiates: „Polnud midagi „uhket” selga panna, vaese inimese asi.” Kes Kobat halvasti tundis, v?is arvata, et ta tegi seda protestiks. Et uhke Koba ei tahtnud kellelegi alluda, pealegi veel kes teab kellele. Kuid mina teadsin teda h?sti. Koba otsustas enne v?lja selgitada, mis on meie ?lesanne. V?i… ta juba teadis seda! Ja otsustas v?ltida otsest osalemist selles. Ta sai alati k?ik teada enne teisi. Meie juurde s?itis uhke vedruvanker, sellest astus maha Krassin, elegantne, orhideega n??paugus. Ta t??tas juhtiva insenerina kuulsas Saksa firmas „Siemens”, kuid see oli tema „katus”. Krassini t?eline elu k?is p?randa all. Tal oli kaks kirge: naised ja pommid. Ma arvan, et parteisse astus ta selleks, et leiutada uusi pomme. Tema pommidega tapeti paljud tema tuttavad tsaariametnikud, kes kohtusid temaga ballidel ja vastuv?ttudel. Partei ?lesanne Niisiis, me s?itsime meie p?ikeselise Tiflisi k?ige kallimasse hotelli. Nikitit?i number oli uhke. Me olime lausa vapustatud kroonl?htritest, m??blist ja peeglitest. Kuid ?lesanne vapustas meid veelgi rohkem. „Teil tuleb s?ita koos minuga Prantsusmaale, Cannes’i. Keegi meie parteile l?hedane rikas mees otsustas endale otsa peale teha. Ta on v??rikas inimene ja seep?rast p?randas kogu oma raha parteile. Kuid kahjuks ei tule teadet tema surmast… kuigi me ootasime seda juba n?dal tagasi.” „M?tles suremise asjas ?mber, kulla mees?” naeratas Koba. „Surra ei ole lihtne, eriti rikkal inimesel,” vastas Nikitit?. „Ja v?ib-olla tuleb… teda aidata.” Ta muigas ja lisas: „Miks mitte head inimest aidata? Teie v?lispassid.” Krassin andis meile kolm passi. „Teile on kinni pandud numbrid sellessamas „Royal H?telis”, kus ta elab. See on v?ga kallis hotell. Ja teie garderoob peab olema vastav. Teie t?erkessikuued mulle ei meeldi. Teile tuuakse t?na uued. Te olete kolm gruusia aristokraati, kes on tulnud Prantsusmaale l?butsema…” „Mina narrikost??mi selga ei pane…” ?tles Koba. „Sellest olen ma juba aru saanud,” muigas Krassin j?lle. „Kui te ei taha narrikost??mi selga panna, siis tuleb teil hakata h?rrade „v?rstide” teenriks!” Ma ootasin plahvatust, kuid minu h?mmastuseks v?lgatas Koba ainult silmi ja vaikis… ?htul toodi meile uued t?erkessikuued. Hommikul tuli Krassin, portfell n?pus. Meie v?ljan?gemine meeldis talle. Kamo n?gi valges t?erkessikuues uhke v?lja. Arvan, et minagi n?gin hea v?lja… Kobale j?i selga pintsak ja p?he fess. „Te olete v?ga oma „teenri” sarnane,” ?tles Krassin mulle. „See torkab silma, ?ratab t?helepanu. Seep?rast kleepige…” Ta v?ttis oma portfellist v?lja kikkhabeme ja vurrud! Hindas k?rgelt minu vaimustatud pilku ja lisas: „Jah, see on imeline portfell. Tavaliselt kannan ma selles pomme…” Raudteejaama tualetist v?ljudes oli mul habe ees. Metseeni tapmine Hommikuse rongiga s?itsime koos Krassiniga Cannes’i. Cannes’i hotelli numbritoas ?tles Krassin l?puks peategelase nime: Savva Morozov. Teda teadis tol ajal kogu Venemaa. Kuulus rikkur ja sama kuulus metseen. Kuid inimese, kelle me pidime tapma, t?elise eluloo sain ma teada hiljem. Savva ehitas oma raha eest Kunstiteatri hoone. Tegemist ei olnud kunstiarmastusega, vaid see oli igavene „otsige naist!”. Savva Morozov, see j?rjekordne Dostojevski Rogo?in armastas kirglikult, „kogu eluks” Kunstiteatri n?itlejannat, Vene lava esimest kaunitari Maria Andrejevat. Kuid ega Andrejeva ainult laval m?nginud. Ta m?ngis ka elus ja sealjuures v?ga ohtlikku m?ngu. Ta oli meie partei liige, meie keskkomitee agent. „Seltsimees Fenomen”, nagu teda nimetas Iljit?. Fenomen oskas sundida Savvat rahakotiraudu lahti tegema nii naise luksuslikuks eluks kui ka meie partei vajadusteks. Morozovi raha eest anti v?lja Lenini „Iskrat” ja veel kahte bol?evistlikku ajalehte: „Novaja ?izn” Peterburis ja „Borba” Moskvas. Fantastiliste kulutuste abil sai Savva hakkama v?imatuga: Morozovite tohutu varandus hakkas kokku sulama. Tekkisid probleemid kreeditoridega. Kuid meeletud rahasummad kadusid, sest armastus kestis. Ema ja sugulased tahtsid kuulutada Savva teov?imetuks. Et katastroof oleks t?ielik, sai vaene mees teada, et „kogu elu armastus” ei ole talle truu! Kusjuures murrab truudust teise „tema kogu elu armastuse”, tollal populaarse kirjaniku ja tema k?ige suurema s?bra Maksim Gorkiga. Savvat valdas r?nk depressioon. Ta otsustas endale otsa peale teha. Just siis soovitas tema hea tuttav Krassin Morozovil surres sugulastele k?tte maksta: j?tta kogu varandus bol?evikele. Advokaadi juuresolekul koostati kindlustuspoliis. Savva p?randas oma surma korral kogu oma raha Maria Andrejevale. Tema pidi andma raha parteile. Endale l?pu peale teha otsustas Morozov Cannes’is, kus ta oli kunagi oma kaunitari seltsis olnud nii ?nnelik. Kuid Cannes’is, eemal asjaajamistest, andis depressioon j?rele. Abikaasa s?itis tema juurde ja p??dis voodis truudusetut armukest asendada. Pealegi hakkas Savva m?ngima ruletti. M?ngis suurte summade peale ja edukalt. Uus kirg valdas teda t?ielikult ja ta… l?kkas enesetapu edasi! K?ike seda teatasid Krassinile Morozovit j?lgivad partei agendid. Krassin sai aru, et raha libiseb k?est. Ja otsustas tegutseda. Iljit? soovitas meid… Kuid, ma kordan, k?ike seda sain ma teada hiljem… Tol ?htul valmistus Savva oma tohutu suures numbritoas s?itma ruletti m?ngima. Pool ?ksteist l?ks Krassin tema numbrituppa. Koba v?ttis sisse oma koha koridoris ning jalutas n??d minu ja Savva toa vahel. Mina l?ksin Kamo numbrituppa. Saabunud pimeduses laskusime me Kamoga teineteist julgestades k?ie abil h??letult Morozovi r?dule. Me olime seda teinud korduvalt Bakuus kallaletungide ajal naftakuningate paleedele. N??d seisime r?duukse taga… Ja n?gime m?lemat h?sti. Savval oli juba frakk seljas. Nende vestlus oli n?htavasti n?rviline, m?lemad ?estikuleerisid ?gedalt. ?kki tuli Savva r?duukse juurde ja avas selle r??kimist katkestamata. Me tardusime paigale. Ta seisis l?vel, kuid ?nneks r?dule v?lja ei tulnud. „Andke andeks, h?rra, mul hakkas hinge matma,” ?tles Savva, naasnud laua juurde. N??d kuulsime me avatud ukse kaudu kogu jutuajamist. „Ma ei saa praegu. ?ldsegi ma kahtlen… kas peaks seda tegema.” „Kulla mees, te ju lubasite daamile!” k?is Krassin peale. „Milles te kahtlete?” „Siis on h?sti, kui seal midagi ei ole. Aga kui on? See on ju kole patt – enesetapp. Ma muudkui m?tlen: v?ib-olla oleks parem kloostrisse minna? ?rge kartke, osa raha annan ma teile.” „Meile on osast v?he, armuline h?rra. Venemaal on revolutsioon! Kui palju on pomme vaja! Iga?ks maksab rasket raha, uskuge mind! Aga teie kaupmehed ehmusid revolutsiooni n?hes ?ra ega anna enam raha.” „Ma saan teist v?ga h?sti aru. Ja tunnen kaasa… Kuid saage ka minust aru, h?rra… Ma ei ole valmis!” „Mis n?rune inimene te k?ll olete! Ma kordan: te lubasite, kulla mees. Suvatsege s?na pidada. Kui mina midagi luban…” „Eks te siis laske end maha.” Savva pistis k?e taskusse. „Kas sa n?ed, tal on ju revolver,” m?tlesin ma ja n?itasin punnis tasku peale. Kamo noogutas, ka tema oli m?rganud. „Te keeldute otsustavalt?” „Ma ei keeldu, ma lihtsalt ei suuda.” Krassin kehitas ?lgu ja p??rdus minekule. „Kohtumiseni seal, h?rra,” ?tles Savva ?kki pilkavalt. „Ma loodan, et siin te mind enam ei t?lita.” „Ma loodan, et kohtumine seal ei lase end kaua oodata,” muigas Krassin, t?stis parema k?e ja lahkus numbritoast – elegantne frakis h?rrasmees. Otsekui k?su peale hakkas aias m?rtsuma orkester. Sel ajal keeras Morozov midagi ?misedes end peegli poole ja kohendas kikilipsu. N??d seisis ta erakordselt mugavalt, meelekohaga r?du poole. Nii et tal k?test kinni haarata ei olnud vaja. Kamo tulistas. Kuul tabas t?pselt meelekohta. Savva kukkus peegli ette maha. Ma tormasin tema juurde. Ta lamas liikumatult, n?gu rahulik ja kuidagi muigel, sellist ilmet olin ma surnutel sageli n?inud: „L?puks saan teist k?igist puhata…” Kuni ma m?tisklesin, viis Kamo t?? l?pule. Ta t?mbas kinda k?tte, v?ttis Savva p?ksitaskust revolvri ja pani selle talle pihku. Kohe kostis Koba vaikne koputus vastu ust, see t?hendas: koridor on t?hi. Me pidime kiirustama. Usutavasti oli lasku ka l?bi muusika kuulda. Me lahkusime ?nnelikult hotellist. J?rgmise p?eva hommikul kirjutasid k?ik ajalehed „Vene miljon?ri enesetapust”. Fenomen sai p?rast Savva surma hiigelsumma ja andis selle parteile. V?itlus terrori eest Siis tuli London. Siin toimus Venemaa Sotsiaaldemokraatliku T??lispartei j?rjekordne kongress. Just siin n?gime mina ja Koba esimest korda Trotskit. Ta ilmus kongressile kuulsuse oreoolis. Oli saabunud Venemaalt, revolutsioonis?ndmuste keskelt. Erinevalt Leninist ja teistest emigrantidest, kes kirglikult vaidlesid Pariisi ja Genfi kohvikutes revolutsiooni ?le, Trotski tegi seda. Suure Peterburi n?ukogu viimastel p?evadel oli Trotski selle juht. Teda kuulasid tuhandelised rahvahulgad, mitte vaid k?put?is odavaid paberosse t?mbavaid ja ?ksteist vaevu kuulavaid emigrante. Kui Trotski l?ks k?nepulti, r?katas v?ike saal vaimustusest. Koba, kahvatu, tige, kollaseid pilke k?lvav, vaatas seda kirjeldamatut vaimustust. Ja sosistas: „Kuidas nad v?ivad… seda juuti!” Ta ei tahtnud tunda mitte ?htegi teist jumalat peale Lenini, ta oli armukade. Kuid Koba arvamus ei huvitanud peale minu mitte kedagi. Tundmatu kidakeelne provintsiaal ei huvitanud mitte kedagi… Kongress ei olnud ainult Trotski triumf. ?hel istungil esines senitundmatu oraator. Noor t?se mees, tal oli juudi priske n?gu ja venelase parteiline h??dnimi – Zinovjev. Tema hiilgav k?ne vapustas delegaate. Ma m?letan, et Zinovjev valiti peaaegu ?heh??lselt VSDTP Keskkomitee liikmeks. Londonis sai temast kohe kuulsus. Trotski ise kirjutas temast partei ajelehes vaimustatud artikli. Ainult mina teadsin, mida tundis minu isekas s?ber Koba, kes j?lgis noore k?nemehe (j?lle juut!) ootamatut k?rget lendu ja n?gi, kui enneolematult kuulus oli teine endast sissev?etud juut Trotski. Sealjuures teadvustades iseendale, et tema enda t?eliselt suurtest teenetest ei saa partei kunagi teada. Nendest teadis ainult ?ks partei juhtidest – Lenin. Kuid nagu p?rast selgus, oli see Kobale ?nneks. Enne ?ras?itu l?ksin viimast korda Londonis linna jalutama. Ma m?letan, kuidas p??rasin uhkelt Brook Streetilt ?ra ?hele vaiksele t?navale. V?ikeses pargis karjatasid guvernandid lapsi, sihukesi d?entelmene, mustades kuubedes ja k?vak?barates liliputte. Nad m?ngisid r?ngam?ngu. Pargi k?rval oli kallis restoran. Ma heitsin hajameelse pilgu restorani aknasse ja n?gin… Kobat ja Leninit! Leninil oli seljas uhke hall vestiga ?likond ja Kobal oma tolleaegne igavene vene s?rk ja pintsak ning peas fess. Nad r??kisid millestki. T?psemalt ?eldes r??kis ?estikuleerides Lenin. Ma tunnetasin kohe: mul pole vaja seda n?ha. Ja kadusin kiiresti. J?rgmisel p?eval ?tles Koba mulle: „Ma loodan, et sa unustad ?ra, mida sa n?gid.” „Tead, mul ongi meelest l?inud.” „Ja ongi hea, kulla mees. Homme s?idan ma koos Leniniga Berliini.” (Too elas sel ajal Berliinis.) „Seal r??gin ma Iljit?iga ?ksikasjalikult l?bi edasise tegevusplaani. ?ks t?? ootab ees.” Ta ?tles omamehelikult „r??gin ma Iljit?iga ?ksikasjalikult l?bi”, et ma m?istaksin: neil olid n??d mingid omavahelised suhted. „Sina,” j?tkas Koba, „s?idad homme tagasi Tiflisi. Otsid ?les Kamo ja te valite v?lja paark?mmend uljaspead. See on teile kulutuste jaoks.” Kerjus Koba andis mulle paki raha. See oli suur, ma ?tleksin koguni, et v?ga suur summa. „Kongressi otsus mingu…” Koba vandus nagu tavaliselt h?sti r?vedalt ja lisas: „Iljit? on ammu pahane, et Jumal on talle andnud niisugused seltsimehed, nagu seda on need vanad t?rad men?evikud. T?epoolest, mis seltskond k?ik need Martovid, Danid ja Akselrodid on – puha ?mberl?igatud juudid! Ei l?he sa nendega lahingusse ega l?butse pidulauas… V?itlusmalevad muudeti ?ra. Aga mille eest nad elama hakkavad, kohvi jooma ja m??da v?lismaid s?itma, mille eest? Konspiratiivkortereid ?leval pidama – mille eest?” „Aga mida me oma seltsimeestele ?tleme? Ikkagi partei otsus…” alustasin mina. „?tleme, et revolutsioon Venemaal kukkus l?bi. Intelligents on meist lahku l??nud, rahva ?lest?us ehmatas sitapead ?ra. Kaupmeestelt ei saa enam ?ldse raha. Ainu?ksi Morozovi rahadest elame. ?ieti k?ll viimaseid p?evi. Ainuke v?imalus raha saada on endised eksid ja v?itlusmalevad. Iljit? ?petab: „S?litage nende kaunishingede peale! Revolutsiooni ei tehta valgetes kinnastes.”” Ma sain aru: Iljit? on meie tegevuse heaks kiitnud… Alles hiljem sain ma teada, et kohe p?rast kongressi, mis keelas terrori ?ra, rajas Lenin partei sees mingi salajase organi. See oli „troika” – „kolmik”. Selle olemasolu varjati mitte ainult politsei, vaid ka parteiliikmete eest. P?randaaluste p?randaalune. „Troikasse” kuulusid: Lenin, mulle tollal tundmatu bol?evik Solts ja mulle tuntud Krassin… N??d juhtisid need kolm meest terrorit ja eksproprieerimist. Kuid nagu meie lapsep?lves, oli nende kolme „musket?ri” k?rval veel neljas. Nemad m?tlesid v?lja, tema tegi teoks! D’Artagnani rolli t?itis j?lle Koba. ?tlen uhkusega: mina olin tema k?rval! „Troika” heakskiidul hakkas Koba organiseerima meie peamist kangelastegu: „troika” sai teada, et pealinnast tuuakse Tiflisi Riigipanka raha. Suur r??v Raudteejaama tuli meid saatma Iljit?i naine Nadja. Nadja Krupskaja oli tollal veel noor, kuid ?sna inetu. H?redad juuksed, kiitsakas, pungis silmad (tal olid Basedow’ t?ve ilmsed tundem?rgid). Nende pungis silmade p?rast sai ta parteiliseks h??dnimeks Heeringas. Iljit? ise h??dis oma naist hellalt Silmuks. Lapsi neil ei olnud ja Nadja armastas kohutaval kombel kasse. Teel jaama n?gi ta valget kassipoega, kes istus villa avatud aknal. Ta h??atas lihtsameelses vaimustuses: „Kui imetore kassipoeg!” Raha otsustati r??vida sel hetkel, kui seda viiakse postkontorist Riigipanga osakonda. Meie inimesed pangas teatasid, et raha saadab tugevdatud valve: viis kasakat, kolm kardavoid, kolm p?ssidega s?durit ja panga t??tajad. Kasutatakse kahte vedruvankrit, raha on kakssada viisk?mmend tuhat rubla ?hes kotis. Seda teatas meile Koba. Nagu alati teadis ta k?ike. Teatas ka kurva uudise: kavandatud kallaletungist oli saadud teada. Politsei tugevdas valvet postkontori ?mbruses. Kuid ?nneks ei teadnud nad k?ige peamist: kus ja millal me kallale tungime. Meid oli k?igest kaksk?mmend meest. Kuid meil oli Koba poolt filigraanselt v?ljat??tatud plaan. T?si, operatsioon oleks kohe alguses ??repealt l?bi kukkunud. D?namiit on v?ga kapriisne, pommi valmistades pidi olema ??rmiselt ettevaatlik. Kuid Kamo kiirustas ja pomm plahvatas. Tagaj?rg: tema abiline sai surma, Kamol oli ranne vigastatud, silm oli hakanud t?mblema. Kuid raudne mees ?tles: „T?hiasi!” J?udis k?tte meie t?htis p?ev, 1907. aasta 26. juuni. Hommikul kell ?ksteist ja nelik?mmend minutit. Keskp?evane palavus k?ttis harjumusp?raselt linna. Koba istus v?ljakul „Thiliput?uri” restoranis ja valmistus nagu v?ejuht j?lgima lahingut. Koos temaga istusid kolm l??mameest – reserv. Mina seisin pommiga sel kohal, kus v?ljakult sai alguse S?duriturule viiv t?nav. Nagu alati hoolitses Koba alibi eest. Sedapuhku minu oma eest. M?ni minut enne kallaletungi kutsus ta restorani peremehe enda juurde ning korraldas k?rarikka ja pika skandaali halva veini p?rast. Keskp?eva paiku oli Tiflisi Erivani v?ljakul alati palju rahvast. Kirev ja l?bus l?unamaine rahvasumm, nende seas jalutasid meie l??mamehed… Juba pool ?ksteist olid meie kaks naist, kes j?lgisid postkontorit, andnud meile tingm?rgi. See t?hendas, et Riigipanga kassiir ja arveametnik olid postist raha k?tte saanud ja laadisid seda faetonisse. Faetonit saatsid kaks relvastatud laskurit, veel kaks istusid teise faetonisse, mis pidi j?rgnema esimesele. M?lemat faetonit saatis kasakate konvoi. Siis hakkas see voor kiirustamata liikuma. Keskp?eval s?itis voor asevalitseja palee juurest m??da ja j?udis v?lja Erivani v?ljakule. Samal ajal veeres v?ljakule v?lja meie faeton, milles istus politseiohvitseri vormis mees (Kamo). Voor hakkas juba v?ljakult ?ra keerama, kui ?levalt, v?rst Sumbatovi maja katuselt, heitis meie seltsimees selle pihta pommi. Plahvatus oli nii kohutavalt tugev, et v?rsti lossis ja ?mbruskonna majades purunesid k?ik aknad. Samal ajal tulistati k?nniteelt, faetonite pihta lendasid pommid. Konvoi kolm kasakat langesid surnutena maha, nende k?rval lamasid kaks kardavoid… K?nniteel roomasid ja oigasid haavatud jalutajad. V?ljakul puhkes paanika. Voor j?i tahtmatult seisma. Siis tormasid meie l??mamehed l?bi tule ja suitsu faetoni kallale. Viskasid neist v?lja m?lemad laskurid… Kuid rohkem ei olnud seal midagi. ?nneks sai Kamo aru: me olime eksinud! Olime kinni pidanud vale faetoni. Samal ajal kihutasid teise faetoni ehmunud hobused tuhatnelja minema, raha oli selles faetonis. Siis kihutas Kamo, kes m?ngis politseiohvitseri, s?imeldes ja tulistades oma s?idukiga sellele j?rele. Ega Koba pannud mind asjata v?ljakult v?ljuva t?nava algusesse. Rahadega hoburakend kihutas otse minu poole. Ma tormasin sellele vastu ja viskasin pommi hobuste jalgade alla. Ma m?letan: hobused kukkusid, inimesed kukkusid… Mina lendasin sillutisele pikali. L?bi m?ra ja suitsu tormasid Kamo ja meie mehed peatunud faetoni juurde. Viskasid sillutisele maha arveametniku ja kassiiri, kes olid hirmust segased ega hakanud vastu. T?id ?nnetu koti v?lja. Selles oli peaaegu k?ik kakssada viisk?mmend tuhat… Puudu oli ainult ?heksa tuhat, see raha pidi toodama j?rgmisel p?eval. Andes kotti k?est k?tte, toimetasime me selle sekundite jooksul Kamo faetonisse. Sinnasamasse visati ka mind rahakoti peale, sest ma olin saanud p?rutada… Ja kihutasime minema. Mul ei l?he kunagi meelest Kamo metsik n?gu ja see, kuidas ta tulistas otse faetoni ette ilmunud kasakat… Kasakas langes selili maha, kardavoid vaatasid ehmunult pealt… Hetk hiljem olid k?ik kadunud: nii meie kui ka faeton. Lahustusime palavas ?hus. Saaki hoidsime alguses minu juures diivanikatte all. Hiljem saatsime omadele v?lismaale. See raha osutus meie omadest paljudele l?ksuks. Rahat?hed olid suured, viiesajarublased, me olime naiivsed (kogenematud) ega kujutanud ette, et nende numbrid olid ?les kirjutatud. Numbrid teatati kohe Venemaa ja Euroopa pankadele. Meie seltsimehed kukkusid sisse, p??des neid v?lismaal peenemaks vahetada. Berliinis kukkus sisse ka Kamo ise… Vene politsei n?udis tema v?ljaandmist. Kui ta oleks v?lja antud, oleks teda arvatavasti oodanud v?llas. Aga just siis pani ta toime oma k?ige fantastilisema kangelasteo. Ta simuleeris hullumeelsust. Ta sai hakkama v?imatu asjaga. Teda kontrollisid Berliini ps?hhiaatrid, kes olid tol ajal maailma parimad. Ta vedas neid kolm aastat ninapidi. Kolm aastat nad uskusid ja ravisid teda. L?puks otsustasid nad, et ta on lootusetu ja andsid ta Venemaale v?lja… edasiseks ravimiseks. Ta simuleeris ka siin hullumeelsust sama edukalt. Kuni teda raviti, ta… p?genes! Tollal kukkusin ka mina selle neetud raha p?rast sisse. Ma ostsin selle raha eest pommidele s?tikuid. P?rast seda, kui mina sisse kukkusin, otsustati ?lej??nud rahat?hed – peaaegu sada viisk?mmend tuhat – h?vitada. See verine raha ei toonud meile kasu. Ma p?genesin vanglast. Kui ma Gruusiasse j?udsin, sain ma teada, et Koba oli armunud. Armastus ja surm See juhtus Aljo?a Svanidze s?nnip?eval. Gruusia svanide hulka kuuluv sinisilme iludus Aljo?a oli n??d bol?evik, p?randaalune, meie partei liige. Tol ?htul seisis tema k?rval ?lgadest kitsas, kidur ja kuidagi kuhtunud Koba. Kui kehv ja hale ta Aljo?a k?rval v?lja n?gi. Nagu ka teiste d?igittide k?rval, kes olid pidutsema tulnud… Meil k?igil olid seljas uhked t?erkessikuued, aga Kobal endistviisi vene p?evas?rk ja v??ras pintsak. Peas ikka seesama totter t?rgi fess. Nii paljude iluduste kohalolek seletus lihtsalt. Ilu oli Svanidzede perekonna iseloomulik joon. Ka praegu olid k?igi pilgud p??ratud toa nurka. Koba vaatas samuti p?levi silmi sinna. Seal istus toolil tema – Kato. Jekaterina Svanidze, Aljo?a ?de. Istus v??rikalt ja tagasihoidlikult nagu ongi sobiv h?stikasvatatud gruusia neiule. „Ma tahan temaga abielluda! Temast saab mulle ?ige naine, Fud?i…” K?ike seda sosistas ta mulle, aimates muidugi, et ka mina olin neiusse armunud. Kuid nagu alati ei teinud ta sellest v?lja. „Kui ilus ta on!” sosistas Koba. „Jumal t?natud, et ta ei sarnane meie litsidest seltsimeestega.” Seda ?tles ta vabameelsete naisrevolutsion??ride kohta, kes hulkusid m??da illegaalseid kortereid ja ?hteaegu m??da revolutsion??ride voodeid. „Ta on t?eline! Ma abiellun! L?hme, tee mind temaga tuttavaks…” Ma tahtsin vastu vaielda, kuid… Kuid viisin ta neiu juurde! Ta v?ttis neiu ?le v?imust paugupealt nagu meie k?igi ?le. Hiljem seletas Papulia Ord?onikidze kellelegi: „Jah, v?ikest kasvu, jah, r?ugearmiline. Kuid see-eest on temas neid romantilisele r??vlile omaseid v?lusid, kes r??vis vaeste huvides rikkaid, mis meile, kaukaaslastele, meeldib. Meie rahvuslik kangelane on alati olnud Robin Hood. ” Ma arvan, et tal ei olnud ?igus. Jekaterina oli jumalakartlik neiu ning jutud Koba tegudest v?isid teda ainult kohutada. Koba vallutas ta mitte s?nade, vaid pilguga. Ma vannun, et tema pilgus oli mingi lihtsustatult ?eldes „teadusele veel tundmatu magnetism”. Igatahes juba n?dal hiljem vaatas vaene kaunitar talle otsa samasuguse ustava koerapilguga nagu me k?ik, kellest olid saanud tema truud penid. Kui Koba tegi neiule ettepaneku saada tema naiseks, n?ustus viimane ?nnelikult ilma v?himagi k?hkluseta otsekohe, kuid… Neiu oli niisama jumalakartlik nagu ta emagi. Ja piinles, s?andamata Kobat paluda. Koba tegi ise ettepaneku: „Laulatame kirikus.” Nad seisid v?ikeses kirikus vana vaimuliku ees: sihvakas kaunitar, silmad ?nnest s?ramas, ja v?ikest kasvu r?ugearmiline Koba uhkes pintsakus, mis oli talle ilmselgelt suur. P?rast tseremooniat andsin ma vaimulikule Koba poolt vaeste joaks raha. Vaimulik v?ttis raha, ohkas ja ?tles ?kki: „?nnetu neiu. ?elge talle edasi, et ma palvetan…” Ta vaikis ja lisas siis: „Mehe eest…” N??d elasid nad Bakuus. Naine t??tas ?mblejana. Koba j?tkas Iljit?i ?lesandel meie kangelastegusid naftat??stuses. Ta kehtestas peremeestele maksu – kui seda ei makstud, panime me kohe nafta p?lema v?i korraldasime streigi. M?letan, kuidas Koba ei saanud ?kskord lubatud raha. „Pole viga,” ?tles ta. „Hommikul maksab kahekordselt.” Juba ?htul kerkis nafta puuraukude kohale tulekahjukuma. Mulle andis ta k?su: „S?ida kontorisse ja ?tle edasi: kui hommikuks raha ei ole, p?letame kogu majapidamise maha.” Edasi ?elda polnud midagi vaja. Niipea kui ma administratsiooni majja sisenesin, tormas mulle vastu keegi meeldiv h?rra, ta oli v?ga teenistusvalmis: „Teid oodatakse!” Kabinetis anti mulle vaikides ?le portfell rahaga. Kogu tohutust summast j?ttis Koba endale haledad kopikad, ta harrastas endiselt poolkerjuslikku hulkurielu. Kuid n??d elas sellist elu veel ?ks ?nnetu hing – tema naine. Jumaluke, kui kahju mul temast oli!.. Muidugi pidi politsei meile jahti pidama. Pidi, aga… „Varastavad” – niisuguse k?ige l?hema m??ratluse andis Venemaale meie suur ajaloolane. Koba maksis Bakuu politseile heldelt sellest rahast, mida me naftat??sturitelt saime. Politsei oli tema ?lalpidamisel! Ka politsei oleks nagu osalenud revolutsioonilises liikumises. Kuid ettevaatlikku kaitseb ka Jumal. Tavaliselt ??bis Koba illegaalsetes korterites. Vahetas alatasa elukohta, sest nii oli ette n?htud. Vaest abikaasat k?lastas ta ootamatult ja ainult hilis??l, et koidikul ?ra kaduda. M?nikord kartis ta n?dalate kaupa koju minna. Mulle j??b elu l?puni meelde nende v?ike savist ehitatud maja naftav?ljal. See sarnanes v?ga tema lapsep?lvekoduga. Kuid nende kerjuslik elamine erines tollest majast puhtuse poolest. Jekaterina t??tas ?mblejana ja k?ikjal olid tema v?lja?mmeldud linikud ja valged pitsid. Mina magasin tillukeses esikus ukse taga, ?ieti k?ll ust asendava palaka taga. Ma kuulsin nende h??li: „Kuidas ma igatsen sinu j?rele… Millal sa j?lle tuled?” „Tulen.” „Lesk… kuigi mees elab.” „Seltsimees Kobal on kaks naist: sina ja revolutsioon. Ta peab hoiduma arreteerimisest. Seda k?sib tal teha teine naine.” Ta hakkas juba siis r??kima endast kolmandas isikus. „Esimene naine. Nii oleks ?igem ?elda,” t?psustas abikaasa. „Sul on ?igus. Ta on esimene. Ta on t?htsam.” Ma olin sunnitud seda k?ike pealt kuulama. Mina, kes ma seda naist armastasin! Jah, ma armastasin teda! Naine s?nnitas talle poja, kellele pandi nimeks Jakov. Siis j?i naine haigeks… Tal oli tiisikus, ta kustus kiiresti. Poiss viidi ?ra sugulaste peresse. Varsti viisin ma ka tema enda nende juurde. Jekaterina vaikis kogu tee, ainult k?his. Ta oli muutunud l?bipaistvaks, nahk oleks nagu helendanud. Alles siis, kui ma hakkasin lahkuma, palus ta: „Las ta tuleb… v?imalikult kiiresti… kas v?i minutiks. ?tle edasi.” Kuid tema vanemate majja Koba ei l?inud. Ja siis tuli Jekaterina tagasi nende haledasse h?tti – surema. Kui Koba sai aru, et naine on suremas, kaotas ta aru. „?ra mine ?ra,” sosistas ta. „Mu kullakallis, ?ra ainult ?ra mine… Oota.” Ta v?ttis mul n??bist kinni ja karjus: „Jookse arsti j?rele! Too arst siia!” „Mis raha eest?” Ta t?ukas mind eemale ja jooksis majast v?lja. Ja mina vaatasin, kuidas naine kustub. ?kki tegi ta silmad lahti ja ?tles: „Suur t?nu teile, armas Fud?i… k?ige eest.” Ma sain aru – ta teadis k?ike. Ta lisas: „Hoolitsege tema eest… minu p?rast.” Ma ei j?udnud vastata. Uks avanes… Ta t?i kohale Bakuu k?ige parema, k?ige kallima arsti. P?rast tuli v?lja, et ta murdis arsti majja sisse, sundis noaga ?hvardades arsti istuma vedruvankrisse. Esimesena tuli sisse arst. Koba tuli tema j?rel ja kordas ?hte ja sedasama: „Kuule, tee ta terveks, s?ber. Tee terveks, tee terveks, kulla mees… Ma maksan. Palju. V?ga palju. Niipalju kui ?tled, ma hangin raha. Ma vannun!” Arst k?skis meil toast v?lja minna. Me seisime palaka taga, arst vaatas Jekaterinat l?bi. Koba ?tles mulle: „Valva teda, ma olen kohe tagasi,” ja kadus j?lle ??sse. L?puks kergitas arst palakat: „Kus teie s?ber on?” „Ta palus oodata. Ta tuleb kohe tagasi.” Arst naeratas nukralt ja istus laua juurde. Koba tuli t?esti peaaegu otsekohe tagasi. Ladus vaikides arsti ette lauale hunniku rahat?hti. Kas ta l?i kellegi maha, r??vis kedagi v?i oli kuskil l?heduses partei salajane peidik – seda ma ei tea. „V?tke k?ik, kulla mees, ainult ravige terveks.” „Korjake oma raha ?ra,” ?tles arst. Ma kuulen seniajani, kui p?lglikult ta seda ?tles. „Teie naisel ei ole vaja mind, tal on vaja vaimulikku. Tuberkuloos. ??rmine kurnatus… Minu abi on hiljaks j??nud.” Koba tardus soolasambaks. Siis hakkas midagi sosistama. Istus voodi juurde p?randale maha, toetas pea naise k?ele. Naine silitas teise k?ega tema juukseid, tema aga nuttis valjusti ja s?dantl?hestavalt. Alles siis sain ma teada, et ta oskab nutta. Arst seisis palakaga kaetud ukse juures ja vaatas neid. „Milline kaunitar ta on,” ?tles ta. Ja lahkus… Jekaterina kustus vaikselt, ??sel. Kui kaunis ta kirstus oli! Koba saladus See juhtus vist 1913. aastal. Koba arreteeriti ?hel heategevus?htul Peterburis. See oli tavaline heategevus?htu vaeste ?li?pilaste heaks. Tegelikult kogus Koba seal raha partei jaoks. Ta oli tol ajal p?randa all, elas konspiratiivkorteri kitsukeses teenijatoas. Sealt pidi ta juhtima bol?evike fraktsiooni Duumas. Muuseas, juhtima on ?lem??ra t?htis s?na. Tema ?lesandeks oli Lenini juhtn??ride edasiandmine duumasaadikutele, Iljit? saatis neid v?lismaalt regulaarselt. (T?pselt samuti juhtisin mina omal ajal Gruusia bol?evikke – andsin neile edasi Lenini juhtn??re.) Selles toas ei elanud ta ?ksinda. Siin varjas end veel ka teine bol?evike juht, keegi Aron Solts, astmast vaevatud tillukest kasvu juudist fanaatik, kes oli Marxi ideedest hullunud. Millest temaga ka ei r??gitud, tuli ta v?lja m?ne Marxi tsitaadiga. Ja vaidles vestluskaaslasega ?gedalt. Koba ja Solts pidid magama ?hel kitsal asemel. Solts oli k?va kuulmisega ja norskas valjusti. Koba ei saanud t?kk aega und silmale. Siin luban ma endale v?ikese k?rvalep?ike. Koba suhtumine sellesse Soltsi n?is mulle alati m?istatuslik. Ja mitte ainult mulle… Kolmek?mnendate aastate alguses sai Solts korteri kuulsasse Majja Kaldapealsel, kus elasid k?ige tuntumad vanad bol?evikud ning paljud partei- ja riigijuhid. Tol ajal elasin seal ka mina. Kolmek?mnendatel aastatel kuulus Soltsile t?htis koht parteikontrolli komisjonis ja ?lemkohtus. Omakasup??dmatuse ja p?him?ttekindluse p?rast h??ti teda „partei s?dametunnistuseks”. Ma m?letan, et 1936. aastal, Oktoobrirevolutsiooni aastap?eval, ajal, mil oli alanud terror, mil meie majas toimusid iga p?ev arreteerimised, kutsuti Solts tegema ettekannet Revolutsioonimuuseumis. Ta l?ks k?nepulti ja p?rast Marxi tsitaatide rahet l?ks ?le revolutsiooniaja s?ndmustele. Selle asemel, et nimetada seda nagu tookord oli ette n?htud „Suureks Sotsialistlikuks Oktoobrirevolutsiooniks”, nimetas ta seda kuulajate ?uduseks „Oktoobrip??rdeks”. See t?hendab nii, nagu me k?ik nimetasime seda 1918. aastal. Eesistuja parandas teda viivitamatult. Solts vaidles talle kohe vastu. Eesistuja sattus sellest suurde segadusse ja viitas Stalinile: „Suur seltsimees Stalin, kes koos suure Leniniga oli Suure Oktoobrirevolutsiooni isa, nimetab seda nimelt nii!” Enesekindel Solts teatas otsekohe: „Seltsimees Stalinil polnud Oktoobrip??rdega midagi tegemist, p??rde ajal ei kuulnud me seltsimees Stalinist midagi.” N?rdinud, ?ieti k?ll surmani hirmunud kuulajad lihtsalt ajasid ta k?netoolist minema. K?ike seda r??kis minu juuresolekul Kobale tolleaegne ?hendatud Riikliku Poliitvalitsuse juht Je?ov. „Ma m?tlen, et me arreteerime selle t?pra Soltsi juba t?na,” l?petas Je?ov. „?ra mitte m?tlegi,” talitses teda ?kki Koba mornilt, „m?tlema hakkan mina. Solts j?ta rahule, aga need lurjused provokaatorid, kes selle hullu esinema kutsusid, saada sinna, kus nende koht on.” ?htu organisaatorid saadeti „sinna, kus nende koht on”. Solts paigutati n?dalaks vaimuhaiglasse. Siis toodi tagasi meie ?nnetusse majja. T?si, ta v?eti k?igilt oma ametikohtadelt maha, kuid ta j?i partei liikmeks… 1938. aastal, mil Koba viis hoolikalt l?pule leninliku kaardiv?e likvideerimist, kirjutas Solts talle vihase kirja, milles s?imas k?ige hullemate s?nadega k?igi protsesside peaprokur?ri Andrei V??inskit. Koba rebis kirja vahkvihas puruks ja k?skis saata Solts… uuesti vaimuhaiglasse. K?igi ?llatuseks! Sest tollal saadeti k?ik hoopis teistesse kohtadesse. Solts tuli j?lle vaimuhaiglast tagasi elusa ja tervena. Ma kohtasin teda, kui ta rahulikult jalutas meie Maja Kaldapealsel hoovis. Kummalisel kombel Koba s??stis teda. Veelgi enam, Solts sai vana bol?eviku personaalpensioni. Mina olin vist ainuke, kes teadis misp?rast. See oli ?ks Koba saladusi. Juba 1907. aastal levisid visad kuuldused, et Koba, revolutsiooni panter, on kartmatu l??mamees ja provokaator. Eriti raevutses ?ks Kaukaasia k?ige m?jukamaid bol?evikke ?aumjan. Ma m?letan, kuidas ta tuli ??sel minu juurde. Ta vehkis k?tega, tema mustad juuksed lehvisid, ta tatistas ja karjus kogu oma l?unamaalasele omase temperamendiga: „Sina oled tema s?ber! Seleta mulle ?ra, kuidas tal ?nnestub nii h?lpsasti asumiselt p?geneda… Kusjuures mitte kord v?i kaks. Meie politsei on tige ja tark. Ma olen seda oma nahal tunda saanud ja sina ka. Aga tema vastu on hea ja rumal. Misp?rast, kulla mees? Seleta palun meile ?ra, kuidas tal ?nnestub p?rast asumiselt p?genemist oma r?ugearmilise gruusia l?usta ja venelase passiga s?ita l?bi kogu Venemaa v?lismaale? Kuigi teda otsitakse taga, tema fotod on k?ikides sandarmeeria osakondades, k?ikides suurtes raudteejaamades?.. Sa vaikid? Ja ?ieti teed! Ja siis veel… P?rast p?genemist ja asumist on ohtlik minna tagasi kohta, kus sa elasid enne arreteerimist, seda teab ju iga?ks. Tema aga elab rahumeeli ja kosub nimelt seal… N?iteks Tiflisis. Ja siis veel. Aasta tagasi arreteeriti mind konspiratiivkorteris, mille asukohta teadsime ainult mina ja tema. Eile tungis politsei meie tr?kikotta, mille asukohta teadsime j?llegi ainult mina ja tema. Me k?sisime temalt: „Kuidas see v?is nii juhtuda?” Ta muigas vastuseks: „Mina andsin v?lja. Kui tahad nii m?elda, siis m?tle. Mind see ei sega.” Ja l?ks ?ra…” „Kuid Koba korraldab streike, tulekahjusid naftat??stuses, hangib parteile palju raha!” vaidlesin ma tuliselt vastu. „Naftat??stusest ?ra parem r??gi! Sa saad ju isegi k?igest aru! P?rast iga niisugust streiki, p?rast iga teie korraldatud tulekahju kerkivad nafta hinnad j?rsult ja peremehed ainult h??ruvad k?si. Nad maksavad meelsasti mitte selle eest, et te ei korraldaks streike, vaid selle eest, et te neid korraldaksite! Maksavad ka tulekahjude eest… Aga nagu t??lised said enne neid streike sandikopikaid, nii saavad sandikopikaid ka p?rast neid!” Ta j?i vait. Vaikisin ka mina. Siis v?ttis ?aumjan mantli taskust brauningu ja pani lauale: „VSDTP Bakuu Komitee v?ttis vastu otsuse v?itlusest provokaatoritega. Sina oled tema s?ber. Sa oled kaukaaslane. Sinul tuleb meie ?hine Kaukaasia h?biplekk maha pesta.” Ta ulatas mulle paberilehe. „Me koostasime proklamatsiooni. Paned selle tema t?prakehale. Me anname sulle aega kaks p?eva.” Ma v?tsin brauningu, paberilehe andsin talle tagasi. Ja ?tlesin: „Me k?ik oleme v?ga tulised poisid. Seda ei saa otsustada ilma Iljit?ita. S?ida Iljit?i juurde. R??gi talle k?ik ?ra ja kui tema langetab otsuse, siis ma vannun: ma tapan ta. Tapan kohe samal p?eval.” ??sel l?ksin ma Koba juurde naftat??stusesse. Jekaterina oli siis veel elus. Ta otsustas, et mind saatis tema naine. „Raha ei ole,” ?tles ta kohe. Ma katkestasin teda toorelt ja r??kisin k?ik ?ra. L?petuseks ?tlesin: „Sa pead p?genema.” Ma m?letan, et sellele j?rgnes vaikus. Kui ta oleks n?ustunud p?genema, oleksin ma ta vist kohapeal maha lasknud. Kuid tema metsikute kollaste silmade pilk puuris mind. „Oi-oi, ka sina j?id uskuma? Ise pead ennast veel s?braks! Iljit?i juurde saatsid sa ?igesti. Selle eest ma t?nan sind. V?ib-olla annan ma sulle selle eest andeks…” P?ev hiljem Koba arreteeriti! Politsei tegi seda sageli, et p??sta meie k?est paljastatud provokaator. Tol p?eval ma kahetsesin, et ma ei olnud teda tapnud. Varsti tuli ?aumjan Genfist tagasi (Lenin elas tollal seal). Ma sain aru, et saanud teada Koba ootamatust arreteerimisest, teeb ta mu elu p?rguks! Me kohtusime. Kuid selle asemel, et kukkuda karjuma, ?tles ?aumjan minu suureks ?llatuseks heatahtlikult: „Meie vaene Koba saadetakse p?hja. Ma kuulsin, et tal ei ole raha ega sooje riideid. Teeme tema heaks korjanduse…” Ma sain aru, et see oligi tema Iljit?i juurde s?idu ?llatav tulemus. Ja palusin, et ta r??giks jutuajamisest Leniniga. Jutustamise asemel n?itas ta mulle paberit. M?ned Lenini kirjutatud read. Kusjuures nende t?htsuse r?hutamiseks kirjutas Lenin VSDTP Keskkomitee plangile: „Iga?ks, kes j?tkab seltsimees Koba laimamist, heidetakse otsekohe partei ridadest v?lja. Uljanov.” „Aga mida Iljit? sulle ikkagi ?tles?” ?aumjan ainult muigas ja… vaikis. Meie parteis oli k?ik salajane, sellega olin ma juba harjunud. N??d elas Koba Peterburis illegaalsetes korterites. Tol ajal toimuski see heategevus?htu, kus ta arreteeriti kuuendat v?i seitsmendat korda (ma ei m?leta t?pselt). Seekord saadeti ta hullu kanti – Turuhhanskisse. Ma olin kindel, et ta p?geneb sealt h?lpsasti nagu alati. Ma ootasin teda Piiteris. Kuid minu h?mmastuseks Piiterisse ta ei tulnud. Selle asemel hakkasid Turuhhanskist tulema kaeblikud kirjad. M?ned Iljit?ile l?hedased inimesed – Krestinski, bol?evik Allilujevi perekond, kellega Koba s?brustas, ja mina – k?ik me saime ?hesuguseid l?kitusi. Koba kaebas n?lga, k?lma, vaesust. Ma ei saanud teda aidata. Mind ennast arreteeriti 1913. aasta alguses… Kuid aasta p?rast algas Esimene maailmas?da ja arreteerimine p??stis mind rindele saatmisest. Mind saadeti Monast?rskoje k?lasse, sinna samasse Turuhhanski kraisse, kus mu s?ber juba ees oli. See oli kohutav s?it. Vangivagun oli minu meelest p?rgu (kuigi see oli Koba vangivagunitega v?rreldes paradiis, nendega tuli mul tutvuda hiljem). L?pmata pikk tee. V?ike trellitatud aken: pilved, metsad, Uurali m?ed… Seej?rel Siberi tasandiku nukrus ja avarus… ?mberistumine vankritele karmi pakasega. Vankritel s?itsime Krasnojarski kraisse. Siis tulid hobuste asemele p?drad… Siis tulid p?trade asemele koerad ja nartad. M??da j??tunud Jenisseid s?itsime maailma l?ppu Monast?rskoje k?lasse. Seda k?la peeti selle metsiku ja inimt?hja kandi kultuurseks keskuseks. Siin olid kool, kirik, politseiv?im. Siin elas ka politseipristav ise. Siia saadeti v?lja t?htsad poliitvangid. Kuid Kobat ma Monast?rskojes eest ei leidnud. Selgus, et ta oli saadetud elama Kureikasse, kus elasid otsekui teise j?rgu revolutsion??rid… Siis algas maailmas?da. Meie juurde Monast?rskojesse toodi arreteeritud bol?evikud, Riigiduuma liikmed. Nende seas olid kuulsused: seesama Kamenev ja t??line Muralov, duumasaadik, hiilgav oraator, kelle foto tsaariaegses vangiriietuses rippus sageli bol?evike kodudes. (Tema fotot n?ukogudeaegses vangiriietuses s?ilitatakse meil Lubjankal. Nagu ka Kamenevi fotot. Koba laseb m?lemad maha.) ?kskord otsustasin ma k?lastada oma ?nnetut s?pra Kobat Jumalast h?ljatud Kureikas. See t?hendas kohutava pakasega kahtsada kilomeetrit lahtise koerarakendiga. Mulle ?eldi, et Kureikas „meie omi” (bol?evikke) ei ole. T?si, enne oli ?hes h?tis koos Kobaga elanud Uurali bol?evik Jakov Sverdlov. Kuid Sverdlov tegi k?ik mis v?imalik, et Monast?rskojesse kolida. Ma otsustasin enne Kureikasse s?itmist r??kida temaga. Jakov Sverdlov oli v?ikest kasvu, ?lgadest k?hetu, musta juuksepahmakuga, prillidega mees. See Jekaterinburgi juudi kaupmehe poeg hakkas revolutsion??riks p?rast ?le kogu Venemaa toimunud julmi juudipogromme. Ta oli t??piline teise j?rgu revolutsion??r. Kui puhkes s?da, olid k?ik meie peamised juhid kas emigratsioonis v?i vanglas. Inimestest oli puudus. Need, kes Sverdlovi tundsid, teatasid Iljit?ile, et ta on „metsikult energiline mees”. Lenin tegi temaga tutvumata ta kohe bol?evistliku keskkomitee liikmeks. Nii sattus Sverdlov Peterburi. Kuid ta arreteeriti otsekohe koos Kobaga. (Tema ja Koba reetis ?ks tolleaegseid bol?evike juhte. Kuid sellest hiljem.) Pristav v?ttis mult suure altk?emaksu. Lubas s?ita strasniku saatel Kureikasse. Oli tavaline talvep?ev: see t?hendab, et k?lma oli nelik?mmend viis kraadi, pime polaar??. Ma istusin nartale, minu k?rval oli strasnik, tema juhtis koeri. Narta kihutas minema!.. K?lmunud Jenissei oli j??v?li. T?usis kuu, k?ik l?i hiilgama: r?sij?? s?tendas, lumi helendas sinakalt. T?ielik h??letus, pidulik vaikus, ainult jalased kriuksusid valjusti. ?kki hakkas puhuma tugev tuul, t?hed kadusid, l?ks tuisuks. Algas purgaa! Ripsmed j??tusid silmapilgu jooksul, n?gu oli ?ksainus j??koorik, hingata oli raske… Ja ?kki j?ine tuulispask vaikis. Vaikis niisama ootamatult, nagu oli ka alanud. K?ik ?mberringi s?tendas mingis salap?rases taevases valguses. Ma vaatasin taevasse – suur Jumal, milline ebamaine ilu! Ma sosistasin ununenud lapsep?lveaegseid palveid… Nii n?gin ma teel Koba juurde esimest korda virmalisi ja meenutasin Jumalat… Kureika asundus oli k?igest m?ned ?ksikud hajali asuvad puust h?tid. Seal, kus v?ike kiire Kureika j?gi suubub m?slevasse veerohkesse Jenisseisse, seisis v?ikesel k?nkal puust h?tt. See oligi Koba elamine. Kuid praegu, mil m?lemad j?ed olid maapinnaga ?hetasane lumev?li, oli see h?tt keset ??retut valget lagendikku. Ma astusin aurupilves majja. Mulle ja strasnikule tuli eeskojas vastu perenaine, umbes viiek?mneaastane kuivetunud naine. Teretasime. „Kus su ??riline on?” „Lamab asemel. Kus tal ikka olla on?” Ma andsin naisele raha, palusin minu politseiniku ?les soojendada ja talle s??a anda, ta j?ttis meid Kobaga meelsasti omavahele. Kui ma tuppa astusin, lamas Koba lavatsil n?oga seina poole, ta koguni ei p??ranud pead. „Tere, Koba.” Vaikus. Ma vaatasin ringi. Keset v?ikest tuba seisis ?mmargune laud, sellel petrooleumilamp. Laua juures oli painutatud jalgadega Viini tool, mis n?gi selles toas kummaline v?lja. Seina ??res oli aukuvajunud diivan. Diivani kohal seinal rippusid p??nisrauad, nurgas vedeles p?randal kalav?rk. L?puks ta ?tles, endiselt end ?mber p??ramata: „Istu, kulla mees…” Ja hakkas k?hima. „Kas sa oled haige?” „Ma olen siin alati haige. Varsti j??d sina ka. Neljak?mnekraadilist k?lma nimetavad nemad siin „sulaks”. Mul on vaja piima, palju puid, tagavaraks suhkrut ja leiba. Siin on k?ik kallis. Mul ei ole rikkaid sugulasi, mul pole mitte kui kelleltki abi paluda. ?ieti ?elda olen ma juba palunud… k?igilt.” „Kuid on ju olemas represseeritute fond.” „N?htavasti pole see minu jaoks. Mina olen n??d teisej?rguline. K?rvame siin k?ik maha… viskame vedru v?lja.” Et teda natukenegi l?bustada, ?tlesin ma: „Sverdlov r??kis, kuidas ta sulle uhhaad keetis ja kuidas sa selle nahka panid.” „Ta keetis endale. V?i ta sulle annab, juudin?ru! Keedab valmis ja ?gib ise. Ma muudkui m?tlesin, kuidas see temalt k?tte saada.” J?lle vaikus. „Kas m?tlesid v?lja?” „Ta keetis valmis ja hakkas ?gima. Ma lasin tal pool portsu ?ra s??a, siis astusin ligi ja k?sisin: „Kas sa ei tahaks mulle ka anda?” Vaikis vastuseks. Siis ma s?litasin tema taldrikusse! Ta ei suutnud enam s??a, andis mulle.” Koba turtsatas vuntsi. „Me pidime temaga kordam??da n?usid pesema. Tema pesi ?ra, siis oli minu j?rjekord. Ta l?ks jalutama. Kui tagasi tuli, s?rasid taldrikud puhtusest. T?stab endale uhhaad ja kiidab mind: „Sa oled taldrikuid h?sti pesnud!” Mina vastu: „Ei, mina ei pesnud.”” N??d Koba elavnes. „Sa ei saanud aru, Fud?i?” Ta turtsatas j?lle vuntsi. „V?ta laualt…” Laual lambi juures oli s??gij??nustega must taldrik. „N??d pane see maha…” Ma panin. Koba h??dis: „Ti?ka!” Ja vilistas. Silmapilk lendas voodi alt kuulina v?lja v?ike koer. Selles kavalas loomas olid liitunud maailma k?ik koerat?ud: temas oli laikat, saksa lambakoera ja minu meelest koguni taksikoera. Ta liputas tervituseks saba ja hakkas kohutava kiirusega kolistama tinataldrikuga. Hetkega oli see s?ravpuhtaks lakutud. Ja… ronis voodi alla tagasi. Sealt kostis urinat. „Ma r??kisin talle koerast ja tema ei suutnud j?lle s??a. J?lle s?in mina tema uhhaa ?ra. P?rast seda pesi ta ise iga p?ev taldrikud puhtaks. Jah, temaga oli p?ris kena elada. N??d, kui teda ei ole, ei saa iga p?ev s??a. Kirjutasin meie kirjastusse „Prosve?t?enie”: „Pole mitte krossigi, tagavarad on otsas, minu v?hene raha kulus soojadele riietele…” Vaikivad. Kirjutasin Iljit?ile, palusin saata „saapad”,” (uus pass p?genemiseks). „Ta ei vastanud kaua aega, selgus, et oli minu perekonnanime ?ra unustanud… Mina teenisin teda nagu ori, aga tema unustas ?ra. P?rast tuletati talle vist minu nimi meelde, saatis kirja, lubas saata „saapad”, aidata p?geneda. Ja siis oli j?lle vaikus! Ma saatsin talle artikli rahvusk?simusest. Seltsimees Lenin hindas varem seda, kui teisest rahvusest Koba kirjutas oma artiklites ?mber tema tarku internatsionaalseid m?tteid. Aga n??d ei s?nagi vastuseks. Koba on ?ra unustatud…” Ta vaikis. Ma ?tlesin: „Ma t?in sulle raha, Koba. Minu isal l?ks s?da haledaks, ta aitab mind.” Ta ?tles ?ksk?ikselt: „Pane lambi alla.” Ja nagu tavaliselt ikka isegi ei t?nanud. Vaikisime. Istuda koos temaga, kui ta vaikis, oli kohutavalt raske! Otsekui koguneks sinu ?lgadele kogu aeg midagi ?lirasket. Et mitte vaikida, otsustasin lugeda talle peast ette oma armastatud v?rsse „Kangelasest tiigrinahas”. Jumalikud v?rsid! Kuid keset minu suure vaimustusega loetud v?rsse hakkas ta… norskama! Ma l?ksin endast v?lja! L?ugasin: „Ma s?idan ?ra!” Ta ?rkas. Ja ?tles ?ksk?ikselt: „Lase k?ia.” Juba ukselt ?tlesin talle: „Kuid ikkagi peab elama. P?geneme koos ?ra. Siin on ?ks Norra kaubanduskompanii, tal on oma laevad. Peremees on sotsiaaldemokraat, mul on talle soovituskiri.” „V?i sa siit p?gened, mis sa veel ei taha! Mul on strasnik lausa metslane, kontrollib kaks korda p?evas. ?kskord tuli talle p?he ??sel kontrollida, ajas ?les! Tahtsin ta v?lja visata, tr?gisin teda toast v?lja, aga tema, kuradi lojus, l?ikas mul m??gaga k?e katki! Ja milleks p?geneda? Mis head meid vabaduses ootab?” L?puks keeras ta end minu poole. Ja alles n??d n?gin ma habemesse kasvanud, pakasest punetavat ja t?kk maad vanemat n?gu. „Kas sa saad v?hemalt aru, kes me sinuga oleme? H?dised h?davaresed! Kolmek?mne kaheksa aastasena karjume ikka veel: „Teeme revolutsiooni, h?vitame rikkad ?ra!” Ja mida me oleme ?ra h?vitanud? Oma elu. Me hakkame ju nelik?mmend saama… Meie elu on, nagu ?eldakse, „laadalt” tulemine. Mis meil sinuga on? Perekond? Pole ollagi! Naine? Pole ollagi! Meie sinuga oleme parteis, millest pool istub vanglates v?i on asumisel ning ?lej??nud on v?lismaal, vaidlevad oma Pariisides Karla Marla ?le… See ongi k?ik, mis ma olen saavutanud. Minu „eduka” karj??ri l?petuseks lubati tal mind reeta. Mida selle Kobaga j?nnata!” Ma olin h?mmingus: „Kes lubas? Kellele?!” Ta vaatas mind haige pilguga. Ei vastanud midagi, hakkas muust r??kima: „K?ik v?ib v?lja kannatada, pakase ja n?lja ja ketikoerast strasniku. Kuid selles neetud kandis on loodus kohutavalt vaene, ma igatsen lausa naeruv??rselt, lausa lollakalt meie kodumaa j?rele…” Kui palju olen ma hiljem m?telnud selle kummalise, raevus ?eldud lause ?le: „Lubati TAL reeta… Mida selle Kobaga j?nnata!” Kes see tema on, kellel lubati Koba „reeta”, sain ma teada p?rast revolutsiooni. Tema oli keegi Malinovski. Suurep?rane oraator, bol?evike fraktsiooni juht Riigiduumas, kuulus ameti?hingutegelane, „Vene Bebel”, nagu ?tles tema kohta Iljit?. Kuuldused, et hiilgav Malinovski on provokaator, liikusid ammu enne seda ?htut, mil Koba arreteeriti. Kuid p?rast seda ?htut tugevnesid veelgi. Sest mitte keegi peale Malinovski ei teadnud, et Koba tuleb sinna. Ja siis kirjutas Lenin samasugusel keskkomitee plangil Malinovski kohta t?pselt sedasama, mida ta oli kirjutanud Koba kohta: „Iga?ks, kes j?tkab seltsimees Malinovski laimamist, heidetakse otsekohe partei ridadest v?lja…” Teatati, et kuuldusi Malinovski kohta levitab politsei. Kuid p?rast Veebruarirevolutsiooni avastati politseidepartemangus dokumendid, mis vaieldamatult t?estasid, et „Vene Bebel” oli tavaline provokaator. Iljit?il tuli kapituleeruda. Malinovski m?istatusest sain ma aru palju hiljem. See oli 1946. aasta novembris (kui ma olin tulnud teist korda laagrist tagasi). Kuulasin tol hommikul raadiot, oli Oktoobrirevolutsiooni j?rjekordne aastap?ev. Keegi jutustas, kuidas partei oli revolutsiooni eel?htul v?idelnud provokaatoritega ja kuidas paljastati Malinovski… J?rgmisel p?eval kohtasin meie Majas Kaldapealsel sedasama Soltsi. Minu ?raoleku jooksul oli vaene mees vist p?riselt aru kaotanud, kogu aeg kirjutas ta midagi v?ikestele paberilehtedele. Tema kannul k?is sammugi maha j??mata meie „seltsimees”, kes v?ttis need paberilehed hoolikalt tema k?est ?ra. Solts andis need talle ?ksk?ikse naeratusega nagu laps teda ?rat??danud m?nguasja. Ma tulin parajasti liftist v?lja, kui uksest tuli sisse Solts, ta oli jalutamas k?inud. Ma teretasin teda. „Kas te kuulsite raadiost sellest korralagedusest?” k?sis ta ja lisas hullunult: „Saatke otsekohe laiali raadiogramm: „K?igile! K?igile! S?jav?eline, v?ljaspool j?rjekorda.” Dikteerin: „Malinovski ei ole provokaator…” Muuseas, teie s?ber ka mitte…” „Seltsimees Solts, astuge lifti.” Tema seljatagant kasvas kohe v?lja tema alaline saatja. Ta tegi liftiukse lahti ja p??dis Soltsi lifti sisse t?ugata. Kuid too hakkas raevukalt vastu. „Ma palun teid,” h??dis ta mulle ja tema pilk oli t?iesti hullumeelse oma, „teatage s??distajale viimsep?evakohtus: see oli meie antud ?lesanne. Meie, „troika”, lubasime neil – Iljit?, Krassin ja mina… meie m?tlesime selle v?lja…” L?puks t?ukas saatja vanamehe vaikides ja toorelt lifti. Sealt pilgutas Solts mulle kuidagi lustlikult silma. Ma m?tlen t?nase p?evani, kas ta ikka oli arulage. V?i oli see teesklus prints Hamleti kombel… Kuid just sel hetkel m?istsin ma l?plikult Koba saladust. Jah, Malinovski ja Koba olid ?ks Lenini suuri salap?raseid m?nge. Tol ajal saatis politsei provokaatoreid meie ridadesse. Iljit? m?tles koos „troikaga” v?lja vastum?ngu. Saatsid „meie omi” nende ridadesse. Koba ja Malinovski olid meie „topeltagendid”. Situatsiooni salapolitseiga kasutas Koba ?ra sajaprotsendiliselt. See seletab, kuidas tal ?nnestus nii kergesti asumiselt p?geneda. See seletab paljude meie ekside edukust. Ma olen kindel, et Koba teatas politseile, et me tungime kallale rahaekipaa?ile. Kuid ei teatanud k?ige t?htsamat: millal ja kus. Samasugune lugu oli Malinovskiga. Ta oli salajane agent ja politsei andis talle t?ieliku tegevusvabaduse. Ta s?imas rahulikult tsarismi oma k?nedes Riigiduumas ja „Pravda” artiklites. Selle eest tuli tal m?nikord ohverdada tr?kikodasid ja teise j?rgu revolutsion??re. Kuid ajapikku sai politsei aru, et Malinovskist oli rohkem kahju kui kasu. Nii oli ka Kobaga. Ohranka pettus temas l?plikult ja tal tuli minna t?eliselt p?randa alla. L?petada eksid. Iljit? leidis talle uue tegevusala: organiseerida valimisi Riigiduumasse… Samal ajal pettus politsei ka Malinovskis. Kuid tema ja tema „Pravda” olid Iljit?ile v?ga vajalikud. Malinovskil k?sti iga hinna eest politsei usaldus taastada. Oli vaja kaalukat ohvrit. N?htavasti otsustati siis ?ra anda keegi oluline, kuid rohkem mittevajalik. Koba sobis selleks ideaalselt: keskkomitee liige, jultunud ekside korraldaja, elas p?randa all. Jah, Koba oli asendamatu, kuni korraldati eksproprieerimisi, mis oli Lenini ja v?lismaal elavate emigrantide hea elu allikas. Kuid n??d juhtis ta rutiinset asja: fraktsiooni t??d. See t?hendab viis ellu v?lismaalt saadud Lenini korraldusi. Seda v?isid teha ka teised. Malinovskil lubati ta politseile v?lja anda. K?ike seda m?istis muidugi ka Koba, kui ta arreteeriti. Kolmek?mne seitsme aastasena arvati ta teise j?rgu revolutsion??riks. Tema, kes ta oli p?hendanud parteile kogu oma elu! „Lubati… Mida selle Kobaga j?nnata…” Ta ei saanud enam nii kergesti p?geneda asumiselt, n??d oli politsei tema vaenlane. K?ik need asjaolud p??rasid minu ?nnetu s?bra hinge pahupidi. Kunagi oli ta kaotanud usu Jumalasse. N??d kaotas ta usu teise jumalasse – Leninisse. Ma arvan, et just sellep?rast ei h?vitanud Koba hiljem Soltsi. Solts oli ainuke „troika” liige, kes j?i ellu. Ainult tema v?is kinnitada, et Koba sidemed politseiga oli Lenini antud ?lesanne. Soltsi usuti. Vanad bol?evikud pidasid teda endiselt partei s?dametunnistuseks. Uus Koba Monast?rskojes ei elanud ma kuigi kaua. Varsti v?ttis minuga ?hendust toosama rootslasest kapten, kes t??tas polaarjoone taga Norra-Vene laevanduskompanii alusel. Ta oli sotsiaaldemokraat ja talle oli tehtud ?lesandeks aidata Vene v?ljasaadetud revolutsion??ridel p?geneda. Ta pakkus mulle oma teeneid. Ma leppisin kokku, et v?ib-olla tuleb minuga kaasa minu s?ber. Ma maksin j?lle pristavile ja s?itsin strasniku saatel Kureikasse. Kohale j?udsime hilis?htul, kell oli ?heteistk?mne peal. Koba tuba oli lukus. Perenaine ?tles: „Teie s?ber pidutseb! Teadagi kus! Perepr?ginite juures.” Nimega v?in ma eksida. „Ta on n??d kogu aeg seal. Neil on seal iga jumala p?ev pidu ja pillerkaar. Seep?rast nad ongi kerjused.” Ja seletas: „See on p?ris k?la servas. H?tt on neil ka vilets, k?llap leiate ?les.” K?la servas oli maadligi vajunud h?tt. Sealt kostis l??tspilli m?ngimist. Ma ei hakanud kohe sisse minema, l?ksin akna juurde. Aknast n?gin Kobat. Metsik n?gu peas, juuksed laubale kleepunud, vihtus ta mingit uskumatut tantsu… Siis l?ks seina juurde ja embas peremehe kombel t?sedat lumivalget t?drukut. Ta sosistas t?drukule midagi k?rva sisse, too naeris, seej?rel l?ksid nad toast ?ra… Ma sain aru, et praegu pole ?ige aeg h?tti sisse minna. Kuid ma olin maha s?itnud kakssada kilomeetrit! K?heldes astusin siiski pimedasse eeskotta. Aknast immitses sisse viirastuslikku valgust. T?druk oli kummargil ja oigas valjusti pimeduses… Taga tema kohal seisis Koba… Ta sosistas raevukalt: „Mine ?ra, mine ?ra, ?eldakse sulle!” Ma l?ksin ?ue. Kuid pidasin siiski vajalikuks ta ?ra oodata. L?ksin tagasi tema tuppa. Ta tuli p?rast kesk??d, auru all ja l?bus. Keeldus j?lle koos minuga p?genemast: „Ma j??n ootama.” „Mida?” „Ilmade paranemist! Miskip?rast on mul tunne, et nad muutuvad. Minu strasnik vahetati juba v?lja. Hea mees, viisakas, v?ib-olla tema ka… tunneb. N??d v?in teha, et neid vanat?hi v?taks, mida tahan: k?ia kalal ja jahil. Varsti toob ta mind teie juurde Monast?rskojesse. Valin raamatud v?lja, tunnen nendest puudust.” Ma sain aru: n?oga seina poole lamav hukkumisele m??ratud Koba oli n?item?ng. Lihtsalt ta tahtis, et ma annaksin talle raha. Kuid uus Koba, kes vihkas teda petnud maailma, oli t?eline… Juba p?rast seda, kui ma olin p?genenud, kolis Koba Perepr?ginite juurdeehitusse … Hiljem kuulsin, et Kureikas s?ndis tal selle n?itsikuga poeg… Perepr?ginite vilets h?tt ei pidanud vastu, lagunes ?ra. Aga too esimene h?tt j?e kaldal, milles ma teda k?lastasin, on alles. ?le kolmek?mne aasta hiljem p?stitati selle kohale uhke paviljon. Selle k?rval vaatas pronksist Koba oma n?rust minevikku. Tema saatanlik intuitsioon! Kui mina juba l?inud olin, hakkas situatsioon kiiresti muutuma. Vene armee r?nk l??asaamine tekitas ?udu ja meeleheidet kogu maal. Kuid meie, v?ljasaadetud, vaid naeratasime. See oli meie parteiline seisukoht: „Mida raskem on riigil, seda parem on see revolutsiooni seisukohalt.” Varsti j?udsid ka siia, maailma otsa, sandid, s?nged, v?sinud, nad olid harjunud tapma ja v??rdunud t??tegemisest. Kuid Moolok n?udis uusi ohvreid. S?jav?kke hakati mobiliseerima ka v?ljasaadetuid. Kamenevile, Muralovile ja teistele bol?evikele s?jav?es teenimist ei usaldatud, kuid Koba kutsuti armeesse. Ma arvan, et tema ?nnetuseks m?ngisid selles oma osa endised suhted politseiga. Ta viid ?ra l?bi Monast?rskoje. Teda tulid saatma k?ik seal kinnipeetavad bol?evikud. H?vasti j?ttes ?les ta Kamenevile: „?rge mind paha s?naga meenutage. Mul on tunne, et rindelt ma tagasi ei tule!” Minu s?pra transporditi m??da j?ge, siis l?bi piiritu tundra. Ta ise jutustas hiljem, et s?it kestis poolteist kuud. P?ris 1916. aasta l?pus toodi ta ?rapiinatuna ja poolk?lmununa Krasnojarskisse arstlikku komisjoni. Kuid teda p??stis s?jav?est tema vigastatud k?si. Tulevane generalissimus ja maailma k?ige v?imsama armee k?rgem ?lemjuhataja tunnistati s?jav?eteenistuseks k?lbmatuks. Paksuke saadab apostlid Samal ajal j?udsin ma Euroopasse. Minu p?genemine ja s?it l?bi Venemaa valepassiga on pikk lugu, ma j?tan selle vahele. Ma j?udsin vaiksesse Rootsi, rahulikku ja m?nusasse Stockholmi. Siin v?eti mind vastu. Selgus, et ega ainult mind ei aidatud. Samal ajal oli organiseeritud Vene revolutsiooniliste parteide liikmete p?genemine paljudest v?ljasaatmiskohtadest. Nagu selgus, oli k?igi nende ?nnestunud p?genemiste taga ?ks inimene… Kaks p?eva puhkasin ma tillukeses v??rastemajas toreda pargi k?rval. Kolmandal p?eval viidi mind vanalinna. Kaubav?ljakul, kus kunagi oli kurjategijaid hukatud, oli kaks XVII sajandi maja. ?hes neist oli v?ike kohvik. Selles rahvast t?is kohvikus oli ruumi v?he ja k?ra palju. Kokku oli tulnud umbes kolmk?mmend inimest. Ma sain oma h?mmelduseks aru, et k?ik kokkutulnud r??kisid vene keelt! Sisse astus suurt kasvu higine rasvunud m?rakas, kes k?ndis vaarudes oma l?hikestel jalgadel. Paks ja hingeldav rippuva l?ualotiga mees vajus raskelt toolile. Ja hakkas kohe oma puuriva pilguga auditooriumit uurima… Mulle on j??nud meelde tema n?gu, seda piirasid mustad juuksed ja habe, v?ike nina andis talle kuidagi lapseliku ilme. V?limuse j?rgi otsustades oli ta umbes viiek?mneaastane… K?ik vakatasid. Ta hakkas r??kima vene keeles: „Te ei tunne ?ksteist. Kuid teil on ?hesugune saatus. K?igil teil on aidatud p?geneda asumiselt ja Venemaa vanglatest. Teid pandi vangi v?i saadeti asumisele maailmas, kus v?imutseb inimeste soov tappa ?ksteist. T?na olete te vabadena hoopis testsuguses maailmas. Kaks aastat s?da ja verd on teie maal ja Euroopas p?hjustanud kohutava v?simuse, apaatia ja viha s?ja vastu. K?ik on v?sinud, ?ra kulunud. Te n?ete sakslaste kunagi eeskujulikke sanitaarronge. Mustuse ja ?uduse poolest on nad n??d samasugused nagu Venemaa omad. Inimeste tapamajadest, mida nimetatakse rinneteks, tuleb haavatute verine vool. Nende rongide jaoks antakse n??d kaubavagunid, kus surevad inimesed lamavad ja oigavad ?lgede peal naridel. Naride vahel jookseb ringi tavaliselt ?ks arst ja vaimulik. K?ik haiseb inimese v?ljaheidete ja jodoformi j?rele. Suurv?rstinnad ja ertshertsoginnad, kes varem k?lastasid haavatuid, on j??nud fotodele. Te n?ete s?javangide laagreid, mida valvavad vanad soldatid. K?ik noored on saadetud rindele surema. Nendest laagritest on s?javangidel kerge p?geneda. Kuid vaid v?hesed p?genevad, inimesed ei taha uuesti sattuda rindele… Ajalehed j?tkavad s?ja ?listamist ja kirjutavad m?lema armee kangelastegudest. Tegelikult vihatakse s?da nii siin kui seal… Kuid see ei ole enam endine vihavaen vaenlase vastu, vaid uus – nende vastu, kes saatsid s?dima. Teie ?lesanne on seda vihavaenu ?hutada. Keelatud raamatute, isiklike vestlustega. Praegune maailm on valmis suure ja puhastava revolutsiooni tulel??maks. Teie ?lesanne on p?evast p?eva seda l?ket leekima puhuda! Kutsuge s?dureid ?les p??rama t??gid oma r?hujate vastu!.. ” Esineja nimi oli Parvus. Oli niisugune anekdoot. Inimene s?itis Palestiinasse, kuid juhtus nii, et ta viibis seal vaid ?he p?eva. Temalt k?sitakse muljeid. Ta ?tleb: „Neid on v?ga palju. Ma kohtusin juudiga, kes oskas teha tohutult raha, ma n?gin juuti, kes ihkas rahamaailma h?vitada, ma n?gin juuti, kes oli valmis t??rahva ?nne nimel hukkuma, ma n?gin juuti, kes halastamatult ekspluateeris t??rahvast…” – „Ja sul l?ks korda neid k?iki ?he p?evaga n?ha?” – „See ei olnud raske, sest see oli ?ks ja seesama inimene.” Niisugune inimene oli ka Parvus. Venemaal juutidele m??ratud elukohas s?ndinud juut, kes seejuures vihkas oma kodumaad. V?rdjas ja… don?uan, kes ajas nagu hull naisi taga. Miljon?r, kes unistas… purustada rikaste maailm, puhuda l?kkele maailmarevolutsioon! Sajandi k?mnendatel aastatel lugesime me k?ik ahnelt tema artikleid „Russkaja Gazetas”. Ta kirjutas neid koos Trotskiga, ma ei m?leta enam, kumb neist kahest ?tles selle liidu kohta: „Me olime siis nagu kaks keelt revolutsiooni harfil.” 1905. aastal, kui ma virelesin emigratsioonis, tegi Parvus meie revolutsiooni. Juhtis koos Trotskiga legendaarset esimest t??rahva saadikute n?ukogu. Oli arreteeritud, istus Peeter-Pauli kindluses, saadeti asumisele, kuid teel sinna p?genes ja sattus seej?rel Saksamaale… Saabus sakslaste juurde kuulsa revolutsion??rina. Kuid Saksamaal juhtus temaga mingi tume lugu. (Hiljem sain ma ?ksikasjad teada. Meie kuulus proletaarne kirjanik (Gorki), kes elas tol ajal emigratsioonis, tegi talle ?lesandeks v?tta vastu raha, mis tal oli saada n?idendi „P?hjas” lavastuste eest. N?idendit m?ngiti v?ga paljudes Euroopa teatrites. Gorki ise n?ustus k?igest viiendikuga sissetulekust. ?lej??nud raha ohverdas revolutsioonilaulik ?llameelselt Saksa sotsiaaldemokraatidele. Kuid keegi ei saanud midagi. Parvus seletas p?rast pilkava h?irimatusega: „Kulutasin k?ik s?iduks Itaaliasse koos ?he preiliga.” Ma arvan, et ta valetas, meie revolutsion??ride keeles ?eldes lihtsalt „eksproprieeris”, v?ttis rikka kirjaniku raha endale. Parteikaaslased arutasid seda k?simust salaja… Nagu ta oli lootnud, ei s?andanud sotsiaaldemokraadid teha avalikuks nii tuntud revolutsion??ri-marksisti varguslugu.) Kuid tollal teadsin ma temast ainult seda, mida teadsid k?ik: ta emigreerus T?rgisse, l?i siin tohutu varanduse kokku. Ja n??d kulutas seda maailmarevolutsiooni heaks… Ta tuleb minu jutustuses veel edaspidigi ette. Ma valdasin t?iuslikult saksa keelt ja ta saatis mu Austria-Ungarisse, Austria armee slaavi v?eosadesse kutsuma neid ?les vennastuma ja m?ssama. K?ik see aeg s?itsin ma Stockholmi ja Budapesti vahet, k?ik see aeg saatis Parvus mulle instruktsioone. Tollal l?ks mul Koba meelest. 1917. aasta jaanuaris kutsuti mind j?lle Stockholmi. Tollesse samasse kohvikusse kogunesid radikaalsetesse parteidesse kuuluvad revolutsion??rid, peamiselt esseerid ja anarhistid. Olid m?ned men?evikud, bol?evikke esindasin ainult mina. Ja j?lle esines meile Paksuke (nii me h??dsime Parvust omavahel.) Alguses luges ta meile valjusti ette… politseidepartemangu salajasi ettekandeid keisrile! Neis hoiatati Nikolaid peatse katastroofi eest: „Rahulolematus kasvab… Rahvamasside stiihilised v?ljaastumised…” luges Parvus ?hvardava h??lega, „t?histavad k?ige kohutavama, m?ttetu ja halastamatu anarhistliku revolutsiooni algust…” Ma olin vapustatud, ma ei tea, millest rohkem, kas tekstist v?i sellest, et see fantastiline inimene hoidis k?es Venemaa eriteenistuse ?lisalajast dokumenti. Kuid seej?rel tuli veelgi rohkem imestada. Ta teatas meil vanden?udest tsaari perekonnas endas ja Riigiduumas. Ta teadis ka seda! „Nad on otsustanud maha v?tta „hullumeelse sohvri”. Nii nimetavad nad n??d keisrit, kes juhib riiki kuristikku… Hiljuti tegi Tiflisi linnapea tsaariperekonna viieteistk?mne liikme nimel suurv?rstile Nikolai Nikolajevit?ile ettepaneku teha riigip??re ja kuulutada end keisriks. Keisri v?ljavahetamisega tahavad nad takistada puhkevat revolutsiooni. Meie revolutsiooni. ?nneks suurv?rst keeldus, kuid me peame kiirustama. ?lest?us peab algama enne, kui nad j?uavad teha paleep??rde ja riigi maha rahustada! Kiirustagem!..” Ma ei tea seniajani, kas tema korraldas rahutused Petrogradis. Kuid oma k?ne l?puks ?tles ta meile: „Te k?ik s?idate Venemaale oma parteide juurde. Ma saadan teid teele, nagu Kristus saatis apostlid maailma. Te olete maailmarevolutsiooni apostlid. Minge maailma, jutlustage ja l?itke ?lemaailmne tulekahju!..” Mind kui bol?evikku saadeti Petrogradi looma sidemeid bol?evikega. Esseerid ja men?evikud said ?lesande v?tta ?hendus oma parteiga. Veebruarirevolutsiooni ajal olin ma Petrogradis. Siin esitatud s?ndmused on mul meeles katkendlikult. Soovitan teil kontrollida nende j?rgnevust. Revolutsioon Ma m?letan selgelt, et see oli veebruari kahek?mnendate kuup?evade paiku, kui ma k?isin m??da Nevski prospekti ega teadnud, et n?en viimast korda seda n??d kaduvat maailma. Peagi sulguvad mu silmad ja see pilt kaob igaveseks… Me pidime ?hku laskma kolmesaja-aastase Venemaa maailma. Niipea kui keiser s?itis Peakorterisse, tekkisid pealinnas raskused leivaga varustamisel. Kellegi korraldusel hakkasid ??relinnades kogunema rahulolematud rahvahulgad. Varsti ujutasid nad kesklinna ?le. Alguses liikusid nad k?nniteedel, h??des igatsevalt: „Leiba! Leiba!” Siis tulid v?lja s?iduteele… Suured, j?rjest kasvavad rahvahulgad. Nende hulgas olid tingimata ka Parvuse saadikud, tavaliselt esseerid ja men?evikud. (Bol?evikke oli tol ajal pealinnas k?igest m?ned ?ksikud inimesed. Partei juhtkond – Lenin ja teised liidrid – olid emigratsioonis ?veitsis, ?lej??nud vanglates ja asumisel.) Seletasime, kutsusime ?les „verist tsaari minema kihutama”. Meiega ?hinesid ?li?pilased. Peagi kerkisid rahvahulga kohale kuskilt hangitud loosungid: „Maha s?da! Maha isevalitsus!” N??d kuulusid k?igi miitinguliste hulka tingimata k?nemehed: ?li?pilane, naiskursuslane ja meie, Paksukese saadikud! Meid, miitingulisi, r?ndasid kuidagi v?sinult, vastutahtmist kasakad, ajasid meid minema. Inimesed jooksid laiali m??da v?ikesi t?navaid, ja kasakad… lahkusid! Rahvahulk kogunes j?lle kohe kokku. Ma olen juba ?elnud, et k?igest aasta tagasi oli Iljit? kuulutanud: „Meie, revolutsion??ride praegune p?lvkond, revolutsiooni Venemaal ei n?e.” Petrogradi saabus Lenini saadik. T?i mulle h?mmastava kirja. Lenin kirjutas, et revolutsiooni on peagi oodata! „T?useb ?les Petrogradi garnison. Garnison koosneb tervenevatest haavatutest ja s?jalist ?pet tegevatest reservv?elastest, see t?hendab m?jukate inimeste poegadest, kes hoiavad k?rvale rindele saatmisest. Kogu see seltskond on valmis k?igeks, peaasi et mitte rindele sattuda. Soldatite ?lest?usud provintsides on m?ss, ?lest?us pealinnas on revolutsioon. Teie ?lesandeks on viivitamatult v?tta ?hendus meie Petrogradi bol?evikega. Tegutsege ja veel kord tegutsege! 1905. aastal magasime me revolutsiooni maha, sedapuhku me seda ei tee.” Kuid „meie omasid” tuli otsida. Petrogradi bol?evikud varjasid end endiselt p?randa all ja olid v?ga ettevaatlikud. L?bi h?da n?ustusid nad minuga kohtuma p?eval Aleksandri teatris, kus pilet??rina t??tas pealinnas ?priski haruldane bol?evik. Neil p?evil toimusid Aleksandri teatris Lermontovi n?idendi „Maskeraad” peaproovid. „Maskeraad” on m?stiline lavat?kk. 1941. aastal, s?ja kuulutamise p?eval, oli oodata selle esietendust Moskvas… Ka tookord, 1917. aasta veebruari l?pus, impeeriumi hukkumise p?evil, valmistuti selle esietenduseks Petrogradis… „Meie” pilet??r viis mind t?hja fuajeesse – proov oli juba alanud. Seal ootas mind k?put?ie Petrogradi bol?evike esindaja. V?ikest kasvu, meeldiv, korralik, n?pitsprillid ninal. Mind n?hes l?i ta pahviks ja h??atas: „Koba? ” Kuid sai kohe aru, et oli eksinud. ?tles muiates: „Te olete temaga v?ga sarnane.” Selgus, et ta oli olnud kunagi Kobaga ?hes kohas asumisel. Nii tutvusin ma Vjat?eslav Molotoviga. (Molotov oli parteiline h??dnimi, tema t?elise perekonnanime – Skrjabin – sain ma teada alles p?rast revolutsiooni.) Ta viis mind konspiratiivkorterisse tutvuma ?lej??nud bol?evikega. Enne lahkumist otsustasin ma kas v?i silmanurgast vaadata etendust, selle kohta liikus v?ga palju kuuldusi. Palusin „meie” pilet??ri, ta paotas vaikselt ukse loo?i, ma j?in seisma portj??ri taha. Loo?id ja saal olid rahvast pilgeni t?is, k?is peaproov. Dekoratsioonid olid vapustavad! Tohutud peeglid, kullatud uksed, kroonl?htrid olid nagu kristallist kosed! Need dekoratsioonid kuulusid maailma, mis oli seal, t?naval, kadumas olematusse… L?ksin tagasi fuajeesse. Molotov v?ttis mind vastu pilkava muigega: sellised rumalused nagu teatrietendus teda tol ajal ei huvitanud. Tulime v?lja Nevski prospektile. Keskp?evane sagimine. Ikka needsamad rahvahulgad liikusid stiihiliselt t?navatel. Molotov l?ks ees, mina tema kannul, kontrollisin, et ega meil saba ei olnud. Korter oli Kronverkski prospektil. Nagu oligi ette n?htud, oli sissep??s p?randaalusesse korterisse kohutavalt segaseks aetud. P?ikt?navalt sisenesime linna t??b?rsi hoonesse, siis tr?gisime mingist poeuberikust l?bi, seej?rel l?ksime ?les m??da tolmunud, sada aastat koristamata treppi. Edasi tuli tubade anfilaad, kus seisid miskip?rast t?hjad lauad. Anfilaad l?ppes v?ikse uksega, sealt tuli sisse minna, ?ieti k?ll kummargil sisse pugeda. Siin peitus kahes v?ikeses toas bol?evike partei Petrogradi komitee. K?is meie pooleldi purustatud partei peamiste j?udude n?upidamine. Kaks mitte just kuigi esinduslikku noort meest istusid plankudest presiidiumilaua taga, laud oli tindiplekkidest kirju ja sellele oli pikalt kirjutatud: „Karl Marx, Friedrich Engels ja Lassalle.” Need olidki petrogradlaste juhid – ?ljapnikov ja Zalutski. Korralik Molotov istus kohe nende juurde laua taha – koosoleku presiidiumisse. Nendest kolmest oli ilmselt k?ige t?htsam ?ljapnikov. Ta oli juba vangis istunud ja emigratsioonis elanud, ta oli vist Prantsusmaa Sotsialistliku Partei liige. Ainsana nendest kolmest oskas ta Euroopa keeli. Kuid vene keelt r??kis lihtrahva Volgamaa aktsendiga. V?limuselt oli ta t??piline t??line, kandis nagu Molotovgi vene p?evas?rki, tal olid k?sit??lise uhked vuntsid. Ta kutsus mind t?htsalt istuma nende juurde laua taha. Ma v?tsin istet. Meie vastas toolidel ja aknalaual istus umbes viisteist inimest – kogu vabadusse j??nud parteiaktiiv. Kohe asuti arutama tegevusplaani. Ma lugesin ette Iljit?i kirja, kuid seda arutama hakata ei j?utud. Ma m?letan, et sisse jooksis mees, kes h??dis: „Seltsimehed! Pavlovski polk on ?les t?usnud!” Seletas kiirustades: „Kaardiv?elastel k?sti demonstratsioon laiali ajada, nad keeldusid!” Kuid teda ei kuulatudki enam. Soldatid olid ?les t?usnud! Pagan v?taks, see oli ju revolutsioon! K?ik tormasid v?lja t?navale, karjusid „hurraa!” Me jooksime Konju?enn?i v?ljakuni. Seal seisis Preobra?enski kaardiv?epolgu piiramisr?ngas Pavlovski kaardiv?epolk. Pavlovski kaardiv?epolk koostati traditsioonikohaselt v?iksekasvulistest n?psninaga meestest, kes sarnanesid keiser Paulile, Preobra?enski polku aga v?eti Peetri ajast peale ainult pikakasvulisi ja sirge ninaga mehi. Kuid nii oli see olnud varem. N??d v?eti reservv?kke keda aga saadi, nii siin kui seal oli n?psninasid ja sirgete ninadega v?ikseid ja pikki mehi. Kuid arulageda keisri vaim oli Pavlovski polgus s?ilinud. Rahutused algasid nendest. Preobra?enski polgu ohvitser veenis loiult Pavlovski polgu mehi minema tagasi kasarmusse, ?hvardas nukralt karistusega. Soldatite kohkunud, hullumeelsed n?od. Kuid kasarmusse nad ei l?inud. Tammusid ?he koha peal ja karjusid: „Meie oleme vabaduse poolt! Teie k?rgeausus, teil pole luba rahvast tulistada! Me ei taha!” Nende ?mber oli kogunenud juba v?ga palju pealtvaatajaid. Ma kuulsin rahvasummast h??lt: „Saadeti preestri j?rele „Pu?kinisse”… Et aru p?he paneks.” (Siinsamas l?hedal oli kirik, kus oli peetud tapetud Pu?kini matusetalitust.) Ma m?tlesin: kohe tuleb preester, veenab neid laiali minema. See oleks meie kaotus! Kuid meil vedas. Sel otsustaval hetkel kihutas kaarikuga kohale polgu?lem – polkovnik. J?i seisma n?oga Pavlovski polgu meeste poole. Ja kukkus r?igelt s?imama! L?ugas: „Ma teile n?itan, kuidas m?ssata, t?pran?od, et teid v?taks…” Ja j?lle kostis r?ige s?im. Mina tema n?gu ei n?inud. M?letan ainult pead ja vormim?tsi ning t?sedat kaela nagu lambal. H??l oli tal k?lav. Kuidas ta k?ll s?imas!.. N?gin, et Pavlovski polgu mehed l?id k?hklema. Vahtisid jalge ette maha. Ma sain aru, et k?es oli k?ige otsustavam hetk. Rabasin taskust revolvri (brauningu). Tulistasin teiste selja tagant sihtimata polkovnikule p?he. Rahvasumm ohkas… Kael kadus. ?ljapnikovi vaimustunud n?gu ja Molotovi h?irimatu pilk… Mind oleks muidugi v?idud otsekohe kinni v?tta. Ma olin juba valmis endale revolvriga teed tegema. Aga ei! ?ljapnikov: „P?gene!” Rahvasumm toetas, sosistas: „P?gene ?ra, seltsimees!” Ja ma lasin sealt jalga! Jooksin ega kahelnud enam: n??d ajavad nad asja edasi. J?tkavad, sest on hirmul. ?ljapnikov jutustas: kui ma ?ra jooksin, tuli „Pu?kinist” preester. Hakkas veenma, et mindaks laiali. Aga oli juba hilja. Soldatid teadsid, et polkovniku tapmine pannakse nendele s??ks. Taganeda ei olnud kuhugi. Ja j?tkasid. Vene m?ssu igavene magus nakkus… Varsti ?hinesid Pavlovki polguga tagavarapolgud: Vol??nia, Leedu ja Preobra?enski polk! Pidutsege, reservv?elased! See on ju palju parem, kui minna rindele surema. Juba kahek?mne seitsmenda ?htuks oli kogu Peterburi sajatuhandeline garnison revolutsiooni poolt. Linn oli ?lest?usnute k?es. Mul seisab surmani meeles: Nevski prospekt ja seda m??da l?heb keset s?iduteed poolesajatuhandeline rahvahulk. Kes ja kuidas selle kokku sai?! Seda ei teadnud keegi. Rahvasumm t?itis kogu s?idutee ja k?nniteed, m?rtsus „Marseljees”. Korrapealt oli k?ik lehvidest, lippudest ja k?esidemetest punane. M?letan, kuidas ma l?ksin esimest korda p?rgutulle – Tauria paleesse, kus pidas istungeid toosama Riigiduuma Komitee. Ma elasin tollal ??relinnas. Tuli jalgsi minna l?bi kogu linna… Kuidas ma nautisin kauaoodatud revolutsiooni hingust! Oh seda armsat seitsmeteistk?mnendat aastat! Kui kahju mul oli, et minu k?rval ei olnud minu uljast s?pra! Tauria palee juures oli suur segadus, hulk soldateid ja veoautosid. Tuldi Riigiduumale truudust vanduma. Punaste k?esidemetega v?i punaste lehvidega hallidel sinelitel. Palee sammaste juures lainetas veripunane ja hall soldatite meri … Veoautodele laaditi mingeid varusid, relvi. Kelle k?sul? Kuhu? V?ib-olla polnudki mingit k?sku, lihtsalt r??viti?! ?sna Tauria palee l?hedal oli s?iduteel mahaj?etud suurt?kk, selle k?rval kastid m?rskudega. V?ta, tulista, varasta. Tee, mida tahad! Meie revolutsioon! Tol p?eval k?isin ma t?kk aega Riigiduuma koridorides ringi, p??des aru saada, mida meie, k?put?is bol?evikke, peaksime tegema. Juba ?htu eel, kui ma paleest v?lja tulin, n?gin ma tollal sagedast pilti. K?ttemaksu hirmus tulid Riigiduumasse end ?les andma tsaariministrid ja politseiametnikud. M?nikord t?i nad kohale vihane rahvahulk. Ma m?letan, kuidas soldatid vedasid m??da treppi ?les piibrinahast kraega uhkes kasukas halli habemega meest. Ju ta oli mingi suur aukandja. Veeti revolutsiooni kombel – sedasama piibrinahast kraed pidi. Hallhabe sebis alandlikult ja haledalt jalgadega. Alt juba karjuti: „Mis tast vedada! Tehke t?prale ots peale!” Selsamal hetkel lendas kuulina Riigiduuma trepile, sellele rahva n??dsele foorumile, paleest v?lja k?hn ?leni t?mblev frent?is mees. T?stis otsekui vannutades k?e! Ja h??dis vihaselt, ?hvardavalt ja k?skivalt: „J?tke see mees mulle! Tema ?le hakkab kohut m?istma meie halastamatu revolutsiooniline kohus!” Tema h??des oli selline raev, selline ?hvardus! Rahvahulk j?i hirmunult vait. Ta viis arreteeritu ?ra paleesse. Viis seal sees olevasse erilisse paviljoni, kus nad rahulikult istusid, revolutsiooni raevu eest kaitses neid Riigiduuma kaitsemeeskond. See frent?is mees lihtsalt p??stis neid. Kerenski (see oli tema) ei olnud t?eline revolutsion??r. Ta kartis verd. Kas siis saavad juhtida revolutsiooni need, kes kardavad verd! Oh ei, nende saatuseks on hukkuda. Kuidas ma neid tollal p?lgasin… Ajalehed ?listasid rahumeelset revolutsiooni, kuid ma teadsin, et see on t?hi jutt. Niisugune asi ei ole v?imalik! See oli esialgu alles t?elise revolutsiooni proov. Kuid t?eline oli juba teel! Kuidas ma ootasin ja kutsusin seda. Lugesin ajalehest: „Tapetud on Tveri kuberner!” Garnisonis hakati tulistama „nende k?rgeaususi” ohvitsere. Ta oli ?rkamas, oma apluses arutu, meie kaunitar, verine plika, t?eline Vene revolutsioon! V?i ta siis tahab pikalt magada nende viisakate h?rradega?! Kuid oli ka teine, kes ei kartnud verd. Ta unistas tollal nagu minagi sellest teisest, halastamatust revolutsioonist. Meie Iljit?. Ta oli sel ajal kaugel, ?veitsis, s?ja poolt aheldatud, eraldatud Venemaast Saksamaa vaenuliku territooriumiga. Kuid teades tema metsikut energiat, ma ei kahelnud – ta tuleb… Kui vaja, siis linnutiivul! Ja oli veel ?ks, kes m?istis verd. Minu s?ber Koba. Uue v?imu s?ndimine L?puks ometi! Ma sain Kobalt telegrammi. Ta oli koos v?ljasaadetud bol?evikega s?itnud Turuhhanskist rongiga v?lja Petrogradi. M?jukas men?evikust Riigiduuma saadik T?heidze oli minu kauge sugulane. Kui sugupuid uurida, siis olid meie v?ikse kodumaa k?ik elanikud omavahel sugulased. Ma l?ksin tema juurde, et paluda autot saabujate v??rikaks vastuv?tmiseks. Saabusid ikkagi Riigiduuma saadikud Kamenev ja Muralov. Ka minu s?ber Koba oli revolutsioonilise partei keskkomitee liige. K?ik nad olid kannatanud, nagu siis ?eldi, „neetud tsaarire?iimi tingimustes”. Sattusin T?heidzega kokku koridoris. Sugulane seisis, tema kiilaspea hiilgas. Tema k?rval oli rohelises frent?is kitsa n?o ja suure ninaga alatasa erutatud Kerenski. Samal hetkel tuli koridori valjusti hingeldav Riigiduuma esimees paks Rodzjanko. Nagu neil p?evil tavaliselt ikka, tormas Rodzjanko m??da koridori edasi, kuid nad pidasid ta kinni. Mina sain tunnistajaks stseenile, mis muutis Venemaa saatust. Kerenski sosistas (ta oli miitingutel h??le ?ra karjunud) Rodzjanko poole p??rdudes: „Me pidasime siin n?u… On vaja otsekohe moodustada t??liste saadikute n?ukogu.” „Milleks?” imestas Rodzjanko, vaadates talle otsa silmadega, mida ?mbritsesid lillakad (magamatusest) varjud. „Kuidas milleks? Niisugune n?ukogu oli meie esimese revolutsiooni laps viiendal aastal. Selle ajas tsaar laiali. Meil on tingimata vaja juhtida t?helepanu revolutsiooni j?rjepidevusele,” sosistas Kerenski. „Kas te olete kindel, et see ei suurenda… kuidas seda n??d ?elda…” Rodzjanko takerdus, p??des v?ljenduda v?imalikult delikaatselt ja soovimata „revolutsion??re” solvata, nagu ta kindla peale omaette seda paari nimetas. „Anarhiat,” ?tles T?heidze ette ja vastas: „Otse vastupidi! T??lised saavad aru, et on olemas nende ?iguste kaitsja. Neil pole vaja kogu aeg miitinguid pidada. Aitab sellest, kui tulla n?ukogusse ja asi ?ra r??kida.” „Hea k?ll, h?rrased, kui on vaja, siis on vaja!” n?ustus Rodzjanko k?heldes. „Veel kord: mis saab teie komitee nimi olema?” „N?ukogu! T??liste saadikute n?ukogu!” k?histas Kerenski. „Noh hea k?ll, hea k?ll, h?rrased, olgu siis n?ukogu,” ?tles Rodzjanko rahustavalt. „Ainult et ei oleks anarhiat, ma palun teid v?ga, h?rrased. Tegutsege vastutustundlikult. Ma ei saa niigi aru, mis meil toimub. Peakorterisse l?heb tsaarile telegramm telegrammi j?rel, kuid „hullumeelne sohver” ei vasta!” Rodzjanko tahtis juba j?tkata oma jooksu m??da koridori, kuid minu arukas sugulane k?sis: „Aga kus n?ukogu koos k?ima hakkab?” „T?epoolest?” peatus Kerenski, kes tahtis samuti lendu minna. Rodzjanko j?i m?ttesse. Siis ?tles keegi maas istuvatest ja suitsetavatest soldatitest laisalt: „H?rra, anna neile number kaksteist, seal ei ole enam kedagi. Me viisime sealt hommikul toolid ?ra suurde saali, see on sul t?hi.” „V?ga ?ige, h?rrased,” elavnes Rodzjanko. „See ei ole tavaline tuba, see on v?iks ?elda koguni saal… Seal pidas varem istungeid meie eelarvekomisjon… Seal on omaette kabinet teie komisjoni esimehe jaoks…” „N?ukogu,” parandas Kerenski. „Noh, k?ike head, h?rrased… ?rge ainult liiale minge.” Rodzjanko lippas r??msalt m??da koridori minema. Tema kannul lahkus ka Kerenski. Nii moodustasid nad paari minutiga tulevase revolutsiooni k?ige t?htsama organi, mis h?vitab nad k?ik… Kohe astusid m?ned veidi eemal seisvad mehed T?heidze juurde. Need olid men?evikud ja esseerid, kes olid alles hommikul vabastatud Petrogradi vanglast. Ning olid valitud n?ukogusse teise rahvahulga poolt – v?ljakul Riigiduuma ees. Siinsamas koridoris m??rasid need paganad koos minu sugulase men?evik T?heidzega k?hku n?ukogu juhtkonna – T??liste Saadikute N?ukogu Ajutise T?itevkomitee. Kuid t?nu Jumalale olin seal ka mina: „Lubage, h?rrased, aga kuhu j??vad teie t?itevkomitees bol?evikud?” „See on ajutine komitee… N?ukogu t?elise t?itevkomitee valimised toimuvad homme hommikul,” rahustas mind T?heidze. Ma vannun, et ma taipasin kohe: see on ?lest?usu v?imuorgan! Nagu 1905. aastal! Muidugi ei k?lba n?ukogusse Riigiduuma ehmunud v?rstid ja krahvid. Kas nemad siis suudaksid juhtida ohtlikku rahvahulka, kes hulgub niisama t?hja ringi? N?ukogu v?tab nende tahteavalduse enda k?tte! Me peame v?tma v?imu n?ukogus. Ma kutsusin juba ?htuks virgatsiga v?lja Petrogradi bol?evike juhtide kolmiku. Molotov, seljas nagu alati vene p?evas?rk ja pintsak, peamiselt vaikis, tema n?pitsprillid v?lkusid. R??kisid teineteist katkestades Zalutski ja ?ljapnikov. ?ljapnikov karjus o-t?hte r?hutades (neil p?evil olid inimesed kaotanud v?ime rahulikult r??kida): „Piiter on tules! Meie, venelaste vaimustuse ilutulestik on v?gev. Aga kui nad siis t?divad vaimustusest ja k?sivad: „Kuidas siis ilma tsaarita elada?” Ja ehmatavad j?lle ?ra nagu esimese revolutsiooni ajal… Siis, kas teate, tuleb keiser rindelt tagasi ja koos s?jav?ega…” Zalutski kiitis takka: „Ei, niisama keiser alla ei anna… ?rge lootkegi… Me peame tegutsema. Rahvast peab tagant kihutama! Kogu aeg!” „Lasta midagi ?hku, peab midagi ?hku laskma!” karjus ?ljapnikov. Nad karjusid veel midagi vaimustatult ja arulagedalt. Ma m?letan, et hakkasin naerma ja ?tlesin: „Jama! Monarhial on l?pp. Kas te ei saanud aru v?i? V?idukas revolutsioon on idee, mis on mobiliseerinud t??gid. Esimese revolutsiooni ajal meil t??ke ei olnud. N??d on nad meiega mestis. Homme ?rkab ka talumees ?les. Tema armastab tuld. Ja kui ta kukub h?rraste m?isaid p?letama. Kui p??stab punase kuke valla!..” Molotov kuulas vaikides. L?puks t?dines ta ?ra ja hakkas r??kima. Ma kuulsin esimest korda, kui tugevalt ta kogeleb. (Seep?rast ta oligi nii v?hese jutuga. K?ige h?mmastavam on see, et see kogelemine ja harjumus tavaliselt vaikida p??stavad ta tulevikus. Ainult vaikijad suudavad ?le elada revolutsiooni ja Koba ajastu. Koba suhtus kahtlustavalt oraatoritesse, aktsendi t?ttu ei armastanud ta palju r??kida.) „K?ik see on t?hi jutt,” ?tles Molotov. „Esiteks on vaja taas hakata v?lja andma „Pravdat”.” (See oli meie partei k?ige t?htsam ajaleht.) „Minu meelest tahad sa olla selle toimetaja? Ole pealegi!” oli ?ljapnikov lahkelt n?us. „Teiseks on meie parteil vaja korralikke ruume,” j?tkas Molotov. „Kui monarhia t?epoolest kukutatakse, siis v?ib h?ivata m?ne suurv?rsti palee,” pakkus Zalutski v?lja. „Ei tule v?lja,” ?tlesin mina. „Suurv?rstid tulevad kindlasti uue v?imu poole ?le, k?ik nad vihkavad tsaari. Vaevalt k?ll uus v?im nende paleede kallale l?heb. Kuid hoonet ja v?imalikult uhket on meil kiiresti vaja, selles on seltsimehel ?igus. Ja selle me ka saame.” K?ik j?id mind vaatama. „Kihutame tsaari libu v?lja. K?essinskaja maja on t?eline palee ja asukoht on ka hea.” „?ige m?te,” n?ustus ?ljapnikov. „Meil on soomusdivisjonis omad inimesed. Nad aitavad.” „Divisjoni ?rge t?litage. Palee teeb see naine ise vabaks,” kinnitasin mina. Nad imestasid: „Kuidas nii?” „Ma seletan hiljem. Praegu on t?htsamat teha. Homme hakatakse n?ukogus v?imu jagama. Me peame n?udma, et bol?evikud osaleksid selle juhtkonnas…” J?rgmise p?eva hommikul olime me Tauria palees. Palee juures oli sama pilt – uksel tr?gisid tuhanded inimesed… Katariina saalis oli rahvasumm, tr?gisime neljakesi sellest l?bi n?ukogu saali, tuppa number kaksteist. ?le kogu toa oli hirmsuur kaleviga kaetud laud. Saalis oli ligikaudu kakssada inimest, nad istusid, seisid, k?ndisid ringi, ajasid juttu. L?rm ja k?ra. K?isid valimised. Nagu illegaalidele ette n?hud, oli kogu kolmikul peale nime ka parteiline h??dnimi: Zalutski oli Petrov, Skrjabin oli Molotov, ?ljapnikov oli Belenin… See oli v?ga mugav. B?roo koosseisu pakutakse Molotovi, Molotovi poolt h??letab koos teistega korralik sirge ninaga ja korralikult p?etud Skrjabin… ?ljapnikov ja Zalutski h??avad: „Belenin!” Ja saalit?is rahvast, kellel on isu karjuda, l?ugab: „Belenin!” Belenini varjunime all valiti ?ljapnikov… Edasi l?heb samas vaimus – kolmik h??ab: „Petrov!” – ja valiti Zalutski. Seej?rel valiti kogu kolmik juba ka ?igete nimede all. Ka mind valiti kaks korda. Nii oli n?ukogus kaheksa bol?evikku. K?ll me saime naerda. L?busad ja ?nnelikud Zalutski-Petrovi ja ?ljapnikov-Belenini laseb kahek?mne aasta p?rast maha minu s?ber Koba, kes sel ajal s?itis rongiga Turuhhanskist Petrogradi. Koos Kobaga kirjutab mahalastavate nimekirjale alla nende praegune k?ige l?hem s?ber, korralik Molotov-Skrjabin. Ma m?letan, kuidas ?kki tulid uksest sisse soldatid. Hallid sinelid surusid presiidiumi laua ?mber kogunenutele peale ja l?ugasid ?hvardavalt. Alguses ehmusid presiidiumi laua taga istujad ?ra. Kuid selgus, et soldatid ei ?hvardanud. Nad lihtsalt tahtsid ka n?ukogus osaleda. „Ka meie tahame n?u pidada! Miks te meid solvate?” Ja siis h??dsime me neljakesi kooris: „Soldatid n?ukogusse! Soldatid vastu v?tta!” Sel p?eval s?ndis t??liste ja soldatite saadikute n?ukogu. Ma m?letan Kerenski vaimustatud n?gu presiidiumilaua taga. Ta hindas kohe ?igesti: n??d oli n?ukogu juhtimise all pealinna k?ige v?imsam j?ud – soldatid. See ilma ohvitserideta t?navatel hulkuv hall paljaks aetud peadega relvastatud rahvas. Nii et n?ukogu alustas istungit lobisemisega ja l?petas j?uga. P?rast n?ukogu valimisi toimusid t?itevkomitee valimised. Molotov valiti nendesamade Zalutski-Petrovi, ?ljapnikov-Belenini, Skrjabini ja minu, Fud?i ettepanekul selle koosseisu. Minu, kes ma olin mobiliseerinud kogu kolmiku osalema valimistel, oli kolmik kuidagi ?ra unustanud. Unustas minu ka mu sugulane T?heidze, kellest sai sellesama uue ?hvardava v?imu t?itevkomitee esimees. Nii oli see alati. Ma ei p??senud kunagi tippu. V?ib-olla sellep?rast olengi ma elus. Ellu j??b ka Molotov. Aga kui mina olin oma tegevuse iseloomu t?ttu alati eesriide taga, siis tema oli selle ees. Jupiteride valguses, ?pikute lehek?lgedel. Kuid hoolitses p??dlikult selle eest, et mitte m?ngida k?ige t?htsamat rolli. Millegi poolest oli ta minu teisik. Me m?lemad olime teenindajad, mina salajane, tema avalik. Aga kui viimsep?evakohtus meilt k?sitakse: „Millega te tegelesite?” – vastame me m?lemad K?igek?rgemale ?hte moodi: „P??dsime ellu j??da, Issand Jumal…” Juba j?rgmisel p?eval hakkas n?ukogu t?itevkomitee kontrollima kogu Riigiduuma tegevust. N?ukogust sai kohe teine v?im. T?psemalt ?eldes peamine v?im. V?imu kaitse all oskas Molotov tegutseda julmalt ja toorelt. Ta viis kiiresti t?ide n?ukogu t?itevkomitee otsuse, millega k?sti vabastada bol?evike ajalehe „Pravda” jaoks mingisugusele monarhistlikule organisatsioonile kuuluv hiigelsuur hoone Moika t?navas. Molotovist sai ajalehe toimetaja. Toimetuse ukse ette ilmus relvastatud valve: kaheksa s?durit vastavalt t?itevkomitee otsusele. Aeg oli ka minul tegutsema hakata. Lirva bol?evistlik palee P?eval l?ksin ma K?essinskaja palee juurde. L?bi aia paistis laitmatu Inglise stiilis muruplats. Sellel niidetud muruplatsil jalutas v?ike kits. See kits toodi lavale, kui K?essinskaja tantsis Esmeraldat. Aias m?ngis baleriini poeg, lokkisp?ine poiss. Kellegi suurv?rsti ebaseaduslik poeg. Ta m?ngis foksterjeri ja kitsega. Teda j?lgis mulle v?ga vajalik noor n?itsik. See oli baleriini lemmikteenijanna. N?dal tagasi ?nnestus mul temaga tutvuda ja luua temaga ?pris l?hedased suhted. Ma sain tema k?est teada, et k?ige rohkem vihkab ta siin ilmas oma prouat! Lemmikteenijatega tuleb seda ette. N??d teadsin ma k?ike, mis palees toimus. Baleriin oli viimastel p?evadel olnud v?ga n?rviline, kartis, et rahvahulk r?ndab paleed. Ma andsin teenijannale v?ikese kirja, mille ta nagu oleks muruplatsilt leidnud. Selles ma kirjutasin: „Sinu viimsep?evakohus on varsti k?es. Hoia alt, tsaari lirva!” J?rgmisel p?eval oli j?rjekordne tohutu rahvahulk t?navatel. Punaste lippude lehvides l?ks see nagu tavaliselt Riigiduuma juurde, minnes m??da K?essinskaja paleest. Ma helistasin „Pravda” toimetusest lossi ja k?sisin perenaist. Ehmunud naish??l: „Hallo.” „Kena p?eva, madam K?essinskaja. Kuigi t?nane p?ev ei ole meie k?igi jaoks just kuigi kena. Ma helistan teile Aleksandr Pavlovit?i kabinetist…” (Petrogradi linnapea Balka kabinetist.) „…tema k?rgeaususe palvel. V?tke vaevaks minna akna juurde, Matilda Feliksovna. N?ete neid? Seda l?pmatut rahvahulka?” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/edvard-radzinskiy/koba-apokalupsis-spiooni-malestused/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 Jaotus peat?kkideks, peat?kkide pealkirjad ja kursiivid on minult. (E. R.)