T?de v?i tegu I: Stella

T?de v?i tegu I: Stella Kristi Piiper T?de v?i tegu #1 On Stella 14. s?nnip?eva hommik ja t?druk ootab kannatamatult, et ema teda ?ratama tuleks. Aeg muudkui l?heb, aga kedagi ei ilmu. Kui Stella l?puks k??ki astub, leiab ta eest ?ksnes tassi jahtunud kohvi, nagu oleks ema korraks ?ue l?inud. Ka aasta hiljem pole ema tagasi tulnud. N??d elab nende kodus vanat?di Asta, kellest on saanud t?druku ametlik hooldaja. Siiani on Stellal ?nnestunud igap?evatoimetuste ja ema kaotusevaluga toime tulla, ent see n?iline tasakaal paisatakse segi klassivenna peol, kuhu on kutsutud meelt lahutama selgeltn?gija. Kes on see, kelle viha ja vaenu p?hjustavaid varjatud tundeid selgeltn?gija tajub? Kelle salasuhte ilmsiks tulemise eest ta hoiatab? Ja kes on see kuri ja eksinud hing, kes l?bi pimeduse l?heneb? Vallandub s?ndmuste ahel, mis viib Stella ja tema s?brad otse koolipingist kriminaalide salakambritesse, r??mas maamajja ja mujalegi. Et eluga edasi minna, peab Stella selgust saama, miks ta ei tea midagi oma isast ja kuhu kadus ema. „T?de v?i tegu“ on Tartu Tervishoiu k?rgkoolis ?enduse eriala ?ppiva Kristi Piiperi (snd 1983) esimene romaan. Kuna Kristi perekonnaringis on mitmeid arste, siis on teda maast madalast huvitanud tervisega seotud k?simused. Siinses romaanis vaatleb Kristi, kuidas vanemate vaimne tervis laste elu m?jutab. Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Leppikson Kaane kujundanud Liis Karu © Tekst. Kristi Piiper, 2015 ISBN 978-9985-3-3454-6 ISBN 978-9985-3-3507-9 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2015 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif PROLOOG Stella ?rkas oma s?nnip?evahommikul vara. Ta pigistas silmad kinni ja j?i ootele. K?llap tuleb kohe-kohe emps koos koogi ja kingitusega talle ?nne soovima. Nii oli juba 13 aastat j?rjest olnud ja kindlasti on ka t?na, kui ta 14 saab. Stella teadis, et on juba suur t?druk, kuid see oli nende v?ike armas traditsioon ja tal polnud kavatsustki seda vanemaks saamise t?ttu l?petada. T?druku tuba oli paksude kardinate t?ttu h?mar, kuid juba piilusid sisse esimesed p?ikesekiired. Kell pidi p?ris palju olema. Stella ootas k?mme minutit, siis pool tundi, v?i oli see tund v?i isegi paar? Ta n?ppis rahutult oma pikka heledat juuksekiharat. Vaikselt tundis ta, kuidas jalad sunnitud lamamisest rahutuks muutuvad. Kuhu ema ometi j??b? Ta ei ole ju ?ra unustanud, et mul s?nnip?ev on, m?tles Stella kulmu kortsutades ja tegi silmad lahti. Tuba oli j?rjest valgem. Stella pilk langes kirjutuslaua kohal tiksuvale ?marale seinakellale. Juba pool ?ksteist! Nii kaua ei olnud ta kunagi s?nnip?evahommikul ootama pidanud. Mis siis n??d ometi lahti on?! Oleks t??p?ev, oleks emal v?inud varane vahetus olla, aga p?hap?eval oli ta alati kodus. Stella ajas ennast pahuralt istuli ja libistas lambavillased sussid jalga. Oli k?ll juba kevad, kuid ahik?ttega korteri p?randad olid vaatamata esimestele soojadele p?ikesekiirtele hommikuti veel v?ga k?lmad. Ema t?usis enamasti vara, et kiirelt pliidi alla tuli teha, kuid toad ei l?inud p?riselt soojaks enne mitut tundi. Ta vedas talvel kuurist puid isegi l?bi paksu lume, peaasi, et neil kodu alati m?nusalt soe oleks, vahel harva palus ka t?tre appi. Sellest ajast peale kui Stella m?letas, olid nad empsiga kahekesi elanud. Seda, kes ja kus oli Stella isa, ei olnud ema kunagi ?elda tahtnud. T?druk hiilis kikivarvukil ukseni, surus k?rva tihedalt vastu ust ning j?i kuulatama. Mitte ?htegi h??lt peale elutoas seisva suure pendliga kella tiksumise ei olnud kuulda. Stella vajutas ettevaatlikult ukselingile, l?kkas ukse ?rna kriuksatusega irvakile ja piilus, juuksed magamisest sassis, suurde tuppa. Tuba oli t?hi. Suured pruuni kattega diivanid, telekakapp, diivanilaud… K?ik nagu ikka, ainult ema ei paistnud kusagil olevat. Diivanvoodi, kus ema magas, oli kokku pandud, voodiriided korrektses kuhjas olid asetatud tugitoolile. Ema pidi olema j?relikult juba ammu ?rganud. Ka vannitoas ei olnud temast j?lgegi. K??ki hiilides tundis Stella v?rske kohvi l?hna ning m?rkas laual ema lemmiktassi, mis oli t?is jahtunud ja joomata j??nud kohvi. 1. OSA AASTA AEGA ?KSI Palju ?nne, Stella, sa oled n??d viieteistaastane, ?tles t?druk m?ru muigega iseenda peegelpildile ning pigistas hambaharjale peaaegu t?hjast tuubist v?ikese t?rtsu roosakat pastat. M??dunud oli t?pselt aasta sellest, kui tema ema saladuslikult kadunuks j?i. Stella m?letas veel selgelt oma aastatagust s?nnip?evahommikut, mil ta kannatamatult voodis lebades ema endale ?nne soovima ootas. Ta m?letas valusalt selgelt j?rgmisi tunde ja p?evi, mil k?ik kinnitasid, et pole ema n?inud ega temast midagi kuulnud, ning pikki ?htuid, mil ta aknal istus ja vaatamata s?venevale lootusetusetundele ema koju ootas. Stella oli terve see aasta salamisi lootnud, et tema s?nnip?evahommikul on ema mingi ime l?bi tagasi koju tulnud. Nii naiivne ja rumal, kui ta selle lootuse ise ka olevat teadis, tegi pettumus tema meele siiski m?ruks. Tookord ei osanud ei ema t??kaaslased, s?brad ega naabrid arvata, kuhu ta minna v?is. Ka nende ainukesele teadaolevale sugulasele t?di Astale oli tema kadumine suur ?llatus. Politsei lubas anda endast parima ja ilmselt andiski, kuid kuriteokahtluse puudumise t?ttu lisati ema m?ne aja p?rast lihtsalt kadunud inimeste nimekirja. Vihjati, et ilmselgelt on tegu omal soovil lahkumisega. Kuid ta ei olnud mitte kellelegi midagi ?elnud, mitte kuskile ?htegi j?lge endast j?tnud. Viimane elum?rk, mis temast maha j?i, oligi tassit?is leiget kohvi k??gilaual. Vanat?drukust t?di Asta, kes ainukese sugulasena Stella hooldus?iguse endale sai, kolis ?ige varsti oma sajandivanusest maamajast v?lja ja Stella juurde sisse. Mida aga keegi ei teadnud, oli see, et t?di Asta oli salajane alkohoolik, ning mingit hooldajat v?i vastutajat temast Stellale ei olnud. Asta istus p?evad l?bi toanurgas, pudel p?ues ja vahtis tuima pilguga aknast v?lja. Teinekord r??kis kummalist ja seosetut juttu, teinekord tundus j?lle t?iesti normaalne vanainimene. Kuid Stellal oli ?ksk?ik. Tema sai iseendaga hakkama ja oli rohkem kui rahul, et see alkohoolikust vanat?di teda ei kontrollinud ega kasvatanud. Lisaks sellele oli t?di Astal ?sna palju raha. Ta oli noorena Siberisse saadetud ning sai n??d p?ris suurt pensionit. Stella hooldus?igust saades lubas ta seda lahkelt t?drukuga jagada ning iga kuu alguses laekuski p?sikorraldusega Stella kontole tema igakuine taskuraha, mis ei olnud sugugi v?ike. Stella oli igati rahul, sest temale j?i t?nu t?di Astale oma kodu alles. Ja kui ta p?ris aus oli, siis hoolis ta t?di Astast v?ga ning oli talle salamisi k?ige eest t?nulik. Stella tundis, et ta ei ole enam laps, kuid keegi ei v?ta teda veel ka kui t?iskasvanut. Ta oli segaduses, vanemateta, kuid samas olukorra paratamatusega leppinud ning uue elukorraldusega harjunud. T?druk tundis peeglisse vaadates, et see kevad tuleb teistmoodi. Teistsugune. Eriline ja meeldej??v. Ta ei teadnud k?ll, mil moel, kuid see seletamatu miski oli selgelt tunnetatav. „Ma l?hen kooli, kaheni olen t?na!” h??dis Stella ?le esikul?ve elutuppa t?di Astale. Vastust ootamata astus ta uksest v?lja ja t?mbas kopsud v?rsket kevadist jahedat ?hku t?is. Ilm oli t?pselt selline nagu aasta tagasi, kui ema kadunuks j?i. P?ikeseline, aga karge. Lumi sulas ja esimesed kevadlilled olid juba oma pead maapinnast v?lja pistnud. Tee koolini kulges justkui kerges udus. Ema kadumine ja valusad vastamata k?simused tungisid esiplaanile, kuid Stella ?ritas neid ?ksk?iksusega maha suruda. Tagaj?rg oli uimane ja omas maailmas olek, mille t?ttu ta kooli juurde j?udes isegi teda teretavat s?brannat t?hele ei pannud. „Tsau, Stella, kuuled mind v?i? Mis sul viga on?” k?sis K?rt silmi p??ritades ja Stellat vastu ?lga togides. K?rt oli slaavi verd, tumedap?ine ja julge t?tarlaps, kes ?hegi seikluse ees risti ette ei l??nud. „Aa, tsau jah. Sorri, ma vist unine veel veits. Ma ei maganud eriti h?sti. T?di Asta jauras terve ?? elutoas omaette ja ei lasknud magada. Sellep?rast ma eile kooli ka ei tulnud, pidin igaks juhuks tal silma peal hoidma,” vastas Stella kiiresti. „Aa, j?i j?lle jah?” noogutas s?branna m?istvalt. „Jah, nagu ikka. Aga tead, ta on viimasel ajal eriti imelikult k?ituma hakanud ja ?leeilsest ??st peale ajab ikka v?ga kahtlast juttu. Ma hiljem r??gin sulle…” Stella kortsutas kulmu. „R??gi jah. Ja palju, palju ?nne sulle ka!” ?tles K?rt ja kallistas Stellat, samal ajal poolsalaja talle jopetaskusse v?ikest kingitust toppides. Stella muidugi m?rkas seda ja t?nas naerdes. Need olid tema lemmikkommid, martsipaniga. T?drukud astusid koolimaja uksest sisse, l?ksid trepist ?les teisele korrusele ja astusid lahtisest klassiuksest sisse. Klassis valitses tavap?rane hommikune sagin ja l?rm. Oli viimane koolip?ev enne kevadist koolivaheaega ja Gert ja Steven tegid valju h??lega ?htuseks peoks plaane. Steveni vanemad olid kodunt ?ra ja tema suur maja oli vaba. Pool klassi oli sinna kutsutud. K?rt oli oma jah-s?na juba eelmisel p?eval andnud. „?u, Stella j?udis!” h??dis Steven oma madalal h??lel ?le klassi. „Palju ?nne sulle, kuuldavasti sul t?na see t?htis p?ev! Peole tuled ?htul? V?iksed joogid, v?rgid-s?rgid. Peab kevade saabumist t?histama!” Stella istus oma kohale ja naeratas. Steven Kann meeldis talle natuke. T??piline t?drukutelemmik – sportlik, pikk, t?mmu. Milline kli?ee, aga no mis sa teed, kui meeldib, oli Stella leppinud. Aga peole… Kui t?di Astal selline jauramistuur peal on, siis on vist parem, kui ta kodus p?sib. ?kskord, kui Asta oli tavap?rasest rohkem joonud, oli ta keset ??d hakanud ahju k?tma ning siibri kinni unustanud. Stella kartis, et vanat?di v?ib korteri niimoodi p?lema panna v?i m?ne muu hullusega hakkama saada. „?htul… Noh, ma veel ei tea, tahaks muidugi. Ma vaatan. Mis kell see on?” vastas Stella m?tlikult. „Kell kaheksa, minu juures, Kanni kolossaalses villas! Ole kohal, Gerdil on ?llatus ka tsikkidele. Ta tellis teile selgeltn?gija. T?drukutele meeldib ju see voodoo v?rk. Nii et davai, ole kohal, ei mingit vastuvaidlemist! Kui sa ise s?nnapidu ei korraldanud, siis n??d tuled meie peole!” ?tles Steven ?lbe naeratusega ja istus kiirelt oma kohale. ?petaja oli juba klassi ette j?udnud ja alustas tundi. Matemaatikatund oli poole peal, k?ik lahendasid etteantud ?lesandeid, kui korraga maandus tema laual, otse vihiku peal, paberkuulike. Mis see siis on? Kiri kelleltki? Stella vaatas ettevaatlikult ringi, kuid keegi ei andnud pilguga m?rku, et see just temalt olla v?iks. Vaikse kr?binaga avas Stella ruudulisele paberilehe. Sinna oli tr?kit?htedega kirjutatud: STELLA, OOTAN SIND ?HTUL PEOLE. V?GA. X Stella vaatas veel kord salamisi ringi. Kuid k?ik lahendasid vihikute kohale kummardunult ja s?venenult ?lesandeid. Kes k?ll selle saata v?is? m?tles t?druk. Tema pilk langes peo korraldajatele. Gert kindlasti mitte, teda ei olnud keegi kunagi pikemas suhtes ?hegi t?drukuga n?inud. Tal pidid linna peal omad tsikid olema, kellega aeg-ajalt kohtub. Steven? Vaevalt, miks ta peaks niimoodi anon??mselt kirjutama, tema paneks julgelt oma nime alla. Pealegi polnud ta kunagi m?rku andnud, et Stella talle meeldida v?iks. Pigem meeldis talle K?rt. Nii v?hemalt oli alati tundunud. Kes siis veel? Korraga kohtus ta pilk Johannese omaga, aga too pillas just samal hetkel pastaka maha. Johannes oli varem Gerdi ja Steveni parim s?ber, kuid m?ni aeg tagasi oli miski nende vahele tulnud ning n??d suhtles Steven rohkem Gerdiga ja Johannes hoidis pigem omaette. Keegi ei teadnud, mis neil juhtunud oli, ning k?ik katsed seda v?lja uurida l?ppesid Steveni-poolse k?sijate m?nitamisega ja l?puks ei olnud neid ?ritajaid enam ?htegi j?rel. Stellale tundus, et Johannes v?patas, kui nende pilgud kohtusid. Kuid ta ei uskunud, et Johannes selle kirja talle kirjutas. Johannes oli Stellale mingi aeg tagasi v?ga meeldinud, siis kui ta eelmise aasta alguses teisest koolist nende klassi tuli. Johannes oli teistest vanem, ta oli seitseteist, sest oli vahepeal veetnud aasta Austraalias, mingis koolis, kus oli Eesti koolidest nii erinev programm, et tagasi tulnuna ei saanud ta koos oma klassiga j?tkata. Kena patsiga poiss oli kohe Stella t?helepanu k?itnud. Nad olid isegi korra Johannese algatusel kinos k?inud, kuid kummalisel kombel peale seda kinosk?iku Johannes temaga enam ei suhelnud, isegi ei vaadanud tema poole. Stella oli veendunud, et ju ta siis lihtsalt ei meeldinud poisile. Kuid kes see siis ometi olla v?is? „Stella Suurkosk! Palun vaata oma vihikusse, mitte ringi. K?mne minuti p?rast hakkad 153. ?lesande vastuseid meile ette lugema, valmistu!” l?ikas ?petaja Kallase range h??l Stella m?ttel?nga pooleks. Stella kummardus punastades vihiku kohale ning asus kiiruga ?lesandeid lahendama. Hinded pidid korras olema. Sotsiaalt??taja, kes tal peale ema kadumist silma peal hoidis, vaatas alati e-koolist tema hindeid ning seni kuni need korras olid, ei olnud tal Stellale ega t?di Astale midagi ette heita. Stella kartis paaniliselt lastekodusse sattuda. T?di Asta oli k?ll kummaline, kuid siiski tuttav ja oma. Samuti sai ta elada oma p?ris kodus, kus oli alati elanud. Stella koristas, tegi s??a, hoidis eemale pahandustest – seda k?ike selleks, et ta saaks oma kodus edasi elada. Ka hinded tuli maksku mis maksab korras hoida. Peale matemaatikat tuli samas klassis inglise keel. Stella ja K?rt ei viitsinud isegi pikaks vahetunniks klassist v?lja minna, istusid niisama, sikerdasid m?rkmikesse ja kuulasid poole k?rvaga poiste l??pimist. Simmo oli aretanud mingi labase teema, poisid grupeerisid oma klassi t?drukuid tagumikukuju j?rgi. „Hahahaa, aga Evelinil on raudselt karbikann. Vaadake ise, kui ta klassi tagasi tuleb. Laiade puusadega on karbikann kindlustatud! Liisil on purgikann, v?i vaidleb keegi vastu? Ta teeb j?hkralt trenni ka muidugi, suht mehine kann on!” hirnus Simmo iseenda vaimukuste ?le. K?rt ja Stella p??ritasid silmi. T?itsa haiged t??bid ikka kohati. T?drukutel sai poiste napakast jutust siiber ja nad jalutasid kohvikusse. J?rjekord oli pikk nagu alati. S??klas l?hnas hakklihakastme ja kisselli j?rele. T?drukud v?tsid ennast sappa. „Stelts, tuled siis peole ?htul? Pliis tule, ma ei tahaks ilma sinuta minna, aga no minemata oleks ka t?iega n?me j?tta. K?ik l?hevad ju!” nurus K?rt ja kraapis n?rviliselt p?idlak??nelt punast k??nelakki maha. Stella kehitas ?lgu: ”Ma t?esti ei tea, kas ma saan. N?ed isegi, mis olukord mul kodus on. Tead, ma helistan sulle peale kooli, vaatan, mis seis on. Tahaks muidugi tulla. Vahest ikka saan,” rahustas Stella s?branna maha. Ta ei hakanud esialgu K?rdile tunni ajal saadud salap?rasest kirjakesest r??kima. Ta teadis, et K?rt oleks sellest hullult vaimustusse sattunud ja kohe detektiivina asja uurima hakanud. Stella aga ei tahtnud hetkel endale t?helepanu t?mmata. T?na oli siiski tema jaoks eriline ja kurb p?ev – t?pselt aasta tagasi leidis ta hommikul ?rgates ennast siit maailmast t?iesti ?ksi. 2. OSA PEALE KOOLI Uusi p?ikeseprille oleks vaja, m?tles Stella peale kooli kodu poole k?ndides ja silmi kissitades. P?ike oli kevadiselt ere ja Stella l?i silmad maha. Asfalt oli m?rg, sulanud lumi ja t?navatele puistatud sool j?tsid kulunud mustast nahast saabastele valged randid. Nojah, uusi saapaid oleks ka vaja. Ta oli hommikul enne kooli s?nnip?evaks t?di Astalt raha saanud ning otsustas kiirelt poest l?bi k?ia. Kui ta ?htul Steveni juurde peole peaks minema, oleks mingit uut pluusi ka vaja. Kaubanduskeskus oli kooli l?hedal ning Stella seadiski sammud sinnapoole. Ta oli t?di Astale lubanud kahe ajal koju j?uda, seega valis ta kiirustades v?lja ?hed p?ikeseprillid, just sellised parajasti moes olevad, nagu K?rdilgi olid. Ta leidis ideaalsed ?sna k?rge kontsaga p?lvini helepruunist nahast kevadsaapad ja kassa poole jalutades m?rkas veel ?hte musta hallide litritega toppi, mille ta samuti k?igult kaasa haaras. Enne kassani j?udmist otsustas ta, et proovib siiski toppi enne ostmist kiirelt selga, ja suundus proovikabiinide poole. ?ks kahest kabiinist oli kinni. Stella astus h?ivatud kabiini k?rvaluksest sisse, t?mbas kardina ette ja v?ttis salli kaelast. Jopelukk jukerdas. Vastikult palav oli. Talle ei meeldinud ?ldse riideid proovida, see oli lihtsalt nii t??tu. L?puks tuli plastmassist lukk lahti, Stella riputas jope nagisse ja j?i oma tavalistes kooliriietes maast laeni peegli ees seisma. Pikad ja lahtised, kergelt lokkis blondid juuksed, helesinine liibuv V-kaelusega pusa ja tumesinised kitsad teksad. Tema suured hallid silmad olid ?rnalt meigitud, huuled olid ?le t?mmatud roosakat tooni h?gieenilise huulepulgaga. Nad olid K?rdiga nagu must ja valge koer. K?rt oli julgelt meigitud tumedate suitsusilmade ja tumedate juustega t?druk, kes tihti kandis suuri kuldseid k?rvar?ngaid. Ja siis oli tema, Stella, heledap?ine ja ?sna tagasihoidliku v?limusega. Ka iseloomud olid neil erinevad, kuid nad sobisid omavahel ootamatult h?sti. Juba esimestest klassidest peale olid nad parimad s?brannad ja pinginaabrid olnud. M?lemad t?drukud said koolis h?sti hakkama, Stella veidi paremini. K?rdil ei klappinud reaalainetega enam nii h?sti, m?tles Stella, eriti viimasel ajal – sel kooliaastal valmistas talle raskusi isegi arvuti?petus, milles ta tihti j?relt?id tegema pidi v?i ?petajalt abi paluma oli sunnitud. Korraga kostis k?rval asuvast proovikabiinist telefonihelin, millele vastas tuttav h??l. Stella tardus. Tundus, et see oli Gert. T?druk kuulatas t?helepanelikult, kuna poiss r??kis ?sna vaikselt. „Jah, jah. Davai. Aga sina teed Johnile asja selgeks. Stellast hoidku heaga eemale. Teist korda hoiatama ei hakka, n??d tulevad juba tagaj?rjed,” kostis Stellani Gerdi summutatud h??l. Stellal j?ttis s?da l??gi vahele. Mida see siis n??d t?hendama pidi? Stellast hoidku heaga eemale?! Kas jutt oli temast? Ta ei teadnud nende koolist ?htegi teist Stellat. Ja nende klassi Johannes? Teda kutsuti Johniks… Issand, mis ometi toimub. Kas ehk t?esti oli just Johannes selle kirja talle tunni ajal saatnud? Kui jah, siis miks Gert selle vastu oli? Stella ei saanud enam mitte midagi aru, ta ju ei meeldigi ?ldse Johannesele, poiss isegi ei r??kinud temaga enam peale toda kinosk?iku. Stella kuulis, kuidas Gert proovikabiinist v?lja astus. L?bi pisikese kardinapilu n?gi t?druk, kuidas poiss kassasse maksma l?ks. Stella tundis, et ta peopesad olid higised, uus must topp tema k?es oli kinnihoidmise kohast t?iesti kortsus, nii tugevalt oli ta ?revusest seda rusikasse k?kra pigistanud. Kiiruga v?ttis ta oma sinise pusa seljast ja pani musta topi asemele. See istus nagu valatult, tumehallid litrid, mis m??da pikki varrukaid allapoole looklesid, tegid topi peo jaoks sobilikuks. Ilus, m?tles Stella ja otsustas selle koos saabaste ja p?ikeseprillidega ?ra osta. Stella istus proovikabiinis olevale v?ikesele pingile ja ootas, et Gert kassa juurest eemale l?heks. Mitte mingil tingimusel ei tahtnud ta poisiga praegu kokku sattuda ega paljastada, et ta k?rvalkabiinis olles seda jutuajamist pealt oli kuulnud. Stella tahtis selle ?le k?igepealt j?rele m?elda ja siis K?rdiga r??kida. Ehk oskab tema selle k?ige kohta midagi selgitavat ?elda. K?rt teadis k?ikidest kooli saladustest alati pisut rohkem kui teised. Kui viis minutit oli m??dunud, julges Stella kabiinist v?lja tulla. Ta maksis kiiruga oma ostude eest ja lippas m??da poriseid t?navaid joostes koju. Kell oli juba kolm, ja ta oli t?di Astale lubanud kahe ajal kodus olla. T?di ei n?udnud Stellalt just palju, kuid ?ks, mida ta alati t?htsaks pidas, oli lubatud kellaaegadest kinnipidamine. Stella, kes ei tahtnud t?diga mingeid pahandusi, ?ritas seda reeglit v?imalikult t?pselt j?rgida. Hingeldades j?udis ta nende kahekorruselise kivist kortermajani, avas v?tmega ukse ja astus esikusse. „Tere, ma j?udsin! Veidi kauem l?ks koolis, kui ma arvasin. Ostsin endale saapad ka, vanad olid nii kulunud!” h?ikas Stella juba esikust. Ta kartis, et tund aega hilinemist on Astale v?ga vastukarva. Kuid keegi ei vastanud. Stella v?ttis oma soolalaigulised vanad saapad jalast ja asetas esikup?randale. ?ra ka ei raatsinud neid visata, need oli ema aasta tagasi, just enne kadumist ostnud. Ta astus jahedale esikuvaibale. Sokivarbad olid mustad ja m?rjad, saapad olid l?bi lasknud, kui ta l?rtsistel t?navatel jooksis. P?randa naksudes astus Stella esikust k??ki. Prr, kui k?lm! Ahi tuleb k?hku k?dema panna, m?tles t?druk taburetile astudes ja otsis silmadega ?lemistelt k??giriiulitelt tikke, mis ta t?di Asta eest k?rgele peitu tavatses panna. Tikud leidnud, vajutas Stella k??gi aknalaual seisva pisikese raadio t??le, sealt tulid parajasti uudised. Huvitav, kas t?di Asta magab, tavaliselt ta midagi ikka vastuseks ?hmab, kui temaga r??kida. Stella pesi k??gis k?ed, pigistades n?udepesuvahendi pudelist oma k?lmadele k?tele sidrunil?hnalist vahendit ja lastes k?tel kuuma vee all soojeneda. Ilma kinnasteta jooksmisest olid need punaseks ja karedaks t?mbunud. „Ma panen ahju k?pelt k?tte ja siis teen kohe meile midagi s??a!” h?ikas Stella ?le veesolina suurde tuppa t?di Astale. Ta kuivatas oma ?hetavad k?ed ruudulisse k??gir?tikusse ja k?kitas ahju ette maha. ?nneks oli ta eelmisel p?eval kuurist ka t?naseks piisavalt puid toonud ning toppis ettevaatlikult, et mitte pinde saada, halud ahju, lisas siis nende vahele m?ned ajalehed ja s??tas tikuga tule. Ta oli aasta ajaga selle nii selgeks saanud, et polnud midagi lihtsamat kui ahju k?tte panemine. M?nus ja veidi k?rvetav soojus levis m??da tema n?gu ja ta tundis, kuidas nahk pealt j?lle soojaks muutus. K?ed olid veel punased ja p?sed ?hetasid k?lmas jooksmisest, kuid ?lej??nud kehal oli liikumisest soe. Stella v?ttis sokid jalast ja s?ttis ahju juurde kuivama. Tema varbak??ned olid lakkimata ja jalad talvega kahvatuks muutunud. Ta t?mbas varbad konksu, need ei n?inud sugugi sellised v?lja, nagu ta oleks tahtnud. Stella ootas, et ahi korralikult k?dema j??ks ja k?kitas avatud ahjuukse ees. K??gis oli hommikuse kaerahelbepudru l?hn. Stella heitis l?hna tundes pilgu automaatselt k??gilauale, t?di Asta ei olnud j?lle oma putru isegi mitte puutunud. Ta s?i viimasel ajal ?ldse j?rjest v?hem ja v?hem. Ilmselt j?i ta selle v?rra enam. Stella teadis, et igal n?dalal, tavaliselt siis, kui tema koolis oli, k?is vanat?di juures ?ks meesterahvas, kes maal elades tema naaber olnud oli, ning t?i talle paberkotiga napsu. Sama k?iguga viis ta ka t?hjad pudelid minema. Stella tegelikult t?pselt ei teadnud, mis selles kotis oli, millega mees alati lahkus, kuid mis muu see olla sai kui pudelid. Ilmselt oli neil see kokkulepe juba aastaid kehtinud ning vanamehe loppis n?o j?rgi otsustades kahtlustas Stella, et t?di tallegi pudelites maksis. Kuid t?druk tundis, et see k?ik ei puutu temasse. Nii vana inimest niikuinii enam ?mber ei kasvata, las ta siis olla, kui tal nii lihtsam elada on, oli Stella leppinud. Ema oli kunagi ammu vihjanud, et t?di Astal on v?ga raske ja keeruline elu olnud. Stella oli seisukohal, et nii kaua kuni t?di valikud teda ei puuduta, tehku, mis tahab. Kuid juba m?nda aega oli see mees k?inud kaks korda n?dalas. Stella aimas, et ju siis olid napsikogused vaikselt suurenenud. Natuke muretsema pani see k?ik k?ll, t?di tervis ei olnud viimasel ajal enam eriti hea tundunud. Mida sellised alkoholikogused ?he vana naisega teha v?isid, ta ei teadnud. Nii, ahi k?eb, oli Stella rahul. Ta l?i kiirelt paar muna pannile, praadis eelmise p?eva kartulipudru, hakkis kurki ja tomatit ning segas need hapukoorega salatiks. Lihtne ja kiire l?unas??k oligi valmis. 3. OSA T?DI ASTA Stella t?stis panni kuumaalusele ja l?ks suurde tuppa. V?is s??ma hakata. Ta ei olnud tahtnud t?di Astat segada, enne kui toit valmis. T?druk oli kindel, et t?di on j?lle diivanile magama j??nud, kui ta Stellale enne vastanud ei olnud. Alkoholiuimas vana naine tegi tihtipeale p?rastl?unaseid uinakuid. Kuid elutuppa astudes m?rkas Stella, et t?di ei magagi. Ta istus tumba peal ja kiigutas ennast kummaliselt edasi-tagasi, ise samal ajal aknast v?lja vaadates. „T?di… Ma tegin s??a, kas toon sulle siia?” k?sis Stella ettevaatlikult Asta selja taha seisma j??des. „Sai v?lja, sai v?lja,” ?mises t?di Asta madalal h??lel vastuseks. Tema k?ne oli kuidagi pudistav. „Mis? Kesse kust v?lja sai?” k?sis Stella vaikselt ja tundis, kuidas kananahk ta keha ?leni kattis. T?di k?itus nii imelikult. Oli temaga ikka k?ik korras? „Tuli v?lja. Sai… Sai… Sinu isa. Jah, jah. Tuligi,” noogutas t?di n??d pead ja vaatas ?he silmaga Stella poole. Teine silm vaatas hoopis teises suunas. Stellal hakkas k?he. Mis tema silmadega on ja mida ta ometi isast r??gib? Mehest, kelle kohta ei ema ega t?di Asta kunagi s?nagi r??kima n?us ei olnud? Stella k?kitas tumbal koogutava t?di ette maha ja vaatas talle alt ?les otsa. Asta silmad olid kummaliselt klaasistunud ja ?ks suupool ja silmalaug alla vajunud. Issand, mis tal ometi on?! Stella katsus talt midagi k?sida, aga t?di ei reageerinud. T?druk jooksis esikusse, haaras k?ekotist oma telefoni ja valis k?te v?risedes numbri 112. T?di Astal tundus mingi haigushoog peal olevat, ta ei julgenud teda niimoodi j?tta. P??stekeskuse t??taja vastas kutsungile kohe ning palus Stellal olukorda kirjeldada. „Tere, palun tulge kiiresti, midagi on mu vanat?diga lahti! Ta ei reageeri mu k?simustele ja ta ?ks silm ja suupool on imelikult. Ei, ma ei tea, mis tal juhtus! Ei kukkunud! Praegu istub tumba peal. 65-aastane on. H?sti.” ?elnud veel oma aadressi, pani Stella telefoni ?ra ja jooksis k??ki, et t?dile vett tuua. ?kki ta tahab juua? ?kki peaks talle aspiriini andma v?i midagi? Kunas see kiirabi juba tuleb?! Stella tundis, kuidas temas hakkas maad v?tma paanika. Teda haaras hirm, et t?diga v?ib midagi juhtuda, ja hirm, mille p?rast ta tegelikult h?bi tundis – egoistlik kartus lastekodusse sattuda, mis tundus suuremgi kui hirm t?di surma ees. Stellal oli selle p?rast piinlik ja ta raputas m?tte eemale peletamiseks pead, kuid ta ei saanud midagi teha, et see j?lle tagasi tuli. Ta oli ju ainult viieteistaastane, tal ei lubataks elu sees ilma hooldajata koju elama j??da. Stella lasi klaasi k?lma vett t?is ja l?ks tagasi teise tuppa. T?di oli tumbalt maha vajunud ja lamas selili maas, silmad lahti. Stella k?kitas Asta juurde, keeras ta vasakule k?ljele ja painutas pea kergelt kuklasse. Ema oli kunagi ?petanud, et nii on hingamisteed k?ige paremini avatud ning kui on kindel, et ei ole olnud kukkumist, siis on see k?ige ?igem asend abi ootamiseks. „T?di Asta, mis sul on!? Palun vasta, mis sul juhtus?! Kas sa tahad vett? Tahad midagi? ?tle palun, mis ma tegema pean!” palus Stella poolteadvusetu t?di k?rval maas p?lvitades ja hakkas siis nutma. T?di ei vastanud, lihtsalt vaatas teda, justkui tahaks midagi ?elda, aga ei suuda. Prillid olid ninalt maha libisenud ja suu viltuselt lahti vajunud. ?nneks hakkas samal hetkel kuskilt l?hedalt kostma kiirabiauto sireen. Abi on teel, k?ik saab korda, korrutas Stella endale ja paitas t?di halli pead. ?rnalt v?ttis ta vanal naisel viltu vajunud prillid eest ja asetas need diivanilauale. Ta ei teadnud, mida ta veel teha saaks. Kiirabibrigaad tegi ukse lahti ja sisse tormasid kaks naisterahvast ja ?ks suurem turskem meesterahvas, kes j?i ?raootavalt ukse k?rvale seisma. Naised hakkasid t?di ?mber toimetama. „Kas te kuulete mind, proua? Mis teie nimi on? Mis teil juhtus?” k?sis vanem naisterahvas valju h??lega t?di Astalt. Vastust ei j?rgnenud, meesterahvas ukse juures sai korralduse tuua kanderaam. Noorem naisterahvas paigaldas seni t?dile vilunud liigutusega kan??li. Stella m?istis, et t?di viiakse haiglasse. Appi, mis tal k?ll viga on! ahastas Stella ja vaatas ilmselt nii k?sivalt naistele otsa, et ?ks neist hakkas palumatagi selgitama. „T?en?oliselt insult. Viime ta haiglasse. Kas sa oled lapselaps? Mis patsiendi nimi on?” p??rdus vanem naisterahvas Stella poole, samal ajal kui teised kaks hakkasid t?di Astat kiirabiautosse man??verdama. „Jah… Ei, ta on mu sugulane, mu vanaema ?de. Me kutsume vanat?diks teda. Asta Meier. Ta on mu seaduslik hooldaja, mul ei ole vanemaid…” selgitas Stella ?nnetult. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kristi-piiper/t-de-v-i-tegu-stella/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.