Vananaistesuvi. Sari "Varraku ajaviiteromaan"

Vananaistesuvi. Sari "Varraku ajaviiteromaan" Marcia Willett Armastatud n?itleja Sir Mungo veedab vaikses Devoni koduk?las m?nusat vanadusp?lve. Looduskaunis maakonnas asuvast majast saab ideaalne pelgupaik tema Londoni s?pradele. Teiste seas saabub Mungole suveks k?lla ka Kit, kellel on kaasas kiri elu armastuselt Jake’ilt ja kelle hinges valitseb suur segadus. Naise viimasest kohtumisest Jake’iga on m??das palju aastaid ja n??d soovib mees Kiti j?lle n?ha. Suvi kestab ja ilmsiks hakkavad tulema ammused saladused, mis unisev?itu kogukonda s?gavalt vapustavad. Peagi m?istavad asjaosalised, et ainus viis edasi minna on minevikuga silmitsi seista. Briti kirjanik Marcia Willett on s?ndinud Somersetis. Noorena ?ppis ta balletti ja t??tas hiljem aastaid ballettmeistrina. Kirjanikukarj??ri alustas ta viiek?mnendates eluaastates kirjanikust abikaasa Rodney soovitusel. Willettit on sageli v?rreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused p?imuvad kunagiste s?ndmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid „Postkaardid minevikust”, „J?uluingel”, „Sellised me oleme” ja „Suvemaja”.Sari „Varraku ajaviiteromaan“232 lk Originaali tiitel: Marcia Willett Indian Summer Bantam Press an imprint of Transworld Publishers 2014 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Hille Lagerspetz Kujundanud Mari Kaljuste Copyright © Marcia Willett 2014 © T?lge eesti keelde. Faina Laksberg, 2015 ISBN 978-9985-3-3326-6 ISBN 978-9985-3-3364-8 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2015 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif P?hendatud Peter Kingsmanile Esimene peat?kk Vana Herm seisab ristteel, pilk suunatud l??nde, ja valvab tuhandeaastaseid saladusi. Kunagi tunti teda Mercuriuse ehk Hermesena, r?ndurite v?ikese jumalana, ja ta pakkus seltsi teistele metsade ja j?gede jumalatele. ?lej??nud vanad jumalad on ammu unustusse vajunud; k?ik, kes neid p?hapaikades kummardamas k?isid, neile lepituseks jooke v?i toitu ohverdasid, on kaua aega tagasi surnud. Aga vana Herm seisab kindlalt omal kohal, ehkki tema alusplaat on pragunenud ja keha murenenud. Ilmetuid silmi, vaevum?rgatavaks naeratuseks kaardunud huuli ja kerget kitsehabet v?ib endiselt n?ha iga?ks, kes kummardub, et teda l?hemalt uurida, l?kates k?rvale rastapatsidena tema kivist laupa ?mbritsevad metsalilled ja koltunud rohuk?rred. Kuju valvab iidset maanteed ja sellel r?ndajaid. K?lateel ilmuvad kurvi tagant esimesena n?htavale koerad, kes liputavad saba ja n?ivad pikast jalutusk?igust hoolimata olevat erksad ja energilised. Nende karvkate – ?hel maksakarva, teisel valge – on sile ja l?ikiv, j?es hullamisest veel m?rg, ja suurem spanjel kannab suus palli. Mungo j?rgneb aeglasemas tempos, mehe kannul tatsab tema vanem krants Mopsa. Augustip?ike k?psetab ning Mungo on kampsuni ?mber piha heitnud ja varrukad l?dvalt s?lme sidunud. Ta seisatab, sirutab end soojas kuivas ?hus ning hingab sisse ?sja p?gatud muru ja kuslapuu l?hna. Koerad tormavad tema juurde tagasi. Boz pillab mehe jalge ette palli ja Sammy p??ab seda kinni p??da, aga Mungo on kiirem ja viskab palli nii kaugele, kui jaksab. Koerad s??stavad teineteist n?gides ja omavahel r?seledes sellele j?rele, ning Mungo puhkeb neid pilguga saates valjusti naerma. Nagu ikka, tajub ta teda ?mbritsevat minevikku: ammu kadunud kindlusesse marssivate Vana-Rooma s?durite vaime; pakkidega koormatud kandehobuseid, kes r?hivad vaevaliselt pikas rivis Horse Brooki poole, kus kitsa veeriba kohal k?rgub veel algup?rane klappsild. Palju aastaid tagasi, kui Mungo nimi alles hakkas kuulsaks saama, oli ?hest tema lavastatud filmist, kus ta ka ise kaasa tegi, saanud t?eline kassahitt mitte ainult Inglismaal, vaid terves maailmas. Just siin oli olnud filmi tegevuspaik: selles orus, sellel ristteel, sellel koolmekohal hobuste silla juures. Kadunud puust kindlus oli taas t?usnud tuhast ning ?hku olid j?lle l?hestanud ristatud m??kade k?lin ja s?durite h?iked. V?ttemeeskond veetis palju vihmaseid tunde, juues kohvi kunagises sepikojas, mis oli n??d Mungo k??giks ?mber ehitatud, vanemad n?itlejad aga t?mbusid vagunelamutesse, mis seisid talu k?rval karjamaal. Isobel Trent m?ngis t?rksat kohalikku kaunitari, kes ei tahtnud Mungo karmile Rooma kindralile kuuletuda. Neist said kultuslikud filmitegelased; Mungo filme saatis alati edu, nende partnerlus oli maagiline. Meedia kohtles neid nagu kuningapaari: neid pildistati, neid klat?iti, nende suhte t?siduse kohta tehti k?ikv?imalikke oletusi. „Las r??givad,” ?tles Izzy. „Meile tuleb see vaid kasuks, kallis Mungo. Viib valej?lgedele.” Izzy tormiline salasuhe Ralphiga oli selleks ajaks juba m??das, mees oli p?rast viimast ?gedat t?li Mungo k??gis igaveseks nende elust kadunud. Kui noored nad olid tookord olnud, kui t?sised ja j?ulised olid olnud nende tunded: Mungo raev ja abitus, Izzy pisarad ja meeleheide, Ralphi julm hoolimatus. Mungo seisatab ristteel, kummardab aupaklikult vana Hermi ees, sammub koerte j?rel trepist ?les ja astub l?bi v?rava munakivisillutisega ?ue. K?latee kohale laskub vaikus, saarepuude ja viirpuude haraliste okste vahele hiilivad varjud. Vana Herm j??b omale kohale, hoiab pilgu peal jalgradadel ja valvab oma saladusi. Mungo h??rub koerad r?tikuga kuivaks, kallab neile v?rsket vett ja j?tab l??tsutavad loomad ?uele pikutama. Ta l?kkab veekannu pliidiplaadile, aga t?mbab kohe tagasi, sest kuuleb telefonihelinat. „Tere, Mungo. Siin Kit.” Kit Chadwick. Naise h??l on soe ja tarmukas ning Mungo n?eb teda selgelt oma vaimusilma ees: tuhakarva pruunid juuksed, suitsusinised silmad, sale vilgas keha. „Loodetavasti kuulen uudist, et sa tahad siia s?ita,” lausub ta. „Sa ei kujuta ette, kui r??msaks su k?lask?ik mind teeks, kullake.” „Just seda ma tahtsingi ?elda – muidugi juhul, kui sa oled n?us mind vastu v?tma. Londonis valitseb l?mmatav palavus ja tegelikult juhtus siin ?sja midagi veidrat.” Naise h??l muutub ebalevaks. „Ausalt, Mungo. Mul oleks h?dasti sinu n?u tarvis.” „Sellisel juhul h?ppa j?rgmise rongi peale.” Mungot valdab kerge ?revus ja ta on p?nevil, aga ta teab, et praegu ei tasu Kitilt midagi p?rida. „V?i tuled sa autoga?” „Pigem k?ll. Sa ju tunned mind. Kui sulle sobib, j??ksin paariks p?evaks, aga v?ga v?imalik, et mul on tarvis veidi ?ksi olla.” „Sobib,” vastab mees muretult. „Millal sa s?itma hakkad?” „Hiljem, kui ilm veidi jahedamaks l?heb. Varsti n?eme. ?heksa paiku. Ega see liiga hilja pole?” „Muidugi mitte.” „?ks asi veel. Mulle meenus midagi. T?na on Izzy s?nnip?ev.” J?rgneb p?gus paus. „On t?esti. Me katame ?htul tagasihoidliku, aga h?rgutava pidulaua. Kas sulle Itaalia kartuliklimbid maitsevad? Ja k?lmikus ootab meid pudel Villa Masetti veini.” „K?lab jumalikult.” „Sellisel juhul mine pakkima. Ja s?ida ettevaatlikult.” ?ht?kki ei viitsi Mungo n??d enam isegi teed teha. Ta l?heb talli ukse juurde, j??b seisma ja silmitseb sillutatud ?ue teises servas pikutavate koerte ?hmaseid piirjooni. Avaral k??gil on tumedaks t?mbunud talalagi ja paekivip?rand – kunagi t??tas siin suur hulk seppasid –, aga see ruum on endiselt maja s?da, kuigi maja on paljude aastate jooksul laiendatud ja sellega on ?hendatud naaberhoone ning sellest on saanud ??rmiselt hubane kodu. „Mulle ja Camillale meeldiks, kui sa sepikoja ja aida endale saaksid,” oli Archie talle neljak?mne aasta eest ?elnud. „Meie arust on see ebaaus, et paps j?ttis k?ik minule ainu?ksi sellep?rast, et sinu n?itlejaametit heaks ei kiitnud.” Mungo oli siiralt liigutatud, aga mitte ?llatunud: suuremeelne ?est n?itas t?pselt, missugune on tema vanema venna ettekujutus ausast m?ngust. Archiele, kes oli ?htlasi nende hiljuti lahkunud isa ?ripartner Exeteri advokaadib?roos, kuulus endiselt peamaja, nende kodutalu, ja veel kaks v?ikest maja, aga Mungo v?is end tunda seal k?ikjal nagu kodus. Mungo armastas sepikoda. Tema jaoks oli see t?eline pelgupaik, kuhu Londonist p?geneda: tore oli s?pradega Paddingtonist rongiga siia s?ita ja pidusid korraldada. Camilla oli talle meeleldi abiks ja julgustas teda. Talle meeldisid Mungo teatrikolleegid, ta t?itis tema k?lmiku ja kutsus mehe s?brad peamajja l?unas??gile. Camilla oli kena: heledate juuste, kergelt tedret?hnilise kahvatu nahaga, helde ja praktiline. Alati r??msameelne, sai ta suurep?raselt hakkama nii Archie, nende laste kui koertega. Mungo s?brad jumaldasid Camillat, t?id talle kingitusi ja m?ngisid tema poegadega, Archie aga talus neid rahuloleva leplikkusega. Archie ja Camilla olid Mungo tagala. Nad olid iga esietenduse ajal palganud lapsehoidja, et saaksid kihutada Londonisse ja veenduda oma silmaga, kuidas Mungol l?heb, ?nnitlenud teda lava taga ja j??nud tema tibatillukesse korterisse ??bima. Ja kui Mungo kuulsaks sai, r??mustasid ka nemad tema edu ?le, said osa tema ?nnest ja t?histasid seda suurejooneliselt. P?ikesepaistel talliuksele n?jatudes tuletab Mungo meelde oma hiilgep?evi. Kui m?nus oli tookord tagasi p??rduda sellesse pelgupaika; m?nikord ?ksi, aga enamasti siiski paari erilise s?bra seltsis. Ta polnud kunagi armastanud ?ksiolekut. Noil algusaegadel oli tema alaliseks seltsiliseks olnud Izzy: Izzy – ja hiljem Ralph. T?na on Izzy s?nnip?ev. Seda polnud tarvis talle meelde tuletada. Kullakallis Izzy: seksikas, keerulise loomuga, stressialdis. Tema karj??r oli alanud muusikateatris: Ado Anniena „Oklahomas”, Adelaide’ina muusikalis „Kutid ja tibid”, Lois Lane’ina muusikalis „Suudle mind, Kate!”. Mungo n?gi temas v?imekat n?itlejannat, kes vaevles madala enesehinnangu ja j?rskude meeleolumuutustega, ning veenis teda tulema Kuningliku Shakespeare’i Kompanii esinemisproovidesse, kus otsiti „Suve?? unen?o” lavastusse Pucki osat?itjat ja hiljem „Tormi” jaoks Arieli. Need rollid t?id Izzyle kriitikute t?helepanu ja tunnustuse – ja hiljem t?i talle suure kuulsuse koost?? Mungoga –, aga karj??ri esimesed p?evad j?id alatiseks naise s?damesse. „Tegelikult olen ma laulev tantsijanna,” tavatses Izzy ?elda. „?udne m?elda, mis saab siis, kui publik taipab, et ma olen petis.” Kui Izzy ja Ralph Stead kohtusid, olid nad Birminghamis „Kaheteistk?mnenda ??” proovidega juba algust teinud. Izzy oli valitud Maria rolli, Ralph pidi m?ngima Sebastiani ja Mungo Festet. ?heskoos nauditi ka k?ige s?ngemaid hetki ja tehti proovi t?mbetuuliste kirikute eeskodades, aga k?ik kolm olid ?nnelikud. Izzy ?petas Mungole, kuidas h??l kandvamaks muuta, ja laulis temaga kaasa, et kergele tenorile rohkem kaalu anda: „Tule, surm, tule n??d ...” ja „Kui olin aga v?ike poisip?nn ...” ). Kui k?ik olid koju l?inud, j?id nemad eeskotta harjutama, ja Izzy otsis iidsel klaveril ?igeid noote. ?hel ?htul j?i ta aga ootamatult vait ja vaatas enda k?rval klaverile toetuvale Mungole otsa. „Oh, kallis, kas elu pole mitte t?eline p?rgu? Mulle tundub, et ma olen Ralphi armunud.” Mungo m?letab ikka veel, kui murelik ja ?rev oli olnud naise pruunide silmade pilk, ja kui veidrat hirmukrampi tema ise oli alak?hus tajunud; teda oli haaranud katastroofi eelaimus. „Mis siis sellest, kullake?” nentis ta muretult. „Mina samuti. K?ik on Ralphi armunud.” „Kas sa oled armukade?” k?sis Izzy temalt palju hiljem, kui temast oli juba Ralphi armuke saanud. „?ra ole, Mungo. Ma tahan olla kindel, et sa oled minu poolel.” „Ma olen alati sinu poolel,” vastas Mungo. Ja see oli t?si. Aidauksele n?jatudes on tal tunne, et ta kuuleb j?lle Izzy h??lt, mis laulab vana Hermi l?hedal hekkide vahelisel teel: „... siis m?ngud olid minu ?nn, sest et vihma sadas iga p?ev.” Kui Mungo esietenduse l?pus ?ksi laval seistes selle laulu l?petas, valitses teatrisaalis hauavaikus, misj?rel publik ekstaatiliselt plaksutama hakkas. Isegi praegu valguvad tema silmadesse pisarad: tal on see hetk selgelt meeles, noore n?itetrupi siirad ?nnitlused, Ralphi patsutus seljale ja Izzy kallistus, naise h??l, mis sosistas talle k?rva: „Sa olid lihtsalt super, kallis. See oli absoluutselt t?iuslik.” Absoluutselt t?iuslik senikaua, kuni naise vastik vana kallim nende loo jubedal kombel ?ra rikkus. „Sa saatana sigidik!” s?nab Mungo raevukalt iseendalegi ?llatuseks. Miks minevik teda just t?na nii tugevalt h?irib? Kas sellep?rast, et on Izzy s?nnip?ev? Koerad on ?revuses. K?rvad kikkis, vahivad nad vaikides ainiti v?ravat ja h?ppavad hetk hiljem saba liputades p?sti. V?rav avaneb ja ?ue astub Camilla. Tal on seljas vana teksaseelik ja pleekinud puuvillane pluus ning jalas pl?tud, heledad juuksed on k?rva taha l?katud ja ta n?eb v?lja nooruslik: vanade heade aegade Camilla. Viivuks elustub Mungo silme ees minevik, aga siis astub naine varjude seest v?lja ja Mungo n?eb teda selgelt. „Tervitus!” lausub Camilla. „Ma tulin koertele j?rele. Kas nad pidasid end korralikult ?leval?” Mungo on Camilla tuleku ?le r??mus. Naise rahu ja asjalikkus peletab vaimud eemale. „Tublid olete. Head kutsud.” Naine kiidab tema ?mber h?plevaid koeri, kummardub, et neid tervitada, k?kitab ja silitab Mopsat, kes natuke aega saba vastu munakive p?ntsutab ja silmi p??ritab, kuid ei liigu paigast. „Tulge. Meil on aeg koju minna.” Camilla vaatab lootusrikkalt Mungo poole. „Ehk jood minu seltsis tassi teed? Archie pole veel tulnud. Ole mulle seltsiks.” Mungo k?hkleb viivu, ent ta ei taha ?ksi j??da, mitte praegu, sest vana Hermi kohal k?lavaheteel kummitab Izzy vari. „H?sti,” ?tleb ta. „Aga just praegu helistas mulle Kit ja k?sis, kas ta tohib t?na ?htul k?lla tulla, nii et kauaks ma ei j??.” „See on imetore uudis!” Camilla n?gu l??b Kitiga kohtumise ootuses s?rama. „Mis kell ta tuleb? Ehk tahad ta meie poole ?htus??gile kaasa v?tta?” „Mitte t?na.” Mungo ei soovi Kiti esimesel ?htul kellegagi jagada. „Ta j?uab alles ?heksa paiku. V?ib-olla homme? Ta j??b p?ris mitmeks p?evaks.” Camilla noogutab. „Olgu. Archie tahab kindlasti Kitiga kohtuda. Kas tema k?lask?igul on mingi p?hjus? Visiit on kuidagi ootamatu.” „Londonis pidi valitsema l?mmatav palavus,” vastab Mungo puiklevalt, kui nad koeri kokku koguvad. Ta ei kujuta ette, mis Kiti vaevab, ega kavatse sellest juttu teha enne, kui on v?lja selgitanud, milles asi. „Ta ?tles, et lahkub alles siis, kui ilm on veidi jahedamaks l?inud, aga ma tahan tema vastuv?tuks valmistuda.” „Loodame, et tegu pole j?rjekordse armudraamaga,” lausub Camilla, kui nad k?rvuti m??da k?lateed sammuvad. „Ma ei unusta iial, mida ta elas l?bi eelmisel aastal, kui oli internetis selle mehega tutvunud. Ta oli kohutavalt elevil, aga sai siis teada, et mees on abielus.” „M?neks ajaks pakkus too talle siiski seltsi. P?rast kohutavat Michaelit oli see tohutu areng.” „Taevas halasta! Kohutav Michael.” Camilla puhkeb naerma ja haarab Mungol k?sivarrest kinni. „See mees oli ikka t?eline t??tus. Huvitav, mida Kit temas leidis?” „Mulle tundub, et mees oli Kiti jaoks lihtsalt ?ks armas vanapoiss. Tead k?ll, umbes samasugune nagu ?ilis kuldne retriiver v?i heas?damlik labrador. Silmale hea vaadata, aga m?istust napib. Mina saan sellisest kiindumusest aru. Tekib tahtmine tal pead silitada ja teda kallistada. Ta jalutama viia. Kahjuks ei m?istnud Kit ?ht olulist asja: mehel puudus iseloom ja soov alatiseks tema juurde j??da. Aga Michaeli merev?elase minevik andis Kitile p?hjust arvata, et tema suguv?sa on nende poolt. Valitsev klikk ja n?nda edasi.” „Loo l?pu poole muutusid sa lausa julmaks.” „Mis mul ?le j?i, Millie? Michael oleks ta h?vitanud. Koos endaga p?hja kiskunud. Kit hakkas tasapisi sama t??tuks muutuma nagu Michael. Ise n?gid. Vanemapoolne leskmees jumal teab kui paljude laste ja lastelastega. Tema tahtis, et Kitist saaks vaoshoitud m?istlik vanadaam, kes kannaks jubedaid kingi. Pigem olin ma liiga leebe.” Camilla puhkeb naerma ega saa enam pidama. „Minu arust lootsime k?ik, et kui ta meil sagedamini k?las k?iks, n?eks ka Kit teda ?iges valguses, aga iga kord, kui sa helistasid ja teatasid: „Kohutav Michael tuleb n?dalal?pul meiega kaasa,” vajus minu s?da saapas??rde, Archie aga h?daldas, et ei tunne Kiti enam ?ra ja et Michael tuleks purjetama viia. ?kskord v?ttiski Archie ta j?ele kaasa ja Michael oli teda vahetpidamata ?petanud, kuidas purjekat juhtida. Archie oli koju j?udes vihast l?hkemas. Kohutavale Michaelile ei m?junud isegi Izzy v?luj?ud.” „Tead, Millie, me olime temaga niigi ?le m?istuse kannatlikud, aga kui ta hakkas r??kima, et Kit peab oma korteri maha m??ma ja tema maamajja kolima, pidin ma tegutsema. Muidugi ei tahtnud Michael, et tema naine t??l k?iks, ja minu ja Izzy suhtega polnud ta samuti rahul. Kit oleks v?inud igavuse k?tte k?ngeda. Aga meil oli teda tarvis.” „Kuidas sul see l?puks ?nnestus? Mulle ?tles Kit, et sa olid talle kohutavaid asju n?kku paisanud.” Mungo m?hatab p?lglikult. „Jama. Asi on pigem selles, et t?de on valus kuulda. Ma lihtsalt ?tlesin Kitile otse v?lja: n??d, kui te elate koos, peaksid sa taipama, et kohutav Michael pole kena armas vana kutsa, vaid v?iklane p?ikp?ine t??tus. Ma selgitasin Kitile, kui t?dinud on tema s?brad lugudest, mida mees monotoonsel h??lel l?unalauas ette kannab, kui ta oma meeli n?ristavaid Falklandi s?ja kogemusi kirjeldab, ja et kui Kit Kenti v?i Surrey krahvkonda v?i kusagile mujale koliks, oleks tema elu l?bi. Ta n?rtsiks ja vananeks, p??aks ?ra ?ppida brid?i ja kuulaks raadiost „Archereid”, ainsaks kaaslaseks kohutav Michael.” „Pole neil „Archeritel” h?da midagi,” on Camilla n?rdinud. „Minule „Archerid” meeldivad.” „Kui sellest saatest saab ainus meelelahutus, siis on asi t?sine, Millie. Elus on palju enamat kui „Archerid”. Kit armastab teatrit ja n?itusi. Kas sa tead, et tal on imearmas kunstikogu, mille v?ikeste originaalmaalide autorid on peaaegu tundmatud t?nap?eva kunstnikud? Ta jumaldab l?busaid koosviibimisi v?ikeses seltskonnas, kus klat?itakse palju ja juuakse palju, ja kes meist ei armastaks vahel s?pru taga r??kida? Kohutav Michael hakkas v?hehaaval tema isiksust h?vitama. Mul oli tunne, et ma n?en aeglaselt kustuvat k??nalt. Agooniat. Kit muidugi teadis seda ja k?hkles, niisiis andsin mina vaid karmil toonil teada, mis on talle parim.” „Vana hea Kit. Ta on nii usaldav. Temas on naiivsust, justkui polekski ta veel t?iskasvanuks saanud. Sellep?rast ongi tema seltsis tore. Aga tutvusportaalist leitud mees m?jus talle halvasti, ja kui tema ema eelmisel aastal suri, oli ta t?kk aega rivist v?ljas, ehkki see surm polnud sugugi ootamatu. Ema oli tal juba ?le ?heksak?mne aasta vana.” Mungole meenub Kiti telefonik?ne: „Arva ?ra, mis juhtus? T?na hommikul suri minu eakas ema. Ma olen orb, Mungo. Matused on reedel. Kas ma tohin laup?eval sinu juurde tulla?” Kit leinas ema, j?i liiga palju, v?ttis Mopsa ??seks voodisse. Nad istusid koos diivanil, kuhu olid tr?ginud ka k?ik selleks puhuks laenatud koerad – „Ma vajan koeri,” selgitas Kit Camillale, kes teda v?ga h?sti m?istis ning Bozzy ja Sami sedamaid sepikotta t?i –, ning Kit r??kis ja nuttis vaheldumisi. „Temas on midagi ajatut,” ?tleb n??d Camilla. „Kiti puhul ei m?ngi vanus mingit rolli. Sinu puhul, Mungo, samuti mitte. V?ib-olla on selle p?hjuseks asjaolu, et kumbagi teist pole r?sinud abielu ja lapsed.” „Kullake, sa ei kujuta ette, mida t?hendab t?? n?itlejatega,” vastab Mungo. „Usu mind, see r?sib ikka p?ris korralikult ?ra.” Camilla puhkeb naerma. „Aga p?eva l?pus j?tad sa nendega h?vasti ja astud uksest v?lja,” ?tleb ta. „K?igest hoolimata on mul hea meel. Praegu oled sa vaid minu p?ralt.” Ta libistab k?e mehe k?evangu ja nad astuvad koos jalgteelt l?bi v?rava ?ue. „Kas sina oled kellestki puudust tundnud, Mungo?” „Ma tunnen puudust Ralphist,” lausub too pikemalt m?tlemata – ja Camilla vaatab talle ?llatunult otsa. „Ralphist? Taevas halasta, see juhtus v?ga ammu. Kas ta ...? Kas sa ...? Ja mina arvasin, et ta oli hull Izzy j?rele. P?ris kindlasti oli Izzy hull tema j?rele.” „Ralph oli ... mitmek?lgne,” vastab Mungo. „Aga sellest loost on m??das nii palju aega, et kahetsusest pole kasu.” „Kas ta ei l?inud mitte ?hendriikidesse? Ma m?letan, kui suurde masendusse Izzy langes.” Mungo noogutab. „Ka mina m?letan seda. Meil olid „Teekonna l?pu” proovid pooleli ja Ralph k?ndis lihtsalt minema. Teda kutsuti kandideerima mingisse pisikesesse filmirolli, aga sellest, kas ta selle ka sai, ei kuulnud ma kunagi. Selle aja peale, kui k?ra vaibus, oli tema oma eluga juba edasi l?inud. „Kui pehmelt ja ?kitselt olemast lakkas – Snark oligi K?mak, kas tead?” Talle sobisid noorte briti h?rrasmeeste rollid, aga oma edu v?lgnes ta noorusele ja silmapaistvalt heale v?limusele, mitte andele. Vabandust. K?lab ?elalt, eks ole?” Camilla t?mbab kulmu kortsu ja p??ab meest vaimusilma ette manada. „Mina temast eriti suures vaimustuses polnud. Ta oli liiga suur eneseimetleja.” Maja all n?lval niidetakse heina ning m?lemad j??vad seisma ja saadavad pilguga p?llu serval ringi keeravat traktorit. Pikad rohuk?rred langevad kuldses ?ietolmu- ja tolmupilves; kuumas sinises ?hus v?beleb ja kiigub kihulaste parv, mis oma l?putus tantsus kord laguneb ja siis taas uusi kujundeid v?tab. Koerad kiirustavad maja poole; kameeliap??saste ja asaleade keskel seisab kena valge kivist hoone. L?kandakende puuraamid on v?rvitud tumeroheliseks ja sobivad kokku eesuksega. Maja, mis seisab n?mmeserval iidsetest aegadest saati metsiku looduse keskel, v?ib ootamatule k?lastajale n?ida muinasjutulossina. Tuttavlik paik rahustab Mungot ja ta on r??mus, et Archie ja Camilla on suutnud hoida maja enam-v?hem samasuguse, nagu see oli Mungo ja Archie lapsep?lves. Camilla heidab talle terase pilgu. „Kas k?ik on h?sti?” k?sib ta. „Jah,” vastab Mungo k?rmelt. „Jah, loomulikult,” ja lisab siis: „Lihtsalt Kit tuletas mulle ?sja meelde, et t?na on Izzy s?nnip?ev.” „Sellep?rast su m?tted Ralphile l?ksidki.” Camilla h??les k?lab kergendus, otsekui oleks m?istatus saanud lahenduse. Koerad on kadunud, l?inud otsima k?lma joogivett ja jahedaid kiviplaate, millele end pikali visata, ning p?ike valgustab tervet maja. „Jah,” kinnitab Mungo. „Sellep?rast Izzy mulle meenuski. Izzy ja Ralph,” aga ta muudab kohe teemat, kui nad uksest sisse astuvad. Kui Mungo on lahkunud, l?heb Camilla ?ue, et viljapuuaias ploomipuude vahel n??ril rippuv pesu tuppa tuua. K?rge rohu sees m?danenud puuviljadel ukerdavad kleepuvate jalgadega herilased, magusast k??rivast mahlast purjus, ning kaugel metsas kudrutab ?ksik tuvi hilissuvist laulu. Voodilinad on kuumad ja karged ning Camilla lappab need ettevaatlikult vanasse vitskorvi, m?tted ikka veel Mungo, Ralphi ja Izzy juures. Kui ta tahab enda vastu aus olla, peab ta tunnistama, et tegelikult Izzy ei meeldinud talle: ta oli liiga rahutu, liiga klammerduv. Archie muidugi jumaldas Izzyt – ja too oskas talle meele j?rele olla. „Vaene v?ike Izzy,” oli Archie tihti hellalt ?elnud. „Muide, tema elu oli v?ga karm. M?lemad vanemad hukkusid auto?nnetuses. Teda kasvatas eakas pedantne n?bu. Ta on ikka paganama tubli olnud.” Camilla pidi nii m?nigi kord keelde hammustama, huuled jahedat vastureaktsiooni ennetades kokku suruma. Izzy oli nii sale, nii taibukas, nii vaimukas, et tema, Camilla, tundis end Izzy k?rval suure ja kohmakana. Rasedana, v?ikesed lapsed k?e otsas rippumas, oli tal tunne, et nendevaheline konkurents pole v?rdne. Ja ometi s??bisid need aastad tema m?llu kui v?ga ?nnelikud. Camilla voldib viimase lina kokku ja asetab korvi. Talle meenub, mida Mungo oli Ralphi kohta ?elnud, ega taipa, mismoodi ta Ralphist puudust tunneb. V?ib-olla n?eb ta Ralphis nende nooruse s?mbolit. Kolm s?pra olid olnud lahutamatud nii esimestel aastatel repertuaariteatris kui ka hiljem, kui Mungo rajas oma firma. Camilla vinnab korvi puusale ja tassib majapidamistuppa. Linade sorteerimisega ta end ei vaeva, selleks on liiga palav. Ta l?heb hoopis tagasi ?ue, kus koerad on end varjus v?lja sirutanud ja s?gavasse unne vajunud. Kit oligi selle pesakonna kutsikatele nimed pannud. Camillale tuleb meelde, kuidas nad Archiega koerte nimede ?le vaidlesid, sest kumbki ei tabanud kohe ?ra ?igeid. Siis aga saabus Mungo juurde Kit, kes oli nende valikuraskustest teada saanud. Kit tuli koos Mungoga neile k?lla ja n?gi suures koerakorvis k?garasse t?mbunud kutsikaid. „Boswell ja Johnson,” oli Kit nende k?rvale p?lvitades lausunud. „Bozzy ja Sam. Sammy ja Boz. Suurem on Bozzy ja pisem Sam. Nad on nii armsad.” Nimed sobisid koertele nii h?sti, et Camilla ja Archie ei m?istnud, miks nad ise nende peale ei tulnud. „See on minu anne,” ?tles koerakorvi juures k?kitav Kit tagasihoidlikult ja v?ttis soojad unised kutsikad s?lle. „Oh, miks k?ll mina ei s?ndinud koerana! Kui lihtne oleks elu.” Camilla meenutab seda stseeni heldimusega; tal on hea meel, et Kit k?lla tuleb. Ta on Mungo hea s?ber ja kogu pere on temasse kiindunud. „Kit oleks pidanud abielluma ja lapsi saama,” on Camilla aastaid nii Mungole kui Archiele korranud. „Ma ei kujuta ette, miks ta seda ei teinud. Ta on kohutavalt tore ja v?ga veetlev.” Camilla m?tleb, kui naljakas see on, et ta pole iial olnud Archie peale armukade, ehkki mees Kiti jumaldab, temaga flirdib ja naljatleb. Ta pole eales tajunud ohukiirgust, mis Izzy puhul oli alati olemas. Izzyt iseloomustas vaimne ebastabiilsus, haavatavus ja kalduvus klammerduda, Kitile aga on need omadused v??rad, ehkki temalgi on oma kriisihetked ja ootamatud hullumeelsed tujud. Kit juhib oma sisekujundusfirmat enesekindlalt ja loomup?rase andega ning tal on palju h?id s?pru. Izzy oli alati ?limalt t?nulik k?igile, kes talle t?helepanu p??rasid ja teda armastasid. „?ra unusta, Millie, et ta on n?itleja,” tavatses Mungo ?elda. Ta on ainus inimene, kes kutsub teda Millieks; seda hellitusnime ei tahagi Camilla kellegi teise suust kuulda. „Sellised me, n?itlejad, kord juba oleme. Me ihaldame tunnustust. Midagi muud pole meile tarvis.” Ometi ei k?itunud Mungo iial n?nda nagu Izzy, m?tleb Camilla, ehkki Ralph soovis alati olla t?helepanu keskpunktis, imetletud ja austatud. Ehk viis just see Ralphi ja Izzy kokku – samas v?is see olla ka p?hjus, miks nende suhe otsa sai. Camilla heidab pilgu kellale. Archie peaks varsti koju j?udma. Ta v?iks talle mobiilile helistada ja paluda, et ta Ashburtonist ?ht-teist kaasa tooks. Kui Kit ?htus??gile tuleb, oleks tore pakkuda midagi erilist. Kaugel Stoke Gabrieli k?las silmitseb Archie oma paadi ankrupaigas Darti j?el kihavat elu. P?ev on olnud liiga palav, et paat ankrust lahti p??sta, pealegi pole tuule?hkugi, aga talle meeldib paadi juures askeldada, k?ik ?le kontrollida, lihtsalt istuda oma paadis nimega „The Wave” ja tunda lainete loksumist kiilu all. Siia saab ta p?geneda kohustuste eest, mis teda ootavad kodus: hoonete remont n?uab raha, maksud tahavad maksmist, kogu majapidamine peab toimima. Veider m?elda, et maismaalt vaid paari jardi kaugusel v?ib asuda hoopis teistsugune maailm; siin tekib tal tunne, et mured on kadunud ja ta saab l??gastuda. Ta kuuleb, kuidas vilistab vana auruvedur, mis l?bi oru Kingsweari poole veereb; minevikku meenutav heli manab esile lapsep?lvem?lestused: reisid Totnesist Dartmouthi s?itval ratasaurikul, ja kui ta vanemaks sai, purjeretked merev?ekolled?i semude seltsis. J?el ja merel tunneb ta end vabana, lahus oma teisest minast, kes n?eb kogu maailma liiga selgelt – kellele meeldib i-dele t?ppe panna ja t-sid l?bi kriipsutada. „Mungo k?is meil teed joomas,” ?tleb Camilla, kes mehe mobiilile helistades id?lli katkestab, „aga ta k?itus kuidagi kummaliselt. Vist sellep?rast, et t?na on Izzy s?nnip?ev – minu meelest oli ta nostalgilises meeleolus. Muide, t?na ?htul on oodata Kiti. Kas pole tore uudis? Mungo toob ta homme meile ?htust s??ma.” Archie n?ustub, et uudis on tore, kirjutab ?les, mida poest tuua, ning lubab varsti kodus olla. Tema hinges valitseb endiselt m?nus rahulolu ja ta on r??mus, et peagi saabub Kit. Tema suhe Kitiga on probleemitu ja t?nuv??rne: naine ei n?ua midagi peale kaasosalise rolli oma ekstsentrilistes ettev?tmistes. Kit tuleb meeleldi temaga j?ele purjetama eeldusel, et ees ei oota kohutavad elamused ja tema saab olla ainult huvireisija. Pole m?tet paluda Kitil rooliratas enda k?tte haarata v?i koolmekohal paati p??rata. Tema j??ks ainiti kallast silmitsema – „Kas see seal on hallhaigur?” – v?i lehvitaks m??duvale purjetajale just siis, kui k?es on m?ni kriitiline hetk. ?le k?ige meeldib Kitile j??da ankrusse vaiksesse lahesoppi, n?iteks Old Mill Creeki juurde, teha seal kohvi v?i teed. Aga isegi gaasipliiti ei usalda Archie tema hooleks – „Missugust kraani keerata, Archie?” –, vaid laseb tal p?ikesepaistel istuda ja saiaraasukestega parte toita. „On ju t?eline paradiis?” k?sis Kit s?rava naeratusega ikka ja j?lle, kruus k?es. „Mina k?ll ei m?ista, miks kogu inimkond ei ela paadis, kas sina saad sellest aru?” Camillal pole kunagi midagi selle vastu, et ta Kiti kaasa kutsub. „Tema seltskond m?jub sulle h?sti,” v?idab naine. „Teil pole mind tarvis. L?butsege h?sti.” Camilla pole kunagi olnud armukade, et ta Kitiga nii l?hedane on. Izzyga oli teisiti – ?le Archie n?o libiseb nukker vari –, aga Izzy oligi hoopis teistsugune. Taevas hoidku, kuidas ta seda naist oli ihaldanud, kui nad k?ik noored olid. Izzy oli oma audrey-hepburniliku v?limusega vapustav ja tekitas temas tunde, et ta on k?va mees ja suudab naist kaitsta. Archie teadis, et ehkki nende kooselu on probleemivaba, ei m?istnud Camilla teda kunagi p?ris l?puni, aga tookord oli ta alateadlikult tajunud, et naiselik vaist tegi Camilla umbusklikuks. Alati, kui Izzy juhtus l?hedal olema, kiirgas tema k?itumisest vaevum?rgatavat n?rvilisust, nii et Archie pidi ettevaatlik olema. T?na on Izzy s?nnip?ev. Tema ei vanane nagu meie, kes me maha j?ime ja aina vanemaks saame, m?tleb Archie sentimentaalselt. Ta m?letab selgelt, missugune oli Izzy tookord ammu, kui nad k?ik olid noored: talle meenuvad reisid Birminghami, kus Izzy ja Mungo repertuaariteatris t??tasid, v?i Londonisse, koos veedetud n?dalal?pud sepikojas. Nurjatu Ralph oli olnud see, kes neile kaikaid kodarasse loopis. Archie polnud kunagi Ralphist erilises vaimustuses olnud: liiga hea v?limusega, liiga libe sell. Ta oli vaese Izzy peaaegu hulluks ajanud, naine ei taibanud enam, mis toimub, ja siis oli Ralph Izzy – ja ka nemad – p?evapealt h?ljanud. Izzy oli omadega l?bi. Muidugi sai temast ?lipopulaarne n?itleja, sest selle eest kandis Mungo hoolt, aga neil k?igil oli tunne, et ?ks ajaj?rk nende elus oli ootamatult otsa saanud: nende noorus oli otsa saanud. Archie viskab kannu p?hja vajunud teepuru ?le paadiserva ja tunneb oma sentimentaalsuse p?rast h?bi. Ta m?tleb Ralphile, kellest pole sestsaadik midagi kuuldud, seisab hetke, et m?lestada s?nnip?evalast Izzyt, ning suundub alla asju kokku korjama. Ehk meeldib ka Kitile v?ike l?bureis j?el. Ta on veendunud, et teistele see huvi ei paku. T?en?oliselt on Camilla meelest ilm liiga palav ja vaest vana Mungot, kellel isegi Dartmouthi praami peal s?da l?igib, pole samuti m?tet kaasa kutsuda. Archie raputab l?bustatult pead, sest talle meenub, kuidas nende isa Mungo Parki auks Mungole nime pani: tema noorem vend pole p?rmugi kuulsa maadeavastaja moodi. Lapsena oli aga Mungo ?leannetu: m?tles v?lja k?ikv?imalikke lugusid, p??dis auku p?he r??kida nende kodutalus elavale Billy Juddile – kes oli piisavalt vana, et mitte ?nge minna –, et poiss tema vembud kaasa teeks. Mungol ?nnestus isa meeleheitele ajada ja tema, Archie, sai korralduse hoida silm peal oma paharetist vennal, kes rikkus k?iki reegleid, hirmutas kohalikke lapsi vaimu- ja vampiirilugudega ning veenis neid osalema fantaasia- ja kost??mim?ngudes. Internaatkooli minek tundus Archiele peaaegu kergenduse ja vastutusest p??suna. K?ik muutus, kui ta sai vanemaks, kohtas ekspressbussis Camillat ja armus. Camilla jumaldas Mungot. Ta pidas algusest peale tema venda vaimukaks ja toredaks kaaslaseks. Archie k?sib endalt, miks tal polnud kunagi midagi nende s?pruse vastu; miks nende l?hedus teda kordagi armukadedaks ei teinud. Kas sellep?rast, et Mungo on gei ega saa olla tema rivaal? T?nu Camillale ei olnud Archie oma noorema venna suhtes enam nii kriitiline ja tal ?nnestus oma loomup?rast kiindumust Mungosse isegi v?lja n?idata. Kui isa suri ja Archie kogu krempli p?randuseks sai, suutis ta olla suuremeelne, andis Mungole vana sepikoja ja toetas teda n?itlejakarj??ri alustamisel. Aeg-ajalt on Mungo muretu ellusuhtumine, ?ksk?iksus teiste arvamuse suhtes ja soov k?iki reegleid rikkuda Archie karmiv?itu moraalsed p?him?tted proovile pannud, aga mitte enam viimasel ajal. T?na on ta j?el ja homme on ?htus??gile oodata Kiti: elu on ilus. Archie lukustab kajutiukse, ronib tillukesse paati, k?ivitab p?ramootori ja v?tab suuna kaldale. Mungo ootab Kiti. Ta heidab korraks pilgu kellale, kontrollib, kas ?htus??giks on ettevalmistused tehtud, ning kihutab trepist ?les, et vaadata ?le Kiti magamistuba ja du?iruum. K?ik on korras. Kui sepikoda ja selle juurde kuuluv pisike ait ?mber ehitati, otsustas Mungo, et ait peaks sisaldama k?ike eluks vajalikku ja tuleks ?hendada sepikojaga mitte ainult k??giukse kaudu, vaid ka koridoriga, ning peale selle peaks aidal olema ka omaette sissep??s. Tema meelest sobisid kaks kahekohalist magamistuba, vannituba ja avatud k??giga elutuba tema k?lalistele ideaalselt: seal v?isid nad tunda end t?iesti s?ltumatult, olla kaua ?leval ja vaadata telekat v?i t?usta vara kartmata, et teevad kellelegi t?li. Tegelikult ei meeldinud Mungole vaatepilt, mida pakuvad d?shabill? naised: lahtised sassis juuksed, kahvatud n?od, m??rdunud hommikumantlid. Tema eelistas kerget maquillage’i, kavalat pettust. Vaid Izzy ja hiljem Kit olid selle au osaliseks saanud, et tohtisid ??bida tema juures sepikojas ja mitte aidas. Izzy oli seda enesestm?istetavaks pidanud. „?kki ma n?en halba und, kullake,” ?tles ta. „Sa ju tunned mind!” Ta oli ilmunud koidu ajal ?le keha v?risedes ootamatult Mungo voodiservale, ja too oli uniselt sulgteki k?rvale l?kanud ja k?ed v?lja sirutanud. „Tule siia,” oli ta siis ?elnud. „Poe kaissu,” ning hoidnud naist oma k?te vahel ja lohutanud teda senikaua, kuni ?udusunen?od olid m??das. Ta pidas Izzy painavate unen?gude p?hjuseks seika, et ta oli vaevu ?heksa-aastasena kaotanud m?lemad vanemad, kes surid v?givaldset surma. Kitil oli elav kujutlusv?ime ja autoavarii kohutavad ?ksikasjad kummitasid teda. M?nikord harva jagasid nad ka armastust. „S?pruse m?rgiks,” tavatses Izzy ?elda, aga Mungole polnud see k?ige olulisem. Seltskond, naljad, klat? – tema igatses vaid seda. Neil oli kombeks pudeli veini juures lobiseda, naerda, kellegi mainet alandada v?i parandada, kiita v?i solvata s?ltuvalt sellest, keda nad armastasid v?i ei sallinud. „Miks sa kunagi Ralphi k?lla ei kutsu?” p?ris Izzy temalt esimeste „Kaheteistk?mnenda ??” proovide ajal. „Kutse r??mustaks teda. Ta ikka meeldib sulle?” „Senikaua, kuni ta ??bib aidas.” Izzy tegi talle grimassi. „Kas sa ei usalda mind?” Mungo raputas pead. „Ma ei usalda iseennast, kallike.” Kuni ta ?htus??ki valmistas, laulis Izzy talle: „When I Marry Mister Snow” v?i „Why Can’t You Behave”. Mungo kuulas teksti ?le, andis talle paar n?pun?idet, julgustas teda. Izzy kuulas omakorda tema laulu, ?petas teda hingama ja oma h??lt k?ige paremini esile tooma. N??d Kiti oodates on tal tunne, et ta kuuleb taas Izzy h??lt: „Tule surm, tule n??d ning mind sule kurba k?pressi ju.” Mungo silmi k?rvetavad pisarad. Mopsa h?ppab p?sti ja hakkab haukuma ning Mungo kuuleb l?heneva auto m?rinat. Kit on kohal. Kergendustundega unustab ta kurbuse ja ruttab Kitile vastu. ?hes v?iksematest talumajadest, mis asuvad veidi kaugemal tee ??res, valmistab James Hatton endale ?htus??ki. R?stsai ubadega, ?un ja kruusit?is kohvi. Sally ei kiidaks seda heaks, aga Sallyt pole praegu siin. T?en?oliselt on naine end Oxfordis nende tillukeses Jericho majas m?nusalt teki sisse m?ssinud, veinipokaal k?es. V?i veedab s?pradega aega. Igatahes pole teda siin, selles rahulikus orus, mida ?mbritsevatel karjamaadel valitseb vaimustav vaikus, et ?udusega vahtida musta pesu hunnikut v?i ?les tegemata voodit. Selles suvemajas olid nad k?inud esimest korda puhkamas p?ris mitu aastat tagasi kohe p?rast abiellumist, ja majake sai neile niiv?rd armsaks, et nad p??rdusid ikka ja j?lle tagasi. Ehk andsid just need puhkusen?dalad talle h?id m?tteid, kuhu paigutada praegu k?sil oleva raamatu tegevus. Tookord oli majake olnud v?luvalt maal?hedane, tervishoiu- ja turvalisusn?uetele poleks see muidugi vastanud. Camilla oli teda telefonis hoiatanud ja selgitanud, et hoone on terve aasta seisnud t?hjana ja peagi ootavad ees renoveerimist??d, aga v?ikse ??ri eest v?ib James seal kuu aega elada. James oli sedamaid kihutanud maja vaatama, aga hoone ei tundunud sugugi hullus seisukorras olevat. K??ki ja vannituba oleks v?inud ehk veidi kaasajastada, aga mis t?htsust sellel oli? Tema tagasihoidlikud vajadused olid rahuldatud; majake oli ideaalne paik, kuhu igap?evamurede eest peitu pugeda ja kus m?tted uue romaani avarustesse uitama lasta. „Kohtumiseni, kui su otsus on kindel,” lausus Camilla. „Pea meeles, et kui sa oled sisse kolinud, ei tohi sa enam kurta. Muide, sinu raamat oli hea. Minu meelest oli sinust v?ga nutikas siduda pinev ootus romantikaga, sest k?ik oli usutav. Aga ?ra muretse, seal sind ei segata. Meil on uus ??riline, kes hakkab elama sinu naabermajas – noor s?jav?elase abikaasa kahe pisikese lapsega –, aga me hoiatame teda, et sa ei taha, et sind segataks. Nii p?nev, et just see kant saab sinu uue raamatu tegevuspaigaks. Meil tuleb n??d korralikult k?ituda.” James naeris kaasa. V?imatu oli ette kujutada, et midagi p?rutavat v?iks juhtuda Camilla, Archie v?i siis nende kahe talus elava vanamehega. Loomulikult oli Sir Mungo omaette juhtum, aga isegi tema hiilgeajad olid seljataga. Ikka veel naerdes l?ks James tagasi majja, et v?tta Archie ja Camilla seltsis ?ks naps, maksis ette ?he n?dala ??ri, ning tehing oligi s?lmitud. James s??b ?htust, uks lahti. ?sja tagasi j?udnud kiirelt n?dalal?pureisilt Oxfordi, p??ab ta taas kohaneda oru vaikusega: siin ei unda politseiautode sireenid, puudub liiklusm?ra, naabrite juurest ei kosta summutatud teleri- v?i raadioh??li. Peagi algab tal siin majas teine n?dal ja edusammud teevad r??mu. Tal on k?sil teine raamat – esimese kirjastas ta ise –, ning sel korral loodab ta kogu s?damest, et uus teos p?lvib m?ne Londoni kirjastusagendi v?i suure kirjastuse t?helepanu ja ta saab ?le?? kuulsaks. Ta loobuks meeleldi ?petajaametist kohalikus ?htluskoolis ja hakkaks vabakutseliseks kirjanikuks; ehk ?nnestub tal vabastada p?etajaametist ka Sally ja nad v?iksid laste peale m?elda. Selleks vajab ta k?ll mingit ?nnelikku juhust, mis kindlasti leiab kunagi aset, praegu aga saab ta kasutada paarin?dalast suvepuhkust selleks, et vaadata ?le ?mbruskond ja teha esialgne kavand. Esimese raamatu tegevuspaigaks oli ta valinud Gloucesteri ja see oli saanud p?ris palju kohalikku reklaami. Hiljem oli ta m?istnud, kui v??rtuslikud on paigad, kus k?ib t?eline elu – kohvikud, pubid, kauplused –, ning kuna teda toetasid ka kohalik raamatupood ja kohalik ajakirjandus, otsustas ta, et West Country turismirada v?ib osutuda veelgi p?nevamaks. Just Sally oli talle meelde tuletanud suvemaja, Camilla ja Archie k?lalislahkust, ja ?les otsinud nende telefoninumbri. Sal on teda igati toetanud; ta soovib, et meest saadaks edu, ja selle nimel on ta valmis leppima isegi lahusolekuga. Sal teeb Radcliffe’is k?vasti t??d – James heidab pilgu k?ekellale, sest talle meenub, et sellel n?dalal on Salil ??valved – ja peaks just praegu haigla poole s?itma. Ta saadab Salile ?htul meili, selle asemel et helistada ja p?evast aru anda, ja Sal saab seda hiljem lugeda. Ta pistab nahka viimase ubadega r?stsaiat?ki, l?ikab ?una neljaks ja viskab koore ?le ukse heki sisse. Taldriku k?rvale l?kanud, avab ta s?learvuti ja hakkab kirjutama. Ka t?na oli imetore p?ev. Ilm on j?lle v?ga palav ja turiste palju, aga ma olen ?ppinud neid v?ltima. Ma pole siin enam uustulnuk. Tean, kuhu parkida, kui parklad on t?is, tunnen turistil?ksudest kaugemale j??vaid kohvikuid, ja n?nda edasi. Samal ajal kui ma kirjutan, toimib majas k?ik t?rgeteta. Ma armastan suurt eluruumi ja v?imalust asjad laokile j?tta!! Mitte nagu meie pisikeses karbis. Keegi ei t?lita mind ja see mulle meeldib, aga rahvas on minu vastu s?bralik, mulle lehvitatakse, kui ma tee peal kedagi kohtan, ja n?nda edasi. Mulle tuli m?te, et v?iksime korraldada enne ?ra kolimist k?larahvale v?ikese peo. Archie ja Camilla on v?ga lahked. Olen m?lemale delikaatselt teada andnud, et nad on alati oodatud kohvile v?i napsile, ning Archie pakkus v?lja v?imaluse veel kord tema paadiga j?ele minna. Sellest oleks palju abi. Vee pealt paistab maa hoopis teistsugusena, ja mulle tundub, et ka tema vajab kodunt v?lja saamiseks ja j?ele minekuks p?hjust. Nagu n?ha, on Sir Mungo ?otimaalt s?prade juurest n?dalaselt puhkusereisilt kodus tagasi. Kui ma m??da s?itsin, tervitas ta mind s?bralikult, ning mul on kange kiusatus j?rele proovida, kas ta saaks minu edule veidi kaasa aidata. Asi on nimelt selles, et ma pean oma t?eliseks kutsumuseks televisiooni, ja tema on alati olnud teatrimees, kes pole m?nginud mitte ainult t?sistes eepilistes draamades, kus ta kuuek?mnendatel-seitsmek?mnendatel kaasa tegi. Arvata v?ib, et tal on veel praegugi kontakte, ehkki Camilla v?itel on ta n?itlemisest loobunud. K?rvalmajas on endiselt v?ga vaikne hoolimata sellest, et seal elab kaks v?ikest last. Nad l?hevad h?sti vara magama ja nende ema – kas ma mainisin, et tema nimi on Emma? – hoidub omaette. T?en?oliselt on Camilla neid hoiatanud, et ma tahan t??d teha. K?isin t?na hommikul veel kord l?himates v?ikelinnades luurel. Ashburtonis ja Buckfastleigh’s. Tegu on n?mmele ehitatud linnakestega, mis on oma hallide kivimajadega esmapilgul niiv?rd v?luvad, et ma ei kujuta ette, kuidas minu lihtlabased tegelaskujud nendes elada saavad. Teine probleem on hoonete v?iksus. Alati v?ib kasutada suuri kaubamaju, muuta need tegevuspaikadeks ja p??seda karistuseta – Gloucesteris ma seda tegin –, aga nendes imepisikestes poodides, kus juba paari n?dala p?rast tuntakse sind nimepidi, on see tunduvalt raskem, ja t?en?oliselt s??distataks mind laimamises, halvustamises v?i milles iganes!! Tulevikus pean olema kavalam. Loomulikult j??b minust vaid paari miili kaugusele Exeter ja l??nde Plymouth, aga miskip?rast t?mbavad mind palju pisemad linnakesed. Nagu ma sulle n?dalal?pul mainisin, olen ma lausa armunud Totnesisse ja ?llatavalt eripalgelistesse karakteritesse, keda selles linnas kohata v?ib. ?ldiselt valitseb seal hea rahulik aura, aga ?hus on tunda ka v?ljakutsuvaid v?nkeid, mist?ttu otsustasin oma loo tegevuspaigaks valida just selle koha. Tead, Sal, ma olen t?iesti veendunud, et sellest saab minu l?bimurdeteos. Ma viin Totnesi maailmakaardile!! Aga seda orgu ma sinna ei vii! Siin ei juhtu iial midagi p?nevat, vaid m??dunud sajandid suunduvad rahuliku ettearvatavusega j?rgmisesse aastatuhandesse. T??tamiseks on see kant muidugi suurep?rane. K?ige vahvam on m?te, et ma ei pea oma raamatut kindlaks t?htajaks valmis saama, ei pea midagi ette valmistama ega tundideks uusi teadmisi omandama. Teades, kui rasket t??d teed praegu sina, Sal, tunnen ma end veidi isekana, et saan endale lubada sellist luksust, aga kui mu raamat t?useb edetabelite tippu, on pingutus seda v??rt. Ma tean, et sa muretsesid, ega ma keskp?evani voodis ei vedele, aga tegelikult t?usen ?pris vara. Mulle pakub t?elist r??mu niisama ringi uidata, siinset ?hustikku endasse ahmida ja inimesi vaadelda, ?htuti aga uue romaani k?sikirja kallal t??d teha. V?tangi n??d selle k?sile. Muide, Sal, paar head ideed on mul juba olemas, nii et on aeg t??le asuda. Ma loodan, et palatites valitseb t?na ??sel vaikus! Sind armastav J XX Tund aega hiljem l?litab James s?learvuti v?lja ja astub ?ue. ?ksteisest kivim??riga eraldatud v?ikestes eesaedades v?imutsevad fuksiap??sad, ning ta n?jatub pimedust ja vaikust nautides puuv?ravale. Kaugemal hekkide vahelisel teel k?rguvad saarepuude all tumedad tihedad varjud, ehkki kraavipervedel, kus kasvavad tulikad, v?ib ikka veel n?ha n?rka kuldset kuma. Otse tema pea k?rval vilksatab nahkhiir, nii et ta ehmub ja toob kuuldavale summutatud karjatuse, p?ikab k?rvale ja rehmab looma eemale; samal hetkel s?ttib k?rvalmaja ?lakorruse toas ere valgus. Puude all eraldub pimedusest ?ks vari, mida James j??b kogu keharaskusega kriiksuvale v?ravale toetudes ainiti vaatama, ning ta oletab, et Sir Mungo on oma koerakesega hilisel jalutusk?igul. Aga kuulda pole ainsatki heli, varjud sulavad taas kokku, ja peagi kuuleb ta, kuidas automootor k?ivitatakse, siis j??b see j?rjest vaiksemaks ja viimaks kaob sootuks. 1 William Shakespeare, „Kaheteistk?mnes ??”. T?lkinud Georg Meri. (Siin ja edaspidi t?lkija m?rkused.) [ ? ] 2 William Shakespeare, „Kaheteistk?mnes ??”. T?lkinud Georg Meri. [ ? ] 3 Lewis Carroll, „Snargijaht”, t?lkinud Mati Soomre. T?nap?ev, 2010. [ ? ] 4 William Shakespeare, „Kaheteistk?mnes ??”. T?lkinud Georg Meri. [ ? ] Teine peat?kk Hommikul ?rgates teab Kit t?pselt, kus ta on. Une ja ?rkamise vahel ei satu ta segadusse: ta tajub lahtise akna taga kasvava puu lehemustrit ja end tema p?lve?ndlasse kerra t?mmanud Mopsa soojust. „Kui sina oled siin, j?tab ta mu alati maha,” ?tles Mungo. „Sest ta teab, et mina vajan teda rohkem kui sina,” vastas Kit. Ta sirutab k?e v?lja ja silitab karedat sooja karva, mispeale Mopsa end l?bi une liigutab ja vaikselt uriseb. Kit ohkab ?nnelikult: ta on r??mus, et Mopsa ja Mungo pakuvad talle siin seltsi, ja ta teab, et l?heduses ootavad teda Archie, Camilla ja nende koerad. Ehkki Kit elab ja t??tab ?ksi, vajab ta neid v?rgustikke, mis teda toetavad. Tema oma perekond elab sepikojast vaevalt viieteistk?mne miili kaugusel: kaksikvend Hal ja Hali naine Fliss elavad The Keepis, mis on juba sajandeid olnud Cadwicki suguv?sa kodu. Praegu on The Keepis veel kolm p?lvkonda – eelmisel aastal oli neid neli, aga siis suri ema – ja Kit armastab j?rjepidevust, tunnet, et alati, kui ta siia tagasi p??rdub, on ta j?udnud koju. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/marcia-willett/vananaistesuvi-sari-varraku-ajaviiteromaan/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.