Politsei

Politsei Jo Nesb? „Politsei” on Jo Nesb? k?mnes romaan andekast m?rvauurijast Harry Holest, kes seekord ei saa oma kolleege aidata.Haiglas lebab raskelt vigastatud mees, kelle palat on politseivalve all. Vaid v?hesed teavad, kes ta on. Samal ajal toimub Oslos ?ks m?rv teise j?rel. Kurjategija on sihikule v?tnud politseinikud, kes on uurinud tapmisi, mis on j??nud lahendamata. Ta meelitab politseinikud endistesse kuriteopaikadesse ja tapab nad samamoodi, nagu m?rvati siin samas eelmised ohvrid. Uurijad usuvad, et kui neil ?nnestuks aru saada kurjategija motiivist, siis suudaksin nad ta ka kinni p??da. K?ik nende pingutused jooksevad aga liiva ja tapatalgud j?tkuvad.Harry Hole on eesti lugejatele varasemast tuttav muuhulgas raamatutest „Kummitus“, „Soomuss?da“, „Lumememm“ ja „Muretu“.480 lk Originaali tiitel: Jo Nesb? Politi Aschehoug 2013 This translation has been published with the financial support of NORLA Toimetanud ja korrektuuri lugenud Hille Lagerspetz Kujundanud Eiko Ojala Copyright © Jo Nesb? 2013 Published by agreement with Salomonsson Agency © T?lge eesti keelde. Sigrid Tooming, 2014 ISBN 978-9985-3-3242-9 ISBN 978-9985-3-3268-9 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2014 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda Greif O? Knut Nesb?le, jalgpallurile, kitarristile, semule, vennale I OSA Eellugu See p??nas seal ukse taga. Nurgakapi sisemusest ?hkus vana puidu, p?ssirohuj??kide ja relva?li l?hna. Kui p?ike toaaknast sisse paistis, langes lukuaugust kappi liivakellakujuline valguslaik, ja kui p?ike juhtus olema t?pselt ?ige nurga all, l?ikis p?stol kapi keskmiselt riiulilt tuhmilt vastu. P?stol oli vene Odessa, m?rksa tuntuma Stet?kini p?stoli koopia. Relv oli elanud hulkurielu, r?nnanud Leedu kulakutega Siberisse, kolinud ?hest L?una-Siberi kriminaalide peakorterist teise, kuulunud ?hele atamanile, kasakapealikule, kelle politsei tappis, kui tal seesama Odessa pihus oli, ning sattunud l?puks Ni?ni Tagili relvakollektsion??rist vangladirektori koju. Norrasse oli selle n?otult rohmaka automaatp?stoli toonud Rudolf Assajev, kes j?udis enne ?rakadumist kehtestada endale ainu?iguse kaubelda Oslo narkoturul heroiinitaolise opioidiga, mida nimetati violiiniks. Relv oli endiselt sessamas linnas, t?psemini Holmenkollveienil Rakel Fauke pool kodus. Odessa pidemesse l?ks kaksk?mmend ?heksamillimeetrist padrunit – sama kaliiber, mis Makarovil – ja ta laskis nii ?ksiklaskude kui ka valangutega. Pidemes oli alles kaksteist padrunit. Kolmest kuulist, mis olid lastud Kosovo albaanlaste, konkureerivate narkodiilerite poole, tabas ainult ?ks. Kaks j?rgmist lasku olid tapnud Gusto Hansseni, noore varga ja narkodiileri, kes oli pannud pihta Assajevi raha ja narkootikumid. P?stol l?hnas ikka veel viimase kolme lasu j?rele, mis olid tabanud p?he ja rinda endist politseinikku Harry Holet, kui ta tollesama Gusto Hansseni tapmist uuris. Ja s?ndmuspaik oli olnud sama, Hausmanns gate 92. Politsei ei olnud Gusto juhtumit veel lahendanud ja kaheksateistaastane poiss, kes algul vahistati, p??steti vabaks. Muu hulgas sellep?rast, et m?rvarelva ei ?nnestunud leida ega teda sellega siduda. Poisi nimi oli Oleg Fauke ja ta v?patas igal ??l ?rkvele, vahtis pimedusse ja kuulis k?rvus laske. Mitte neid, millega ta Gusto tappis, vaid teisi. Neid laske, mis ta oli tulistanud politseiniku pihta, kes oli talle lapsep?lves olnud isa eest. Kellest ta kunagi oli unistanud, et ta abielluks tema ema Rakeliga. See oli Harry Hole. Tema pilk p?les Olegi ees pimeduses, ja poiss m?tles p?stolile, mis oli taamal nurgakapis, ja lootis, et ei n?e seda enam iial. Et seda keegi enam ei n?e. Lootis, et see p??nab igavest und. Ta p??nas seal ukse taga. Valve all haiglapalat l?hnas ravimite ja v?rvi j?rele. Mehe k?rval registreeris monitor tema s?damel??ke. Oslo raekojas resideeruv linnavolikogu sotsiaaln?unik Isabelle Sk?yen ja vastne politseiprefekt Mikael Bellman lootsid, et ei n?e teda enam iial. Et keegi ei n?e teda enam. Et ta p??nab igavest und. 1. PEAT?KK Oli olnud pikk ja soe septembrip?ev, mille valgus muundas Oslofjordi sulah?bedaks ja pani h??guma lauged oosid, mis olid juba esimestes s?gisv?rvides. Oli niisugune p?ev, mis sundis oslolasi t?otama, et nad ei koli sellest linnast iial ?ra. P?ike hakkas laskuma Ullerni taha ja selle viimased kiired hellitasid maastikku, madalaid ilutuid ??rimaju, mis andsid tunnistust linna tagasihoidlikust p?ritolust, hirmkalleid katusekortereid, mille terrassid vestsid naftamuinasjuttu, mis oli teinud riigi ?le?? maailma rikkaimaks, ja narkareid, kes redutasid ?lal Stensparkenis selles v?ikeses h?stitoimivas linnas, kus esines rohkem narkosurmi kui kaheksa korda suuremates Euroopa linnades. Hellitasid aedu, mille batuute ?mbritses turvav?rk ja millel lapsed ei h?panud rohkem kui kolmekesi, nagu ohutuseeskirjad ette n?gid. Ning oose ja metsi, mis piirasid ?helt poolt niinimetatud Oslo katelt. P?ike ei raatsinud linnal minna lasta, vaid sirutas oma kiiren?pud pikaks nagu l?putul h?vastij?tul l?bi rongiakna. P?ev oli alanud k?lma ?hu, selge taeva ja kaleda valgusega, mis meenutas operatsioonisaali pro?ektoreid. P?eva peale temperatuur t?usis, taevas omandas s?gavama sina ja ?hk s?braliku tekstuuri, mis tegi septembrist aasta v?rratuima kuu. Ning kui saabus mahe ja diskreetne ?htuh?marus, l?hnasid Maridalsvannet’ kaldan?lvade eramurajoonid ?unte ja p?ikesekuuma kuusemetsa j?rele. Erlend Vennesla l?henes viimasele t?usuharjale. Ta tundis juba piimhapet, kuid keskendus sellele, et klotspedaalidele ?igesti ?lalt alla vajutada, nii et p?lved hoiaksid sissepoole. Sest ?ige tehnika oli v?ga t?htis. Eriti kui ?ra v?sisid ja ajul tekkis soov asendit muuta, et koormata v?hem v?sinud, aga ka v?hem arenenud lihaskonda. Ta tundis, kuidas j?ik jalgrattaraam v?ttis vastu ja kasutas ?ra pisimagi j?uraasu, mille ta sellesse v?ntas, kuidas kiirus kasvas, kui ta k?igu raskema vastu vahetas ja raami kohale p?sti t?usis, p??des hoida ?htlast pedaalimissagedust, umbes ?heksak?mmend p??ret minutis. Ta heitis pilgu pulsikellale. Sada kuusk?mmend kaheksa. Ta suunas laubalambi GPS-i ekraanile, mille oli kinnitanud juhtraua k?lge. See n?itas Oslo ja selle ?mbruse detailkaarti. Ratas ja lisavarustus olid maksnud rohkem, kui ?sja pensionile j??nud m?rvauurija oleks kulutada tohtinud. Aga n??d, kus elul oli talle muud pakkuda, tuli katsuda heas vormis p?sida. Tunduvalt v?hem pakkuda, kui aus olla. Piimhape k?rvetas reites ja s??rtes. Tegi haiget, aga samal ajal oli kui imeline lubadus, mis t?otas enamat. Endorfiinipidu. Valutavaid lihaseid. Puhast s?dametunnistust. Ja ?lut naise seltsis r?dul, kui p?rast p?ikeseloojakut liiga jahedaks ei l?he. Ja korraga oligi ta m?eharjal. Tee muutus tasaseks ja tema ees laius Maridalsvannet. Ta v?hendas kiirust. Ta oli n??d maal. See oli absurdne, et p?rast veerandtunnist k?va s?tkumist ?he Euroopa pealinna s?damest siia m?eharjale ?mbritsesid teda ?ht?kki talud, p?llud ja tihe mets, kus jalgrajad looklesid ?htuh?marusse. Higi pani peanaha kihelema Belli s?ekarva jalgrattakiivri all, mis oli juba ?ksip?ini maksnud sama palju nagu lasteratas, mille ta oli kuuendaks s?nnip?evaks ostnud oma lapselapsele, Line Mariele. Aga Erlend Vennesla j?ttis jalgrattakiivri p?he. Suurema osa surmaga l?ppenud jalgratta?nnetuste puhul oli tegemist peavigastustega. Ta vaatas pulsikella. Sada seitsek?mmend viis. Sada seitsek?mmend kaks. V?ike armas tuulepahvak kandis alt linnast kaugeid h?iskeid. K?llap Ullevaali staadionilt, kus toimusid t?na ?htul maav?istlused. Slovakkia v?i Sloveeniaga. Erlend Vennesla kujutas pilguks ette, et h?isatakse temale. Sellest oli juba jupp aega, kui talle viimati aplodeeriti. Viimane kord oli n?htavasti kripos Brynis, kui ta pensionile saadeti. Vahukooretort, k?ne ?lemuselt Mikael Bellmanilt, kes oli sestsaadik kindlalt politseiprefekti ametikoha poole t??rinud. Ja Erlend oli aplausi vastu v?tnud, neile otsa vaadanud ja t?nanud ning tundnud klompi kurgus, kui oma lihtsa, l?hikese ja faktidel p?hineva t?nuk?ne esitas, nagu kripo traditsioon seda ette n?gi. Tal olid m?rvauurijana olnud oma t?usud ja m??nad, aga prohmakaid oli ta v?ltinud. V?hemalt niipalju kui ta teadis, sest s??rases asjas ei saanud kunagi surmkindel olla. Eriti tuli sellega arvestada n??d, kus DNA-anal??si tehnoloogia oli edasi arenenud ja politseijuhtkond vihjanud, et kavatseb seda kasutada ka m?ne vana juhtumi ?levaatamiseks. Vastused. Uued vastused. Tulemused. Kuni esines lahendamata juhtumeid, oli see loomulik, aga Erlend ei saanud aru, miks pidi ressursse kulutama ka nendes juhtumites sorimiseks, mis olid ammu l?petatud ja lahendatud. Pimedus oli tihenenud ja t?navavalgustitest hoolimata oleks ta ??repealt s?itnud m??da puuviidast, mis osutas metsa poole. Aga seal see oli. T?pselt, nagu ta m?letas. Ta keeras maanteelt ?ra ja j?udis jalgrajale, mis viis l?bi pehme metsaaluse. Ta s?itis nii aeglaselt, kui ilma tasakaalu kaotamata suutis. Kiivri peale t?mmatud laubalambi valgusvihk p?hkis ?le jalgraja ja peatus tihedal kuusem??ril, mis piiras rada kummaltki poolt. Tema ees punusid pelglikud, t?tlikud varjud, mis v??ndusid ja peitu pugesid. Nii oligi ta seda ette kujutanud, kui p??dis end panna t?druku olukorda. Kuidas too jooksis, pages, taskulamp k?es, kui teda oli ?le kolme p?eva luku taga hoitud ja v?gistatud. Ja kui Erlend Vennesla m?rkas samal hetkel valgust, mis tema ees pimeduses s?ttis, m?tles ta hetkeks, et see on t?druku taskulamp, n??d jookseb ta taas ja Erlend istub mootorrattal, mis t?drukule j?rgneb ja ta k?tte saab. Valgus h?ples Erlendi ees sinna-t?nna ning suunati seej?rel otse temale. Ta peatus ja tuli rattalt maha. Suunas laubalambi pulsikellale. Juba alla saja. Pole paha. Ta avas l?uarihma, v?ttis kiivri peast ja s?gas pealage. Pagan kui m?nus! Ta kustutas laubalambi, kinnitas kiivri juhtraua k?lge ja l?kkas ratast k?ek?rval taskulambi tulukese poole. Tundis, kuidas kiiver k?lgub ja teda vastu rannet peksab. Ta peatus taskulambi ees, mis suunati talle n?kku. Tugev valgusvihk tegi silmadele haiget. Ja pimestatult m?tles ta, et kuuleb ikka veel oma rasket hingeldamist, aga naljakas, et pulss on nii aeglane. Ta aimas liigutust, et suure v?beleva valgusringi tagant kerkis midagi, kuulis ?hus vaikset vilinat ja samal hetkel kargas talle p?he imelik m?te. Et poleks maksnud seda teha. Poleks maksnud kiivrit peast v?tta. Et suurema osa surmaga l?ppenud jalgratta?nnetuste puhul ... M?te oleks nagu kokutanud, aeg tihenenud, pildi?hendus pilguks katkenud. Erlend Vennesla vahtis ?llatunult enda ette ja tundis, kuidas higipiisk valgub laupa pidi alla. Ta r??kis, aga s?nad olid otsekui m?ttetu lalin, nagu oleks suu ja aju vahelises ?henduses mingi viga. Uuesti kuulis ta vaikset vilinat. Siis oli heli kadunud. Igasugune heli, nii et ta ei kuulnud ka oma hinget?mbeid. Ja ta avastas, et on p?lvili maas ja et jalgratas vajub aegam??da kraavi pikali. Tema ees tantsiskles kollane tuluke, aga see kadus, kui higipiisk ninaseljale j?udis, silma voolas ja talt n?gemise v?ttis. Ja ta taipas, et see polegi higi. Kolmas hoop tundus nagu j??purikas, mis talle l?bi pea ja kaela kehasse rammiti. K?ik j??tus. Ma ei taha surra, m?tles ta ja p??dis k?e pea kaitseks ?les t?sta, aga kui ta ei suutnud ?htki ihuliiget liigutada, m?istis ta, et on halvatud. Neljandat hoopi ta ei registreerinud, aga niiske mulla l?hna p?hjal j?reldas ta, et on pikali maas. Ta pilgutas mitu korda silmi ja ?ks hakkas seletama. Otse n?o ees poris n?gi ta suuri m??rdunud saapaid. Kontsad kerkisid ja seej?rel t?usid saapad maast lahti. Maandusid. Ja siis uuesti, kontsad kerkisid ja saapad t?usid ?hku. Nagu oleks l??ja hoogu v?tnud. V?tnud hoogu, et k?vemini l??a. Ja viimane m?te, mis tal peast l?bi jooksis, oli see, et ta ei tohi unustada, mis on lapselapse nimi, ta ei tohi lapse nime meelest lasta. 2. PEAT?KK Konstaabel Anton Mittet v?ttis v?ikesest punasest Nespresso D290 espressomasinast pooleldi t?is plasttopsi, kummardus ja pani selle p?randale. Polnud ?htki m??blit?kki, millele seda asetada. Seej?rel keeras ta pikerguse karbi tagurpidi, nii et sai pihku uue kohvikapsli, kontrollis automaatselt, et ?huke fooliumkaas oleks terve, et see oleks kindlasti kasutamata, ning l?kkas selle espressomasinasse. Pani t?hja plasttopsi kraani alla ja vajutas helendavale nupule. Ta vaatas kella, kui masin hingeldama ja oigama hakkas. Varsti kesk??. Valvekorra l?pp. Teda oodati kodus, aga talle n?is, et ta peab k?igepealt uustulnuka t???lesannetesse p?hendama, sest too oli k?igest politseikooli tudeng. Silje oli vist ta nimi. Anton Mittet vahtis kraani. Kas ta meeskolleegile oleks kohvi viinud? Ta ei teadnud, ja ?igupoolest vahet polnud, ta oli loobunud oma s??rastele k?simustele vastamast. Valitses nii s?gav vaikus, et ta kuulis, kuidas viimased peaaegu l?bipaistvad tilgad plasttopsi langevad. Rohkem v?rvi ega maitset polnud kapslist v?tta, aga t?htis oli viimanegi k?tte saada, sest ??valve on t?drukule pikk. Ilma seltsita, ilma s?ndmusteta, ja teha pole muud kui Riigihaigla paljaid v?rvimata seinu vahtida. Nii et Anton m?tles, et joob enne ?raminekut t?drukuga tassikese. Ta v?ttis m?lemad kohvitopsid kaasa ja l?ks tagasi. Tema sammud kajasid seintelt vastu. Ta m??dus kinnistest, lukus ustest. Teadis, et nende taga ei ole midagi ega kedagi, ?ksnes veelgi paljaid seinu. Riigihaigla olid norralased ometi kord ehitanud tuleviku jaoks, teades, et inimesi on aina rohkem, nad on aina vanemad, haigemad ja n?udlikumad. Olid m?elnud perspektiivitundega nagu sakslased oma kiirteede ja rootslased oma lennujaamade puhul. Aga kas olid nad tundnud, need v?hesed autoomanikud, kes kolmek?mnendatel aastatel kolossaalsetel betoonteedel majesteetlikus ?ksinduses Saksa agraarmaastikku l?bisid, v?i Rootsi reisijad, kes millalgi kuuek?mnendatel l?bi Arlanda ?leelusuuruste ootesaalide t?ttasid, et seal kummitab? Et kuigi k?ik on veel tuttuus ja r?vetamata ning keegi ei ole autoavariis v?i lennu?nnetuses hinge heitnud, seal ikkagi kummitab. Et autolaternate ette v?iks kohemaid sattuda perekond, kes seisab tee ??res ning j?llitab ilmetul n?ol valgusesse, verine ja kaame perekond, isa l?bi torgatud, emal pea tagurpidi, lapsel pooled ihuliikmed puudu. Et Arlanda saabuvate lendude ootesaali pagasilindi kilekardina tagant v?iksid ?kitselt ilmuda s?estunud laibad, mis k?rssavad ikka veel ja on sulanud lindikummi sisse, suitsevad l?uad tummas karjes p?rani. ?kski arst ei osanud talle seletada, milleks seda haiglatiiba vaja pidi minema, ainus kindel asi oli see, et nende uste taga pidid inimesed hakkama surema. See oli juba ?hus, n?htamatud rahutute hingedega kehad olid juba hospitaliseeritud. Anton keeras ?mber nurga ja tema ees s??stis kaugusse uus koridor, mis oli kasinalt valgustatud, niisama lage ja nii s?mmeetriliselt neljakandiline, et pakkus naljakat silmamoondust: mundris t?druk, kes istus koridori teises otsas toolil, n?gi v?lja nagu seinale riputatud v?ike pilt. „N?e, ma t?in sulle ka kohvi,” ?tles ta t?druku ette j?udes. Kahek?mneaastane? Veidi rohkem. V?ib-olla kahek?mnekahene. „Ait?h, aga mul on endal kaasas,” vastas t?druk ja v?ttis tooli k?rvalt v?ikesest seljakotist termose. Tema intonatsioonis oli vaevum?rgatav meloodia, n?htavasti j??nuk m?nest P?hja-Norra murdest. „See on parem,” ?tles Anton, k?si ikka veel v?lja sirutatud. T?druk k?hkles. V?ttis vastu. „Ja see on tasuta,” ?tles Anton, pani k?e diskreetselt selja taha ja h??rus p?letatud s?rmeotsi vastu k?lma jopiriiet. „Tegelikult on masin t?itsa meie p?ralt. See on seal eemal koridori ...” „Ma n?gin tulles,” vastas t?druk. „Aga instruktsiooni j?rgi ei tohi me patsiendi ukse tagant hetkekski lahkuda, nii et v?tsin kodunt kaasa.” Anton Mittet lonksas oma plasttopsist s??mu. „H?sti m?eldud, aga siia saab ainult ?hte koridori pidi. Me oleme neljandal korrusel ja meie ja kohviautomaadi vahel pole ?htki ust, mis viiks m?ne teise trepi v?i ukse juurde. Meist on v?imatu m??duda ka siis, kui l?heme kohvi v?tma.” „See k?lab rahustavalt, aga arvan, et j?rgin instruktsioone.” T?druk naeratas talle korraks. Ja siis, otsekui vastukaaluks varjatud noomitusele, v?ttis ta plasttopsist lonksu. Antonis kihvatas korraks ja ta oleks ??repealt ?elnud midagi iseseisva m?tlemise kohta, mis tuleb kogemustega, aga ei j?udnud seda veel s?nastada, kui m?rkas midagi eemal koridoris. Neile l?henes m??da koridori otsekui h?ljudes valge kuju. Anton kuulis, kuidas Silje t?usis. Kuju omandas selgemad piirjooned. Muutus lohvakates ?eriietes t?idlaseks blondiiniks. Anton teadis, et naine on ??valves. Ja et ta on j?rgmisel ?htul vaba. „Tere ?htust,” ?tles ?de kelmika naeratuse saatel, t?stis ?les kaks s?stalt, suundus ukse poole ja pani k?e lingile. „Oodake pisut,” ?tles Silje ja astus l?hemale. „Ma pean teie ametit?endit vaatama. Kas teil on t?nane parool?” ?de vaatas jahmunult Antonile otsa. „Kui minu kolleeg just ei taha teie eest kosta,” lisas Silje. Anton noogutas. „Mine sisse, Mona.” ?de avas ukse ja Anton vaatas talle j?rele. H?maras palatis m?rkas ta voodit ?mbritsevaid aparaate ja jalutsis teki alt v?lja vaatavaid varbaid. Patsient oli nii pikk, et talle oli tulnud pikem voodi hankida. Uks sulgus. „H?sti,” ?tles Anton ja naeratas Siljele. Ja n?gi t?druku pealt, et tollele see ei meeldi. Et t?druk peab teda mingisuguseks mees?ovinistiks, kes on noorele naiskolleegile just hinde pannud. Aga p?rgu p?ralt, ta on tudeng ja kogenud politseinikelt tulebki praktika-aastal ?ppida. Anton seisis, kiigutas end kandadel ega teadnud, kuidas olukorda lahendada. T?druk j?udis temast ette: „Nagu ma ?tlesin, olen ma instruktsioone lugenud. Ja sind ootab pere kindlasti koju.” Anton t?stis topsi suule. Mida teab t?druk tema perekonnaseisust? Kas ta vihjas millelegi, n?iteks temale ja Monale? Et ta on naise paaril korral p?rast vahetuse l?ppu autoga koju viinud ja et see sellega ei l?ppenud? „M?mmiku kleeps sinu kotil,” ?tles t?druk ja naeratas. Anton v?ttis topsist suure lonksu. K?hatas. „Mul on aega. Kuna see on sinu esimene valvekord, peaksid kasutama juhust, kui sa midagi teada tahad. Alati ei ole k?ik instruktsioonis kirjas, kas tead.” Ta vahetas jalga. Lootis, et t?druk kuulis allteksti ja sai sellest aru. „Kuidas soovid,” ?tles t?druk vihastamapaneva enesekindlusega, mida v?ib endale lubada vaid alla kahek?mneviiene. „Patsient seal sees. Kes ta on?” „Ma ei tea. Ka see seisab instruktsioonis. Ta on anon??mne ja peabki selleks j??ma.” „Aga sa tead midagi.” „Ah nii?” „Mona. Sa ei kutsuks teda eesnime pidi, kui te poleks juttu ajanud. Mida ta r??kis?” Anton Mittet vaatas Siljet. Too oli kaunis kenake, aga temas polnud soojust ega sarmi. Tema maitse jaoks liiga sale. Sassis juuksed ja ?lahuul, mida mingi n?htamatu sooneke paistis pingule t?mbavat, nii et eba?htlased esihambad olid n?ha. Aga tal oli noorus. Ja ta oli oma musta vormiriietuse all trimmis ja treenitud, Anton oli selles veendunud. Nii et kui ta r??giks, mida teab, siis kas ta teeks seda sellep?rast, et kalkuleeris endalegi aru andmata, et tema vastutulelikkus suurendaks t?druku voodisse meelitamise v?imalust null koma null ?he protsendi v?rra? V?i sellep?rast, et Silje-sugustest t?drukutest saavad viie aastaga vaneminspektorid v?i eriuurijad, tema ?lemused, kuna ise j??b ta igavesti konstaabliks, n?ruseks konstaabliks, sest Drammeni juhtum seisab tema ees nagu m??r, nagu plekk, mida ei anna eemaldada. „Tapmiskatse,” ?tles Anton. „Kaotas palju verd ja nad ?tlesid, et tal polnud ?ieti pulssigi, kui ta siia toodi. On siiani koomas olnud.” „Milleks valve?” Anton kehitas ?lgu. „V?imalik tunnistaja. Kui ta elama j??b.” „Mida ta teab?” „Narkoasju. K?rgtasemel. Kui ta teadvusele peaks tulema, on tal t?en?oliselt infot, mis v?ib v?tta pead maha Oslo heroiiniahela t?htsatel tegelastel. Ja lisaks v?ib ta ?elda, kes teda tappa tahtis.” „Nii et nad arvavad, et tapja v?ib tagasi tulla ja oma t?? l?pule viia?” „Kui nad teada saavad, et ta on elus ja siin, siis jah. Sellep?rast me siin olemegi.” Silje noogutas. „Ja kas ta j??b elama?” Anton raputas pead. „Nad arvavad, et suudavad teda elus hoida m?ne kuu, aga on v?ga v?he lootust, et ta koomast ?rkaks. Sellest hoolimata ...” Anton vahetas uuesti jalga, pikapeale hakkas Silje puuriv pilk ebameeldivalt m?juma. „Seni tuleb teda valvata.” Anton Mittet lahkus Silje juurest l??asaanu tundega, l?ks trepist alla registratuuri ning astus v?lja s?gis?he. Alles siis, kui ta parklas autosse istus, pani ta t?hele, et mobiil heliseb. See oli operatiivkeskus. „Maridalen, tapmine,” ?tles null ?ks. „Teame, et sa oled t?naseks l?petanud, aga nad vajavad s?ndmuskoha valvamisel abi. Ja kuna sa niikuinii juba mundris oled ...” „Kui kaua?” „Sind vahetatakse v?lja maksimaalselt kolme tunni p?rast.” Anton oli ?llatunud. T?nap?eval tehti k?ik mis v?imalik, et ?letunnit??d v?ltida, sest paindumatud reeglid ja kitsik eelarve ei v?imaldanud isegi praktilisi meetmeid rakendada. Temasse sugenes aimus, et selle tapmisega on midagi korrast ?ra. Ta lootis, et see pole laps. „Olgu,” vastas Anton Mittet. „Ma saadan sulle GPS-i koordinaadid.” T?nu sellele uuele Oslo ja l?hi?mbruse detailkaardi ja saatjaga GPS-ile suutis operatiivkeskus su kohe v?lja peilida. Sellep?rast nad vist olidki talle helistanud: tema oli k?ige l?hemal. „Hea k?ll,” ?tles Anton. „Kolm tundi.” Laura on juba magama heitnud, aga ikkagi meeldis talle, et Anton t??lt ruttu koju l?heks, nii et ta saatis naisele SMS-i, enne kui k?igu sisse surus ja kursi Maridalsvannet’le v?ttis. Anton ei pidanud GPS-i vaatamagi. Ullev?lseterveieni teeotsas seisis neli politseiautot ja pisut kaugemal eespool juhatasid oran?ivalgekirjud t?kkelindid teed. Anton v?ttis kindalaekast taskulambi kaasa ja l?ks konstaabli juurde, kes seisis t?kestatud ala ees. Ta n?gi taskulambivihke, mis metsatukas vilkusid, kuid ka kuriteopaiga uurijate lampe, mis m?tted alati filmiv?tetele viisid. Mis polnud t?est kuigi kaugel, sest t?nap?eval ei tehtud ainult fotosid, vaid kasutati videokaameraid, mis ei j??dvustanud ?ksi ohvreid, vaid kogu s?ndmuskohta, nii et hiljem sai sinna tagasi minna, pildi seisma panna ja suurendada neid detaile, mida nad esialgu ei osanud oluliseks pidada. „Mis lahti?” k?sis ta konstaablilt, kes ennast emmates t?kkelindi ees v?rises. „Tapmine.” Konstaabli h??l oli k?hisev. Silmad ebatavaliselt kahvatus n?os olid punaste ??rtega. „Kuulsin jah. Kes kamandab?” „Kriminalistid. L?nn.” Anton kuulis metsast h??lek?ma. H??li oli palju. „Kripost ega m?rvar?hmast ei ole veel kedagi?” „Rahvast tuleb ?ige pea juurde, laip just avastati. Kas vahetad mu v?lja?” Rahvast tuleb juurde. Ja ikkagi olid nad andnud talle ?letunnit??. Anton silmitses konstaablit l?hemalt. Tollel oli seljas paks mantel, aga v?rin l?ks aina hullemaks. Ja ilm ei olnud isegi k?lm. „Kas sina j?udsid esimesena siia?” Konstaabel noogutas s?nagi lausumata ja vaatas maha. Trampis k?vasti jalgadega. P?rgu p?ralt, m?tles Anton. Laps. Ta neelatas. „Nii, Anton, kas null ?ks saatis su?” Anton vaatas ?les. Ta ei olnud nende kahe saabumist kuulnud, ehkki nad v?ljusid tihnikust. Ta oli ennegi n?inud, kuidas kriminalistid s?ndmuskohal ringi liiguvad, nagu tantsiksid mingit kohmakat tantsu, kummarduvad, t?mbuvad eemale, panevad jala maha nagu astronaudid Kuul. V?i ?kki tekitasid valged kile?likonnad s??rase m?tteseose. „Jah, ma pidin kellegi v?lja vahetama,” vastas Anton k?sijale. Ta teadis, kellega on tegemist, k?ik teadsid. See oli Beate L?nn, kriminalistikaosakonna juhataja, kel oli omamoodi Vihmamehe maine oma n?gude meelespidamise ande p?rast, nimelt suutis ta teralistelt ja kangelt liikuvatelt turvakaameravideotelt murdvargaid tuvastada. R??giti, et ta tunneb ?ra ka kavalalt maskeeritud murdvargad, kui need on kunagi s??di m?istetud, ja et tema v?ikesesse blondi p?he on salvestatud mitmest tuhandest politseifotost koosnev andmepank. Nii et selle tapmisega oli ilmselt midagi korrast ?ra, sest ?lemusi ??siti v?lja ei aeta. Pisikese naise kahvatu, peaaegu l?bikumava n?o k?rval tundus tema kolleegi pale suisa l?kendav. Mehe tedret?hnilisi p?ski ehtisid erkpunased poolsaarekujulised bakenbardid. Silmad olid kergelt pungis, nagu oleks r?hk peas liiga k?rge, mis andis mehele imestava n?oilme. Aga k?ige pilkup??dvam oli tema juures peakate, mis ilmus n?htavale, kui ta valge kapuutsi peast v?ttis: suur Jamaica v?rvides rohe-kolla-must rastam?ts. Beate L?nn pani k?e v?riseva konstaabli ?lale. „Mine koju, Simon. ?ra kellelegi r??gi, et ma seda ?tlesin, aga soovitan sul k?va kl?hv hinge alla panna, ja siis kohe voodisse.” Konstaabel noogutas ja kolm sekundit hiljem oli k?hmus selg pimedusse kadunud. „Kas see on v?ga kole?” k?sis Anton. „Kohvet sul es ole vai?” k?sis rastam?ts ja keeras termose lahti. ?ksi nende paari s?na p?hjal oli Antonile selge, et Oslost mees ei ole. Maalt, seda k?ll, aga nagu enamikul Ida-Norra linnainimestest, ei olnud ka Antonil murretest aimu ega nende vastu huvi. „Ei ole,” vastas Anton. „S?ndmuskohale on alati h?? m?te oma kohve ?ten v?tta,” ?tles rastam?ts. „Kunagi es tiia, kui kauas tuleb j??da.” „Noo-noo, Bj?rn, ta on ennegi tapmisjuhtumiga tegelenud,” ?tles Beate L?nn. „Drammenis, kas polnud?” „Just nii,” vastas Anton ja ??tsutas end kandadel. Peaaegu tapmisjuhtumiga tegelenud oleks olnud ?igem ?elda. Ja kahjuks arvas ta teadvat, mis p?hjusel ta oli Beate L?nnile meelde j??nud. Ta t?mbas s?gavalt hinge. „Kes tapetu leidis?” „Tema seal,” ?tles Beate L?nn ja noogutas konstaabli auto poole, mis selsamal hetkel k?ivitus ja h??led sisse v?ttis. „Ma m?tlen, kes laiba leidis ja sellest teatas?” „Naene k?listas, kui mees rattaga s?itmast tagasi es tulnu,” vastas rastam?ts. „Pidi j??ma k?ikse rohkem tunniks aaks ja naene pelg?s tema s??me perast. Tal oli GPS saatjaga manu, n?nna et leiti tiidsalt ?lesse.” Anton noogutas pikkamisi ja kujutas seda selgesti ette. Kaks politseinikku, kes helistavad uksekella, ?ks naine, teine mees. Politseinikud k?hatavad, vaatavad naisele otsa t?sisel pilgul, mis peab v?ljendama sedasama, mida nad peagi kordavad ?le s?nadega, r?nkade s?nadega. Naise n?gu, mis s?dib vastu ega taha kuulda, kuid p??rdub seej?rel otsekui pahupidi, keerab sisemuse v?lja, teeb k?ik avalikuks. Silme ette kerkis Laura, tema oma naine. Neile l?henes aegam??da sireenide ja vilkuriteta kiirabi. Antonil hakkas koitma. Silmapilkne reageerimine inimese kadumisele. Saatjaga GPS. Hulk kohale ilmunud rahvast. ?letunnit??. Kolleeg, kes oli leiust nii vapustatud, et ta tuli koju saata. „See on politseinik,” lausus ta endamisi. „Ma pakun, et temperatuur on siin olnud poolteist kraadi madalam kui linnas,” ?tles Beate L?nn ja valis mobiilil numbrit. „?igust r??gid,” vastas rastam?ts ja r??pas termosekruusist. „Nahk es ole veel v?rvi muutnu. Nii et kuski kella kateksa ja k?mne vahel?” „Politseinik,” kordas Anton. „Sellep?rast k?ik kohal ongi, eks?” „Katrine?” ?tles Beate. „Kas saaksid mulle ?he asja j?rele vaadata? See puudutab Sandra Tveteni juhtumit. Just.” „Jeekim!” pahvatas rastam?ts. „Ma ju palusin neil oodata, kuni laibakotid saabuvad.” Anton keeras ringi ja n?gi, kuidas kaks meest m?ssavad, et tihnikust v?lja p??seda, kandes kahe vahel kriminalistide kanderaami. Teki alt paistsid v?lja jalgrattakingad. „Ta tundis teda,” ?tles Anton. „Sellep?rast ta nii v?riseski, eks?” „Ta ?tles, et nad t??tasivad ?ten ?kernis, ennegu Vennesla kriposse l?ts,” vastas rastam?ts. „Kas sul seal kuup?eva paistab?” ?tles L?nn telefoni. Keegi karjatas. „No keda kurradit ...” kohmas rastam?ts. Anton keeras ringi. ?ks kanderaami tassijatest oli teepervel libisenud. Tema taskulambi vihk juhtus ekslema ?le kanderaami. ?le mahavajunud teki. ?le ... ?le ... mis see oli? Anton j?llitas. Oli see pea? Kas see asi keha otsas oli kunagi t?esti olnud pea? Neil aastatel, kui Anton veel m?rvar?hmas t??tas, enne suurt prohmakat, oli ta k?ll ja k?ll laipu n?inud, aga s??rast ei iial. Liivakellakujuline asjandus meenutas Antonile p?hap?evahommikut pere seltsis, Laura keedetud poolpehmeid mune, millel kooret?kid veel k?ljes, kollane rebu v?lja voolanud ja tardunud tahkel, kuid ikka veel pehmel munavalgel. Kas see oli t?esti ... pea? Anton seisis, pilgutas pimeduses silmi ja n?gi, kuidas kiirabiauto tagatuled kaugenevad. Ja talle turgatas p?he, et see on kordus, et ta on seda juba n?inud. Valges kombinesoonis inimesed, termos, teki alt paistvad jalad, seda k?ike oli ta just n??dsama Riigihaiglas n?inud. Nagu oleks see mingi ennustus. Pea ... „Ait?h, Katrine,” ?tles Beate. „Milles asi?” k?sis rastam?ts. „Ma t??tasin Erlendiga koos t?pselt siinsamas,” vastas Beate. „Siinsamas?” kordas rastam?ts. „T?pselt siinsamas. Tema juhatas taktikalist uurimist. Kindlasti oma k?mme aastat tagasi. Sandra Tveten. V?gistati ja tapeti. P?ris lapseohtu.” Anton neelatas. Laps. Kordus. „Ma m?letan seda juhtumit,” ?tles rastam?ts. „Saatus on imelik, surra omaenda s?ndmuskohal, m?elda vaid. Kas see Sandra asi ei olnud samuti s?gisel?” Beate ei vastanud, vaid noogutas j?relem?tlikult. Anton muudkui pilgutas ja pilgutas. See ei saanud olla t?si, ta oli n?inud samasugust laipa. „Jeekim!” vandus rastam?ts tasa. „Sa ei taha ?elda, et ...?” Beate L?nn v?ttis temalt termosekruusi. R??pas. Ulatas kruusi tagasi. Noogutas. „Kurat k?ll,” vandus rastam?ts sosinal. 3. PEAT?KK „D?j? vu,” ?tles St?le Aune ja silmitses tihedat lumesadu Sporveisgatal, kus detsembrihommiku h?marus l?hikese p?eva ees j?rk-j?rgult taanduma l?i. Seej?rel p??rdus ta tagasi mehe poole, kes kirjutuslaua ees toolil istus. „D?j? vu on tunne, et kogetakse varemn?htut. Me ei tea, mis see on.” „Me” all ei m?elnud ta ?ksi terapeute, vaid ps?hholooge ?ldiselt. „Arvatakse, et v?sinud inimese peas aeglustub info liikumine teadvustavasse ajuossa, nii et kui see kohale j?uab, on see teatud aja alateadvuses viibinud. Mist?ttu me tajume seda kui ?ratundmist. V?simus seletaks, miks d?j? vu’d t??n?dala l?pus rohkem esineb. Aga see on ka samah?sti kui k?ik, mida teadus omalt poolt pakkuda suudab. Et reede on d?j? vu p?ev.” St?le Aune oli ehk lootnud n?ha naeratust. Mitte et naeratamisel oleks olnud mingit t?htsust tema t??alaste j?upingutuste juures panna inimesi ise ennast tervendama, vaid kuna ruum seda n?udis. „Ma ei m?tle sellist d?j? vu’d,” s?nas patsient. Klient. Kunde. Isik, kes maksab kahek?mne minuti p?rast registratuuris seansi eest ja aitab n?nda katta ?hiseid kulusid viiel ps?hholoogil, kel oli praksis keskmiselt viisakas L??ne-Oslos neljakorruselises ilmetus ja ebamoodsas Sporveisgatal asuvas hoones. St?le Aune piilus salaja kella, mis oli mehe pea taga seinal. Kaheksateist minutit. „See on pigem nagu unen?gu, mis pidevalt kordub.” „Nagu unen?gu?” St?le Aune pilk libises j?lle ajalehele, mis oli kirjutuslaua lahtit?mmatud sahtlis, nii et patsient seda n?ha ei v?inud. Enamik terapeute istusid t?nap?eval tooliga otse patsiendi ees, ja kui St?le kabinetti massiivset kirjutuslauda pukseeriti, olid kolleegid muianud ja tuletanud talle meelde, et moodsa teraapiateooria j?rgi on parem, kui arsti ja patsiendi vahel on v?imalikult v?he takistusi. St?le vastus oli olnud l?hike: „V?ib-olla parem patsiendile.” „See on unen?gu. Ma n?en und.” „Korduvates unen?gudes ei ole midagi ebatavalist,” vastas Aune ja t?mbas k?ega ?le suu, et varjata haigutust. Ta m?tles igatsusega oma vanale armsale diivanile, mis oli tema kabinetist v?lja viidud ja seisis n??d ?hiskasutatavas ruumis, kus m?jus koos kangiraskuste aluse ja selle kohal oleva t?stekangiga nagu ps?hhoteraapiline injoke. Diivanil lamavad patsiendid olid teinud nimelt salaja lehelugemise veelgi lihtsamaks. „Aga ma ei taha seda unen?gu.” Kitsi enesekindel naeratus. ?hukesed h?sti l?igatud juuksed. Tere tulemast unen?gude v?ljaajaja juurde, m?tles Aune ja katsus vastata niisama niru naeratusega. Patsiendil oli peenetriibuline ?likond, halli-punasekirju lips ja mustad l?ikivad kingad. Aunel oli seljas tviidpintsak, lustakas kikilips l?ualoti all ja jalas pruunid kingad, mis ei olnud t?kil ajal harja n?inud. „R??kige palun, mida see unen?gu endast kujutab.” „Aga ma ju just r??kisin.” „Just-just. Aga ?kki n??d pisut ?ksikasjalisemalt?” „See algab, nagu ?eldud, seal, kus l?peb „Dark Side of the Moon”. „Eclipse” h??bub ja David Gilmour laulab ...” Mees prunditas suud ja j?tkas siis nii p??dlikus inglise keeles, et Aune lausa n?gi, kuidas pruntsuu juurde teetass kerkib: „... and everything under the sun is in tune but the sun is eclipsed by the moon.” „Ja seda te n?ete unes?” „Ei! Nojah. See t?hendab, plaat l?peb ka tegelikult nii. Optimistlikult. P?rast kolmveerand tundi t?is surma ja hullust. Nii et arvad, et k?ik l?peb h?sti. K?ik on j?lle tasakaalus. Aga sel hetkel, kui albumi viimased helid h??buvad, v?ib taustal vaikselt kuulda ?ht h??lt, mis pomiseb midagi. Selleks et s?nadest aru saada, tuleb h??l p?hja keerata. Aga siis on neid s?nu see-eest v?ga selgesti kuulda: „There is no dark side of the moon, really. Matter of fact, it’s all dark.” K?ik on pime. M?istate?” „Ei,” vastas Aune. ?piku j?rgi oleks ta pidanud k?sima „kas teile on t?htis, et ma m?istaksin?” v?i midagi taolist. Aga ta lihtsalt ei suutnud. „Kurjust pole, k?ik on kurjus. Kosmos on pime. Aeg-ajalt paistab sinna tibake valgust. Aga see on hetkeline, misj?rel liigume tagasi pimedusse. Ja unen?os nii juhtubki.” „J?tkake,” ?tles Aune, tegi tooliga p??rde ja vaatas m?tlikul pilgul aknast v?lja. M?tlik pilk oli vajalik selleks, et patsient ei taipaks, kui v?ga tal on tarvis n?ha midagi muud kui tolle n?oilmet, mis oli segu enesehaletsusest ja enesega rahulolust. Mees pidas end ilmselt ainulaadseks, kaasuseks, millesse ps?hholoog peaks kindlasti hambad sisse l??ma. Ta oli kahtlemata varemgi teraapias k?inud. Aune n?gi parkimiskontrol?ri, kes harkisjalu nagu ?erif m??da t?navat taarus, ja m?tles, mis muu amet St?le Aunele veel kontim??da v?iks olla. Ja j?udis kiirelt otsusele. Ei ?kski. Pealegi armastas ta ju ps?hholoogiat, armastas navigeerida paigus, mis olid teadaoleva ja teadmatuse piirimaadel, kombineerida oma faktiteadmiste rasket pagasit intuitsiooni ja uudishimuga. V?hemalt ?tles ta seda endale igal hommikul. Nii et miks ta siis istus seal ja ei soovinud muud, kui et see isik suu peaks ja tema kabinetist ning elust minekut teeks? Kas asi oli selles isikus v?i tema terapeudit??s? Muudatused oli tinginud Ingridi halvasti varjatud ultimaatum, et ta t??taks v?hem ning oleks tema ja t?tar Aurora jaoks rohkem olemas. Ta oli j?tnud sinnapaika aegan?udva teadust??, m?rvar?hma konsultandiameti ja loengud k?rgemas politseikoolis. Ning temast oli saanud kindlate t??tundidega terapeut. Tol hetkel oli see tundunud p?ris tore lahendus. Sest mida tal tegelikult endise t?? juures taga oli igatseda? Kas ta igatses taga v??rastunud hingi, kes tapsid inimesi, kelle teod olid nii jubedad, et r??visid talt ??une, ja kui tal viimaks uinuda ?nnestus, siis ?ratas teda Harry Hole, kes n?udis m?nele v?imatule k?simusele kiiret vastust? Kas ta igatses taga seda, kui Hole muutis ta omasuguseks ?ran?lginud, unetuks, monomaanist j?ljek?tiks, kes k?rgatas k?igi peale, kes teda segasid selle ainsa t?? juures, mis talle midagi t?hendas, ja t?ukas endast pikkamisi, kuid kindlalt eemale kolleegid, pereliikmed ja s?brad? Tont v?tku, miks ei igatsenud. Ta igatses taga selle t?? olulisust. Ta igatses taga tunnet, et p??stab elusid. Ja mitte ratsionaalselt arutlevate enesetapjate elusid, kes panid teda vahel k?sima: kui elu nii ?le j?u k?ib ja me seda muuta ei saa, siis miks ei v?iks sel inimesel lihtsalt surra lasta? Ta igatses olla aktiivne ja sekkuda, p??sta s??tut s??dlase k?est, teha seda, mida mitte keegi teine ei teeks, sest tema – St?le Aune – oli parim. See’p see oli. Jah, ta igatses taga Harry Holet. Ta igatses, et see pikk ja t?re suure s?damega jommis mees talle helistaks, kutsuks – v?i ?igemini kamandaks – St?le Aune ?hiskondlikule t??le ja n?uaks, et ta ohverdaks oma pereelu ja ??une, et p??da kinni m?ni ?hiskonnaheidik. Aga vaneminspektor Harry Holet enam m?rvar?hmas ei olnud ja keegi teine talle ei helistanud. Tema pilk libises j?lle ajalehele. Oli toimunud pressikonverents. Politseiniku tapmisest Maridalenis oli m??das kolm kuud ja politseil ei olnud endiselt ?htki niidiotsa ega kahtlusalust. Niisuguse juhtumi korral oleks vanasti temale helistatud. Tapmine pandi toime samas kohas ja samal kuup?eval kui ?ks ammune lahendamata juhtum. Ohver oli politseinik, kes tookordsest juurdlusest osa oli v?tnud. Aga see oli vanasti. N??d oli k?simus talle ebas?mpaatse ?let??tanud ?rimehe unetuses. Varsti asub Aune esitama k?simusi, mis v?listavad ilmselt posttraumaatilise stressih?ire: tema ees istuv mees ei olnud hirmuunen?gude tagaj?rjel t??v?imetu, vaid tahtis oma tootlikkust taas tippu viia. Aune annaks talle seej?rel koopia artiklist „Imagery Rehearsal Therapy”, mille olid kirjutanud Krakow ja ... teisi nimesid ta enam ei m?letanudki. Paluks tal hirmuune kirja panna ja j?rgmine kord teksti kaasa v?tta. Seej?rel koostaksid nad ?hiselt alternatiivi, unen?o ?nneliku l?pu, mille m?ttes l?bi harjutaksid, et unen?gu meeldivamaks muutuks v?i sootuks kaoks. Aune kuulis patsiendi h??le ?hetoonilist, uinutavat ?minat ja m?tles, et Maridaleni tapmise uurimine on esimesest p?evast peale paigal tammunud. Ka siis, kui ilmnesid silmatorkavad kokkulangevused Sandra juhtumiga – kuup?ev, koht ja isik –, polnud ei kripo ega m?rvar?hm suutnud edasi liikuda. Ja n??d p??rdusid nad inimeste poole, palusid neil j?rele m?elda ja politseile vihjeid saata ka siis, kui need esmapilgul t?htsusetud paistavad. Seda eilne pressikonverents k?sitleski. Aune kahtlustas, et see oli korraldatud avalikkusele puru silma puistamiseks, sest politsei peab n?itama, et teeb t??d ega ole teov?imet kaotanud. Kuigi nii see m?istagi just paistis: juurdlusr?hma abitu ja siunatud juht p??rdub lootuse kaotanult avalikkuse poole, et eks-n?is-kas-teie-oskate-paremini. Ta vaatas pressikonverentsi fotot. Tundis ?ra Beate L?nni ja m?rvar?hma ?lema Gunnar Hageni, kes oli ?ha enam munga moodi oma paksude juustega, mis loorberip?rjana tema s?ravat kiirdu ?mbritsesid. Isegi Mikael Bellman, vastne politseiprefekt, oli kohal, sest tapetud oli ju l?ppude l?puks ?ks nende omadest. Range n?oga. K?hnem, kui Aune teda m?letas. Tema meedias?bralikud lokid, mille pikkus oli olnud just t?pselt lubatavuse piiril, olid n?htavasti langenud mingis punktis teel kripo ?lemast ja organiseeritud kuritegevuse osakonna pealikust ?erifi kabineti valdajaks. Aune m?tles Bellmani t?tarlapseliku ilu peale, mida toonitasid pikad ripsmed ja jumekas, iseloomulike pigmendilaikudega nahk. Fotol ei paistnud sellest k?igest midagi. Lahendamata politseinikutapmine oli muidugi halvim m?eldav algus politseiprefektile, kelle kiire karj??r oli rajatud edule. Ta oli puhastanud Oslo narkoj?ukudest, kuid see v?is peagi ununeda. Formaalselt ei tapetud pensionil Erlend Venneslat k?ll teenistuse k?igus, kuid enamik m?istis, et see on nii v?i teisiti seotud Sandra tapmisega. Seet?ttu oli Bellman mobiliseerinud k?ik oma inimesed, kes olid v?hegi suutelised end kohale vedama, ja ka inimesi v?ljastpoolt. Ainult mitte teda, St?le Aunet. Tema oli nende nimekirjast kustutatud. Mis seal imestada, ta oli seda ise palunud. Ja n??d saabus talv enneaegu ja tekitas tunde, et lumi matab k?ik j?ljed enda alla. Jahtunud j?ljed. Ei ?htki j?lge. Seda oligi Beate L?nn pressikonverentsil ?elnud, et torkab silma tehniliste j?lgede t?ielik puudumine. M?istagi oli kontrollitud isikuid, kes v?isid Sandra asjaga kuidagi seotud olla. Kahtlusaluseid, l?hedasi, s?pru, isegi Vennesla kolleege, kes olid juhtumi kallal t??tanud. Ikka tulemusteta. Kabinetis oli v?tnud maad vaikus ja St?le Aune n?gi patsiendi n?oilmest, et too on just esitanud k?simuse ja ootab ps?hholoogilt vastust. „Hm,” ?tles Aune, toetas l?ua rusikale ja vaatas mehele otsa. „Mida te ise sellest arvate?” Mehe pilk peegeldas segadust ja hetkeks kartis Aune, et mees oli palunud klaasi vett v?i muud taolist. „Mida ma arvan tema naeratusest? V?i eredast valgusest?” „M?lemast.” „Vahel on mul tunne, et t?druk naeratab sellep?rast, et ma meeldin talle. Teinekord j?lle m?tlen ma, et ta naeratab, sest tahab, et ma teeksin midagi. Aga kui ta enam ei naerata, siis kustub tema silmadest s?ra, ja siis on juba hilja k?sida, sest ta ei r??gi rohkem. Nii et ma arvan, et asi on v?imendis. V?i mis teie arvate?” „Ee ... v?imendis?” „Jah.” Paus. „Ma ju r??kisin. Isa l?litas selle alati v?lja, kui ta minu tuppa tuli, ja ?tles, et ma olen seda plaati nii palju m?nginud, et see on puhas hullumeelsus. Ja siis ma r??kisin, et l?litusnupu k?rval paistis v?ike punane tuli, mis n?rgenes ja kadus. Nagu silm. V?i loojuv p?ike. Ja siis ma m?tlesin, et kaotan t?druku. Sellep?rast j??bki ta unen?o l?pus tummaks. Ta on v?imendi, mis vaibub, kui isa selle v?lja l?litab. Ja siis ei saa ma temaga enam r??kida.” „Te kuulasite plaate ja m?tlesite t?druku peale?” „Jah. Kogu aeg. Kuni sain umbes kuueteistaastaseks. Ja mitte plaa-te. Plaa-ti.” „„Dark Side of the Moon’i”?” „Jah.” „Aga ta ei tahtnud teid?” „Ma ei tea. Arvatavasti mitte. Mitte tookord.” „Hm. Meie aeg on l?bi. Ma annan teile midagi lugeda kuni j?rgmise korrani. Ja ma tahan, et me teeksime sellele unen?oloole uue l?pu. T?druk peab r??kima. Ta peab teile midagi ?tlema. Midagi sellist, mida te tahate, et ta ?tleks. N?iteks, et te meeldite talle. Kas m?tleksite selle peale, enne kui me j?rgmine kord kohtume?” „Olgu.” Patsient t?usis, l?ks v?ttis ise nagist mantli ja sammus ukse poole. Aune j?i kirjutuslaua taha istuma ja vaatas kalendrit, mis arvutiekraanil vastu helendas. See oli juba masendavalt t?is. Ja ta taipas korraga, et tal on patsiendi nimi j?lle peast p?hitud. Ta leidis selle kalendrist. Paul Stavnes. „Kas n?dala p?rast samal ajal, Paul?” „Sobib.” St?le pani aja kirja. Kui ta pilgu t?stis, oli Stavnes juba l?inud. Ta t?usis, v?ttis ajalehe ja l?ks akna alla. Kus kuradi kohas see globaalne soojenemine peaks olema, mida lubati? Ta vaatas ajalehte, aga ei jaksanud korraga, ja viskas selle eemale. Kuude ja n?dalate pikkune ajalehe puurimine oli teda ?ra t??danud. Surnuks pekstud. Erakordsest v?givallast p?hjustatud peavigastused. Erlend Venneslat j??vad leinama abikaasa, laps ja lapselaps. S?brad ja t??kaaslased on ?okis. „Soe ja s?bralik inimene.” – „V?imatu oli teda mitte armastada.” – „Lahke, aus ja salliv, tal ei olnud ?htegi vaenlast.” St?le Aune t?mbas kopsud ?hku t?is. There is no dark side of the moon, not really. Matter of fact, it’s all dark. Ta vaatas telefoni poole. Neil oli tema number. Kuid telefon vaikis. T?pselt nagu t?druk unen?os. 4. PEAT?KK M?rvar?hma juht Gunnar Hagen t?mbas k?ega ?le lauba ja seej?rel ?le juustes avaneva laguuni. Peopessa kogunenud higi p??dis kinni kukalt ?mbritsev tihe atoll. Tema ees istus juurdlusr?hm. Hariliku tapmise korral oleks see koosnenud kaheteistk?mnest inimesest. Aga kolleegi tapmine ei olnud harilik, mist?ttu K2, mis oli viimase toolini h?ivatud, mahutas praegu ?ra oma viisk?mmend inimest. Kui arvata juurde haiguslehel olijad, koosnes r?hm viiek?mne kolmest inimesest. Ja peagi j??b neid veelgi haiguslehele, sest meediasurve annab tunda. Parim, mida selle juhtumi kohta v?is ?elda, oli see, et see oli kokku viinud kaks Norra suurimat m?rvajuurdluskeskust: m?rvar?hma ja kripo. Igasugune rivaalitsemine j?eti k?rvale ja viimaks ometi suudeti ?hendatud j?ul koost??d teha, ilma et p?evakorda kerkiksid muud teemad kui kolleegi tapja leidmine. Esimesed n?dalad olid olnud t?is indu ja teotahet ning pannud Hageni arvama, et asi laheneb kiiresti hoolimata tehniliste j?lgede, tunnistajate, v?imalike motiivide, v?imalike kahtlusaluste ja v?imalike v?i v?imatute niidiotste puudumisest. Sel lihtsal p?hjusel, et tahe oli nii v?imas, v?rk nii tihe ja nende k?sutuses olevad ressursid nii piiramatud. Ja ometi. Hallid, v?sinud n?od vahtisid teda apaatiaga, mis oli viimastel n?dalatel ?ha ilmsemaks muutunud. Ja v?itlusmoraali ei olnud t?stnud ka eelmise p?eva pressikonverents, mis oli oma palvega abi j?rele, tulgu see siis kust tahes, meenutanud n?otult allaandmist. T?na oli veel kaks r?hma liiget haiguslehele j??nud, ja need polnud inimesed, kes pisut tatise nina p?rast p?ssi nurka viskaksid. Lisaks sellele, et Vennesla asi ei liikunud paigast, oli Gusto Hansseni juhtum lahterdatud lahendatust lahendamata juhtumiks p?rast seda, kui Oleg Fauke vabastati ja Chris „Adidas” Reddy seej?rel oma ?lestunnistuse tagasi v?ttis. Nojah, Venneslaga seoses oli ka ?ks positiivne asjaolu, nimelt varjutas politseiniku tapmine narkopoisi Gusto tapmise nii t?ielikult, et press ei olnud iitsatanudki, et ka see asi veel ?hus ripub. Hagen vaatas enda ees k?nepuldil olevat paberit. Seal oli kaks rida. Ainult. Hommikuseks n?upidamiseks vaid kaks rida. Gunnar Hagen k?hatas. „Tere hommikust, armas rahvas. Nagu enamik meist teab, oleme p?rast eilset pressikonverentsi p?ris palju vihjeid saanud. Kokku kaheksak?mmend ?heksa, millest ?ige mitut tasub l?hemalt uurida.” Ta ei pruukinud ?elda seda, mida k?ik niigi teadsid, et p?rast peaaegu kolme kuud on neil m?istus otsas, ?heksak?mmend protsenti vihjetest on t?hi pahn, tavahullud, kes helistavad pidevalt ja ajavad joobnu pl?ma, t??bid, kes tahavad s??di lavastada kellegi, kes nende kallimaga jalga laskis, v?i m?ne naabri, kes j?ttis trepikoja koristamata, naljahambad v?i inimesed, kel on vajadus t?helepanu j?rele v?i lihtsalt kellegagi lobiseda. ?eldes „?ige mitut”, m?tles ta tegelikult nelja. Nelja vihjet. Ja kui ta ?tles „l?hemalt uurida”, siis oli see puhas vale, sest k?ik neli olid l?puni uuritud. Ja viisid just sinna, kus nad praegu olid: eikuhugi. „Meil on t?na suurtsugu k?laline,” ?tles Hagen ja taipas kohe, et keegi v?ib seda m?ista v??riti kui sarkasmi. „Politseiprefekt tahtis tulla ja paar s?na lausuda. Mikael ...” Hagen sulges mapi, t?stis selle ?les ja asetas lauale, nagu sisaldaks see pakki uusi ja huvipakkuvaid dokumente ning mitte ?htainust A4-formaadis lehte, lootis, et tal ?nnestus seda „suurtsugu” mahendada Bellmani eesnime kasutades, ja noogutas mehe poole, kes seisis saali tagaosas ukse k?rval. Noor politseiprefekt n?jatus vastu seina, k?ed risti rinnal, viivitas veidi, kuni k?ik olid j?udnud end tema vaatamiseks ringi keerata, ning rebis end seej?rel j?ulise, n?tke liigutusega seina k?ljest lahti ja astus kiirel, enesekindlal sammul k?nepuldi poole. N?ol kerge muie, nagu m?tleks ta millelegi l?busale, tegi Bellman k?nepuldi juures elegantse kannap??rde, toetus k??narnukkidega puldile, kummardus ette ja vaatas neile otsa, just nagu tahaks r?hutada, et tal pole valmis kirjutatud k?net, ja Hagen m?tles, et n??d peaks Bellman k?ll vastama ootustele, mille tema lavaleastumine on ?les kruvinud. „M?ni teist ehk teab, et ma tegelen m?gironimisega,” ?tles Mikael. „Ja kui ma niisugustel p?evadel nagu t?na ?rkan ja aknast v?lja vaatan – n?htavus on null, lubatakse veel lund ja tugevnevat tuult –, siis m?tlen ma ?he m?e peale, mille otsa ma kavatsen ?hel p?eval ronida.” Bellman tegi pausi ja Hagen t?heldas, et ootamatu sissejuhatus avaldas m?ju: Bellman oli suutnud v?ita nende t?helepanu. V?hemalt esialgu. Aga Hagen teadis, et ?let??tanud juurdlusr?hma kannatus on viimse piiri peal ja nad ei kavatse seda varjata. Bellman on liiga noor, liiga l?hikest aega prefektitoolil istunud ning j?udnud sinna liiga ?lepeakaela, selleks et lubada tal oma kannatust proovile panna. „M?el on juhuslikult sama nimi nagu sellel saalil. Mis on sama nimi, millega m?ned teist on t?histanud Vennesla juhtumi. K2. See on hea nimi. K?rguselt teine m?gi maailmas. The Savage Mountain. Tippu t?usmiseks maailma raskeim. Iga nelja inimese kohta, kellel see on ?nnestunud, tuleb ?ks hukkunu. Meie kavatsesime selle otsa ronida l?unak?ljest, mida kutsutakse ka The Magic Line’iks. Seda on tehtud vaid kahel korral ja ?ldiselt peetakse seda rituaalseks enesetapuks. Kui ilm ja tuul peaksid natukenegi p??rama, oled koos m?ega m?ssitud lumme ja k?lmakraadidesse, mida keegi meist ei suuda ?le elada, igatahes mitte sealse v?iksema hapnikuhulgaga kuupmeetri kohta, kui seda on vee all. Ja kuna tegemist on Himaalajaga, siis teavad k?ik, et ilm ja tuul kohe kindlasti p??ravad.” V?ike paus. „Nii et miks ma peaksin just selle m?e tippu ronima?” Uus paus. Pikem, nagu loodaks ta saada vastust. Endiselt see kerge muie. Paus venis pikaks. Liiga pikaks, m?tles Hagen. Politseinikud ei hooli teatraalsest efektitsemisest. „Sest ...” Bellman koputas s?rmega vastu k?nepuldi lauaplaati, „... sest see on maailma k?ige hullem. Nii f??siliselt kui ka vaimselt. M?kket?usuga ei kaasne hetkegi r??mu, vaid ?ksnes mure, vaev ja hirm, m?ehaigus, hapnikupuudus, erinevad eluohtliku paanika ja veel ohtlikuma apaatsuse seisundid. Ja kui sa tipus oled, pole mahti v?idur??mu nautida, vaid tuleb iga hinna eest t?endeid hankida, et oled t?epoolest tipus k?inud, n?iteks teha paar pilti, ja mitte petta end kujutlusega, et hullem on m??das, mitte vajuda m?nusasse tardumusse, vaid s?ilitada keskendumisv?ime, t?ita oma ?lesandeid s?stemaatiliselt nagu programmeeritud robot, aga samal ajal ei tohi unustada olukorda hinnata. Hindad kogu aeg olukorda. Kuidas on ilm? Millest keha m?rku annab? Kus me oleme? Kui kaua me seal olnud oleme? Kuidas k?ib meeskonnakaaslaste k?si?” Ta astus sammukese k?nepuldist kaugemale. „Sest K2 on t?ies ulatuses m?kket?us ja vastupanu. Isegi alla minnes. M?kket?us ja vastupanu. Ja just sellep?rast tahtsime katset teha.” Saalis valitses vaikus. Hauavaikus. Ei mingit demonstratiivset haigutamist ega tooli all jalgadega sahistamist. Vaat kus sinder, m?tles Hagen, nad on tal peos. „Kaks s?na,” ?tles Bellman. „Mitte kolm, ainult kaks. Vastupidavus ja ?ksmeel. Kavatsesin lisada ka auahnuse, aga see s?na pole kuigi t?htis ega suur nende kahe teise k?rval. V?ite k?sida, et mis m?tet on vastupidavusel ja ?ksmeelel, kui puudub auahne eesm?rk. V?itlus v?itluse p?rast? Au ilma autasuta? Jah, ?tlen ma, v?itlus v?itluse p?rast. Au ilma autasuta. Kui Vennesla juhtumist veel paari aasta p?rast r??gitakse, siis just vastupanu v?tmes. Et see paistis nii v?imatu. Et m?gi oli liiga j?rsk, ilm liiga halb, ?hk liiga h?re. Et k?ik l?ks l?rri. Ja just jutustus vastupanust muudab selle juhtumi m??tiliseks, teeb sellest l?kke??rse pajatuse, mis elab veel kaua. T?pselt nagu enamik maailma m?gironijatest ei j?ua isegi K2 jalamile, v?id sa elup?evad uurija olla, ilma et saaksid milleski seesuguses osaleda. Kas olete m?elnud, et kui see juhtum oleks lahenenud esimeste n?dalate jooksul, siis oleks see juba paari aasta p?rast unustatud. Sest mida ?hist on k?igil legendaarsetel, ajalukku j??nud kriminaalasjadel?” Bellman ootas. Noogutas, nagu oleks saanud vastuse, mida kordas: „Need v?tsid aega. Need kohtasid vastupanu.” Hageni k?rvalt kostis sosin: „Churchill, eat your heart out.” Ta p??ras pead ja n?gi Beate L?nni, kes oli astunud tema k?rvale, irooniline muie n?ol. Hagen noogutas ja vaatas publikut. V?ib-olla vanad trikid, aga m?juvad ikka veel. Seal, kus paari minuti eest paistis mustendav, kustunud tulease, oli Bellmanil ?nnestunud s?ed h??gvele puhuda. Aga Hagen teadis, et tulekeeled kaua ei limpsa, kui tulemused on j?tkuvalt nullis. Kolm minutit hiljem j?udis Bellman oma kihutusk?nega v?iduka l?puni ning lahkus laia naeratuse ja aplausi saatel poodiumilt. Ka Hagen plaksutas kohusetundlikult, samal ajal kui m?tles hirmunult, et peab kohe ise k?nepulti astuma. Et viib k?igi tuju nulli, kui teatab, et r?hm v?hendatakse kolmek?mne viie liikme peale. Bellmani k?sk, aga nad olid kokku leppinud, et ise ta seda ei ?tle. Hagen astus ette, pani mapi k?est, k?hatas ja tegi, nagu lehitseks pabereid. T?stis pilgu. K?hatas taas ning muigas. „Ladies and gentlemen, Elvis has left the building.” Vaikus, ei ?htki turtsatust. „Nii, meil on p?ris palju asju, mis ootavad tegemist. M?ned teist asuvad n??dsest muid ?lesandeid t?itma.” Hauavaikus. Surnud tulease. Kui Mikael Bellman Politseimaja aatriumis liftist v?ljus, silmas ta vilksamisi inimest, kes sisenes k?rvallifti. Oli see Truls? Vaevalt, ta oli p?rast Assajevi juhtumit endiselt t??lt k?rvaldatud. Bellman v?ljus peauksest ja pressis ennast l?bi lumesaju teda ootava autoni. Kui ta oli prefektikabineti enda valdusse v?tnud, selgitati talle, et teoreetiliselt on tema k?sutuses ka autojuht, kellest tema kolm eelk?ijat olid loobunud kartuses, et see v?iks anda valesid signaale, kuna nende amet oli v?idelda k?igis valdkondades k?rbete eest. Bellman ei olnud sellega soostunud ja oli ?elnud otse v?lja, et ei kavatse lasta s??rasel sotsiaaldemokraatlikul v?iklusel oma t??p?evi rikkuda ja hoopis t?htsam on ametiredeli madalamatele pulkadele m?ista anda, et usina t?? ja edutamisega kaasnevad teatud h?ved. Pressi?lem kutsus ta hiljem k?rvale ja pani ette, et kui ajakirjanikud talle sellekohase k?simuse esitavad, peaks ta vastates piirduma t??aja t?hususega ja j?tma h?ved k?rvale. „Raekotta,” ?tles Bellman tagaistmele vajudes. Auto eemaldus t?navaservast, s?itis ?mber Gr?nlandi kiriku ning v?ttis suuna Plaza hotellile ja peapostkontorile, mis Ooperimaja ?mbruse ehitustegevusest hoolimata Oslo pooles vinnas siluetil domineerisid. Aga t?na polnud mingit siluetti, ?ksnes lumi, ja Bellmani peas keerles kolm m?tet, mis omavahel ei haakunud. Sindrima detsember. Sindrima Vennesla juhtum. Ja sindrima Truls Berntsen. Mikael ei olnud Trulsi n?inud ega temaga r??kinud sestsaadik, kui oktoobri algul oma lapsep?lves?bra ja alluva t??lepingu peatama pidi. ?igupoolest oli Mikaelil tunne, nagu oleks ta Trulsi eelmisel n?dalal Grand Hoteli ette pargitud autos n?inud. T??lt k?rvaldamiseni olid Trulsi viinud tema kontole tehtud suured raha?lekanded. Kuna Truls ei saanud – ega tahtnud – neid summasid p?hjendada, siis ei j??nud Mikaelil kui ?lemusel muud ?le. Mikael teadis suurep?raselt, kust raha p?rit on: must t?? – t?endite h?vitamine –, mida Truls oli teinud Rudolf Assajevi narkoj?ugule. Raha oli see idioot oma arvele pannud. Ainus lohutus oli see, et ei raha ega Truls suutnud osutada Mikaeli peale. Ainult kaks inimest kogu maailmas v?isid paljastada Mikaeli koost?? Assajeviga. ?ks neist oli sotsiaaln?unik ja kaasosaline, teine aga lebas Riigihaigla valvatavas tiivas koomas ning oli suremas. Nad s?itsid l?bi Kvadratureni. Bellman imetles v?lutult prostituutide musta naha ning nende juustele ja ?lgadele langenud valeva lume kontrasti. Ta m?rkas, et Assajevist j??nud t?hiku on t?itnud uued uimastim??jad. Truls Berntsen. Kogu lapsep?lve jooksul Manglerudis oli ta Mikaelile j?rgnenud nagu imikala haile. Mikael oma m?istuse, juhiomaduste, k?neosavuse ja v?limusega. Truls „Beavis” Berntsen oma kartmatuse, tugevate rusikate ja lapseliku ustavusega. Mikael leidis s?pru k?ikjalt, kuhu ka ei vaadanud. Truls ei meeldinud kellelegi ja k?ik p??dsid teda v?ltida. Ometi olid just nemad kaks alati koos, Berntsen ja Bellman. Nad h?igati klassis ja hiljem politseikoolis v?lja teineteise j?rel, enne Bellman ja kohe tirinal tema sabas Berntsen. Mikael oli hakanud k?ima Ullaga ja Truls oli endiselt pildil, paar sammu tagapool. Ajapikku hakkas Truls maha j??ma, sest ei eraelus ega t??l ei ilmutanud ta Mikaelile omast ettev?tlikkust. Enamasti oli Trulsi kerge suunata ja tema tegusid kerge ette arvata. Kui Mikael k?skis, siis ta h?ppas. Aga vahel l?ks tema pilk s?ngeks ja siis sai temast inimene, keda Mikael ei tundnud. Nagu tookord, kui Truls politseinuiaga vahialust poisikest t?mitas. V?i seda kripo venda, kes osutus homoks ja p??dis Mikaelile ligi tikkuda. Kolleegid olid selle tunnistajaks, nii et Mikael pidi midagi ette v?tma, et ei j??ks muljet, nagu j?taks ta asja niisama. Nii et ta viis Trulsi mehe poole koju ja meelitas tolle garaa?i, kus Truls teda politseinuiaga t??tlema asus. Algul vaoshoitult, seej?rel aga ?ha raevukamalt, samal ajal kui tema pilk t?mbus j?rjest tumedamaks, kuni paistis, nagu oleks ta ?okis, mustad silmad p?rani lahti, nii et Mikael pidi vahele astuma, et ta meest p?ris ?ra ei tapaks. Loomulikult oli Truls lojaalne. Aga ta oli ka ettearvamatu nagu peru hobune ja see tegi Mikael Bellmani murelikuks. Kui Mikael teatas Trulsile, et personaliosakond on otsustanud tema t??lepingu peatada, kuni selgub tema arvel oleva raha p?ritolu, korrutas Truls ?ksnes, et see on tema oma asi, kehitas ?lgu, nagu ei t?hendaks see midagi, ja l?ks ?ra. Just nagu oleks Truls „Beavis” Berntsenil, kuhu minna, nagu oleks tal v?ljaspool t??d elu. Ja Mikael oli m?rganud tema tumenenud pilku. Nagu oleks l?itnud s??ten??ri ja n?inud, kuidas leek jookseb musta kaevandusavani, kuid k?makat ei j?rgne. Kas asi on selles, et s??ten??r on liiga pikk, v?i on see kustunud, ei ole teada, nii j??b ?le ainult oodata, ?leni pingul, sest miski ?tleb, et mida kauem aega l?heb, seda hullem k?rgatus k?ib. Auto keeras raekoja taha. Mikael astus v?lja ja suundus trepist ?les sissep??su poole. V?ideti, et see on tegelik paraaduks, nagu arhitektid Arneberg ja Poulsson selle kunagi 1920. aastatel olid kavandanud, et joonised l?ksid kogemata k?iku valepidi. Ja kui viga neljak?mnendate aastate l?pul avastati, oli ehitus nii kaugel, et asi m?tsiti kinni ja tehti, nagu poleks midagi lahti, lootuses, et need, kes Oslofjordi pidi Norra pealinna purjetavad, ei saa aru, et nende pilgule avaneb k??giuks. Itaalia kingade nahktallad plaksusid pehmelt kivip?randal, kui Mikael Bellman marssis valvelauda, kus leti taga seisev naine ta s?rava naeratusega vastu v?ttis: „Tervist, h?rra politseiprefekt. Teid oodatakse. K?mnes korrus, koridori l?pus, vasakut k?tt.” Teel ?les uuris Bellman ennast liftipeeglist. Ja m?tles, et just seda ta on – teel ?les. Hoolimata sellest tapmisloost. Ta kohendas siidlipsu, mille Ulla talle Barcelonast oli ostnud. Topelt Windsori s?lm. Ta oli ?petanud Trulsi lipsus?lme siduma, kui nad keskkoolis k?isid. Aga ainult lihtsat, ?hekordset. Koridori l?pus oli uks paokil. Mikael l?kkas selle lahti. Kabinet oli lage. Kirjutuslaud kraamitud, riiulid t?hjad ja tapeedil mahav?etud piltidest heledad laigud. Naine istus ?hel aknalaual. Tema n?gu oli tavap?raselt n?gus, seesugune, mille kohta naised ?tlevad enamasti „p?ris kena”, kuid seal ei olnud armsust ega veetlust, blondid nukujuuksed olid aga keeratud koomilistesse spiraallokkidesse. Ta oli pikk ja atleetlik, laiade ?lgade ja puusadega, mis olid k?esoleval juhul pressitud pingul nahkseelikusse. Jalg oli ?le p?lve. Tema n?o mehelikkus, mida r?hutasid silmatorkav kullinina ning sinised ja k?lmad hundisilmad, milles kiiskas enesekindlalt v?ljakutsuv ja kelmikas pilk, olid pannud Bellmani paari kiiret oletust tegema, kui ta naist esimest korda n?gi. Et Isabelle Sk?yen on algatusv?imeline ja riskialdis cougar. „Pane uks lukku,” ?tles naine. Mikael ei olnud eksinud. Ta sulges enda j?rel ukse ja keeras v?tit. L?ks ?he akna alla. Raekoda k?rgus Oslo nelja-viiekorruseliste majade tagasihoidliku hoonestuse kohal. Teisel pool raekoja platsi troonis seitsmesajaaastane Akershusi kindlus oma k?rgetel vallidel, kus vanad s?jas kannatanud suurt?kid olid suunatud fjordile, mis paistis kananahal, l?disedes j??k?lmades tuuleiilides. Lumesadu oli lakanud ja sinkjashalli taeva all k?mbles linn sinakasvalges valguses. Nagu laip, m?tles Bellman. Isabelle h??l kajas paljastelt seintelt vastu: „Noh, kallis. Kuidas sulle vaatepilt meeldib?” „Vapustav. Kui ma ?igesti m?letan, oli eelmise sotsiaaln?uniku kabinet v?iksem ja kusagil allpool.” „Mitte too vaade,” ?tles naine. „See.” Mikael keeras n?o naise poole. Oslo vastne sotsiaalteenuste ja narkotalituse linnan?unik oli jalad harki ajanud. Alusp?ksid olid tema k?rval aknalaual. Isabelle oli korduvalt ?elnud, et pole iial m?istnud raseeritud tussi v?lu, aga Mikael m?tles sellesse padrikusse vahtides, et peaks ometi leiduma mingi kompromiss, ja kordas pominal vaate iseloomustust. Lihtsalt vapustav. Kontsad laksatasid parketile ja naine astus Mikaeli juurde. P?hkis tema pintsakurev??rilt n?htamatu tolmuk?beme. Ka ilma tikkkontsadeta oli ta Mikaelist terve sentimeetri pikem, aga n??d lausa k?rgus tema kohal. Mikaeli see ei heidutanud. Vastupidi, naise f??siline suurus ja domineeriv isiksus oli talle paras proovikivi. Mehena n?udis see temalt hoopis enam kui v?ike ja sale Ulla oma leebe leplikkusega. „Minu meelest on p?ris ?iglane, et sina mu kabineti sisse ?nnistad. Ilma sinu ... koost??valmiduseta ei oleks ma seda t??d saanud.” „Ja vastupidi,” ?tles Mikael Bellman. Ta t?mbas ninaga naise l?hna?li l?hna. See oli tuttav. See oli ... sama kui Ullal? Tom Fordi l?hna?li, mis selle nimi oligi? Black Orchid. Mida ta pidi Ullale ostma Pariisist v?i Londonist, sest Norrast oli seda v?imatu hankida. Kokkusattumus tundus ebausutav. Ta n?gi naise silmis naeru, kui too tema jahmatust m?rkas. Ta p?imis k?ed Mikaeli kukla taga kokku ja kallutas pea naerdes taha. „Anna andeks, ma lihtsalt ei suutnud vastu panna.” Kurat v?taks, muidugi, p?rast uue maja soolaleivapidu oli Ulla kurtnud, et tema l?hna?lipudel on kadunud, et m?ni Mikaeli prominentne k?laline on selle sisse vehkinud. Mikael oli ?sna veendunud, et see oli ?ks kohalik Manglerudist, nimelt Truls Berntsen. Mikaelile polnud teadmata, et Truls on juba noorusaastatest peale Ullasse lootusetult armunud. M?istagi ei olnud ta seda iial maininud ei naisele ega Trulsile. Ka mitte l?hna?lipudeli asja. Sest parem, kui Truls vehkis sisse Ulla l?hna?li ja mitte alusp?ksid. „Kas sa ei ole m?elnud, et see v?ibki olla sinu h?da,” ?tles Mikael. „Et sa ei suuda vastu panna.” Naine kudrutas naerda. Sulges silmad. Tema pikad ja tugevad s?rmed lasid ?ksteisest Mikaeli kukla taga lahti, liikusid tema pihale ning pugesid p?ksirihma alla. Ta vaatas meest, pilgus kerge pettumus. „Mis lahti, sokuke?” „Arstid ?tlevad, et ta ei sure,” ?tles Mikael. „Ja viimane uudis on see, et ta avaldab m?rke, nagu hakkaks koomast v?lja tulema.” „Kuidas? Kas ta liigutab?” „Ei, aga EEG n?itab muutusi ja nad on alustanud neurof?sioloogilisi uuringuid.” „Mis siis?” Naise huuled olid Mikaeli omade vastas. „Kas sa kardad teda?” „Ma ei karda mitte teda, vaid seda, mida ta v?ib r??kida. Meist.” „Miks ta peaks midagi nii rumalat tegema? Ta on ?ksi, tal ei ole sellest midagi v?ita.” „?tleme nii, kullake,” lausus Mikael ja l?kkas Isabelle k?e eemale. „M?te sellest, et on olemas keegi, kes v?iks tunnistada, et oma isikliku karj??ri edendamiseks tegime nii mina kui ka sina koost??d uimastim??jaga ...” „Kuule,” ?tles Isabelle. „Me ei teinud muud, kui sekkusime tasa ja targu ega lasknud turuj?ududel omap?i peremehetseda. See on hea ja j?releproovitud t??erakonnapoliitika, kullake. Me v?imaldasime Assajevil saada uimastim??gi monopoli ja v?tsime kinni k?ik teised narkoparunid, sest Assajevi kraamiga oli v?hem ?ledoose. K?ik muu oleks olnud halb narkopoliitika.” Mikaelil tikkus naeratus n?ole. „Ma n?en, et sa oled k?inud v?itluskursustel oma k?neoskusi t?iendamas.” „Kas vahetaks teemat, kullake?” Naine v?ttis ta lipsust ?rnalt kinni. „Kas sa saad aru, mida kohus sellest arvaks? Et mina sain politseiprefekti ja sina sotsiaaln?uniku ametisse ainult seet?ttu, et n?is, nagu oleksime meie ainuisikuliselt l??nud Oslo t?navatel platsi puhtaks ja v?hendanud surmajuhtumeid. Kuigi me tegelikult lasime Assajevil h?vitada asit?endeid, tappa konkurendid ja m??a sellist kraami, mis on heroiinist neli korda kangem ja s?ltuvust tekitavam.” „Mmm. Mul l?heb t?itsa m?rjaks, kui sa niimoodi r??gid ...” Naine t?mbas ta enda ligi. Tema keel oli mehe suus ja Mikael kuulis tema sukkade sahinat, kui ta oma reit vastu mehe oma h??rus. Ta t?mbas Mikaeli endaga kaasa, kui taarudes kirjutuslaua poole taganes. „Kui ta haiglas ?rkab ja lobisema kukub ...” „Pea suu, ma ei kutsunud sind siia selleks, et padrata.” Naise s?rmed tegutsesid Mikaeli rihmapandla kallal. „Me peame ?he probleemi lahendama, Isabelle.” „Ma saan sellest aru, aga n??d, kus sa oled politseiprefekt, oled sa sattunud prioriteetide nimekirja, kullake. Ja just praegu on raekoja prioriteet see.” Mikaelil ?nnestus tema k?si peatada. Naine ohkas. „No olgu. Lase kuulda, mis sa v?lja m?tlesid?” „Et teda tuleb ?hvardada. Usutavalt.” „Miks ?hvardada, miks mitte ?hekorraga otsa peale teha?” Mikael pahvatas naerma. Kuni taipas, et naine m?tleb seda t?siselt. Ja et ta polnud isegi j?relem?tlemisaega vajanud. „Sest ...” H??l kindel, vaatas Mikael naisele silma. P??dis olla seesama suver??nne Mikael Bellman, kes ta oli olnud pool tundi tagasi, kui ta uurimisr?hma ees seisis. P??dis leida vastust. Aga naine j?udis temast ette. „Sest sa ei julge. Vaatame, kas leiame kollastelt lehek?lgedelt „Aktiivse surmaabi”? Sina annad korralduse politseivalve maha v?tta, vahendite v??rkasutus ja nii edasi ja nii edasi, ja seej?rel tuleb patsiendile kollastelt lehek?lgedelt ootamatu k?laline. Ootamatu temale. V?i ei, muide, sa v?id ju saata varju. Beavise. Truls Berntseni. Ta teeb raha eest k?ike, kas pole?” Mikael raputas kahtlevalt pead. „Esiteks on valve m??ranud m?rvar?hma juht Gunnar Hagen. Kui patsient tapetakse kohe p?rast seda, kui ma Hageni korraldusest ?le astun, n?itaks see mind halvas valguses, kui nii v?ib ?elda. Teiseks pole meil tapmist vaja.” „Pane mu s?nu h?sti t?hele, kullake. ?kski poliitik pole oma n?uandjast parem. Sellep?rast on tippu j?udmise eelduseks see, et ?mbritsed end alati inimestega, kes on sinust targemad. Ja ma olen hakanud kahtlema, kas sa oled ikka minust targem, Mikael. Sest esiteks ei suuda sa seda politseinikutapjat kinni p??da. Ja siis ei tea sa, kuidas lahendada lihtsat probleemi koomas mehega. Nii et kui sa mind n??d keppida ka ei taha, pean ma endalt k?sima: „Milleks mulle see mees?” Kas sa oskad mulle vastata?” „Isabelle ...” „Ma v?tan seda kui eitust. Nii et pane t?hele, me teeme nii ...” Mikael pidi tahtmatult naist imetlema. Jahe, vaoshoitud professionaalsus, kuid samas ka riskialdis, etteaimamatu, mis pani kolleegid kohkunult eemale t?mbuma. M?ned pidasid teda otsekui peruks hobuseks, aga nad ei olnud taibanud, et ebakindluse tekitamine oli osa Isabelle Sk?yeni m?ngust. Ta oli seda t??pi inimene, kes j?udis l?hikese ajaga kaugemale ja k?rgemale kui k?ik teised. Ja kes – kui see juhtuks – kukuks ka k?rgemalt ja valusamalt. Asi polnud selles, nagu poleks Mikael Bellman ennast Isabelle Sk?yenis ?ra tundnud, kuid naine oli tema ??rmuslik v?ljaanne. Ja imelikul kombel ei t?mmanud ta Mikaeli kaasa, vaid tegi ta hoopis ettevaatlikumaks. „Esialgu ei ole patsient veel ?rganud, nii et me ei v?ta midagi ette,” ?tles Isabelle. „Ma tunnen Enebakkis ?hte anesteesia?de. V?ga kahtlane kuju. Ta hangib mulle tablette, mida mina kui poliitik ei saa ju minna t?navalt ostma. Raha eest on ta – nagu Beavis – peaaegu k?igeks valmis. Ja ka seksi eest. Mis sellesse puutub ...” Ta oli istunud kirjutuslaua servale, kergitanud ennast, ajanud jalad laiali ja t?mmanud ?he ropsuga mehe p?ksin??bid lahti. Mikael haaras tal k?vasti randmetest kinni: „Isabelle, ootame kolmap?evani Grandis.” „?rme ootame kolmap?evani Grandis.” „Siiski, mina h??letan selle poolt.” „Ah nii?” ?tles naine, kiskus k?ed vabaks ja avas mehe p?ksiaugu. Heitis pilgu. Ja lausus kurguh??lselt: „H??ltelugemine n?itab kaks ?he vastu, kullake.” 5. PEAT?KK Saabus pimedus, temperatuur langes ja kahvatu kuu paistis Stian Barelli lastetoa aknast sisse, kui ta alt elutoast ema h??lt kuulis. „Sinule, Stian!” Ta oli kuulnud, kuidas nende lauatelefon helises, ja lootnud, et see pole temale. Ta pani Wii-m?ngu puldi k?est. Ta oli kaksteist under par ja kolm auku oli j??nud m?ngida ja teiste s?nadega oli tal megahea seis, et Masters’iks kvalifitseeruda. Ta m?ngis Rick Fowlerina, kuna tema oli ainus m?ngija Tiger Woodsi Masters’is, kes oli lahe ja umbes Stiani-vanune, kahek?mne ?he aastane. Ja neile m?lemale meeldis Eminem ja Rise Against ja oran?ide riietega k?ia. Rick Fowleril oli muidugi raha oma korteri jaoks, aga Stian elas ikka veel lapsep?lvekodus. Aga see on ajutine, kuni ta saab selle Alaska ?likooli scholarship’i. K?ik Norra half decent m?esuusatajad said sinna sisse juunioride NM-i tulemuste p?hjal v?i kuidagi nii. H?da oli muidugi selles, et seni polnud neist ?hestki seal paremat m?esuusatajat saanud, aga mis siis? Naised, vein ja suusad. Kas v?iks olla midagi paremat? Ehk teeks isegi m?ne eksami, kui aega j??b. L?putunnistus annaks talle m?ne kobeda t??. Raha omaette korteriks. Elu, mis oleks etem kui see praegune: magada liiga l?hikeses voodis Bode Milleri ja Aksel Lund Svindali piltide all, s??a ema kotlette ja t?ita isa korraldusi, treenida ninatarku tattninasid, kel on oma lumepimedate vanemate arvates Aamodti v?i Kjusi anne. Valvata Tryvannskleiva suusat?stukit niisuguse tunnitasu eest, mida nad, kurat k?ll, poleks s?andanud India lapst??listele ka pakkuda. Ja sellep?rast teadis Stian, et helistaja on m?esuusaklubi esimees. Tema oli Stiani teada ainus, kes v?ltis mobiilile helistamist, sest need k?ned olid pisut kallimad, ja sundis inimesi seet?ttu trepist alla tormama neis kiviaja koobastes, kus lauatelefon veel alles oli. Stian v?ttis telefonitoru, mille ema talle ulatas. „Jah?” „Tere, Stian, siin on Bakken.” Bakken t?hendas m?ge ja oli ka p?riselt tema nimi. „Mulle helistati, et Kleiva t?stuk k?ib.” „Praegu?” imestas Stian ja vaatas kella. Veerand kaksteist. Kinnipanekuaeg oli kell ?heksa. „Kas saad pilgu peale visata, et mis toimub?” „Praegu?” „Kui sa muidugi liiga h?ivatud ei ole.” Stian ignoreeris esimehe iroonilist tooni. Ta teadis, et tal oli olnud kaks pettumusrikast hooaega ja et esimehe arvates polnud selles s??di andepuudus, vaid liigne vaba aeg, mida Stian iga hinna eest p??dis t?ita laisklemise, lodevuse ja ?le?ldise seanahavedamisega. „Mul ei ole autot,” vastas Stian. „Sa v?id v?tta minu oma,” ?tles ema kiiresti. Ta ei olnud telefoni juurest eemaldunud, vaid seisis Stiani k?rval, k?ed risti rinnal. „Sorry, Stian, aga ma kuulsin,” ?tles esimees kuivalt. „Kindlasti on need Hemingi lumelaudurid, kes nalja p?rast sisse murdsid.” Stianil l?ks k?mme minutit, et m??da k??nulist teed ?les Tryvannst?rnet’ juurde s?ita. Teletorn seisis nagu 118-meetrine oda, mis oli Loode-Oslos oosiharja puuritud. Ta j?ttis auto lummetuisanud parklasse ja m?rkas, et seal on veel ?ks auto, punane Golf. Ta v?ttis katuseboksist suusad, pani need alla ja l?kkas end peahoonest m??da ja m?kke, kus peat?stuk Tryvann Ekspress suusakeskuse tippu t?histas. Sealt ?lalt paistis j?rv ja v?iksem Kleiva t?stuk, mis pulgaga ?les vedas. Ehkki kuu paistis, oli liiga pime, et n?ha, kas T-kujulised istmetega kangid liiguvad, kuid ta kuulis. Kuulis alt kostvat masinav?rgi undamist. Ja kui ta m?est alla liugles, v?ttes pikki laisku kaari, rabas teda korraga, kui imelikult vaikne on ??sel m?gedes. N?is, nagu kajaks m?en?lv esimesel sulgemisj?rgsel tunnil ikka veel laste kilgetest, t?drukute teeseldud hirmukiljatustest, terasservade kolksudest vastu k?vakstrambitud lund ja j??d ning poiste testosterooni pritsivatest h??etest, mis n?udsid t?helepanu. Ka siis, kui pro?ektorid olid kustutatud, oleks valgus justkui m?neks ajaks huumama j??nud. Kuid seej?rel muutus j?rk-j?rgult vaiksemaks. Ja pimedamaks. Ja veelgi vaiksemaks. Kuni vaikus k?ik maastikulohud t?itis ning pimedus metsast v?lja roomas. Ja siis tekkis tunne, nagu muutuks Tryvann hoopis teiseks paigaks, mis ka Stianile, kes tundis m?ge nagu oma viit s?rme, paistis nii v??ras, et samah?sti v?inuks ta olla m?nel teisel planeedil. K?lmal, pimedal ja asustamata planeedil. Valguse puudusel pidi ta s?itma, meeled ?rkvel, ja p??dma ette aimata, kuidas lumine maastik suuskade all laugleb ja lookleb. Aga see oligi tema anne, mist?ttu tal tuli s?it k?ige paremini v?lja just siis, kui n?htavus oli halb, lund sadas, udutas v?i paistis ere p?ike: ta pigem tundis kui n?gi, tal oli seesugune selgen?gelikkus, mis on antud vaid ?ksikutele suusatajatele, teistele – enamikule – aga mitte. Ta laskus hellitlevalt ja aeglaselt, et naudingut pikendada. Siis oligi ta all ja keeras sahinal t?stukiputka ette. Uks oli lahti murtud. Lumel paistsid puupilpad ja ukseava haigutas mustalt vastu. Ja alles sel hetkel turgatas Stianile p?he, et ta on ?ksi. Et on s?da?? ja ta viibib inimt?hjas paigas, kus just on pandud toime kuritegu. T?en?oliselt vaid ?leannetus, aga ikkagi. Ta ei teadnud ju p?ris kindlalt. Kas see on ikka ?leannetus. Kas ta on ikka ?ksi. „Halloo!” h??dis Stian ?le mootorim?rina ja T-konksude kolksumise, mis tulid ja l?ksid tema pea kohal vaikselt piniseva terastrossi otsas. Ja kahetses sedamaid. Kaja vastas m?ek?ljelt, h??les tema hirmu kaik. Sest tal oli hirm. Sest m?te ei peatunud „kuriteo” ja „?ksi” juures, vaid laskis otsejoones edasi. Vana loo juurde. P?evavalgel ta sellele ei m?elnud, aga vahel, kui ta siin ?htuses vahetuses oli ja peaaegu k?ik suusatajad lahkunud olid, tuli k?ll ette, et lugu koos pimedusega metsast ligemale roomas. See oli juhtunud v?ljaspool suusahooaega, ?hel lumetul talve??l ?heksak?mnendate aastate l?pul. T?druk oli n?htavasti s?dalinnas uimastatud ja siia m?kke toodud. K?eraudade ja kapuutsiga. Toimetatud parklast siia alla, kus uks oli lahti murtud, ja siin putkas oli ta v?gistatud. Stian oli kuulnud, et viieteistaastane t?druk oli olnud nii v?ike ja kleenuke, et kui ta oli teadvusetu, v?is v?gistaja, v?i oli neid mitu, ta parklast kerge vaevaga s?les kohale kanda. V?is ju loota, et ta oli kogu aeg teadvusetu. Aga Stian oli ka kuulnud, et t?druk olevat kahe j?meda naelaga ?lgupidi, abaluude alt seina k?lge l??dud, nii et mees, v?i oli neid mitu, sai teda v?gistada p?sti seistes, minimaalselt vastu seinu, p?randat ja t?drukut puutudes. Et sellep?rast ei olnudki politsei leidnud DNA-d, s?rmej?lgi ega riidekiude. Aga mine tea, kas see oli t?si. V?hemalt see oli k?ll t?si, et nad olid t?druku j??nuseid kolmest kohast leidnud. Tryvanni p?hjast leidsid nad ?lakeha ja pea. Wyllerl?ypa alt metsast ?he poole alakeha. Aurtjerni kaldalt teise poole. Ja kuna viimased osad leiti teineteisest nii kaugelt ja v?rreldes selle kohaga, kus t?druk v?gistati, vastassuundadest, oli politseil teooria, et kurjategijaid oli kaks. Aga muud peale teooriate neil ei olnudki. Kurjategijatest mehi – kui need ikka olid mehed, sest polnud spermat, mis seda kinnitanuks – ei leitudki. Aga esimees ja teised naljahambad r??kisid meelsasti noortele klubiliikmetele, kes j?id Tryvannis esimest korda ?htuvalvesse, et rahvas r??gib, et vaiksetel ??del on suusakuurist h??li kuulda. Karjeid, mis peaaegu summutavad selle teise h??le. Naelte seina l??mise kolksud. Stian vabastas saapad sidemete k?ljest ja l?ks ukse poole. N?tkutas p?lvi, pingutas s??relihaseid ja p??dis marutavast pulsist mitte v?lja teha. Tont v?taks, mida ta n?ha kardab? Verd ja l?ga? Kummitusi? Ta pistis k?e uksest sisse, leidis l?liti ja keeras seda. Vahtis valgustatud ruumi. V?rvimata m?nnipuust seinal rippus naela otsas t?druk. Ta oli peaaegu alasti, niinimetatud strateegilisi osi p?ikesepruunil kehal katsid vaid kollased bikiinid. Kuu oli detsember ja kalender p?rit m??dunud aastast. T?tt-?elda oli Stian ?hel v?ga vaiksel ?htul m?ne n?dala eest selle pildi ees masturbeerinud. T?druk oli k?llalt seksikas, aga k?ige enam ajasid Stianit kihevile t?drukud, kes sealtsamast akna tagant suusat?stuki ja putka vahelt m??da tuhisesid. Et siin ta istub, juurikas pihus, neist k?igest poole meetri kaugusel. Eriti need t?drukud, kes ?ksi t?stukile l?ksid, j?iga kangi vilunud liigutusega jalge vahele pistsid ja reied kokku pigistasid. Kang ajas tuharad urvi. Seljad kaardusid, kui kangi ja trossi ?hendav pikaksveninud vedru kokku t?mbus ja nad n?ksuga tema juurest minema, silme alt ?ra, t?stukitrassi pidi m?kke sikutas. Stian astus putkasse. Polnud kahtlust, et seal oli sees k?idud. Suusat?stuki l?liti oli katki murtud. Selle kaks poolt vedelesid p?randal, nii et ainult l?liti metallots juhtpaneelist v?lja ulatus. Ta v?ttis k?lma jublaka p?idla ja nimetiss?rme vahele ning p??dis seda keerata, aga s?rmed libisesid maha. Ta l?ks nurka v?ikese elektrikilbi juurde. Selle metalluks oli lukus ja v?ti, mis tavaliselt sealsamas k?rval seinal n??ri otsas rippus, oli kadunud. Imelik. Ta l?ks tagasi juhtpaneeli juurde. P??dis pro?ektorite ja muusika l?liti plastkorpust maha kiskuda, aga m?istis, et l?hub ka need ?ra, sest need olid kas kinni liimitud v?i needitud. Tal oli vaja midagi, millega metalljublakast kinni saada, n?iteks tange. Kui ta akna ees oleva laua sahtli lahti t?mbas, tekkis tal mingi eelaimus. Samasugune eelaimus nagu pimesi suusatades. Ta pigem tundis kui n?gi, et keegi seisab v?ljas ja vaatab sisse. Ta t?stis pilgu. Ja vaatas n?kku kellelegi, kes talle suurte p?rani silmadega otsa j?llitas. Tema oma n?gu, tema oma kabuhirmul silmad akna topeltpeegeldusel. Stian hingas kergendatult. Pagan, on ta alles j?nesp?ks. Aga siis, kui s?da j?lle l??ma hakkas ja pilk tagasi sahtlisse vupsas, oleks silm nagu registreerinud ?ues mingi liikumise, mingi n?o, mis peegelpildilt eemaldus ning suure hooga paremale ja pildilt v?lja kadus. Ta t?stis j?lle ruttu pilgu. Endiselt oli seal vaid tema peegelpilt. Aga mitte kahekordne nagu hetk tagasi. V?i oli? Ta oli alati olnud elava kujutlusv?imega. Nii ?tlesid talle ka Marius ja Kjella, kui ta tunnistas, et v?gistatud t?drukule m?tlemine ajab talle kihu peale. Muidugi mitte sellep?rast, et ta v?gistati ja tapeti. V?i, nojah, sellele v?gistamisele ... ta m?tles k?ll, tunnistas ta neile. Aga eelk?ige sellep?rast, et t?druk oli ilus, pisike ja ilus. Ja et ta oli sealsamas putkas alasti, riist jalgevahes, see ... jah, see m?te pani ta ihast p?lema. Marius oli ?elnud, et ta on „jumalast haige” ja Kjella, see igavene t?bras, latras loomulikult k?ik edasi, ja kui lugu Stianile ringiga tagasi j?udis, k?las see juba nii, et Stian oleks t?druku tookord ise hea meelega v?gistanud. Kena s?ber k?ll, m?tles Stian sahtlis sobrades. T?stukipilet, pitsat, templipadi, pastakad, teip, k??rid, puss, kviitungiplokk, kruvid, mutrid. No v?taks pagan! Ta asus j?rgmise sahtli kallale. Ei tange ega v?tmeid. Ja talle turgatas p?he, et tuleks lihtsalt otsida ?les h?dapiduriga kang, mille nad putka ette lumme torkasid, nii et kui midagi juhtus, sai valvemees t?stuki kiirelt peatada, kui kangil punast nuppu vajutas. Ja juhtus pidevalt: lapsed said t?stukiga vastu pead, algajad lendasid n?ksatuse peale selili, ent klammerdusid pulga k?lge ja lohisesid trassi pidi ?les. V?i mingid kekutavad idioodid, kes, kang p?lve?ndlas, kallutasid end k?ljele ja urineerisid ?lalt alla metsaserva. Ta otsis kapid l?bi. Kangi oleks pidanud olema lihtne leida, see oli oma meeter pikk, metallist, s?rgkangi moodi ja terava otsaga, nii et seda sai pista l?bi j??kooriku v?i k?vakstambitud lumme. Stian l?kkas k?rvale mahaunustatud labakindad, m?tsid ja slaalomiprillid. J?rgmine kapp, tulekustuti. P?randapesupang ja lapid. Esmaabitarbed. Taskulamp. Aga kangi ei kuskil. Mis siis, kui nad unustasid kangi v?lja, kui ?htul kinni panid? Ta v?ttis taskulambi kaasa, l?ks v?lja ja tegi tiiru ?mber putka. Ka seal ei paistnud kangi. Kurat, kas keegi v?is selle varastada? Ja j?ttis t?stukipiletid v?tmata? Stianile n?is, et ta kuulis midagi, ja ta vaatas metsaserva poole. N?itas puude vahele valgust. M?ni lind? V?i orav? Vahel sattus sinna isegi p?der, aga too ei vaevunuks end peitma. Kui ta ainult selle kuradi t?stuki seisma saaks j?tta, siis kuuleks paremini. Stian l?ks putkasse tagasi ja m?rkas, et sees meeldib talle rohkem. Ta korjas p?randalt ?les m?lemad plastl?liti pooled, p??dis need metalljublaka ?mber kokku litsuda ja keerata, kuid need ei p?sinud paigal. Ta vaatas kella. Varsti kesk??. Ta oleks tahtnud enne magamaheitmist veel Augusta golfiraja l?petada. Ta m?tles, kas ei peaks esimehele helistama. Kurat, muud poleks vaja kui seda pagana metalljublakat pool p??ret keerata! Tema pea n?ksatas p?sti ja s?da seisatas. See toimus nii kiiresti, et ta polnud kindel, kas ta ikka n?gi seda. Oli see, mis ta oli, aga p?der see k?ll ei olnud. Stian otsis mobiiliekraanilt esimehe nime, aga s?rmed v?risesid nii, et ta vajutas mitu korda valesti, enne kui pihta sai. „Jah?” „Stian siin. Keegi on putkasse sisse murdnud ja l?liti katki teinud ja kang on kadunud. Ma ei saa seda v?lja l?litada.” „Elektrikilbi ...” „Lukus ja v?ti on l?inud.” Ta kuulis, kuidas esimees vaikselt kirus. Ja ohkas siis rahulolematult. „Oota seal, ma tulen.” „V?ta kaasa tangid v?i midagi.” „Tangid v?i midagi,” kordas esimees, p??dmatagi oma p?lgust varjata. Stian oli juba ammu aru saanud, et esimehe lugupidamine s?ltus alati sellest, kui head su tulemused on. Ta pistis telefoni taskusse. Vahtis ?uepimedusse. Ja talle turgatas p?he, et kui putkas tuli p?leb, v?idakse teda n?ha, ilma et tema kedagi n?eks. Ta t?usis, t?mbas ukse k?vasti kinni ja kustutas tule. Ootas. Kangid, mis t?hjade istmetega m?est alla tema poole liikusid, tundusid kiirendavat, kui m?e all p??rde tegid ja ?lesm?ge suundusid. Stian pilgutas silmi. Miks ta selle peale varem ei tulnud? Ta keeras juhtpaneelil k?iki l?liteid. Ja samal hetkel, kui pro?ektorid m?el s?ttisid, kaikus valjuh??lditest Jay-Z „Empire State of Mind” ning ujutas ?le kogu oru. Nii, kohe oli palju kodusem olla. Ta trummeldas s?rmedega laual ja vaatas uuesti metallijublakat. Selle otsas oli auk. Ta t?usis, v?ttis elektrikilbi k?rvalt n??ri, pani selle kahekorra ja pistis l?bi augu. M?ssis selle veel korra ?mber jublaka ja t?mbas tasakesi. Nii v?ib see ?nnestuda k?ll. Ta t?mbas veidi k?vemini. N??r pidas vastu. Pisut veel k?vemini. Jublakas liikus. Ta rapsas t?iest j?ust. Suusat?stuki m?rin h??bus pikaldase oigega, mis l?ppes kiunatusega. „There, motherfucker!” h??atas Stian. Ta kummardus telefoni kohale, et helistada esimehele ja teatada, et ?lesanne on t?idetud. Siis tuli ta selle peale, et esimehele vaevalt meeldiks, et ta ??sel valjuh??lditest t?iel v?imsusel r?ppi laseb, ja ta keeras muusika kinni. Kuulas, kuidas telefon kutsub, see oli k?ik, mida ta kuulis, sest korraga oli j??nud nii vaikseks. Vasta juba! Ja siis oli see j?lle seal. Tunne. Tunne, et seal on keegi. Et keegi vaatab teda. Stian Barelli t?stis aeglaselt pilgu. Ja tundis, kuidas j?ine k?lm levib kuklast alla, nagu oleks ta kivikamakaks j??tunud, nagu vahiks ta n?kku Medusale. Aga see ei olnud Medusa. See oli pika musta nahkmantliga mees. Tal olid hullumeelse p?rani silmad, vampiiri p?rani l?uad ja kummaski suunurgas verenire. Ja paistis, nagu h?ljuks ta ?hus. „Jaa? Halloo? Stian? Oled sa seal? Stian?” Aga Stian ei vastanud. Ta oli t?usnud p?sti, paisanud tooli pikali, taganenud ja pressinud selja vastu seina, kus rebis naela otsast preili detsembri, nii et see p?randale kukkus. Ta oli h?dapidurikangi ?les leidnud. See vahtis v?lja mehe l?ugade vahelt, kes rippus ?he t?stukiankru k?ljes. „Nii et teda k?iati muudkui ringiratast?” k?sis Gunnar Hagen, laskis pea viltu ja uuris nende ees k?lkuvat laipa. Kehakuju oli kuidagi imelik, nagu vahanukul, mis hakkab ?les sulama ja venib juba maa poole. „Nii see poiss meile r??kis, jah,” vastas Beate L?nn, trampis jalgadega lumes ja vaatas ?les valgustatud t?stukitrassi poole, kus tema valges kombinesoonis kolleegid lumega peaaegu ?hte sulasid. „J?lgi leiate?” k?sis ?ksuse juht sellise h??lega, et ta teab juba niigi vastust. „Hulgaliselt,” vastas Beate. „Verepritsmeid jagub nelisada meetrit ?les t?stukiraja tippu ja nelisada meetrit alla tagasi.” „Ma m?tlen j?lgi, mis n?itaksid midagi muud kui ilmselget.” „Jalaj?ljed lumes l?ikavad parklast joonelt alla ja siia,” ?tles Beate. „Tallamuster klapib ohvri kingadega.” „Ta tuli siia kingadega?” „Jah. Ja ta tuli ?ksi, sest on ainult tema j?ljed. Parklas seisab ?ks punane Golf ja me kontrollime praegu, kellele see kuulub.” „Kurjategijast mitte ?htki j?lge?” „Mis sa kostad, Bj?rn?” k?sis Beate ja p??rdus Holmi poole, kes neile parajasti l?henes, k?es rull politsei t?kkelinti. „Viil mette,” ?tles ta hingeldades. „Muid jalaj?lgi es ole. Aga mudugi ?? ulk suusaj?lgesi. N?htavaid s?rmej?lgesi, hiukseid vai r?ivast viil es ole. ?kitsi leiame midagi hambaorgi mant.” Bj?rn Holm nookas peaga kangi poole, mis laiba suust v?lja paistis. „Mudu v?ime ju loota, et kohtumeditsiin midagi leiab.” Gunnar Hagen l?dises oma mantlis. „Teie jutust j??b mulje, et olete juba kaotanud lootuse midagi leida.” „Noh,” ?tles Beate L?nn, ja Hagen tundis selle noh-i ?ra: see oli s?na, millega Harry Hole oli tavaliselt oma halvad uudised sisse juhatanud. „DNA-d ega s?rmej?lgi ei leidnud me ka eelmisest s?ndmuskohast.” Hagen m?tles, et ei tea, kas ta judiseb k?lma ilma p?rast v?i sellep?rast, et tuli soojast voodist, v?i hoopis sellep?rast, mida tema kriminalistikaosakonna juhataja n??dsama ?tles. „Mida sa silmas pead?” k?sis ta ja valmistus hoobiks. „Ma pean silmas seda, et ma tean, kes ta on,” vastas Beate. „Minu meelest sa just ?tlesid, et tal polnud isikut?endit.” „Jah. Ja ega ma teda kohe ?ra ei tundnud.” „Sina? Ma arvasin, et sa ei unusta kunagi ?htegi n?gu.” „Fusiform gyrus satub segadusse, kui m?lemad sarnaluud on sisse l??dud. Aga see on Bertil Nilsen.” „Kes see on?” „Sellep?rast ma sulle helistasingi. Ta on ...” Beate L?nn t?mbas hinge. ?ra ?tle, m?tles Hagen. „Politseinik,” s?nas Bj?rn Holm. „T??tas Nedre Eikeri lensmanikontoris,” j?tkas Beate. „Meil oli ?ks tapmisjuhtum, enne kui sa m?rvar?hma tulid. Nilsen v?ttis kripoga ?hendust, sest leidis, et tapmine sarnaneb ?he v?gistamisega, mille kallal ta oli t??tanud Krokstadelvas, ja pakkus, et tuleb Oslosse appi.” „Ja?” „M??dalask. Ta tuli, aga takistas tegelikult uurimist. Tapjat v?i tapjaid ei tabatudki.” Hagen noogutas. „Kus ...” „Siinsamas,” ?tles Beate. „V?gistati suusaputkas ja t?keldati. Osa kehast leiti siit j?rvest, teine osa kilomeetri kauguselt l?unast ja kolmas seitsme kilomeetri kauguselt vastassuunast Aurtjerni ??rest. Sellep?rast arvati, et kurjategijaid on rohkem kui ?ks.” „Just-just. Ja kuup?ev ...” „... on punktipealt sama.” „Kui kaua ...” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/u-nesbe/politsei/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.