Kiri sinule

Kiri sinule Mihhail ?i?kin 2010. aastal ilmunud romaanis „Kiri sinule” (Письмовник) p??rdub Mihhail ?i?kin tagasi ammu unustatud ja ?raleierdatud epistolaarse ?anri juurde. See on romaan kirjades, armastajate dialoog, kilomeetreid ja kalendreid trotsiv salajane vestlus, mis kulgeb ajas ja v?ljaspool aega, l?bi s?ja ja olmeraskuste, ning kestab kauem kui elu. Selles raamatus on pealtn?ha k?ik lihtne: poiss, t?druk, kirjad, suvila, esimene armastus. Pretensioonitu ?lesehitusega „Kiri sinule” on k?llap kergemini loetav kui „Veenuse juus” v?i „Izmaili vallutamine”. Ent s??ee lihtsus on petlik. ?mbrikust pudenev paberileht l??b maailma uppi, aegadevaheline side katkeb. Minevik muutub olevikuks: Shakespeare ja Marco Polo, polaarlenduri seiklused ja Vene v?gede pealetung Pekingile. See on romaan saladusest. Sellest, et surm on samasugune and nagu armastus. Mihhail ?i?kin Kiri sinule Kiri sinule o L??n lahti eilse ?htulehe, aga seal on juttu sinust ja minust. Kirjutavad, et alguses saab j?lle olema s?na. Ent seni aetakse koolides ikka seda vana joru, et alguses oli suur pauk ja k?ik olev lendas laiali. Kusjuures k?ik olevat olemas olnud juba enne pauku – nii k?ik veel lausumata s?nad kui ka k?ik n?htavad ja n?htamatud galaktikad. Sedaviisi elab juba liivas tulevane klaas ning liivaterad on selle akna seemned, mille taga jooksis n??dsama m??da poiss, pall s?rgi alla pistetud. See oli selline soojuse ja valguse tomp. Teadlaste s?nutsi v?is see rahvast t?is tare, ei ust ega akent ees, olla m??tmetelt umbes jalgpalli suurune. V?i siis nagu arbuus. Ja meie seemnetena tema sees. Siis aga sai k?ik seal k?pseks ja hakkas pingule t?mbudes seestpoolt pressima. Esiarbuus raksas l?hki. Seemned lendasid laiali ja hakkasid idanema. ?hest seemnest t?rkas idu, mis v?rsus meie puuks – tema oksa vari roomleb seal aknalaual. Teisest sai m?lestus ?hest t?drukust, kes tahtis olla poiss: lapsena riietati ta maskipeole Saabastega Kassiks, teised tema ?mber kippusid muudkui sabast sikutama, t?mbasidki l?puks k?ljest ?ra ja nii pidi ta k?ima saba k?es hoides. Kolmas seeme tuli ?les mitme-setme aasta eest ja sirgus noormeheks, kellele meeldis, kui ma tal selga s?gasin, ja kes vihkas valet, eriti kui k?ikidelt trib??nidelt hakati v?itma, et surma pole olemas, et kirja pandud s?nad on just nagu tramm, mis viib surematusse. Druiidide horoskoobi j?rgi oli ta Porgand. Enne p?eviku ja k?igi oma k?sikirjade ?rap?letamist kirjutas ta viimase lause, jube naljaka: „Anne on mu maha j?tnud” – ma j?udsin seda lugeda enne, kui sa tolle vihiku mu k?est ?ra t?mbasid. Seisime l?kke juures ja hoidsime k?si kuumakaitseks n?o ees, silmitsedes s?rmeluid, mis kumasid l?bi l??me punase ihu. ?levalt langesid tuhar?itsakad – soojad p?lenud lehek?ljed. Ahjaa, oleksin ??repealt unustanud, et p?rast koguneb k?ik olev j?lle ?hte punkti. Porkna-Vovka, kus oled n??d sa? Mismoodi see siis n??d on? Julie, lollike, saadab talle kirju, aga s?dametu Saint-Preux piirdub l?hikeste naljatlevate s?numitega, m?nikord v?rssides, kus riimuvad soolaheeringas ja Rootsi kuningas, munitsioon ja sublimatsioon, auk peldikup?randas ja Mona Lisa naeratas (muide, kas sa oled aru saanud, mille ?le ta naeratab? mina vist sain), vemmal ja Jumal. Mu kallis! Miks sa seda tegid? o J?i vaid valida omale s?da. No selle taha asi m?istagi seisma ei j??nud. Olgu muuga kuidas on, aga seda anna meie v?itmatule isamaale muudkui ette; ei j?ua ?ieti ajalehtegi lahti l??a, kui s?bralikud kuningriigid juba ajavad rinnalapsi t??gi otsa ja v?gistavad eitesid. Miskip?rast on alati ise?ranis kahju ilms??ta tapetud tsareevit?ist madrusepluusis. Naised, vanurid ja lapsed libisevad nagu tavaliselt kuidagi k?rvust m??da, aga siin korraga madrusepluus. Pajukile lastud pudelipaikaja etteaste, r?nkpilved kellatorni kohal, emake kodumaa kutsub. Kogunemispunktis agiteeriti: iga?hele on vaja oma Austerlitzi! On t?epoolest. Medkomisjonis vaatas s?jav?earst – suur ja kiilas muhklik kolp – t?helepanelikult silma. ?tles: „Sa p?lastad k?iki. Tead, ma olin ju samasugune. Ma olin sinuvanune, kui olin haiglas esimesel praktikal. Ja kord toodi meile pr?kkar, kes oli j??nud auto alla. Elas veel, kuid oli v?ga t?siselt viga saanud. Ega suurt ei pingutatud. Oli n?ha, et vanameest pole kellelegi tarvis ja keegi ei tule talle j?rele. Hais, mustus, t?id, m?da. ?hes?naga, pandi k?rvale, et ei m??riks midagi ?ra. K?ll ta kustub ise. Ja mina pidin p?rast koristama, laiba pesema ja morgi saatma. K?ik p?hkisid minema, j?tsid mu ?ksi. L?ksin v?lja suitsetama ja m?tlen – milleks mulle seda tarvis? Kes see vanamees minule on? Misjaoks teda vaja? Sellal kui ma suitsu tegin, oli too ?ra kustunud. Niisiis, p?hin seal verd, m?da – kuidagimoodi, saaks aga rutemini ta k?lmkambrisse saadetud. Siis aga m?tlen, et v?ib-olla on ta kellegi isa. Toon kausi sooja vett, asun teda pesema. Vanainimese ihu, h?ljatud, armetu. Keegi pole seda aastaid silitanud. Niisiis, pesen tema jalgu, hirmsaid kr?nksus varbaid, aga k??si pole ollagi – seen puha ?ra s??nud. H??run k?snaga k?iki tema haavu, arme ja r??gin temaga tasakesi: noh, isa, elu kujunes sul vist r?ngaks? Raske on, kui sind keegi ei armasta. Ja kuidas saakski sinu eas ?ldse kodutu penina t?naval elada? Kuid n??d on k?ik l?ppenud. Puhka! N??d on k?ik h?sti. Kusagilt ei valuta, kusagilt ei aeta minema. N?ndaviisi ma teda seal pesin ja r??kisin. Ei tea, kas temal sellest surmas abi oli, kuid minul on see v?ga aidanud elada.” Mu Sa?ake! o Volodjake! Vaatan p?ikeseloojangut. Ja m?tlen: ?kki vaatad sina selsamal hetkel samuti seda loojangut? Ja seega me oleme koos. ?mberringi selline vaikus. Ja milline taevas! N?e, leeder – isegi tema tunnetab maailma. Niisugustel hetkedel tundub, et puud saavad k?igest aru, ainult ei suuda ?elda – t?pselt nagu meie. Ning ?kitselt tajud v?ga teravalt, et m?tted ja s?nad on tehtud tegelikult sellestsamast sisust mis see ehapunagi v?i seesama, kuid tolles lombis peegelduv ehapuna v?i mu k?si kinniseotud p?idlaga. Tahaksin nii v?ga, et sa n?eksid praegu seda k?ike! Kujutad ette, v?tsin leivanoa ja oskasin endale s?rme l?igata, k??neni v?lja. Sidusin kuidagimoodi kinni ja hiljem joonistasin sidemele kaks silma, nina. Tuli v?lja p?ialpoiss. Temaga olengi siin terve ?htu sinust r??kinud. Lugesin ?le su esimese postkaardi. Jah! Jah! Jah! Just nimelt! K?ik l?heb riimi! Vaata enda ?mber! Need on ju riimid! Siin on n?htav maailm ja siin, kui silmad kinni panna, n?htamatu. Siin on kellakapp ja seal on merikarp, mis maises elus saanud tuhatoosiks. Seal n?elub m?nd oksaga taevast ja siin on riiulil apteegitaim, mis vabastab k?huvaevast. See on minu kinniseotud p?ial, n??d j??b vist arm alatiseks, ja selle riimiks on seesama minu p?ial, kuid varasem, mu s?nni eelne, ja hilisem, kui mind enam pole, mis on vist ?ks ja seesama. K?ik selles maailmas riimub k?igega selles maailmas. Need riimid ?hendavad maailma, hoiavad koos nagu peast saati sissetaotud naelad, et me maailm ei pudeneks laiali. Ja k?ige huvitavam on see, et need riimid on juba alati, algselt olemas olnud, neid ei saa v?lja m?elda, nagu ei saa v?lja m?elda k?ige lihtsamat s??ske ega seda pilve seal kaualendavate klassist. Saad aru, ?ksk?ik millisest kujutlusv?imest j??b v?heks, et v?lja m?elda k?ige lihtsamaid asju! Kes see oli, kes kirjutas ?nneahnetest inimestest? Kui h?sti ?eldud! Mina ju olengi see ?nneahne. Ja veel hakkasin m?rkama, et ma matkin sinu liigutusi. R??gin sinu s?nadega. Vaatan sinu silmadega. M?tlen nagu sina. Kirjutan nagu sina. Muudkui meenutan meie suve. Meie hommikusi ?liet??de praeleibadel. M?letad meie lauda sireli all, seda katnud vahariidel oli pruun kolmnurk – tulise triikraua j?lg? Aga vaat seda sa ei saa m?letada, see on ainult minu oma: sa k?ndisid hommikul ?le muru ja j?tsid maha otsekui p?ikesest s?tendava suusaj?lje. Ja aial?hnad! Nii tihked, tummised, heljumina ?hus p?sivad. V?iks lausa tee asemel tassi valada. Ja k?igil ?mberringi m?lgub meeles vaid ?ks asi – k?nnid niisama p?llul v?i metsas, ning viimane kui ?ks p??ab tolmeldada, seemendada. Sokid on ?leni muruseemneid t?is. Aga m?letad, me leidsime nurmelt j?nese, kellel olid jalad alt l?igatud – niidukiga. Pruunisilmsed lehmad. Kitsepabulad teerajal. Meie paistiik – mudane p?hi, ?itsev l?ga, konnakudu t?is. Pakslaubad pukslevad taevaga. Ronid veest v?lja ja nopid enda k?ljest vetikaid. Ma heidan maha p?evitama, katan n?o s?rgiga, tuul k?hiseb nagu t?rgeldatud pesu. J?rsku mingi k?ditus nabas – teen silmad lahti, aga see oled sina, n?ristad rusikast liiva peenikese joana mulle k?hu peale. K?nnime koju ning tuul paneb puude ja meie purjestust proovile. Korjame mahakukkunud ?unu – esimesi, hapusid, kompotiks – ja pommitame teineteist nende vari?untega. Sakiline mets p?evaloojakul. Aga keset ??d ?ratab hiirel?ksu plaksak. o Sa?ake, mu paikene! Hakkan siis kirju nummerdama, et teada, milline on kadunud. Anna andeks, et kirjad tulevad napid – endale ei j?tku aega kohe ?ldse. Ja olen kohutavalt magamata, tahaks silmad kinni panna ja magada kasv?i p?stijalu. Descartes’i tappis vajadus t?usta enne kukke ja koitu, kell viis hommikul, et pidada Rootsi kuninganna Kristinale filosoofialoenguid. Aga mina pean veel vastu. T?na k?isin staabis ja n?gin j?rsku ennast peeglist, t?ies mundris. Hakkas imelik, mingi maskipidu v?i? Ei j?udnud ise ?ra imestada: kuidas ma saan s?dur olla? Tead sa, midagi selles ikkagi on – elada, joondudes neljanda mehe p?senuki j?rgi. R??gin sulle pilotkaloo. See on l?hike. Mul pandi see pihta. Ma m?tlen, pilotka. Aga seista rivis ilma pilotkata on m??rustiku rikkumine, ?hes?naga kuritegu. Meie ?lemate ?lem ja komand?ride komand?r kukkus jalgu trampima ja lubas, et ma saan aegade l?puni peldikut k??rida. „Lakud keelega puhtaks, raisk!” Niiviisi ?tleski. Nojah, s?jav?e k?nepruugis on midagi inspireerivat. Lugesin kuskilt, et Stendhal ?ppis kirjutama lihtsalt ja selges?naliselt, tudeerides Napoleoni lahinguk?ske. Aga siinne peldik, mu kauge Sa?ka, n?uab selgitamist. Kujuta endale ette auke roojastatud p?randas. Ei, parem ?ra kujuta ette! Ja iga?ks p??ab poetada hunniku mitte auku, vaid serva peale. Ja k?ik on t?is lastud. Sinu alandliku teenri ja tema kaimude seedekulgla tegevus on ?ldse omaette teema. Miskip?rast kipub k?ht siin kaugel kogu aeg valutama. Arusaamatu, mismoodi peaks v?itmisekunstile p?henduma, kui kogu aeg istud taarna kohal ja muudkui v?ljutad? ?hes?naga, mina talle: „Kust ma selle pilotka teile v?lja v?lun?” Aga tema vastu: „Sult virutati ?ra, mine n??d ja viruta kah!” Nii ma siis l?ksingi pilotkat virutama. Aga see pole lihtne. ?igemini, see on v?gagi raske, sest iga?ks p??ab sama. Ja nii ma k?isin-kaesin. Ja m?tlesin j?rsku: kes ma olen? Kus ma olen? Ja l?ksin peldikut k??rima. Ja tervesse maailma sugenes mingisugune kergus. Oli vaja siia sattuda, et ?ppida m?istma lihtsaid asju. Saad aru, sitas ei ole midagi r?past. o No nii, kirjutan sulle ??sel. Pistsin praegu voodis leivakannika nahka, n??d ei lase raasukesed magada, jooksid m??da lina laiali ja hammustavad. Pea kohal aknas on tuhandeid t?hti. Ja Linnutee l?ikab taeva p?iki pooleks. Tead, see meenutab mingisugust hiiglaslikku murdu. Pool universumit on lugejas ja teine pool nimetajas. Olen alati vihanud neid murdusid, arvusid mingis ruudus, kuubis, mingisuguseid ruutjuuri. See k?ik on selline kehatu, ettekujutamatu, ei anna mitte millestki kinni hakata. Juur pole muud kui juur – puul. Tugev, roniv, haarav, mulda ?giv, klammerduv, imev, tagasihoidmatu, ahne, elav. Aga siin on mingi jabur kr?nks, kuid kah juureks tahtma! Ja kuidas v?iks aru saada miinusest? Miinus aken – kuidas see oleks? Aken ei kao ju kuhugi. Nagu ka see, mis on akna taga. V?i miinus mina? Seda ei saa ju olla. Mina olen ?ldse k?ige selle inimene, mida saab katsuda. Ja nuusutada. Nuusutada isegi rohkem. Nagu tolles raamatus, mida isa mulle lapsep?lves unejutuks luges. On erinevaid inimesi. On selliseid inimesi, kes kogu aeg v?itlevad kurgedega. On ?he jalaga inimesi, nad liiguvad v?ga kiiresti ja sellel jalal on nii suur laba, et see pakub avarat varju kaitseks l??skava p?ikese eest ja inimesed puhkavad seal all otsekui majas. Aga veel on olemas sellised inimesed, kes elavad ainult viljade l?hnast. Kui neil seisab ees pikk r?nnutee, v?tavad nad neid vilju kaasa, ja kui tunnevad halba l?hna, surevad ?ra. Vaat see k?ib t?pselt minu kohta. Saad aru, k?ik elav peab selleks, et olemas olla, l?hnama. Kasv?i kuidagi. Aga k?ik need murrud ja ?ldse k?ik, mida koolis ?petatakse, ei l?hna. Akna taga longib praegu keegi hiline uitaja, veeretades t?hja pudelit. Hele klaasik?lin inimt?hja t?nava asfaldil. L?ks puruks. ??d on sellistel hetkedel hirmus ?ksildased ja nii v?ga tahaks olla kasv?i millegi p?hjuseks. Ja kohutavalt tahaks olla koos sinuga! Emmata sind, pugeda sulle kaissu. Aga tead, mis tulemuse saab, kui too t?hine lugeja seal akna taga jagada nimetajaga? Jagada ?ks universumi pool teisega? Tulemuseks olen mina. Ja sina koos minuga. T?na n?gin, kuidas t?druk kukkus jalgrattalt maha – t?mbas p?lve marraskile, istub ja nutab kibedasti ja valge p?lvik on ?ra m??ritud. See juhtus kaldapealsel, seal, kus on l?vid, l?uad topitud t?is prahti, kommipabereid, j??tisepulki. Ja p?rast siis k?ndisin koju ja m?tlesin miskip?rast, et k?ik olulised raamatud ja maalid ei ole ?ldse mitte armastusest. Ainult teesklevad, et on armastusest, et oleks huvitav lugeda. Aga tegelikult on hoopis surmast. Raamatutes on armastus selline omamoodi kilp, ?igemini lihtsalt silmaside. Et ei n?eks. Et poleks nii hirmus. Ma ei tea, mis oli sellel ?hist tolle t?drukuga, kes jalgrattalt maha kukkus. Ta on oma nutud ?ra nutnud ja kukkumise v?ib-olla juba ammu unustanud, ent raamatusse j??ks tema marraskil p?lv kuni tema surmani ja kauemgi. Arvatavasti ei r??gi k?ik raamatud mitte surmast, vaid igavikust, ainult et igavik pole neil mitte p?ris, vaid – pelk katke, hetk – nagu k?rbes merevaigus. Istus korraks maha tagumisi jalgu s?gama, ent tuli v?lja, et igaveseks. Loomulikult valivad nad k?iksugu kauneid hetki, kuid kas pole hirmus j??da selliseks, igaveseks, portselanile maalituks – nagu karjuspoiss sirutub aina karjusneiut suudlema. Aga minule ei ole portselanist tilulilu tarvis. On vaja k?ike elavat, siin ja praegu. Sind, sinu soojust, sinu h??lt, sinu ihu, sinu l?hna. Sa oled praegu nii kaugel, et ma ei karda sugugi sulle ?ht asja ?ra r??kida. Tead sa, ma ju k?isin tookord suvilas su toas, sellal kui sind polnud. Ja nuusutasin k?ike. Sinu seepi. Sinu odekolonni. Vahupintslit. Nuusutasin kingade sisemust. Avasin su kapi ukse. Nuusutasin sviitrit. S?rgi varrukat. Kraed. Suudlesin n??pi. Kummardusin su voodi kohale, vedasin ninaga ?le padja. Ma olin nii ?nnelik! Kuid sellest oli mulle v?he! ?nnele on vaja tunnistajaid. T?eliselt ?nnelikuna v?ib end tunda ainult saades mingisuguse kinnituse – ja kui mitte pilguga, kui mitte puudutusega, kui mitte kohalolekuga, siis kasv?i ?raolekuga. Padjaga, varrukaga, n??biga. Kord oleksid sa ??repealt mind teolt tabanud, j?udsin vaevu v?lja trepile joosta. Aga sina n?gid mind ja hakkasid mulle takjanuppe juustesse loopima. Tookord ma vihastasin su peale, aga n??d annaksin selle eest ?ksk?ik mida – et sa vaid viskaksid mulle takjanuppe juustesse. Meenutan sind ning maailm on jagunenud kaheks – enne esimest korda ja p?rast. Meie kohtumised m?lestusm?rgi juures. Koorisin apelsini – pihk kleepus sinu pihuga kokku. Sa tulid otse polikliinikust, v?rske plomm hambas – hambaravikabineti l?hn hinge?hus. Lubasid mul plommi s?rmega katsuda. Aga siin me lupjame suvilas lage, olles m??bli ja p?randa vanade ajalehtedega kinni katnud. K?ime paljajalu ja ajalehed kleepuvad ?htelugu jalgade k?lge. Oleme end ?leni ?ra m??rinud. Kraabime teineteisel juustest lupja v?lja. Aga keel ja hambad on meil toomingamarjadest mustad. Hiljem riputasime t?llist kardinaid ette ja sattusime teine teisele poole ja ma tahtsin kangesti, et sa suudleks mind l?bi selle t?lli! Ja siis jood sa teed, endal keelt k?rvetades, puhud jahutuseks, r??pad v?ikeste lonksudega ja luristad valjusti, kartmata sugugi, et niimoodi pole viisakas, nagu mulle lapsep?lves sisendati. Ja mina hakkan samuti luristama. Sest enam pole lapsep?lv. Ja k?ik on lubatud. Hiljem oli j?rv. L?heme j?rsust n?lvast alla ja l?heneme soostunud kaldale, tundes paljaste jalataldade all niisket vetruvat teerada. Ronime lemlest vabasse v?rendikku. Vesi on sogane, p?ikeseline. K?lm – all mulisevad allikad. Tookord, vees, puutusid meie kehad esimest korda kokku. Kaldal kartsin sind puudutada, siin aga kargasin kallale, p?imisin jalad su reite ?mber, p??dsin uputada. Ma m?ngisin lapsena sedasi meres isaga. Sina rabeled, tahad mu k?si lahti kangutada, mina ei anna j?rele. Katsun muudkui pead vee alla suruda. Ripsmed on sul kokku kleepunud, oled vett sisse t?mmanud, lagistad naerda, puristad, urised, turtsud. P?rastpoole istume p?ikese k?es. Su nina kestendab, p?evitunud nahk tuleb liistakutena maha. Vaatame, kuidas vastaskaldal kellatorn tolgutab oma peegeldust vees. Istusin su ees peaaegu paljalt, kuid miskip?rast hakkasin h?benema just jalgu, varbaid. Peitsin need liiva sisse. K?rvetasin suitsuga sipelgat, sina aga astusid tema kaitseks v?lja. Koju l?heme otse, ?le nurme. K?rges kuivas rohus h?ppavad rohutirtsud – j??vad seelikusse kinni. Verandal panid sa mu korvtooli istuma ja hakkasid mu jalgadelt liiva maha p?hkima. Nagu issi. Kui me tulime rannast, p?hkis ta samamoodi mul jalgu, et varbavahed ei j??ks liivaseks. Ning korraga oli k?ik nii selge. Nii lihtne. Nii m??dap??smatu. Nii kauaoodatud. Ma seisin su ette – m?rjas supeltrikoos. Langetasin k?ed. Vaatasin sulle silma. Sa v?tsid ?lapaeltest kinni ja t?mbasid trikoo maha. Ma olin selleks juba ammust saati valmis ja ootel, kuid kartsin, aga sina kartsid veel rohkem, ning k?ik oleks v?inud juba ammu juhtuda, kuid tookord, juba kevadel, m?letad, ma v?tsin su k?e ja vedasin sinnapoole, ent sina t?mbasid tagasi. N??d olid sa hoopis teistsugune. Tead, mida ma kartsin? Valu? Ei. Valu ju polnudki. Ja mingit verd polnud samuti. M?tlesin: j?rsku sa arvad, et sa pole mul esimene. Alles ?htul tuli meelde, et olin unustanud trikoo kuivama panna. See vedeles unustuses, m?rg, kortsus, k?lm. Muda j?rele l?hnav. Ma liibusin sinu vastu ja suudlesin su ketendavat nina. Majas polnud mitte hingelistki, kuid miskip?rast me sosistasime. Ja esimest korda sain uurida su silmi – midagi kartmata ja kohmetumata – pruune silmi, p?hklikarva ja roheliste t?pikestega iirises. ?ldse oli k?ik ?ht?kki muutunud – v?isin katsuda k?ike, mis alles ?sja oli olnud k?ttesaamatu, mitte minu oma. Alles oli v??ras, aga n??d oma, justkui oleks mu keha suurenenud, sinu omaga kokku kasvanud. Ma tundsin ennastki n??d ainult sinu kaudu. Mu nahk oli olemas ainult seal, kus sina seda puudutasid. ??sel sa magasid, aga mina ei suutnud. Tahtsin kangesti nutta, kuid kartsin sind ?ratada. T?usin ?les ja l?ksin vannituppa. Nutsin peat?ie. Ja hommikul kraanikausi ees j?rsku totter ?nnelaine – meie kahe hambaharja ?hes topsis n?gemisest. Seisavad, jalad ristamisi, ja vaatavad teineteist. K?ige lihtsamad asjad v?ivad panna ?nnest surema. M?letad, juba linnas – sa lukustasid end tualetti, aga mina astusin sealt m??da k??gi poole ja andsin kiusule j?rele, k?kitasin ukse ette maha ja hakkasin lukuauku sosistama: „Ma armastan sind!” Sosistasin h?sti tasakesi. Seej?rel valjemini. Aga sina ei saa aru, mida ma sulle sosistan, ja porised vastu: „Kohe, ma teen ruttu.” Just nagu mul oleks su vannituba vaja. Mul on vaja sind, sind! Siis istud sa praeahju ees, lusikas ?hes k?es ja avatud kokaraamat teises. Sul tuli mingi tuhin peale. ?tlesid, et teed k?ik ise ja ?rgu ma segagu. Aga mina p?ikasin nimme k??ki sisse, nagu oleks mul midagi tarvis, ent tegelikult ainult selleks, et sind vaadata. M?letad? Sina s?tkusid hakkliha ja mina ei pidanud vastu, torkasin samuti k?ed kastrulisse – k?ll oli tore sinuga koos mudida seda l?hnavat loomalihamassi ja hakkliha ronis s?rmede vahelt v?lja! Ega sa ?ldiselt nende kulpide, pajakinnaste ja pannidega ei klappinud – k?ik kippus su k?es elustuma ja ?ra libisema, v?lja vupsama, vehkat tegema. Mul on k?ik-k?ik meeles. Lamasime ega suutnud teineteisest lahti lasta – ja hiljem mu hammaste poolkaar su ?lal. Meie jalad p?imuvad, jalalabad liibuvad, ?rnutsevad, ja kreemist libedad s?rmed sisenevad teineteisesse. Trammis me p??ame pilke – su rusikas on mu n?o juures ja mina suudlen seda nukki, mis on juuli. L?heme sinu poole ja tundub, et lift roomab ?les v?ljakannatamatult aeglaselt. Laua all sinu kingad, millesse on topitud su sokid. Tookord sa suudlesid mind esimest korda sealt, aga mina ei suutnud kuidagi end l?dvaks lasta. Kasvad suuremaks ja tead, et sealt ei tohi n?ppida. Ainult poisid arvavad, et t?drukutel on jalge vahel saladus, tegelikult seal on eritised, miasmid, bakterid. Hommikul ei leidnud ma p?ksikuid ?les, olid kuhugi kadunud, otsisin k?ik kohad l?bi, ei leidnud. Ma arvan praegugi, et sina n?ppasid need ?ra ja peitsid kuhugi. L?ksin siis niisama. K?nnin t?naval, tuul ronib seeliku alla ja on niisugune h?mmastav tunne, nagu sina oleksid igal pool. Ma tean, et ma olen olemas, kuid ma vajan kogu aeg t?endust, puudutusi. Ilma sinuta olen ma toolile visatud t?hi pid?aama. Ainult sinu p?rast on mulle kalliks muutunud mu enda k?ed, jalad, mu keha – sest sina suudlesid seda, sina ju armastasid seda. Vaatan peeglisse ja taban end m?ttelt: see on ju naine, keda ta armastab. Ja ma meeldin endale. Aga varem ma ei meeldinud endale kunagi. Sulen silmad ja kujutlen, et sa oled siinsamas. Sind saab puudutada, emmata. Suudlen su silmi – ja huuled muutuvad n?gijaiks. Ja k?ll tahaks vedada keeleotsaga nagu tookord ?le su ?mbluse, mis sirutub sul seal all, ?hest otsast teiseni nagu beebinukul, ja sa oled justkui kahest poolest kokku pandud. Lugesin kuskilt, et k?ige l?hnavamad kehaosad on hingele k?ige l?hemal. Kustutasin n??d tule ?ra, et t?mbuda l?puks kerra ja j??da magama, aga taevas l?ks sellal, kui sulle kirjutasin, pilve. Nagu oleks keegi k?ik klassitahvlilt r?pase kaltsuga ?ra p?hkinud ja j?rele j?id vaid valkjad laigud. Ma tunnen, et k?ik l?heb h?sti. Saatus ainult hirmutab, kuid hoiab, kaitseb p?ris h?da eest. o Sa?ka, kullake! Ma bravuuritsen, kuid tegelikult oleksin ilma sinuta, ilma sinu kirjadeta juba ammuilma kui mitte k?rvanud, siis lakanud olemast mina ise – ei teagi, kumb on hullem. Ma kirjutasin sulle meie piinajast, kelle ristisin Commoduseks ning see h??dnimi j?i talle k?lge – nagu sa aimad, ilma mingi seoseta Marcus Aureliuse pojaga. T?na pingutas ta eriliselt, et teha mulle selgeks, mis asi on elu. Ma ei taha sulle sellest kirjutada. Tahaksin ?mbritseva unustada, m?elda millestki mittesiinsest, kasv?i sellestsamast Marcus Aureliusest. Ma ei m?ista, mis v?ib olla ?hist Marcus Aureliusel, kes suri miljon aastat tagasi ja keda k?ik teavad, ja minul, kes istub siin, jalas kroonu pikad takused alusp?ksid, ja keda ei tunne mitte keegi. Ent teisest k?ljest, tema kirjutas nii: ?kski inimene pole ?nnelik seni, kuni ta ei pea end ?nnelikuks. Arvatavasti see mind temaga ?hendabki – kaks ?nnelikku inimest. Ja mis vahet seal on, et tema suri kunagi ?ra, aga mina olen veel siin. V?rreldes meie ?nnega n?ib surm t?hine. Ta astus ?le surma minu juurde nagu ?le l?ve. See ?nnetunne tuleneb sellest, et ma saan aru: k?ik see mu ?mber pole p?ris. Aga p?ris on see, kui ma olin tookord esimest korda sinu pool ja l?ksin vannituppa k?si pesema, seal aga n?gin su pesuk?sna ja tundsin nii teravalt, et see on su rinda puudutanud. Mu Sa?ake! N?e, me olime ju sinuga koos, aga t?eliselt aduma hakkasin ma seda alles siin. N??d meenutan ja imestan, et ma k?ike seda tookord ei hinnanud. M?letad, kuidas teil suvilas p?lesid korgid l?bi, ma seisin tooli peal ja m?ssasin sulavkaitsmega, aga sina n?itasid mulle k??nlaga tuld. Heitsin sulle pilgu – sa olid h?maruses nii ebamaine ja leegikuma m?ngles su n?ol! Ja silmis peegeldus k??nlatuluke. V?i siis, kuidas jalutame meie pargis, aga sina jooksed kogu aeg asfalteeritud rajalt k?rvale, kisud maast rohututte ja tood kord ?ht, kord teist tuustikut mulle n?ha: „Aga mis see on? Aga mis selle nimi on?” K?nnid mullaseks saanud kontsadel. Su vaene varvas on potisinine – keegi astus trammis jala peale, aga sul olid rihmikud jalas. Ning n?en j?rve. Vesi on paksenenud, kattunud lemlega, pilvedega. Sa l?ksid p?ris veepiirile, astusid seelikusaba ?lespoole t?mmates pahkluuni vette – et katsuda. H??dsid: „K?lm!” T?mbasid jala v?lja ja vedasid pinnal edasi-tagasi, just nagu kortse siludes. Ma n?en k?ike niiviisi, nagu see poleks olnud mitte toona, vaid toimub just praegu. V?tsid riidest lahti, sidusid juuksed kokku, et ei langeks laiali, astud vette, kontrollides mitu korda peas s?lme. Keerasid end selili ja klopid j?rve jalgadega, vahuvihus v?lguvad roosad p?kad. Siis heidad maha t?hekesena, k?ed jalad laiali, s?lm peas on lahti l?inud ja su pikad juuksed langevad igale poole. Hiljem, kaldal, heidan ma vargsi, et sa ei m?rkaks, pilgu sinna, kus sul on trikookummi alt v?lja roninud m?rjad krussid. Aga n??d n?en sinu tuba. V?tad kingad jalast ?ra – kummardad ?he ?laga, seej?rel teisega. Suudlen su peopesasid, aga sina ?tled: „?ra tee, mustad!” Haarasid mul kaela ?mbert kinni ja suudled, n?ksates huuli. J?rsku karjatasid. Ma isegi kohkusin: „Mis juhtus?” „Sa tirid k??narnukiga mul juustest.” Kummardud mu kohale, puudutad rinnanibuga mu silmalauge, ripsmeid. Langetad juuksed telgiks me ?mber. Rebin sul p?ksikud jalast, need on kuidagi lapsikud, bee?id, lipsukestega, sa aitad kaasa, kergitad p?lvi. Ma suudlen sind sealt, kus nahk on k?ige pehmem ja ?rnem – reie sisek?ljel. Pistan nina tihedasse sooja v?ssa. Voodi k?giseb nii meeletult, et me kolime p?randale ?le. Oiatad mu all, paindud silda. Lamame ja t?mbetuul uitleb higistel jalgadel – m?nus. Sul on seljal ?rnad udemed ja Hiina roguskimati mustri j?lg. Vean s?rmega ?le sinu teravate selgrool?lide. V?tan laualt sulepea, asun tindijoonega ?hendama s?nnim?rke su seljal. Sul on k?di. P?rast v??nled peegli ees, vaatad ?le ?la, mis v?lja tuli. Ma tahan maha pesta, aga sina ?tled: „J?ta!” „K?idki niiviisi v?i?” „Jah.” Viskad jalad seinale ja pistad j?rsku pisikeste sammudega m??da tapeeti jooksma, painutad end v?lja, toetud k??narnukkidega matile, tardud paigale, jalad ?lespoole. Mina ei suuda j?tta sind suudlemata sealt – kohe murdud kokku, varised maha. Ma lahkun ja sina tuled mind uksele saatma – palja s?rgi v?el, selle all pole mitte midagi, hakkad h?benema ja sikutad eest serva allapoole. Meie viimasel ??l ?rkan ?les ja kuulan, kuidas sa nohised. Sa oled harjunud magama kookonis, m?hid ka pea teki sisse ja j?tad ainult hingamisava. Laman ja vaatan sellesse avausse. Aga sina oled nii naljakas – oled j??nud magama, ?okolaadikompvek p?ses. Ja n??d on suunurgas ?okolaadinire. Laman ja kuulan su hingamist. Kuulatan su r?tmi. Ja p??an hingata koos sinuga. Sisse-v?lja, sisse-v?lja. Sisse-v?lja. H?sti aeglaselt. Vaat niimoodi. Sisse. V?lja. Tead, mul ei ole kunagi varem olnud nii hea ja m?nus kui tol hetkel. Vaatasin sind, nii ilusat, nii muretut, unist, puudutasin su tekikookonist v?lja pudenenud juukseid ja tundsin, et tahan kaitsta sind selle ?? eest, mingite aknataguste joobnud r??gete eest, terve maailma eest. Mu Sa?ake! Maga! Maga rahulisti! Ma olen siin, hingan sinuga koos. Sisse. V?lja. Sisse. V?lja. Sisse. V?lja. o Kiikasin postkasti – sinult pole j?lle midagi. Tuleb hakata homseks seminariks valmistuma, aga peas on t?hjus. Kurat sellega. Teen kohvi, t?mban end tugitooli kerra ja hakkan n??d sinuga r??kima. Kuula. M?letad, meil oli nii tore jutustada teineteisele lapsep?lvelugusid. Ma pole ju veel r??kinud sulle nii paljusid asju enda kohta. Aga n??d n?rin sulepead ega tea, millest alustada. Tead, miks mulle selline nimi pandi? Lapsena ma lausa jumaldasin igasugu ilusaid karpe, laekaid, mida hoiti meie puhvetkapi alumistes sahtlites; v?isin l?pmata kaua sorteerida neis ema k?ev?rusid, prosse, m?ngukaarte, postkaarte, k?iksugu tr?ni. Ja kord leidsin ma ?hest karbist laste sandaletid – tillukesed, kokkukuivanud, nukulikud. Selgus, et mul oli olnud vanem vend. Kolmeaastasena j?i ta haigeks, viidi haiglasse. Tema kohta ?eldi hirmsaid s?nu: teda olla surnuks ravitud. Vanemad otsustasid kohe muretseda j?rgmise lapse. Asenduseks. S?ndis t?druk. Mina. Ema ei suutnud last omaks v?tta, keeldus toitmast, ei tahtnud mind n?ha. Seda k?ike r??giti mulle hiljem. Isa oli see, kes mu eest hoolitses ja mu p??stis. Nii minu kui ema. Mu titevoodi puust v?rel oli kolm pulka v?lja saetud, et ma saaksin v?lja ronida. Kuid see oli tema, tolle teise lapse voodi. Mina ei v?inud ju siis teada, et see ronimisauk tehti tema jaoks. Tema ronis sealt. Mulle meeldis sealt l?bi vupsata, kuid tegelikult ma lihtsalt kordasin tema liigutusi. Minu jaoks j?i too poiss kuhugi minu kujuteldamatusse s?nnieelsesse ellu, mis, kui oligi olemas, sulas kokku mingi eelajaloolise ajaga, kuid ema jaoks oli ta siinsamas, minu k?rval, alati kohal, hetkegi ?ra olemata. Kord s?itsime rongiga suvilasse ning meie vastas istusid laps ja vanaema. Laps oli nagu laps ikka, vinguv, kapriisne, tatine, pudistav. Muudkui tahtis oma memmelt midagi. See ?iendas ta kallal kogu aeg: „Ole ometi vakka!” Ja m?letan, kuidas ema v?patas ja t?mbus k?ssi, kui vanamutt ?tles: „Sa?a! L?hme maha!” Kui me l?ksime rongilt maha, keeras ema n?o ?ra ja asus ?gedalt k?ekotis tuhlama, ning ma n?gin, et tal purskusid silmist pisarad. Ma puhkesin nutma ning siis p??rdus ta ?mber, hakkas suudlema mind m?rgade huultega, rahustama, et k?ik on korras, talle olevat lihtsalt mutukas silma lennanud. „Aga n??d on k?ik h?sti!” Ta nuuskas nina, v?rvis ripsmed ?le, kl?psas puudritoosi kinni. Ja me hakkasime sammuma suvila poole. M?letan, et just siis m?tlesin ma: hea, et too laps ?ra suri. Sest kus muidu oleksin siis mina? K?ndisin ja kordasin endamisi ema s?nu: „Aga n??d on k?ik h?sti!” Mina ei saanud ju s?ndimata j??da. Ja k?ik ?mberringi ja k?ik, mis oli, mis on ja tuleb, on selle lihtne ja piisav t?end, isegi see h??lekas ?huaken siin ja need p?ikesekakukesed p?randal ja kohupiimaks kalgendunud koore t?kikesed selles kohvikruusis siin ja see tuhmunud peegel, mis m?ngib aknaga v?istuj?llitamist – kumb kauem vastu peab. T?drukuna v?isin ma tundide kaupa peeglisse vaadata. Silmast silma. Milleks need silmad? Milleks see n?gu? Milleks see keha? Aga ?kki see polegi mina? Ja need pole minu silmad, see pole minu n?gu, pole minu keha. Aga j?rsku olen mina – ?hes nende silmade, n?o ja m??da vilksatanud kehaga – pelgalt m?lestus sellest vanamoorist, kelleks ma kunagi saan? Sageli m?ngisin, et tegelikult on mind kaks. Justkui kaksik?ed. Mina ja tema. Nagu muinasjutus: ?ks on paha, teine hea. Mina olen s?nakuulelik, tema ?leannetu. Mul olid pikad juuksed ja ema ?iendas alailma, et ma neid kammiksin. Aga tema v?ttis k??rid ja l?ikas nimme patsi maha. Me tegime suvilas teatrit ja k?iki peaosi m?ngis loomulikult tema, aga mina t?mbasin kardinaid ette ja lahti. Kord pidi ta s?ndmustiku k?igus tegema enesetapu. Kujuta ette, ta lausub, nuga k?es, oma viimased s?nad, siis l??b t?iest j?ust endale vastu pead ja on korraga p?riselt ?leni verine. K?ik kargavad ?uduses ligi, aga tema lamab ja sureb – nii n?idendi kohaselt kui ka vaimustusest. Ainult mina teadsin, et ta oli peeti riivinud, teinud kanamunasse augukese, imenud t?hjaks, ajanud ema tagant v?etud s?stlaga peedimahla munasse ja peitnud paruka sisse. H?ppas siis peediverest n?retavana p?sti ja kiljus r??must, et oli suutnud k?ik ?ra petta: „J?ite uskuma! J?ite uskuma!” Sa ei kujuta lihtsalt ette, mida t?hendab kogu aeg temast s?ltuda! Sa ei kujuta ette, mida t?hendab kanda eluaeg tema vanu riideid. Temale, sellele herneta printsessile osteti alailma uusi ilusaid asju, mina pidin leppima nendesamadega, ainult et need olid juba kantud, vanad ja vastikud. Suvevaheaja l?ppedes ehivad vanemad lapsi kooliminekuks – temal on uued kingad, aga mina pean pugema vanasse mantlisse auklike taskutega, plekiga k??nisel. Kogu lapsep?lve t?ranniseeris ta mind nii, nagu tahtis. M?letan, et t?mbasin kriidiga p?randale valge piiri, jagasin meie toa pooleks. Aga tema p?hkis selle ?ra ja vedas joone selliselt, et ma sain k?ndida ainult seina??rt m??da oma voodi juurest lauani ja ukseni. Emale polnud m?tet kaevata, sest emaga oli ta t?eline ingel, aga kui me omapead j?ime, hakkas mind n?pistama ja valusasti juustest sikutama, et ma ei kituks. Ma ei unusta kunagi – mulle kingiti imeilus nukk, suur, r??kiv, ta pani silmad kinni ja tegi lahti ning oskas isegi k?ndida. Pruukis mul hetkeks mujale vaadata, kui mu piinaja t?mbas nuku paljaks, n?gi, et midagi on puudu, ja joonistas k?lge. Ma puhkesin nutma, jooksin vanemate juurde – need ainult naersid. Temaga polnud v?imalik kokku leppida! Ma pakun midagi, aga tema p?rutab jalaga vastu maad ja kuulutab: „Siin hakkab k?ik olema nii, nagu mina ?tlen, v?i ei tule siia ?ldse mitte midagi!” Silmad t?mbuvad pilukile, pilluvad v?lke ja siis hakkab veel ?lahuul t?mblema, paljastades teravad hambad. Kohe-kohe kargab n?kku. M?letan, kuidas ma ehmusin, kui ema k?sis mult, kellega ma seal r??gin. Ma valetasin: „Iseendaga.” Ma saan aru, et see toimus siis, kui ma vajasin h?dasti, et mind armastataks. Ta ilmus platsi siis, kui ma pidin v?itlema teiste armastuse p?rast. See t?hendab, et peaaegu alati, isegi kui ma olin iseenda seltsis. Aga mitte kunagi isaga koos olles. Isaga oli k?ik teisiti. Isa kutsus meid, nii mind kui ka ema, ?htemoodi – j?nkudeks. K?llap nautis ta h??dmist: „J?nku!” – ja m?lemad vastasid, ?ks k??gist, teine lastetoast. Kui ta tuli koju, siis pidin ma enne ukse avamist, et mitte v??raid sisse lasta, k?sima: „Kes seal on?” Isa vastas: „Keiser, kuningas, talupoeg, sant.” Isegi jalgu p?hkis ta esikuvaibal otsekui tantsiskledes. Talle meeldis tuua veidraid kingitusi. ?tles siis: „Arva ?ra!” Kuid ?ra arvata polnud kuidagi v?imalik. Kord oli see lehvik, kord piaal v?i lornjett, teekann, t?hi flakoon, katkine fotoaparaat. Kord t?i ta Jaapani no-teatri maski. Tassis koguni kuskilt kohale ehtsa elevandijala, seest t?hja, vihmavarjude ja jalutuskeppide hoidja. Ema pahandas temaga, aga mind tegid tema kingitused p??raselt ?nnelikuks. Ta v?is heast peast ?elda: „J?ta oma koolit?kid kus seda ja teist!” Misj?rel korraldasime kontserdi. Meile meeldis siidipaberisse keeratud kammidel pinistada, see ajas huuled hirmsasti s?gelema. Tordikarbist sai tamburiin. K??nanud p?randavaiba nurga tagasi, vihtus isa steppida seni, kuni alt naabrid hakkasid kolkima. V?i haaras malekarbi, raputas seda r?tmiliselt ning malendid k?risesid sees. Isa sundis mind endaga malet m?ngima, v?itis alati ja r??mustas nagu laps, kui tegi mulle mati. Ta teadis k?iki maailma tantse ja ?petas mind tantsima. Miskip?rast armastasin hirmsasti Hawaii tantsu, me tantsisime, k?ed taskus. Kord s??gilauas ?tles ta, et ?rgu ma ?rbelgu, muidu valab ta keefiriklaasi mulle p?he. Ma ?tlesin: „Ei vala!” Ja olin ?kitselt ?leni keefiril?gaga koos. Ema karjatas ?udusest, mina vaimustusest. Ma ei pidanud isa armastuse p?rast iial v?itlema. Kuid ilma isata j?litas too teine mind j?relej?tmatult. Mul oli alati nahaga igavene h?da, kuid tema nahk oli sile, puhas. Nahk ei ole ju mingi kott sisikonna hoidmiseks, nahk on see, millega maailm meid puudutab. Tema kombits. Ning nahahaigus on lihtsalt ?ks moodus kaitsta end puudutuste eest. Istud omaette k?garas, otsekui kookonis. Too teine, teine mina, seda k?ike ei m?istnud. Ei saanud aru, et ma kardan k?ike – ja k?ige rohkem olla teiste seltsis. Ei m?istnud, kuidas saab k?las olles, kui k?ik l?butsevad, end kempsu lukustada ja istuda niisama, p?kse alla laskmata. Ei m?istnud, kuidas saab Pythagorase teoreemi p?he ?ppida ja tarduda tahvli ees, suu lahti, soolasambaks, lahkuda oma kehast, h?ljuda ringi ja vaadata justkui k?rvalt ennast, sellist abitut ja t?hja. Pythagorasest j?i mulle meelde ainult see, et kui vanemad n?itasid talle, lapsele, laual p?hilisi vorme, miskaudu n?htamatu end inimestele ilmutab – kera, p?ramiid, kuup, kalevit?kid, ?unad, meekakud ja veinikannuke –, ja nimetasid nende nimesid, siis Pythagoras, kuulanud selgituse ?ra, l?kkas laua ?mber. Aga kirjandeid kirjutasin alati mina tema eest. Ja sain kahtesid. Seejuures luges ?petaja neid klassile ette, ohates: „Sa?ake, sul saab elus raske olema.” Ja pani kahe, sest ma kirjutasin alati mitte sellest, millest vaja. Antakse valida kolme teema vahel, tuleb kirjutada kas esimesest, teisest v?i kolmandast, aga mina kirjutan tont teab millest. Sest minu jaoks on tont teab mis t?htsam. Ma olin v??rakas k?sijalgsete, sulgpeaste ja kesakannide sugukonnast. Aga tema oli s?jaleeride tants, silmad olid tal nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi v?rava juures. Ma ju m?letan, kuidas mind rabas, millise pilguga kehka?ps teda tunnis vahtis. Kord vahetasin p?rast kooli riideid ja m?rkasin, et vastasmajast piilub keegi kardina tagant mind binokliga. Ma k?kitasin ?uduses aknalaua alla, aga tema, vastupidi, korraldas terve etenduse. Kui ma olin v?ike, r??kis ta mulle ??sel hirmutamiseks, et ta on n?id ja omab v?imu inimeste ?le. Selle t?enduseks n?itas oma silmi – vasak sinine, parem pruun. Ja r??kis, et tal olid soolat??kad, aga kui me j?ime k?las ??seks, siis ta pesi end tolle pere k?snaga, misj?rel temal kadusid soolat??kad ?ra ja ilmusid seevastu teisel lapsel, kes seal elas. Kuid peamiseks argumendiks olid muidugi silmad. Ta v?itis, et v?ib kelle tahes ?ra kaetada. T?drukud otseselt teda just ei kartnud, kuid mine sa tea. Ta oskas t?esti verd seisma panna – t?mbas keelega ?le haava, sosistas miskit ja verejooks oligi peatunud. Ta ei lase mul ka praegu elada. Ja kunagi ei tea, millal ta j?lle v?lja ilmub. Kord kaob kuudeks ?ra, siis j?rsku – siin ma olen, ei oodanud v?i? M?nitab mind selle eest, et ma laenutan raamatukogust k?ige v?hem v?etud raamatuid, haletsusest surnud ja unustatud autorite vastu, sest muidu ei tule need kirjanikud ?ldse kellelegi meelde. Ma olevat muidu lohakas ja pudrupea, aga mulle meeldivaid m?tteid joonin alla hoolikalt, kammi j?rgi. V?tab poosi sisse ja loeb epistlit nagu vanem ?de: ei saa sellise m?kuna elada, tuleb ?ppida murust k?rgem ja kalast valjuh??lsem olema! J?ta meelde, ?eke, Mileetose Thalese seitsmeteistk?mnes reegel: parem ?ratada kadedust kui haletsust! Ja kuidas ta sind m?nitas! M?letad, kuidas istusime verandal ja s?ime maasikaid – ei olnud head, hapud olid. Kastsime neid suhkru sisse. Aga tema m?tles v?lja, et kastaks mee sisse. Valab endale mett purgist alustassile ja lakub lusikat. Ja vaatab sinule otsa. Ja kontrollib oma pilku peeglist. Aga mina tunnen seda tema pilku v?ga h?sti, kui ta on pakil l?busat erisilmset kurjust. Limpsib lusika puhtaks, v?tab kahe s?rmega otsast kinni ja kus virutab selle j?rsku selja taha, lahtisest verandaaknast v?lja. Ja vaatab sulle otsa. „Too ?ra!” Ma tahan h??da sulle: „Seis! ?ra m?tlegi seda teha!” Ega suuda endast s?nagi v?lja pressida. Sa t?used ?les, l?hed lusikat otsima – aga seal on muraka- ja metsvaarikapadrik. Tuled tagasi ?leni kriimuline, k?tel verep?rlid. Paned lusika, mullase ja rohuse, vaikides lauale. Tema ?ksnes krimpsutab musta lusika peale n?gu. Ning kastab maasikat, nagu poleks midagi juhtunud, mee sisse ja kaksab hammastega. Ma ei pidanud vastu, jooksin sulle j?rele, haarasin k?est, tahtsin tema kombel kriimustusest keelega ?le t?mmata, vere seisma panna, kuid sina l?kkasid mu eemale. „Mine sa tead kuhu!” Ja vaatasid mind sihukese p?lgusega. Istusid oma ratta selga ja v?ntasid minema. Kuidas ma sind tookord vihkasin! ?igemini teda. Teid m?lemat! Ja kuidas tahtsin, et sinuga juhtuks midagi, kohe praegu, midagi halba, kohutavat, kurja. Ma ?tlesin endale, et ei tule sinu juurde kunagi. Ja tulin juba j?rgmisel p?eval, jooksuga. N?en seda ja tunnen nahaga, justkui oleks see praegu: hommikust peale on vihma tibutanud, udu on roninud aia otsa, teed on puha lompides. K?nnin sinu juurde vihmavarju all ning ?le j??raku viival sillal hakkab k?vemini ladistama. Meie suvilate vahel on metsatukk, seal on k?ik rajad vee all ja lokkab nimetu rohelus, sina ?ksi panid taimedele nimesid. M??dun teie nurgapealsetest naabritest, imetlen ?le aia roose – hiigelsuuri, raskeid nagu kapsapead. Vihmaga veel tugevamini l?hnavaid. Ei julgenud trepist ?les minna, panin vihmavarju kokku ja hiilisin p?ris verandaakende ligi. T?usin kikivarvule ja n?gin vihmaste klaaside taga sind. Sa lamasid diivanil, sidemeis jalg seljatoele t?stetud, ja lugesid mingit paksu raamatut. N?ed siis, soovisin sulle kurja ja sa kukkusid rattaga kraavi. N??d tead, miks sa tol ?htul jala v?lja v??nasid ja pidid p?rast voodis lamama. Seisin vihmas ja vaatasin sind. Sa tundsid, t?stsid pea, n?gid mind, naeratasid. o Jah, mu suvila-Sa?ake, kui ammu see oli, millises sootuks teises ja kauges elus. Nii hea oli lamada ja kirjutada p?evikusse igasugu jama, kuulates vihmasabinat katusel ja s??skede pininat verandal. Pesun??ril ligunevad l?ksud, tilguvad. Vihma t?ttu ei n?inud lugeda – panin keset p?eva tule p?lema. T?stsin Shakespeare’i paksu k?ite p?lvedele – selle peal oli mugav vihikusse kirjutada. Ja m?nni pikad topeltokkad olid j?rjehoidjaks. Tead, millest ma tookord kirjutasin? Hamletist. ?igemini iseendast, sellest, et minulgi suri isa ?ra v?i ehk ei surnudki, aga ema l?ks uuesti mehele, pealegi pimedale, kuid t?iesti arusaamatuks j??b, miks k?ik peavad ?ksteist m?rgitama ja terariistadega torkima, seejuures lava verega ?le ujutamata. Aga kui k?ik surevad ?ra ilma mingite v?ljam?eldud roimade ja intriigideta, lihtsalt niisama, iseenesest, elu ?ra elades – kas see siis polekski Hamlet? Hirmsam veel! M?tleks, isa vaim! Laste hirmujutud. Ja mida on kasv?i v??rt k?rva valatud m?rk! Ja miks saab k?ik alguse alles tema tagasitulekust isa lossi, kas ta siis enne seda polnudki Hamlet? Midagi polnud ju veel juhtunud – eesriie pole veel t?usnud, Bernardo ja Francisco pole veel hakanud s?nelema, ehkki m??rustikus on k?ik selges?naliselt paigas –, kuid tema on juba Hamlet. Kuid see ongi ju k?ige p?nevam – mis juhtus temaga enne k?iki neid kohtumisi vaimudega, m?rgitamisi, tobedaid teatraalseid trikke, nagu vaiba taha peitmine. Elas oma elu – nii nagu mina praegu elan. Ilma mingite luulevormis h?vastij?tumonoloogideta. Ja tuleb kirjutada elust enne. N?iteks sellest, kuidas ta lapsena m?ngis postiljoni – v?ttis s?let?ie vanu ajalehti ja toppis postkastidesse. Ja kuidas koolis puges vahetundides raamatuga peitu garderoobi v?i raamatukokku – teda kiusasid k?ige aremad ja ka k?ige n?rgemad, kes elasid tema peal v?lja seda piina, mida said tunda teiste k?est. Tead, muide, mis oli mu esimene pettumus kirjanduses? Lugesin, kuidas keskaegsed narrid esitavad oma senjooridele konksuga k?simusi, need p??avad ikka vastata ja j??vad alati kimpu, ning proovisin siis samuti k?sida vahetunnis oma piinajatelt midagi lihtsameelset-salvavat, aga need ei kuulanud l?punigi, virutasid n?taki vastu k?rvu! Aga Hamleti kohta tuleks veel r??kida sellest, kuidas ta kord suples j?rves, ?ks onkel ujus ta juurde ja ?tles: „Poiss, sa ujud p?ris h?sti, kuid su stiil pole p?ris puhas. Las ma n?itan sulle!” Ning siis see ujumis?petaja toetas alt ja k?si libises kogu aeg k?hult j?rjest allapoole, justkui juhtumisi. Ja tuvilast. Lapsep?lves, kui me veel vanas korteris elasime, pidas naaber hoovis tuvilat ning kui ta ootas oma tuvisid lennult tagasi, siis ei vaadanud ta mitte k?rgusse, vaid veekaussi ja seletas, et sedasi n?eb taevast paremini. Veel kirjutasin ma, et tahan olla mina ise. Ma ei ole veel mina. See ei saa t?si olla, et see siin olengi mina. Tahtsin kalendrist v?lja p??seda. N??d siis p??sesingi. Hea, et sa ei n?e, kus ma praegu olen ja mis mu ?mber on. Ma ei kirjelda seda ja seda nagu polekski olemas. M?letad, sul olid riiulis ilusad kivikesed, mis sa olid kunagi mere ??rest toonud? Sa v?tsid kord ?mmarguse veerkivi ja pistsid endale silmakoopasse nagu monokli. Ma v?tsin selle kivi endale ja see lebas aknalaual. Ja vaatas mind kogu aeg. Ja ma sain j?rsku aru, et see ongi kellegi silmamuna. Ja see n?eb mind. Ja mitte ainult mind, vaid ?ldse k?ike. Sest selle kivikese eest – ta ei j?ua pilgutadagi – vilksab k?ik m??da, kaob, nii mina, see tuba kui ka linn akna taga. Adusin tol hetkel nii k?ikide loetud raamatute kui ka k?igi minu t?is kirjutatud vihikute kogu t?hisust ning mul hakkas kuidagi k?he. Sihuke ?revus tuli peale. Teadvustasin j?rsku, et tegelikult see silm ei n?e mu tuba ega mind, ega saaks parimagi soovi korral n?ha, sest ma vilksatan tema jaoks nii kiiresti m??da, et ta ei j?uagi midagi m?rgata. Tema on t?eline, olemas olev, aga kas mina olen tema jaoks olemas? Aga kas ma iseenda jaoks olen olemas? Mida t?hendab olemas olla? Teada, et sa olid? T?estada ennast m?lestustega? Mis on temal asja minu k?tega, jalgadega, s?nnim?rkidega, tangupudrust korisevate soolikatega, n?ritud k??ntega, munandikotiga? N?gemisk?hmuga? Mu lapsep?lvem?lestustega? ?kskord ?rkasin aastavahetusel varahommikul ja jooksin paljajalu kuuse juurde vaatama kinke. Tuba oli t?is magavaid inimesi, kuid kuuse all polnud mitte midagi – kingid olid ostetud, kuid p?rast ?ampust viinaga unustati need lihtsalt kuuse alla panna. L?ksin k??ki ja nutsin seal, kuni ema ?les t?usis. Oli see minust rumal? Arvatavasti tuleb selleks, et saada t?eliseks, eksisteerida mitte enda teadvuses, mis on nii vastuv?tlik n?iteks unele, mil sa ise ka ei tea, kas oled elus v?i mitte, vaid teise inimese teadvuses. Ja mitte suvalise inimese, vaid sellise, kelle jaoks on oluline teada, et sa oled. Mina n?iteks tean, mu Sa?ake, et sina oled. Ja sina tead, et mina olen. Ja see teeb mind siin, kus k?ik on ?raspidine, t?eliseks. Ning veel p??sesin ma lapsena imekombel surmast – l?ksin ??sel pissile, aga raamaturiiulid m?rtsatasid voodisse. Kuid esimest korda j?in ma surma ?le t?siselt m?tlema koolis loodus?petuse tunnis. Meil oli ?petajaks ?ks vana haige mees ning ta hoiatas, et kui ta peaks minestama, v?tku me tal taskust tablett ja pangu talle suhu. Me panime tableti, kuid sellest polnud abi. Ta n?hkis alailma lipsuga prille. Algul ?petas ta botaanikat ja ma armastasin teda nii v?ga, et korjasin l?putult herbaariumi ning hiljem otsustasin saada nagu temagi ornitoloogiks. Ta ahastas jube naljakalt mitmete taime- ja linnuliikide kadumise ?le. Seisis tahvli juures ja karjus meie peale, nagu oleksime meie milleski s??di: „Kus on varju-s?gislill? Kus on h?re tarn? Kus on kaldeesia? Aga suvine m?rtsikelluke? Aga Dubjanski jumikas? Mis te vaikite? Aga linnud! Kus on linnud? Kus on hiid-merikotkas? Kus on habekotkas? Kus on t?mmuiibis? Ma k?sin teilt! Aga tuttiibis? Aga marmorr?tsik! Aga raudkull! Kus on raudkull?” Seejuures muutus ta ise mingisuguse turris linnu sarnaseks. K?ikidel ?petajatel olid h??dnimed, teda kutsuti Raudkulliks. Tead, millest ma unistasin? Sellest, et ma kohtun kunagi varem v?i hiljem oma isaga ja ta ?tleb: „N?ita mulle ?ige oma muskleid!” Ma k?verdan k?e ja ajan lihased punni. Isa katsub mu biitsepsit ja vangutab imestades pead, nagu ?eldes: oh sa poiss! Tubli! Aga n?htamatu maailma osas sai k?ik mulle selgeks, kui vanaema l?ks suveks t??le pimedate laste suvelaagrisse ja v?ttis mu kaasa. Ma olin juba v?ikesest peale harjunud, et tal on kodus k?iksugu pimedate asju. N?iteks ladus ta pasjanssi kaartidega, mille ?lemises paremas nurgas olid n?elaga torgatud augud. S?nnip?evaks kinkis ta mulle male – erilise komplekti, kus malendid olid erineva suurusega, valged mustadest suuremad. Ja sosistas emale, kuid ma kuulsin: „Nad seal nagunii ei m?ngi.” Tolles laagris oli algul imelik olla, kuid p?rastpoole hakkas isegi meeldima – tundsin j?rsku, et olen muutunud n?htamatuks. N?iteks tuleb mingi poiss, kastekann k?es, jalaga kergelt tee??rt puudutades, aga mina k?nnin m??da ja tema ei n?e mind. Kuid nii ainult tundus mulle. Tihtilugu mulle h?igati: „Kes siin on?” Tegelikult on pimeda eest peitu pugeda v?ga raske. Hommikuti nad v?imlesid ning seej?rel olid p?ev l?bi tegelused, m?ngud. Algul oli harjumatu vaadata, kuidas nad jooksid hommikuv?imlemist tegema hanereas, hoides parema k?ega eespool olija ?last kinni. ?ues elasid puurides k??likud, kelle eest nad hoolitsesid. See oli terve trag??dia, kui ?hel hommikul olid puurid t?hjad – k??likud olid ?ra varastatud. Nendega lauldi palju. Miskip?rast arvatakse, et pimedatel on erakordsed muusikalised v?imed, eriliselt hea kuulmine ja nagu nad oleksid k?ik s?ndinud muusikud. Jamajutt muidugi. Iga p?ev tegeleti vormimisega. ?ks t?druk voolis linnukese, kes istus oksa peal nagu inimene toolil. Tunnid ei olnud neil ?ldse sellised nagu meil tavakoolis. M?letan, mind jahmatas, et nad pidid tunnis pistma k?e akvaariumi ja katsuma kalu. See n?is olevat nii vahva! Hiljem, kui toas polnud kedagi, l?ksin ma akvaariumi juurde ja panin silmad kinni. K??risin varruka ?les ja panin k?e vette. Imeilus kuldkalake osutus katsudes mingiks ligaseks j?leduseks. Ja vaat tol hetkel tundsin ma hirmu – t?elist hirmu, et minagi v?in kord pimedaks j??da. Aga nende jaoks ei olnud pime olla hirmus. Pime kardab kurdiks j??da. Ta kardab pimedust k?rvades. Ja ?ldse, pimeduse on v?lja m?elnud n?gijad. Pimeda jaoks see, mis on – see on, ja sellega ta elabki, sellest l?htubki, aga mitte sellest, mida pole. Kannatada selle p?rast, mida pole, on omaette oskus. Me ju ei n?e violetsest paremal olevat v?rvi ja pole h?da miskit. Kui tunneme ennast ?nnetuna, siis mitte sellep?rast. Memm haletses neid k?iki ja nad liibusid tema vastu. M?nikord tundus mulle, et ta armastab neid rohkem kui mind. M?ttetus muidugi, kuid eks tahtsin minagi, et ta silitaks mind sedasi kuklast, suruks oma p?ratu rinna vastu ja ?hkaks hellalt: „Oh sa mu v?rvuke!” Neid ta ei n?hvinud vitsaga kunagi, aga mind n?peldas k?ll. Ma tahtsin talt ikka isa kohta p?rida, kuid miskip?rast pelgasin. Memm r??kis ?ldse v?he. ?he perekonnaloo kuulsin temalt, kui kasvasin suuremaks. Tema memm oli saanud lapse p?ris noore t?drukuna. V?itis, et j?i p?hast vaimust k?ima peale, kuid keegi teda ei uskunud. Partenogeneesist poldud toona veel kuuldudki. Just oli alanud j??minek. Ta l?ks ??sel j?e ??rde ja pani oma pambu j??lahmaka peale. M?letan, et ma ei saanud t?kk aega lahti tollest kujutluspildist – ??, j??r?nk triivib ja pamp vigiseb. Aga hulga aastaid hiljem lugesin Marcus Aureliust ja leidsin lohutust. Ta oli seal s?nastanud niiviisi: p?rsast viiakse tapale, ta on m??ratud ohvriloomaks, p?rsas rabeleb ja kisendab. Aga miks ta kisendab? Samamoodi rabeleb ja kisendab ju igal ajahetkel iga elusolend ja iga ese. Lihtsalt tuleb kuulda seda elukisendust k?iges – igas puus, igas m??dujas, igas veelombis, igas sahinas. o Kuis tahaks end suruda sinu vastu ja r??kida midagi t?iesti totrat, s?damel?hedast. M?letan, kuidas vanemad viisid mu esimest korda mere ??rde – v?ib-olla see polnudki esimene kord, kuid just tookord j?i mul esimest korda meelde, kuidas murdlainetuse m?hin t?mbas mu endasse, v?ttis rusikasse ja kandiski sedasi kogu suve – rusikas. M?letan selgesti, kuidas me hakkasime m??da k??nulisi kitsaid t?navaid alla minema ning meri kerkis j?rjest k?rgemale ja k?rgemale, justkui l?kkas silmapiiri k??narnukkidega laiali, ?leni t?is p?ikeses?ste, ning kuidas uhkas mulle ninna soola, vetikaid, naftat, roisku, avarust. Ma jooksin paadisillale, aga see k?rgatas murdlainest – ning ma sain kohemaid merelt m?rja k?rvakiilu. Kaldapealse laudkate – pritsmetest l?bipaistev justkui auklik taevas ning laudadel kajakate peegeldused. Valge muul. Linnusitt. Vetikad – nartsud. Merest n?litud ajupuu. Puri laskub lainega ?hetasa. Iga p?ev rand, kus tuulutatakse kaenlaaluseid. Milline ?nn on joosta madalvees, ajades ?les p?ikese k?es s?tendavate pritsmete s?lemeid! Kiviklibu on h??guvkuum, susiseb murdlainetuses. Lained peksavad vastu pahkluid ja tirivad endaga kaasa s?gavikku, haaravad jalgadest, tahavad pikali t?mmata, minema lohistada. V?ledad mustad k?rbsed h?ppavad mererohu tompudel, mida hiljutine torm on kaldale loopinud. Lained hiilivad viiliti ning ehmatavad mutukaid ?htelugu lendu. Pudelikillud kui merekaramellid – meri on neid natuke lutsutanud ja siis v?lja s?litanud. Ma korjan neid ja pakun vanematele. Issi hakkab minuga koos kivikestest ja liivast lossi ehitama, me kaevame vallikraavi, laome m??rid, tornid, issi l?heb ?hinasse, lausa marru. Ma kaunistan torni teokarbikildudega, kommipaberist lippudega, aga tema karjub minu peale, et ?rgu ma segagu. Ma solvun – ta ehitab ju minu lossi, minule! Siis ?kki tuleb laine ja purustab k?ik. Mina olen pisarais, isa l?heb ka tujust ?ra. Siis hakkab ta ahastusest l?hkuma seda, mis veel alles. Ja mina koos temaga. Me trambime meie lossi j??nustel ja l?kerdame j?lle ?nnelikult. Ta kahmab mu kaenlasse ja tirib merre, me kukume murdlainetesse. Ta lollitab, sukeldub, paneb enne sukeldumist peopesad otsekui palveks kokku. Vesi on sedav?rd l?bipaistev, et n?en erepunaseid varbak??si – ma olen need emme lakiga ?le v??banud. Pigistan nina kinni, ronin ?le pea vette, isa hoiab mind, ma ujun, k?rvad on lukus, mu all on t?rkiissinine s?gavik ning seal p?hjas on kivid karva kasvanud ja see karvastik liigub. T?used pinnale – ja j?lle on ?mberringi m?ra. Ujume v?ikeste puust sildade juurde. Post on pikkade mereaastatega endale vetikaist habeme kasvatanud – hirmutab sellega kalamaime. M??da ujub lai karvane selg. Ma tahan kogu aeg minna kaldast kaugemale, s?gavamale – issi ei lase, ma asun teda uputama, kisun ?lgadest, tirin k?rvadest ja juustest, ta p?tkib vastu, kahmab libedast postist kinni, t?useb pinnale, puristab, ripsmetel s?delevad piisad, ta naerab laginal. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/mihhail-i-kin/kiri-sinule/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.