Karantiin

Karantiin Jean-Marie Gustave Le Cl?zio „Karantiin” kuulub prantsuse elava klassiku ja Nobeli kirjandusauhinna laureaadi autobiograafiliste teoste hulka. Jutustaja asub otsima oma vanaonu L?oni, Kadunu, j?lgi, kes l?ks 1891. aastal koos oma venna Jacques’i ja tolle naise Suzanne’iga Ava pardale, et p??rduda tagasi oma s?nnikodusse Mauritiusel. Laeval puhkeb aga r?ugeepideemia ja kogu seltskond satub unelmate Mauritiuse asemel selle naabruses asuvale Plate’i saarekesele karantiini. Seal napib nii toitu kui joogivett, r??kimata ravimitest, samas kui epideemia aina laieneb. See pealesunnitud viibimine kaljusel saarel ja kohtumine hindu t?tarlapse Suryavatiga muudab p??rdumatult L?oni arusaamasid elust ja maailmast. Armastusest Suryavati ja tema loodusl?hedase maailman?gemuse vastu v?tab L?oni elu sootuks teise p??rde. Jean-Marie Gustave Le Cl?zio Karantiin Siis, seesinase maailmaajastu l?pul, mil kuningaist on saanud r??vlite sugu, s?nnib Vi?nu Hiilguseks nimetatu, maailmavalitseja Kalki.[1 - Sanskriti keelest t?lkinud Martti Kalda. – Siin ja edaspidi t?lkija m?rkused.]     Bh?gavata pur?n.a, I, 3, 26 Alice’i m?lestuseks, kes teel Esny neemele ?tles alati: „Siin l?peb rikaste paradiis ja algab vaeste p?rgu.” Igavene r?ndaja Suitsusesse saali, mida valgustasid ?lilambid, ilmus noormees. Ta avas ukse ja hetkeks joonistus tema siluett ??pimeduse taustale. See s??bis Jacques’ile alatiseks m?llu. Tema suurt kasvu kogu, pea sama h?sti kui puutumas vastu ?lemist uksepiita, v?ljakasvanud sakris juuksed, kahvatu, lapselike joontega n?gu, pikad k?sivarred ja rohmakad k?mblad, keha surutud ebamugavalt kitsasse, kurguni kinni n??bitud pintsakusse. Eelk?ige aga see ekslev ilme, tigedust t?is pilk vali, alkoholist h?gune. Ta seisis liikumatult ukseavas, justkui k?heldes, seej?rel hakkas ?hvardama, s?imama, viibutas rusikat. N??d j?i ruumis k?ik vaikseks. Kujutlen, kuidas mu vanaisa n?gi esimest korda Rimbaud’d. See juhtus 1872. aasta alguses, jaanuaris v?i veebruaris. Tean seda ?elda Amalia surma ning major Williami k?igu j?rgi matuseb?roosse, mis asus tema Saint-Sulpice’i t?nava kodu esimesel korrusel. P?rast t?li Patriarhiga ja v?ljasaatmist Anna maavaldustest, p?rast lahkumist Mauritiuse saarelt 1871. aasta l?pus, olid Antoine ja Amalia asunud elama Pariisi, Montparnasse’i kvartalisse. Sel talvel paukus Pariisis k?re pakane, Seine’i j?es hulpisid j??pangad. Amalia polnud p?riselt paranenud palavikust, mis oli t?usnud p?rast L?oni s?ndi. V?imalik, et t?li Alexandre’iga oli ta veelgi hapramaks muutnud. Jaanuari viimastel p?evadel suri ta kopsup?letikku. L?on polnud siis veel aastanegi. Minu vanaisa Jacques oli ?sja saanud ?heksaseks. Ilmselt ?hel k?igul onu Williamit saates oli ta astunud sisse Madame’i ja Saint-Sulpice’i t?nava nurgal asuvasse kohvikusse. Onu arvates oli Jacques veel liiga v?ike, et tulla matuseb?roosse p?rga valima. Ta j?ttis poisi bistroosse klaasi h??gveini taha istuma. See oli esimene kord, kui Jacques oli lahkunud Mauritiuselt. Prantsusmaal tundus k?ik talle imeline ja kohutav, kuuekordsed elumajad, t?ldade vuramine sillutisel, rongid, avalike saunade k?rged korstnad Montparnasse’il musta suitsu halli taevasse s?lgamas, lumevallid pargiteede ??res, ja eelk?ige inimesed, paks tihe rahvamass, mis tr?gis, t?ukles ja kiirustas. Meeste n?od olid kahvatud, habemesse kadunud, peas olid neil k?rged toruk?barad, seljas karusnahksed keebid, k?es jalutuskepid, jalas kedrid. Naistel olid seljas lugematud kihid seelikuid, korsette, kleite ja mantleid, ning nende suurte krunnidega v?ikeste peade otsa olid n?elaga kinnitatud veidrad loorikesega k?barad. Arvata v?ib, et Jacques surus end onu Williami vastu, hiiglase pihk pigistamas tema v?ikest k?tt. Ta ei m?istnud selle linna elanike kummalist k?nepruuki, ta ei osanud vastata naabrit?drukute p?rimistele. Need siis leidsid: „On vast tobu!” Nad nimetasid teda k?lupeaks ja veidrikuks. Ema surmale eelnenud p?evad veetis ta aina onu Williami seltsis. ?udne oli kuulata ema l?mbumas, vaadata tema kahvatut n?gu ja kauneid musti juukseid lahtiselt padjal. Antoine varises kokku. Viimastel p?evadel ei tundnud Amalia ?ra isegi oma v?ikest poega ega beebit. Ta sonis. Ta arvas, et on tagasi isakodus, Hugli kallastel, ootab verandal vihmasadu. Major Charles William oli end sisse seadnud v?ikesesse korterisse Saint-Sulpice’i t?naval, matuseb?roo kohal, et olla l?hemal Amaliale – euraaslannale, nagu teda perekonnas kutsuti. Sellest ajast peale, kui majori vend oli Amalia sipoide s?ja ajal Allah?b?di kandis metsas ekslemas leidnud ja ta enda juurde v?tnud, oli temast saanud pere liige. Venna surma j?rel sai Amaliast Williami ainus laps, tema silmatera. Amalia surm sellel talvel oli olnud majorile r?nk hoop. Ta j?i Pariisi, et laste eest hoolitseda, sest Antoine polnud selleks enam v?imeline. Hiljem kolis ta Londonisse. T?naseks pole Williami perekonnast enam midagi teada. Amalia surma trag??dia l?ikas l?bi k?ik sidemed. Archambau’dest sai neetud h?im. On t?si, et kui nad poleks Patriarhiga t?lli l?inud, oleksid asjad kindlasti olnud teisiti. Amalia oleks j??nud Annasse ja meile oleksid j??nud alles valdused, perekond, kodumaa. Sellel talvel oli Pariisis k?ik s?nge. Antoine oli saabudes avastanud, et suurem osa tema varandusest – Anna maavaldustest saadud p?rand – oli olematuks kahanenud. Esimestel abieluaastatel Pariisis oli ta kulutanud raha seda lugemata. Ta oli tahtnud Amaliale muljet avaldada, iseendale muljet avaldada. Aferistidest ?rimehed, ametnikud ja notarid olid ta laostanud. Antoine oli unistaja. Ta tegeles peamiselt luule ja kirjandusega. Ta oli paigutanud raha viirastustesse. K??giviljap?ldudesse, mida polnud olemas, kujuteldavatesse raudteedesse. Eemal Mauritiuse saarest oli ta kaotanud oma maagisoone, oma soomusr??, ta oli t?iesti kaitsetu. Lisaks sellele vihkas Alexandre Archambau oma poolvenda, seda sissetungijat, kes oli ilmunud perekonda, kui ta oli kuueaastane, poolvenda, kes polnud sugugi tema moodi, kes oli muretu ja kergemeelne. Alexandre’il polnudki tarvis midagi ette v?tta. Kui vend hakkas langema, vaatas ta tema kukkumist lihtsalt pealt. Niisiis viib major Jacques’i sel jaanuarikuu l?pul 1872. aastal, kui Amalia sureb, Saint-Sulpice’i t?navale ja j?tab ta matuseb?roo vastasnurgal asuvasse bistroosse. Jacques on varem mitu korda peatunud Chovet’ matuseb?roo vaateakna ees, et silmitseda k?iki neid h?mmastavaid ja natuke hirmutavaid esemeid: krutsifikse, jumalaemasid, medaljone, matusep?rgi ja mustast marmorist hauakive. Poeomanik isegi k?netas poissi ?hel p?eval, kui too ootas onu Williamit, kes oli temast maha j??nud. Sellel kiilal vanah?rral on meelespeasinised silmad, millesarnaseid Jacques pole veel elu sees n?inud. Bistroo teisel pool t?navat n?eb v?lja kurjakuulutav. Klaasukse avanedes paiskub pahvakatena v?lja h??lek?ma, naerulaginat. Major on p?sikunde. Talle meeldib seal istuda ning piipu popsutades ja pikki musti vuntse siludes h??gveini juua. Vanaisa Jacques ei r??kinud mulle sellest kunagi. Oma elu l?pu poole, kui ta asus elama Montparnasse’ile, oli ta s?nakehv mees, kes suitsetas vahetpidamata ja luges aina ajalehte, tegemata v?himatki v?lja lapsest, kes ma siis olin. Seda k?ike jutustas mulle vanaema Suzanne. Vanaemale meeldis ?le k?ige lugusid jutustada. Enamasti olid need v?ljam?eldud lood, mis r??kisid kavalast ahvist nimega Zami. Aga m?nikord jutustas ta t?estis?ndinud lugusid. Siis hoiatas ta mind ette: „Kuula hoolega. See, mis ma n??d r??gin, juhtus p?riselt, ma pole midagi juurde pannud. Kui sul endal ?kskord lapsed on, siis jutustad neile edasi t?pselt nii, nagu ma sulle r??kisin.” Armastasin oma vanaema Suzanne’i v?ga. Ta oli v?iksemat kasvu, prullakav?itu, tal oli kena n?gu, peen nina, v?ike suu ja hallid silmad, mida plussprillid suurendasid. Tema valged juuksed olid l?hikeseks l?igatud, mis oli tolle aja kohta tavatu. Ta ?tles, et oli olnud esimene naine, kes l?hikest soengut kandis. Ma olin neljateistk?mnene, kui ta 1954. aastal, kuus aastat vanaisast hiljem suri. Olin v?ga kurb. L?ksin suletud kardinatega tuppa, kus ta n?is oma messingist voodis magavat, puhas ja kena nagu alati. Puudutasin tema j?ist laupa ja p?ski. M?letan tumedaid s??re suletud laugude all. Oleksin tahtnud veel kord n?ha tema iiriste heledat halli. Tema oli see, kes oli alles hoidnud k?ik raamatud. Kui mu vanaisa viimast korda 1919. aastal Mauritiusele l?ks, et p?rast Alexandre’i surma p?randiasjad korda ajada, palus vanaema tal k?ik raamatud ?ra tuua. Enamiku neist oli Antoine ostnud nooruses Pariisist ja p?rast tema lahkumist olid need j??nud kolme suurde mahagonipuust riiulisse Komeedi aiamajas (see oli oma nime saanud suure komeedi j?rgi, mis oli aiamaja ehitamise aegu 1834. aastal m??da lennanud, ja maja katuseharja ehtis kuulsa meteoori j?rgi nikerdatud puuskulptuur). K?igile neile luulekogudele, filosoofilistele traktaatidele ja reisikirjadele oli Suzanne lisanud oma lemmikluuletajate, Shelley, Longfellow’, Hugo, Heredia, Verlaine’i raamatud. M?nikord luges ta mulle luuletusi. Tal oli mahe ja soe h??l, mis moodustas terava kontrasti mu isa range t?mbriga. Mu emale meeldis teda kuulata. Ta ?tles, et Suzanne oleks pidanud n?itlejaks hakkama. Tema lemmikluuletus oli Longfellow’ „Fata Morgana”. O sweet illusions of Song That tempt me everywhere, In the lonely fields, and the throng Of the crowded thoroughfare!.. Ma ei ole unustanud. ?hel p?eval, kui ta oli lugenud luuletust „Mu s?da nutab”[2 - Paul Verlaine, Il pleure dans mon c?ur.], jutustas ta mulle, mis oli juhtunud tol ?htul Saint-Sulpice’i t?naval, kui Amalia oli surnud ja kui mu vanaisa sattus joogisaali. ?htu oli k?es, v?ljas oli pime, v?imalik, et sadas vihma. Ma pole ?ksikasjades enam p?ris kindel, mulle tundub, et ma n?gin seda k?ike unes, et ma olen lisanud sellele oma isiklikud m?lestused – vastupidiselt vanaema soovitusele. Kui ma esimest korda p?rast s?da tulin emaga Lorient’ist Pariisi, et kohtuda oma demobiliseeritud isaga, oli samasugune aeg: linn oli laastatud, pimedatel t?navatel tibas vihma, ?hus oli s?ngust ja vaesust, l?hna, mida levitasid ahjud, kus pealaest jalatallani sisse m?ssitud vanainimesed p?letasid seda, mis nad k?tte said, lauajuppe, pabereid, peenkoksi. M?nikord tundub mulle, et olen ise seda l?bi elanud. V?i et ma olen see teine L?on, see, kes alatiseks kadus, ja et Jacques jutustas mulle seda k?ike, kui ma olin laps. Palav suitsune bistroo, tubaka kirbe l?hn ja absindi v?rtsikas aroom. ?heksa-aastasele pidi see tunduma sama jube kui p?rguv?ravast sisse astuda. Major juhatas Jacques’i ?hte lauda joogisaali tagaosas. See on sedasorti koht, kus s??akse oasuppi ja leiba, juuakse kruusist h??gveini. Enamik p?sikundesid on Ladina kvartali ?li?pilased, arstitudengid v?i kunstnikud, kes elavad Montparnasse’i k?lje all Falgui?re’i t?nava ateljeedes. Kindlasti on seal ka igat masti kodutuid, noori kasakamundris hulkureid, hukkal?inud t?tarlapsi, see k?ik ei heiduta aga onu Williamit, kummaline koht ikka t?epoolest, kuhu poisikest j?tta, isegi kui too on ?dini l?bi k?lmanud. Major on vabam?tleja, kirikuvastane. Ta n?ustus oma venna kasut?tre abiellumisega ?ksnes seet?ttu, et Antoine polnud selline nagu need Mauritiuse isekad ja konformistlikud grand moune’id.[3 - Grand moune – kreooli keeles veidi halvustav s?na valge inimese kohta.] Antoine oli Amaliaga abiellunud pikemalt m?tlemata. Ta oli armunud sellesse ilusasse t?mmusse, v??rap?rasesse t?drukusse, keda oli kohanud laeval, kui too oli teel Prantsusmaale kodu?petajakursustele. Ta oli euraaslanna, kellel oli pealekauba inglise nimi. Kui nad Mauritiusele tagasi p??rdusid, et end Anna valdustes remonditud Komeedi suvemajas sisse seada, taipas Amalia otsekohe Antoine’i eksimuse suurust. See kestis pea k?mme aastat, sest Antoine oli kangekaelne, keeldus m?istmast. Ta arvas, et tal on veel mingeid ?igusi, et ta v?ib midagi otsustada v?i valida, et vend arvestab temaga. Ta oli juba k?igest ilma j??nud, kuigi ta seda ise ei teadnud. Suhkrurooistandus oli h?poteegi alla pandud, tulevaste saakide protsentidest ei piisanud aga v?la tagasi maksmiseks. Amalia pidi taipama otsekohe, vaistlikult, et mitte keegi siin – eriti mitte Alexandre ja Moraaliordu liikmed – ei anna Antoine’ile andeks tema kergemeelsust, tema muretust. Amalial ei olnud selles ?hiskonnas kohta. Kui nad tagasi Euroopasse s?itsid, L?on oli ?sja s?ndinud, v?is Antoine t?esti uskuda, et ?hel p?eval tulevad nad tagasi. Amalia aga teadis, et see on l?plik lahkumine. Justkui oleks ta juba enda sees tundnud surma k?lma hingust. K?ike seda taipasin ma alles t?kk aega hiljem, kui polnud enam Suzanne’i, kes oleks v?inud mulle oma lugusid jutustada. Jacques’ist, kes istub ?ksinda bistroo tagaosas laua taga, vaatab p?rani silmi. Kummaline m?elda, et teisel pool ristmikku on matuseb?roo, kus major parasjagu Amaliale matusep?rga valib. Kui major tagasi tuleb, on lauale toodud kauss oasupiga ja h??gveinikruusid. Major on v?ga pikka kasvu, v?ga tugev, n?gu tuulest ja p?ikesest pargitud nagu mustlasel. Sel ?htul on bistroo ?hustik talle ilmselt ise?ranis meelep?rane, h??ded, joodikluuletajate l?rmamine, arstitudengite toostid ja praalimine. Ta n?itab Jacques’ile saali teises otsas istuvat meest, v?ikest, t?sedat, veidi kiilasp?ist hoolitsetud habemega h?rrat, kes suitsetab pikka piipu. „N?ed seda meest seal? See on Paul Verlaine, suur luuletaja.” Just sel hetkel paiskub kohvikuuks lahti ja l?vele ilmub noormees, lapsen?oga poisike. Ta on pikka kasvu, ilme j?hker, pilk alkoholist h?gune. L?vel seistes laseb ta lendu valjuh??lseid solvanguid, ?hvardusi, ta ?lbitseb k?lastajatega nagu laadakakleja, viibutab rusikat. Kaks kohvikupoissi tahavad teda v?lja visata, aga ta t?ukab nad eemale, l??b neid. Jacques on hirmunud, ta poeb majori nagu kaitsva m??ri varju. Ukseavas seisva noormehe pilk on s?gedusest h?gune, tema h??l k?mab ?le vaikseks j??nud bistroo. Siis t?useb nende vastas istunud habemik h?rrasmees p?sti. Tal on elegantse l?ikega pikk mantel ja silmatorkavalt suur kaelaside. Ta l?heb rahulikult ukse juurde, r??gib noormehega. Keegi ei kuule, mida ta ?tleb, aga tal ?nnestub poiss maha rahustada. Ta v?tab tal k?e alt kinni ja nad astuvad koos ?he. Enne v?ljumist p??rab noormees veel kord ringi. Tema juuksed on sassis, pintsaku k?iseauk k?risenud. Ta libistab uuesti pingsa, ?hvardava pilgu ?le kohvikusviibijate, seej?rel mehed lahkuvad, vaid pahvakas j?ist ?hku lehvib l?bi saali. „Kes see oli?” k?sis Jacques. „Tema v?i? Ei keegi. Lihtsalt ?ks uulitsapoiss.” Olen kindel, et need olid mu vanaema Suzanne’i s?nad, kui ta r??kis Rimbaud’st – uulitsapoiss. Kuid ta luges mulle korduvalt ette v?rsse, mida see uulitsapoiss oli kirjutanud, kummalist muusikat, millest ma h?sti aru ei saanud, h?gust nagu ka see pilk, mis ?le kohvikusaali r?ndas. 1980. aasta suvel, n?dalal enne minu Mauritiuse-s?itu, k?isin ma otsimas bistrood, kus mu vanaisa oli kohtunud uulitsapoisiga. Madame’i t?nava nurgal on t?esti matuseb?roo, mille kohal major korterit ??ris. Vastask?nniteel, veidi enne t?navanurka m?rkasin ?ht lagunevat, mahaj?etud madala uksega urgast, mille vanaaegsed aknaluugid igal ?htul ?hes t?kis ette t?stetakse. Minu tahtel sai sellest k?rts, kuhu major mu vanaisa viis, halva kuulsusega bistroo, kus Verlaine’il oli tol ?htul kohtumine Rimbaud’ga. Terve selle esimese juunin?dala k?ndisin ma Pariisi t?navatel, nagu ma polnud k?ndinud juba noorukip?lvest saadik. Ilm oli imeline, kerges taevas t?ttasid pilved. Naistel olid seljas suvekleidid, kohvikuterrassid olid rahvast t?is. K?ndisin k?ikidel t?navatel, kus Rimbaud oli k?inud, n?gin paiku, kus ta oli elanud, Campagne-Premi?re’i t?nava maja, millest pole enam midagi j?rel, Ladina kvartalit, Monsieur-le-Prince’i, Saint-Andr?-des-Arts’i, Serpente’i t?navat, maja Hautefeuille’ t?nava nurgal, hotell Lysi ja selle hiigelsuurt roostetanud rauast laternat, mis ilmselt valgustas tema samme, majade fassaade, mida temagi oli n?inud. Cluny hotelli l?hedal, Victor-Cousini t?naval ??risin ma koguni ?rklikorrusel ?he toa, ??tsuva p?randa ja kaldseintega kitsa kambri. Unistasin, et just selles toas elas Rimbaud 1872. aasta talvel, kui k?ik Pariisis teda vaenasid. Needsamad seinad, sama uks, sama hoovipoolne katustele avanev k?rge aken, tuba, kus p?rastl?unane p?ike teda ?ratas. K?mpisin ?mberkaudsetel t?navatel, m?tted hajali, m?rkamata autosid, vaatamata inimesi, justkui oleksin t?epoolest aegade algust puudutanud. Jacques ja L?on, kaks lahutamatut venda, kaks ainsat elluj??nut kadunud ajastust, olid v?ga l?hedased, k?ik koolivaheajad veetsid nad koos, aastast aastasse, kuni 1891. aastani, mis m?rgib nende tagasip??rdumist Mauritiusele ja lahkuminekut. Aastani, mil L?onist sai Kadunu, alatiseks. Siin, nendel t?navatel k?ndis Rimbaud kevadel, enne kui l?ks oma l?putule r?nnule. Maubert’i v?ljakul laotavad vintis hulgused endiselt ?htuti laiali oma papit?kid, millel nad autode m?rast uinutatuna magavad. V?ib-olla on nemad ainsad, kes saavad oma unen?gudes puudutada aegu, mida enam pole. Nemad, liikumatud, on j??nud, samal ajal kui tema, r?ndur, k?is ?ra maailma otsas. Ja sellal kui tema j?ttis k?ik maha, et minna Adenisse ja Harari, j?ttis k?ik maha selle taeva p?rast, mis k?rvetab luudeni v?lja, kasvasid Jacques ja L?on suureks, ?ppisid elama ?ksinduses. L?on oli ?ppinud p?he „Purjus laeva”, „Vokaalid”, „Istujad”[4 - Arthur Rimbaud, Le Bateau ivre, Voyelles, Les Assis.], mida Jacques oli tema jaoks koolivihikutesse ?mber kirjutanud. Juba unistas ta lahkumisest, juba ta teadis. Teadis, et ?hel p?eval on ta j?lle seal, tagasi Anna majas, mitte selleks, et n?uda v?lja oma vara, vaid selleks, et saada uueks, et saada tunda taeva ja mere k?rvetust, tema ka. N??d m?istan ma teda. Selles Saint-Sulpice’i bistroos ?hel 1872. aasta talve?htul algas k?ik. Ja minust sai L?on Archambau, Kadunu. Saint-Jacques’i t?nava majast number 175 leidsin ma Absindi akadeemia.[5 - 1819. aastal avas keegi Pellorier nimetatud aadressil k?rtsi, mis oli tuntud nii Le Cabaret Pellorier’ kui ka Acad?mie d’Absinthe’i nime all.] Maja on ilus, v?rv seintelt koorunud, katus eri tasanditel, kivide asemel siin-seal laineline plekk. Akadeemia koha peal on n??d Pakistani restoran. Sissep??suks on endiselt sama vildakas uks, mis avaneb pikka, h?marasse, allpool asetsevasse saali. ?he laua taga koorisid pakistanlastest kokapoisid kastruli kohal suvik?rvitsaid ja kaalikaid. Nad vaatasid mind umbusklikult. „Mis selle koha nimi varem oli?” k?sisin ma. Ega ma ei lootnudki, et nad r??givad mulle Absindi akadeemiast. ?ks neist, olles teiste k?est j?rele k?sinud, vastas: „Enne oli selle koha nimi Grand Sel.” Restorani k?rval on v?rav, mis avaneb suurde sillutatud ja r??mas hoovi. ?hes nurgas istub t?mmu poiss, pelglik nagu kass. Sel talvel kakles absindiuimas Rimbaud siin hoovis kujuteldavate vastastega ja v?ib-olla istus ta siinsamas nurgas, selg vastu seina, ja j?i hommikukastes mustavale sillutisele magama. K?ndisin k?ikidel neil t?navatel, nagu magaksin avasilmi, et kuulata selle elu h??li, mis polnud veel h??bunud. Nagu ma n?eksin viha silmadega, nagu tunneksin oma n?ol h?vitatud lapsep?lve grimassi, juuksed magamatusest sassis ja turris, valutav selg k?hmus. P?rast k?iki neid reisides m??dunud aastaid ja Andr?ast lahkuminekut – k?ike seda, mida olime teineteisele ?elnud, k?ike, mida olime teinud ja kust polnud enam tagasiteed – olen ma Pariisis justkui l?bis?idul, m?ned tunnid, enne kui istun lennukile, et s?ita maailma teise otsa. Sorbonne’i ?mbruse t?navatel ja kohvikuterrassidel on ?li?pilased. Juunikuine Pariis on maagiline. K?ikjal on kullapuru, ?ietolm, peegeldused, p?ikese helk t?tarlaste juustel. Tunnen endal veel Colombia, Yucat?ni lagunenud teede tolmu. Panama j?gede muda on kuivanud mu juustes ja riietel punaseks pulbriks, mis hammaste all krigiseb. Kui ma l?ksin M?xico kultuuriinstituuti, et kandideerida ?petajakohale Campeches (eelmine ?petaja oli homode omavahelise arveteklaarimise k?igus tapetud), ?tles kontoriametnik, v?ike, koloniaal?likonnas ja triibulise lipsuga meesterahvas, mulle leebelt: „Teiesuguseid seljakotiga tegelasi k?ib siin iga p?ev, nad k?sivad raha v?i t??d, siis nad l?hevad j?lle ning rohkem ei kuule ma neist enam midagi.” Ladina kvartalis pole minu ?li?pilasaegadest enam kedagi alles. 68. aasta mai sillutisekivid on asfaldiga kaetud. Ummikud. Eeslinnade rongivagunid on elusast peast n?litud, kunstnahast istmed vildikaga t?is soditud ja noaga l?igutud. Keegi ei n?e mind, hetketi tundub mulle, et olen muutunud n?htamatuks. Kellel mind vaja on? Ma ei tea isegi, miks, aga ma l?ksin Roissy lennujaama vaatama ?hku t?usvaid lennukeid. Kui ma olin k?mnene, viis vanaema Suzanne mind Bourget’sse. Talle meeldis vaadata, kuidas lennukid aeglaselt taevas ronivad. Mitte mingi hinna eest ei oleks ta nende pardale l?inud. „Elu sees ei roni ma sinna sigaritoosi.” Aga talle meeldis vaadata lahkuvaid lennukeid. T?nap?eval ei n?e lennujaamades enam midagi, ometi on seal reiside h?ngu. Ja nimed: Delhi, Bangkok, Br?ssel, Rio de Janeiro, Dakar. Nagu sf??ride muusika, kosmose laul. ??sel magasin pingil, nagu kavatseksin j?rgmisel p?eval kusagile lennata. Nagu oleks t?esti olemas see kusagil. Siis otsustasingi minna Mauritiusele. Tema, k?ndimas linnat?navail, pilgus viha, mis n?gemist ?hmastas, kitsas, veidi sissepoole p??ratud ?lahuul, mis t?stab esile massiivse l?ua (ka Isabelle’il[6 - Isabelle Rimbaud (1860–1917) – luuletaja ?de.] oli see iluviga), ja sakris juuksepahmakas v?ikese k?vak?bara sisse surutud nagu Ayacucho indiaanlastel. Tema rautatud kingade k?lin Victor-Cousini, Serpente’i t?nava sillutisel. Juba on Pariis talle kitsaks j??nud, ikka needsamad t?navad, samad korrusmajad, kardinatega suletud aknad, samad kinnised n?od, rumalaid patriarhe meenutavad mehed, samad vormim?tsid, kaabud, parukad, ?rav?etavad kraed, t?rgeldatud maniskid, redingotid, vestid, tallakummidega p?ksid ja kollased kedrid, l?ikivad, kingsepa valmistatud saapad, jalutuskepp-epeed, mustad vihmavarjud. Kas pole mitte luule toona mingi kodanlik asi, teatud eelarve tasakaal, must m?rkmik, kuhu pannakse kirja aktiva ja passiva, sissetulekud ja v?ljaminekud? Teinekord tuleb ette ?hkamist, karjatusi ja ohkeid, vaimustust ja tundepuhanguid. Ellipseid, t?isriime, an?ambmaane, s?nkoope. Madame’i t?nava veinikaupmehe juures Arthuri h??l, mis ?tleb iga lause l?ppu: „Kurat v?taks!” Ta ei suuda enam asjadest r??mu tunda. Ta ?rritub. Tekitab inimestes k?hedust. Uks avaneb ?he, piidad nii kitsad ja madalad nagu rotiurul, ja tema, hiigellaps, seisab seal, k?ed rusikasse pigistatud, n?gu varjus, juuksed segamini, seljas kitsas talupojakuub, k?iseauk k?risenud, sest ta kakleb igal ?htul, ta vannub ja s?imab, lubab anda kere peale iga?hele, kes l?hemale tuleb. K?lastajad j??vad vakka, nad kardavad. Vaat see on t?eline, tugev, tume tunne. Mitte nagu tuul, mis veskitiibasid ringi ajab v?i t?isriimide tulv, k?ik need „ahid” ja „ohid” ja Hollandi tubaka magus aroom. Tema tumesiniste silmade pilk vaatab otsa mu vanaisale ja tungib temasse (ja tema kaudu minusse) ega lahku sealt enam kunagi. See uks, mis avaneb ?he, purjus uulitsapoiss, kes ?lbitseb k?lastajatega. Ja siis rohkem ei midagi, enne kui alles Adenis. Mu vanaema Suzanne loeb „Purjus laeva” ja „Koidikut”[7 - Arthur Rimbaud, Aube.] samasuguse h??lega nagu Longfellow’ luuletusi. Uulitsapoisi luulet. Inglin?gu, juuksed turris, pilk tige ja h?gune, pilk, mis ei suuda kellelgi ega millelgi p?sida. Kitsad ja pimedad Pariisi t?navad, mis t?ukavad teda endast ?ra. Majade hoovid nagu karavanseraid, kus h?ljatud inimesed magavad papit?kkidel. Ja udu, mis hommikuti Charleville’is Meuse’i j?e orgu katab. Pakane, taeva vaikiv hallus, varesed peedip?ldudel. Kas sellest on v?imalik paraneda, vabaneda? Taevas, mida pole n?ha. Pariis nagu l?ks. „Ah, mida ma seal k?ll peale hakkan?” M?tlen L?on Archambau’ peale. Kadunu peale, selle peale, kes hakkas vastu Moraaliordule ja s?narhiale ning lahkus siis koos naisega, keda armastas, selleks et enam mitte kunagi tagasi tulla. Kui Antoine 80ndatel entsefaliiti sureb (oli see 1884?), on L?on umbes kaksteist aastat vana. Jacques on juba l?inud Londonisse arstiteadust ?ppima, ta elab vististi major Williami juures. L?on elab pansionaadis, k?igepealt Lorient’is, seej?rel Rueil-Malmaisoni t?naval, kuulsas proua Le Berre’i pansionaadis. Unetutel ??del k?nnib ta l?bi magala suurte v?retatud akendeni, mis avanevad k?rbenud hoovile, et kuulata mere h??lt. Seej?rel, oma ?petaja h?rra Maureau’ m?jutusel – kes oli varem olnud ka Jacques’i ?petaja ja kellest Suzanne r??kis, nagu ta oleks teda isiklikult tundnud –, hakkas ta lugema luuletajaid, Richepini, Heredia, Baudelaire’i, Verlaine’i, Rimbaud’ v?rsse, mis Jacques oli La Vogue’i numbritest maha kirjutanud: „Hirmunud”, „T?iotsijad”[8 - Arthur Rimbaud, Les Effar?s, Les Chercheuses de poux.], „Istujad”, soneti „Vokaalid” ja 1888. aasta antoloogiast luuletuse „Magaja orus”[9 - Arthur Rimbaud, Le Dormeur du val.], mille mu vanaema olevat tema k?est ?ppinud. „Neetud poeetidest”[10 - Po?tes maudits, Paul Verlaine’i koostatud luulekogu (1884), milles on avaldatud ka Rimbaud’ „Purjus laev”.], mille h?rra Maureau selle ilmudes ostnud oli, kirjutas ta oma koolivihikusse maha „Purjus laeva”, see oli nagu palve, mida ta igal ?htul luges. Ja Baudelaire’i keelatud luuletused, mis j?id talle pihku viimasel kevadel l?puklassis. „Neetud naised”, „Saatanalitaaniad”, „Vaenlane”: Oh piin! Oh piin! Aeg kaob ja j?udki ei j?? samaks, ent s?nge Vaenlane, kes meie s?dant s??b, me verest toitudes saab aina tugevamaks.[11 - Charles Baudelaire, Femmes damn?es, Les Litanies de Satan. „Vaenlane” (L’Ennemi), t?lkinud August Sang. Rmt-s „Kurja lilled”, Tallinn, Loomingu Raamatukogu 35/36, 1967, lk 17.] Just L?oni jaoks on linn kitsas. Majade nurgad on nukid, mis tungivad ihusse, bulvarite l?ikumispunkt on tera, mis sisse l?ikab. Kaldapealsed on kaetud purpurse h?rmatisega. V?ib-olla veedab ka tema, nagu minagi, sel suvel oma p?evi, olles sulgunud m?nda Saint-Lazare’i rongijaama l?hedal asuvasse hotellituppa. Ta v?ljub ainult ??siti, et hulkuda ?mberkaudsetel t?navatel kuni Blanche’i v?ljakuni v?i Butte’i kandis, vaadates, kuidas Pariis omaenda l??tsutamisse l?mbub. Sel suvel (1890. aasta augusti alguses) tuleb Jacques talle j?rele ja viib ta Inglismaale. Ta tahab teda tutvustada Suzanne Morelile, R?unioni saarelt p?rit t?tarlapsele, kellega ta on Londonis ?sja abiellunud. Koos s?idavad nad rongiga mere ??rde, Hastingsisse. Vanaema jutustas sellest suvest mulle ainult ?he korra. V?ib-olla sellep?rast, et ?nnest ei r??gita. Ainult ?he korra kirjeldas ta pilvitut taevast, mahedat tuult ja suplusi meres, kui ratastel riietuskabiinid veepiirini k?rutati. ?htud veetsid nad v?ljas k?ies v?i siis muulil istudes, Suzanne luges luuletusi, Longfellow’ „Birds of Passage’it”: Black shadows fall From the lindens tall, That lift aloft their massive wall Against the Southern sky… Ja Baudelaire’i: Alati, vaba mees, j??b sulle armsaks meri! Ta sinu peegel on jne.[12 - Charles Baudelaire, „Mees ja meri” (L’Homme et la Mer), t?lkinud Ilmar Laaban. „Kurja lilled”, lk 19.] Arvata v?ib, et esimest korda tunneb ta end tugevana, ta tunneb armastuse soojust, perekondlikku kokkukuuluvust. Nad lamavad kolmekesi lapikute kividega kaetud rannal, Suzanne kahe venna vahel. L?on toetab pead Suzanne’i pehme ?la vastu, hingab sisse tema juuste l?hna. ?he ainsa viivu sel suvel, vaadates meteoriitide tulejutti pimedas taevas mere kohal. Enne, kui k?ik kokku variseb. Ometi pean ma Pariisi tagasi minema, kui ma tahan p?riselt aru saada. Sellesse Madame’i t?nava bistroosse, kus avaneb uks ja l?vel k?igub purjakil ja sasip?ine noormees, suu t?is s?imu ja pilk s?ge. Nagu oleks tema ilmumine p?hjustanud k?ik edasised eksir?nnakud, Anna maja kaotuse, Archambau’de l?pu. See pilt, mille ta andis edasi L?onile, seej?rel Suzanne’i kaudu minule. Veel t?nasel p?evalgi on see minu sees, segunenud minu eluga, suletud minu m?lusse. Mis j??b j?rele tunnetest, unistustest, ihadest, kui me kaome? Mees Adenist, Harari m?rgitaja, kas on ta enam seesama raevunud nooruk, kes t?ukas ?hel ?htul lahti Madame’i t?nava kohvikuukse, libistas oma s?nge pilgu ?le ?heksa-aastase lapse, kes oli mu vanaisa? Ma k?nnin samadel t?navatel, kuulen oma samme ??s, kuulen neid kajamas Victor-Cousini ja Serpente’i t?naval, Maubert’i v?ljakul, Contrescarpe’i linnajao t?navatel. Sellel, keda ma otsin, pole enam nime. Ta pole enam isegi mitte vari, j?lg ega vaim. Ta on minu sees nagu v?nkumine, nagu iha, kujutluse s??st, s?dametukse, mis aitab mul lendu t?usta. Homme istungi ma lennukisse, et s?ita maailma teise otsa. Aja teise otsa. M?rgitaja Ma m?tlen merele Adenis, nagu seda n?gi mu vanaisa koos Suzanne’i ja L?oniga Ava tekilt 8. mai hommikul aastal 1891, meri oli peegelsile, selle kohal pilvitu taevas. Kell kaheksa hommikul on kuum nagu ahjus, nelik?mmend ?ks kraadi varjus, k?llap aimub selles juba peatselt saabuvat suve. Kujutlen reisijaid ?lemisel tekil, neid privilegeerituid, kel on ?igus lamamistoolile ja mahedale briisile, mis vett kurrutab, ja teisi, v?ljar?ndajaid, araabia kaupmehi, kes magavad palja p?randa peal alumisel tekil, praevad kitsastes laevakoridorides. Mis sundis Jacques’i ja L?oni minema vaalalaevale, mis ranniku vahet edasi-tagasi k?is? Merelahe aher maastik, Steameri neem, lage k?ngas, tipus signaalseade, Crescenti kaar, lubjatud majade rida, k?ige l?pus telegraafikompanii toretsev hoone ja keset lahte pooleli j??nud kaitsetamm, lagunev palkidest ja laavakiviplokkidest pontoonsild, mille ??res seisavad ankrus kaluripaadid. V?ib-olla igavus, tunne, et oled ujuvas linnas vangis, neljak?mne kaheksa tunnine l?putu vahepeatus, mille jooksul teine kapten valvab kaupade pealelaadimist, edasitagasi s?eluvat lihtrit, mis toimetab pontoonsillale jahuja kartulikotte, ?unakaste, Inglise kanga rulle, hinnalisi seebiklotse. Vaalalaev on suur kiire paat, meeskonnaks kuus somaali meremeest. Laev kuulub sadamale ja v?ib pardale v?tta suures koguses k?ige ?rnemat kaupa, t??riistu, ravimeid. Jacques istub v??ris pingil, nagu on sobilik arstile, kellel on seljas laitmatu hall ?likond, peas ?lgk?bar. L?on on palja peaga, s?rgiv?el, tema istub kaubakastide otsas. Ta silmitseb piki laevakeret libisevat vett, mis on metalselt sinine nagu j?rvevesi, ja otse sealsamas oleva kalda tumedat joont. Suzanne ei tulnud nendega kaasa. Suessi kanalist saadik vaevleb ta kuumuse k?es. ??sel oli tal l?mmatavalt palav. Ta tahtis hommikuni tekile j??da, vaatamata kaldalt kohale lennanaud s??skedele. Tuul k?is ?le laeva ja k?rvetas tema laugusid nagu palavik. Hommikul puudutas ta enda k?rval tekip?randal magava Jacques’i k?sivart. „Nuusuta, hinga seda sisse… See on imeline!” Ava oli m?rkamatult sisenenud Adeni lahte. Koos p?ikeset?usuga hakkas maalt puhuma briis, tuues kaasa jahedamat ?hku ja k?rbemaastiku h?ngu. „Ma tahaksin nii kangesti edasi s?ita, et me oleksime j?lle merel.” Suzanne on kannatamatu sellest ajast peale, kui nad Marseille’ rongi peale istusid. Ava, see poltidega ?hendatud raudkuppel, mis vibreerib ja l?hnab ?li j?rele, ajab tal s?dame pahaks. Vahepeatused teda ei huvita. Tema ootab Mauritiust, teravaid m?etippe, mida Jacques on talle kirjeldanud, need k?rguvat silmapiiri kohal ja pilved j??vat neisse kinni. Seda maad, mida ta tahab enda omaks pidada. Eelmisel ??l Punasel merel vaatas ta t?hti. Taevas oli indigov?rvi. „Kui ilus see on…” Jacques nimetas talle t?htkujusid, n?itas k?ige s?ravamat t?hte silmapiiri kohal: Aldebaran. Ta ?tles koguni selle indiap?rase nime: Rohini, mis oli talle lapsep?lvest meelde j??nud. N??d oli Suzanne kajutis magama j??nud, alasti higist m?rja lina all. Kui vennad teele asusid, oli ta L?oni suudelnud ja ?elnud: „Vaata, et sa ?ra ei kao!” Paadi esiotsas istuva L?oni silmad tulitavad niisamuti. P?ike on juba j?udnud tema n?o ja k?ed pruuniks p?letada. Oma lokkis juustega n?eb ta ilmselt v?lja nagu m?ni hindu junga. Ka tema ootab kannatamatult kohalej?udmist, et puudutada maad, kus ta on s?ndinud. Just nii kujutan ma teda ette, tema silmi, mis on s?simustad ja s?delevad. See pole Archambau’de nukker pilk, vaid palavik, mis p?les euraaslannas, seiklusejanu. Piki kaldapealset kulgeb tolmune t?nav, koiduvalguses joonistab see kaare Steameri neeme tippu. Kaupluste, tollimaja, laohoonete ja haigla kohal k?rgub kraatri tume serv. Eemal, hallis udus ilmuvad n?htavale esimesed Araabia poolsaare lagedad k?nkad, justkui kirvega tahutud liivakarva n?lvad, milles siin-seal paljandub pikk valge savilint. Kell on vaevalt pool ?heksa ja juba virvendab ?hk linna ja tolmuste kaide kohal kuumusest. Pakikandjad on alustanud lihtri t?hjaks laadimist, nad kuhjavad kastid pontoonsilla ette teele hunnikusse. K?ik kohad on t?is tolmu, k?rbseid. Hiigelsuured sirelased sumisevad ?unakastide ?mber. Veidi kaugemal ootavad kandjad oma k?sik?rudega. Need on suured mustanahalised issad, ainsaks kehakatteks r?baldunud niudev??d, ihu kaetud ?hukese jahutaolise kihiga. Nende selja taga, suurte mustade p?ikesevarjude all meeste siluetid, nemad esindavad Adenis tsivilisatsiooni – nii paljukest, kui seda siin on: valgetes ?rpides araabia kaupmehed, inglasest velsker ja m?ned Euroopa ettev?tete, nagu Luke Thomase, Peninsular & Orientali, Messageries maritimes’i esindajad. Jacques ja L?on k?nnivad kail. K?llap m?rkavad nad meest, kelle kummaline v?ljan?gemine torkab silma isegi siin kauges paigas. See on t?se viiek?mne tuuris musta pintsaku ja hallide p?kstega meesterahvas, kes kannab palavusele vaatamata vesti, k?vakraed ja lipsu. Ta on ka ainus, kes ei otsi p?ikesevarju alt kaitset. Peas on tal laia??reline ?lgkaabu ja taskur?tik kaitseks kukla peal. Kuid L?oni ja Jacques’i pilku k?idab tema habe. Ebaharilik habe, pikk, lai, lopsakas, s?simust, h?bedased niidid sees s?delemas. Mees seisab araabia kaupmeestest veidi eemal ja hoiab habet siludes laadimist??del silma peal. Tema ise pole heitnud pilkugi kahele Ava reisijale, kes on tulnud jalgu sirutama. Kaupmehed leiavad ?les oma kastid, uurivad neid koos Ava teise kapteniga, jagavad siis h??lt t?stmata k?sklusi, mida t??de j?relevaataja – sirdaar[13 - Sirdaar – pealiku tiitel Indias.], m?tles arvatavasti Jacques – otsekohe edasi annab, tema jagab kandamid laiali, saadab kaubavedajad m??da aven??d ladude poole teele. Sel tunnil valitseb sadamas m?ningane elevus, mis on k?llap teravas kontrastis taeva t?hjuse ja ?ise tardumusega, mida h?iris ?ksnes koerte l?ugamine. Ja k?igele lisaks poolpaljad lapsed, kes lippavad kastide vahel, lootuses napsata endale m?ni pudenev puuvili. Nad on Jacques’i ette rivisse v?tnud ja lunivad raha. Nad h??avad: „One thaler! One thaler!” V?ib-olla ka: „One dollar!” Jacques jagab neile m?ned m?ndid ja lapsed tormavad kilgates minema. Et lastekarja k?est p??seda ja ehk ka lootuses leida jahedamat ?hku, on Jacques ja L?on k?ndinud piki laheserva sinna, kust algab m??da n?lva karj??ride suunas ?lespoole kulgev muularada. Peninsular & Orientali laohoone varjus istudes silmitsevad nad reidimaastikku, kus on ankrusse heitnud Ava, liikumatu ja must. Kui poleks peenikest suitsujuga korstnast t?usmas, v?iks arvata, et tegemist on vrakiga. Poolsaare teises k?ljes on vulkaanikalju, kraatri sissevarisenud serv. Kui laev koidu ajal saabus, t?usis Jacques k?ratult, k?ndis ?le teki pupini. Laevakapten Boileau oli n?jatunud rinnatisele, ta n?itas Jacques’ile hiigelsuurt merest v?lja ulatuvat kivirahnu. „See siin, h?rra, on d?ebel Shum Shum, kahtlemata maailma kuulsaim kalju p?rast Gibraltari oma.” Ta lisas: „Ja nad m?lemad kuuluvad inglastele.” Adeni vaikuses on midagi ?htaegu imelist ja pahaendelist, arvata v?ib, et see teeb Jacques’i ja L?oni murelikuks, nagu oleksid nad l?bi tegemas mingit arusaamatut katsumust. P?rast lahkumispalavikku – Marseille’ sadamakaide sipelgapesa, jaamahoone ja rongide tohuvabohu, k?lmas aprillituules lahkuvate aurikute huilgamist, aina l?henevat suure reisi algust – tekitab Adeni reid oma musta m?e ja sileda laheveega ebamaise avarustunde, mis paneb L?oni s?dame taguma, muudab ta pilgu uduseks. Jacques’ile on see vahepeatus ainult ?ks hetk tagasiteel koju. V?ibolla m?letab ta veel seda k?ike, tolmuseid kaisid, ?lihaisu, paatide saalimist. Aga L?onile on see esimene kord. Siin algab k?ik see, mida ta on otsima tulnud, uus elu, sidemete l?bil?ikamine Rueil-Malmaisoni pansionaadiga, lapsep?lve unustamine. Siin algab meri, millest Jacques on talle r??kinud, see meri, mis paistab k?tte Anna valdustesse, mis Eau-Bouillie’s kobrutab ja randa l??b. See tunne, nagu oleksid maailmast lahti l?katud parvel. Just see s?delebki L?oni pilgus nagu m?istatus, mida ta ei suuda lahendada, s?deleb meres, liiga eredas valguses, k?rbekuumuses. Ta m?tleb, et on peaaegu kohale j?udnud, ta seisab teatud m?ttes l?vel, on astumas viimast sammu, enne kui kohtub oma maaga. Kalingurk?ites visandiplokki, mille Jacques talle enne lahkumist kinkis, joonistab L?on ?les selle, mida ta n?eb: lahe kuusirbi, Steameri neeme, valged hooned, lossijate siluetid, pontoonsilla, mille ??rde kaluripaatide ja lootsikute vahele on kinnitatud lihter, ning taamal justnagu varemetena turritava musta m?e. Teisele lehele joonistab ta hoolikalt Ava, mis seisab liikumatuna ja kaluripaatide purjedest ?mbritsetuna reidil. Lihtri edasi-tagasi s?elumine on l?ppenud. Hetkeks sagimist t?is kai on taas t?hjaks j??nud. P?ike muudkui s?rab, Jacques ja L?on on laomaja varjust v?lja tulnud ja k?nnivad neemetipu suunas. Esimene hoone on Grand H?tel, kahekordne tsinkplekk-katusega maja, veidi taamal k?rbenud aia s?gavuses. Edasi tulevad ridamisi kauplused, lihtsad lameda katusega lubjatud basaltkuubikud ja nende vahel hotell Euroopa, l?petamata v?ltspalee. Kipskrohvist portikuse varjus m?rkab Jacques meest, keda nad n?gid ennist kail, seljas must redingot ja jalas hallid p?ksid, silitab ta oma prohvetihabet. Kuidas ta teadis, et Jacques on arst? Ilmselt k?sis ta teise kapteni Sussaci k?est j?rele, teeseldes ise ?ksk?iksust ajutiselt maaletulnute vastu. Kas ta v?hemalt tutvustas ennast? Nagunii ei ?tle tema nimi ei Jacques’ile ega L?onile midagi. Nad isegi ei kuulnud seda. Mees k?neleb armastusv??rselt, tema prantsuse keel on laitmatu ja ilma aktsendita, kuid selles on midagi provintslikku. Ta p??rdub Jacques’i poole, justkui oleks ta juba kuude kaupa olnud inimestest t?iesti ?ra l?igatud. Paarikolme tavaviisakuse j?rel r??gib ta poliitilistest raskustest p?rast keiser Johannes IV tapmist ja Meneliki m?ssu Itaalia valitsuse vastu. Tema kauplus kujutab endast suurt h?marat ruumi, mis sumiseb k?rbestest, aga seal on jahe. Jacques istub ?rimehega vestlemiseks toolile, L?on aga ootab v?ljas, j?lgides kandjate saalimist sammask?igus. Poe tagaruumis m?rkab Jacques araablastest ja hindudest t??tajaid, kes tegelevad kaupade lahti pakkimise ja sorteerimisega. Seal on kastit?is Prantsuse veine, teisest kastist v?tab t??taja v?lja ?mblusmasina, ettevaatlikult, nagu oleks tegemist aardega. Kaupmees n?ib selle ostu ?le v?ga uhke olevat. „Ma loodan, et mul ?nnestub neid suuremal hulgal Abessiiniasse m??a.” Seej?rel r??gib ta ?hest oma ?rikaaslasest, prantslasest, kes viibib hetkel Steameri neeme haiglas, oodates Marseille’sse saatmist. Ta ?tleb: „Tema seisund on v?ga halb, Amazone j?uab kohale alles kahe p?eva p?rast, ma ei tea, kas ta peab nii kaua vastu.” Jacques ei ?tle midagi. Ta on ilmselt valvel. Ta taipab n??d, et kaupmees k?netas teda ?ksnes sellep?rast, et r??kida talle oma kaaslasest haiglas, et teada saada tema hinnangut. Ta ei salli silmaotsaski ootamatuid visiite ja tal pole v?himatki tahtmist minna haiglasse mingit surijat vaatama, isegi kui see on tema kaasmaalane. On kohutavalt palav, see visiit ?hvardab nullida kogu kaldapealsel veedetud meeldiva hommikupooliku. Ja Suzanne kindlasti juba ootab teda. Aga kaupmees k?ib peale ja raske on keelduda. Jacques m?tleb endamisi, et vabandab end v?lja Ava peatse lahkumisega. Tema meelest oleks parem, kui vend juba vaalalaevaga tagasi l?heks, aga L?on tahab kaasa tulla. Ta ei astuks ?le uksel?ve. Kaupmees asutab end minekule, silmatorkav hele kaabu endiselt peas. Jacques j?rgneb talle vastutahtsi. Ta pole esitanud ?htegi k?simust, pole tahtnud isegi teada selle ?nnetu nime, keda nad vaatama l?hevad. Kui ta astub kitsasse palavasse palatisse, kohendab ta prille liigutusega, mille ta omandas Saint-Josephi haiglas, et n?ida t?siseltv?etav. Haige v?limus avaldab talle s?gavat muljet. Mees on alles noor, v?ga pikk, kontk?hn, lamab kogu pikkuses tema jaoks liiga l?hikeses voodis. Tema n?gu on otsaj??nud, p?ikesest kolletunud nahk p?sesarnadel ja ninajuurel pingul. Tema otsmik on k?ntud s?gavatest vagudest ja t?is tumedaid plekke, mis tekivad troopikas heledale nahale. Mis aga Jacques’i lummab, on mehe pilk, tema sinakashallide silmade k?lm, tark ja vihane pilk. Haige on kaupmehe ?ra tundnud ja enne kui too j?uab s?nagi lausuda, ajab ta end s?jakalt istukile, hakkab teda minema ajama: „Kaduge siit! Laske jalga! Mul pole teile rohkem midagi ?elda!” Aga kaupmees k?ib peale, tutvustab Jacques’i kui arsti, kes on teel Mauritiusele, mees irvitab: „Ja mis mul sellest! V?tke ta kaasa, kaduge koos temaga kus see ja teine! K?ige kuradile!” Vihahoog on ta ?ra kurnanud, ta vajub tagasi padjale. Jacques’i ?llatab, et mees pole haiglar?ivastes. Tal on seljas reisiriided, hallid kulunud tolmused p?ksid ja avar pleekimata riidest ilma kraeta s?rk, millel on luust voolitud n??bid nagu Abessiinias kombeks. Jacques’i takistab lahkumast kannatav ilme haige n?ol. Tema ?ks jalg on poole reieni sidemes, teise otsas on rohmakas must nahkking, veel teetolmuga koos, nagu oleks ta valmis v?ljuma, taas teele asuma. Voodi k?rvale lubjatud seina najale on asetatud tugev eebenipuust jalutuskepp, ukse taga on ootevalmis tema pagas: nahast ?le?lakott ja suur kohver, nahkrihmad tugevasti ?mber. Kaupmees on v?tnud istet ainsal ?lgp?hjaga toolil voodi jalutsis. Kuumus n?ib teda r?huvat, ta tupsutab suure taskur?tikuga kukalt. Jacques on j??nud seisma ukse juurde, justkui valmis iga hetk lahkuma. L?on on l?hemale astunud, ta seisab koridoris, ukseavas, julgemata siseneda, ta vaatab. Kaupmees r??gib t?hjast-t?hjast, palavusest, p?uast ja muust taolisest, mees, kes on padjale tagasi vajunud, vastab ?ksnes n?okrimpsutustega v?i annab roidunud h??lel ?hesilbilisi vastuseid. Kannatus on siin tuntav igas pisiasjas, valgetes lubjatud seintes, kitsas, pooleldi suletud luukidega aknas, lagedas p?randas ja kriibitud metallotstega voodis, millel mees k?igi riietega lamab, tema n?rvilisuses, k?hedaks muutunud h??les, mis k?lab nagu tuhm karje. Kas tema nime on juba mainitud? Kas Jacques ?ldse kuulis seda? Ja kui kuulis, kas tundis ta siis valust kurnatud, murtud ja kangestunud kehas ?ra selle, kes astus ?hel ?htul pea kaksk?mmend aastat tagasi Pariisi bistroosse, selle raevunud nooruki, kes inimeste poole rusikat viibutas ja kelle ?hmastunud pilk ristus v?ikese ?heksa-aastase poisi pilguga? Selle kummalise noormehe, kelle luuletaja Verlaine viis endaga kaasa ?he, kes sajatusi lausudes kadus ning kelle kohta onu William ?tles vaid: „Ei keegi… Uulitsapoiss.” N??d kujutlen ma Jacques’i seismas p?ikesest kuumaks k?etud palatis, lagedas ruumis, kus lebab seesama nooruk, kellest on saanud mees, kelle n?ojooni valu on voolinud. V?ib-olla tuli Jacques’ile ?hel hetkel midagi tuttavat ette, pilgu terassinine l?ige, p?lglik suu vuntside varjus, kitsas ja justkui vihast v??ndunud ?lahuul, v?i siis k?ed, need laiad ja soonilised talupojak?ed, karmid, p?ikesest plekilised k?mblad, mis olid ?hvardanud ja t?uganud kohvikupoissi, kes tahtis teda v?lja t?sta. Kaupmees pole veel loobunud m?ttest lasta haige l?bi vaadata. Ta kummardub tema kohale, ?tleb talle midagi tasakesi, aga mees keeldub ?gedalt. Tema h??l on j?rsk, ?hteaegu s?gav ja summutatud, s?nad on hakitud, seosetud. Ta r??gib vanden?ust, arstidest, kes tahavad tema jalga amputeerida, ja samal ajal oma ?ridest, rahast, mis temalt Aafrikas varastati, dourgo’st, mida tuleb Menelikile maksta, selleks et tema k?silased karavane ei kimbutaks. Ta r??gib koertest, kes teda hulluks ajavad, kes luusivad ?mber haigla, ?mber tema, p?eval ja ??l. Korraga ta rahuneb. Tema h??les kostab irooniat: „Muide pole mingit m?tet seda h?rrat t?litada. Mul on juba palju parem, n??d, kui ma pikali olen.” Kitsas palatis on l?inud veelgi palavamaks, kuumus paisutab ?hku, r?hub seintele. Jacques vaatab higi, mis p?rlendab kaupmehe otsaesisel, niriseb m??da tema p?ski ja niisutab pikka habet. Kaupmees tunneb ennast ilmselgelt ebamugavalt, ta otsib v?imalust jalga lasta. Ta tupsutab end taskur?tiga, lehvitab n?rviliselt sandlipuust India lehvikuga tuult. Voodis lebav haige ei n?i palavust m?rkavatki. Tema otsaj??nud n?gu p?sib kuiv, ei tema k?tel ega l?hikeseks p?etud juustes pole j?lgegi higist. Tema pilk s?rab nii j?uliselt, et see ?llatab L?oni. Aeglaselt on viimane tuppa sisenenud, voodile l?hemale astunud. Ka Jacques n?ib vaatepildist lummatud, nagu oleks selles midagi vastupandamatut. Mees muudkui r??gib omaette, oma kujuteldavatest kaupadest, Inglise puuvilla jardidest, indigosinistest djano-niidi keradest, Lune’ist, turkey red’ist, muskusest, z?bad’ist, kohvist, eelk?ige neetud kohvist! L?on kuulab seda kummalist loetelu, justkui oleksid need maailma k?ige t?htsamad asjad, seej?rel tulevad kuup?evad, karavanide lahkumised nagu miraa?id, aprill, m?rts, tulevased p?evad ja m??dunud p?evad, k?ik seguneb, mees loetleb hindu, numbreid, r??gib hammastest, p?ssidest ja taalritest, k?ike seda muutumatult monotoonse, katkendliku h??lega, nagu kirjeldaks arusaamatut aritmeetika?lesannet. Kui kaupmees toolilt t?useb, et teda katkestada, t?stab haige h??lt, tema toon muutub metalseks, ?hvardavaks, ja k?si teeb ?hus raiuvaid liigutusi, taob vastu voodiserva. Kaupmees tahab uuesti jutuks v?tta tema tervise, aga mees karjub: „Ma tean k?ll, te k?ik olete omavahel kokku leppinud, et l?ikate mul selle jala otsast!” Ta on end voodis taas p?stakile ajanud, tema silmad s?delevad vihast. „Aga ma kavatsen ?hes t?kis koju tagasi j?uda. Ma pean Prantsusmaal abielluma, kuidas ma teie meelest endale naise leian, kui mul on ainult ?ks jalg!” Ta vajub tagasi padjale. Ta on t?iesti kollane, tema k?ed lebavad kummalgi pool keha nagu surnul. Kaupmees ei suuda rohkem taluda. Ta p?geneb, j?tmata h?vasti Jacques’i ja L?oniga, kes seisavad endiselt keset tuba. „Kas teil on suured valud? Kas tahate, ma kirjutan teile oopiumi?” Jacques’i h??les on midagi kummalist, midagi muud kui lihtsalt arsti toon. Mees vaatab teda hetkeks t?helepanelikult, puurib teda oma hallide silmadega, nagu p??aks midagi meenutada. Ta vaatab ka ukseavas seisvat p?evitunud noormeest. V?ibolla selle ??rikese hetke jooksul toimub midagi, miski looritab iiriste karmust, mingi k?hklus, nukrus. Mees ei vasta, ta vajub tagasi asemele, sulgeb silmad. L?puks ?tleb ta peaaegu kuuldamatu, v?sinud h??lega: „Mul on janu. Ma tahaksin natuke vett.” See, mida ta palub, on tema kodukandi Roches’i allikavesi, noorusevesi ja mitte see Adeni leeliseliste kaevude vesi, haigla katelde filtreeritud l??ge ja surnud vesi. Ja kuna see on v?imatu, suleb ta silmad ja laseb unistusel end kaasa kanda. On juba keskp?ev, Suzanne on kindlasti kannatamatu, j?lgib pingsalt jullade liikumist reidil. Ava on kastide ja t?nnide mahalaadimise l?petanud, masinate m?din on veidi hoogsam. Selle tuhm k?min kostab ?ra isegi haiglapalatisse. Steameri neem on saar, mida p?ike oma raskusega l?mastab. Haigla lubjatud seinad ja tsinkplekk-katus s?ravad sillerdavas valguses ning taamal n?eb Suzanne valgeid soolav?ljasid, Araabia poolsaare m?gesid. Laevakapten Boileau ?tles talle ennist: „Hea uudis. Me v?ime t?na ?htul ankru hiivata.” Kas ta usaldas Suzanne’ile selle, mis talle sedav?rd suurt heameelt valmistab, ootamatu v?ljavaate teha vahepeatus Sansibaris, et kohtuda salaja ?he ohvitseri naisega, kelle p?rast ta on valmis trotsima epideemiaohtu ja Messageries maritimes’i keeldu? Aga ka Suzanne on kannatamatu ja tal ei tule p?hegi lisak?simusi esitada. Haiglas valmistub Jacques lahkuma, ta v?tab L?onil k?e alt kinni, aga viimane t?rgub, ta tahab j??da. Otse vastupidi, ta on voodile l?hemale astunud, ta silmitseb magava mehe n?gu. Need polnud mitte haige sonimised, mida ta kuulis, vaid s?nad, mis h?plesid vihikus, kuhu Jacques oli ?mber kirjutanud luuletusi, oli seda teinud Verlaine’i p?rast. Kes tormand vabana violetsest uduv??dist, kel punetav kui m??r on l?bit taevatelg, kuis h?ile laulikuile kandub h?rku keedist, p?ikese samblikuid ja meresina n?lg.[14 - Arthur Rimbaud, „Purjus laev” (Le Bateau ivre), t?lkinud Jaan Puhvel. Rmt-s „Ulgvel ja umbsi”, Ilmamaa, 2001, lk 122.] L?on oli seitsmeteistk?mnene, kui ta 1889. aastal Rueil-Malmaisoni t?navalt lahkus, vihik mantlitaskus. Need v?rsid, mis olid m?eldud talle, ?ksnes talle, sellele lapsele, kes tundis end Pariisi t?navatel nagu pagulane, kes ?ha unistas tagasip??rdumisest s?nnisaarele, tuule krabistamisest kasuariinides, mainade palvetest videvikus, ?htusest auravast merest Anna kandis. Kuidas oleks ta aga v?inud ?ra tunda kadunud poeeti selles pikakasvulises haiglavoodisse heidetud kehas, selles k?hnas, valust murtud kehas, mis oma sidemes jalaga levitas palatis surma l?hna? Mees on taas silmad avanud. Ta on n??d rahulikum. Tema h??l on kindel. „Millal te lahkute?” „M?ne tunni p?rast.” Ta n?ib j?rele m?tlevat. „Kui poleks seda neetud jalga, tuleksin meeleldi koos teiega.” Ta ajab end voodis istukile. Jacques m?tleb, et t?en?oliselt on tema selg ja istmik kaetud lamatistega. Et oma vasakut jalga veidi nihutada, peab ta sellest kahe k?ega kinni haarama nagu elutust asjast. Hallid p?ksid on kintsu kohalt l?hki l?igatud, et teha ruumi hiigelsuurele sidemele, mis ulatub p?lvest jalalabani. „Neetud arstid, nad on k?ik minu vastu mestis!” Ta pomiseb nimesid, Nouks, Steppen, haigla kirurg. Ta tahaks, et teda viidaks Crescenti lahe ??res asuvasse hotelli. „Kas tahate, ma vaatan teid l?bi?” saab Jacques l?puks k?situd. Aga mees keeldub. Ta teeb taas k?ega raiuva liigutuse. „Ei, ei, sellel pole mingit m?tet.” Ta r??gib, nagu poleks sellel suuremat t?htsust. Jacques valmistub lahkuma, kui haige ajab end t?ielikult istukile, tema pilgus on h?mming. Justnagu tahaks ta veel ?he hetke valu ja ?ksinduse k?est endale v?ita. Ta esitab mureliku h??lega k?simusi, et hoida kinni neid kahte tundmatut, noort h?belikku arsti ja tumedate silmadega noormeest, kes meenutab talle Harari karjuseid. Aga need polegi ?ieti k?simused, ta ei ootagi vastust, ta r??gib poliitilisest olukorrast Prantsusmaal, Fourmies’s toimunud tapatalgutest, anarhia v?iduk?igust. Ta r??gib Tongkingist, Kongo vallutamisest, Sanghast, kus ta tahaks oma m??gipunkti avada. Ta kirub Meneliki, k?iki, kellega ta on ?ri ajanud, Bardeyd, Savour?d, Deschamps’i, Tiani, kes teda varustab, Ilgi, kes teda petab. Ainsana s??stetakse maadeuurija Borellit, kellega koos ta on reisinud. Jacques ?rritub, aga L?on kuulab otsekui lummatult mehe arukat sonimist, tema monotoonset, agressiivset h??lt. Seej?rel kandub mees taas unelemisse. Ta r??gib asjadest, mida ta armastab, Ankoberi teest, Chercheri, Oborrah’, Mindjari m?gedest, salajasest Antotto linnast. ?isest pakasest, koidikul teeservi katvast j??st, mis praksub hobuse kapjade all. Palatis, mis on t?is kuuma, tolmust punakat ?hku, unistab tema valjuh??lselt Hararist, sinisest ja j?isest talvetaevast. Ja siis on ta ilma ?leminekuta korraga Roches’is, kodumajas, ema ja ?e juures, teisel korrusel, tema kambri tualettlaual on vesi j??s ja aknast n?eb ta aasadele laskuvat udu, kuuleb vareste kraaksumist. Jacques on kikivarvukil lahkunud. Ta ootab hetke koridoris. Ukse l?hedal seisab noor, nii umbes kahek?mne ringis mees, Eritrea mustanahaline, temalgi on seljas pleekimata riidest ilma kraeta s?rk ja valged p?ksid. Ta seisab seinale n?jatudes, vaatab s?nagi lausumata, kuidas Jacques ?ra l?heb. Palatis on haige sonimise l?petanud. Ta on vajunud tagasi padjale, tema n?gu on nagu hall tume laik k?ige selle valevuse keskel. L?on on voodile l?hemale astunud, et teda silmitseda. Mehe n?ol on n??d malbe ilme, n?ojooned on l?tvunud. V?ib-olla reisib ta oma vee ja j?iste hommikute ulmades, unustab haiglapalatis valitseva, h??guva s?ena kumava valu. * P?rastl?unal on Jacques tagasi Ava pardal. Laev pole laadimist l?petanud, ta lahkub ikkagi alles j?rgmise p?eva koidu ajal. Kurnatud hommikupoolikust Steameri neemel, on Jacques kitsas kajutis k?vale koikule heitnud, Suzanne’il ?mbert kinni v?tnud. Nad armatsevad pikalt, kehad punases h?maruses higist leemendamas. L?on on j??nud sadamasse. Ta k?nnib t?hjadel t?navatel, visandiplokk k?es, ilma et leiaks midagi joonistamisv??rset. V?ib-olla annavad valged lehed paremini edasi seda, mida kujutab endast Adeni kraater. V?in endale ette kujutada seda l?mbet p?rastl?unat, punakat valguskuma kajutiseinte vahel, paokil illuminaatorit, pleekinud kardinat selle ees. Mulle tundub, et ma kannan enda sees m?lestust sellest p?evast, otsekui hetke, mil eostati minu isa. Kuumuse raskus nende kehadel, higi maitse, kiirenenud s?damel??gid, nagu oleksid nad koos sukeldunud leegitseva kaevu p?hja. Olen alati unistanud, et oleksin eostatud laevas, ?he maailma l?pus asuva linna reidil, Adenis. Jacques ei r??kinud Suzanne’ile Rimbaud’st. Ta ei kujutanud kindlasti ettegi, kes oli see haiglavoodis lamav otsaj??nud haige, t?ies riides ja kingad jalas, otsekui reisija teel ei kusagile. Ta ?tles ainult: „Ma n?gin meest, kes varsti sureb.” Suzanne vaatas teda ?llatunult. Jacques ei r??kinud kunagi sellest, mida ta oli n?inud Londonis Saint-Josephi haiglas, Elephant & Castle’is. Ta k?sis: „Ja L?on?” – „Ta j?i sinna. Ta ?tles, et tuleb viimase paadiga.” Mulle tundub, et n?en teda k?ndimas piki Crescenti poolkaart. P?ike on seniidis. Varjud moodustavad maapinnale tindiplekke, seinad kiiskavad valgust. Mis t?mbab L?oni tagasi haiglase, pikkadesse l?mmatavatesse koridoridesse, kus sumisevad sirelased, kitsasse palatisse, kus lamab haige mees, vihane pinges n?gu peas, sini-hallides silmades pilk, mis ei l?? k?hklema, mis ei anna alla? Lihter on t?hjaks laaditud, k?ik poed on suletud, kaid inimt?hjad. Kaupmehed s??vad l?unat. Meremehed magavad ankrusse j??nud paatides l?tvunud purjede varjus, kandjad on kogunenud portikuste varju lahe kaldal, nad m?ngivad t?ringuid, t?mbavad ha?i?ipiipu. L?on k?nnib neist m??da kuni Messageries’ s?elaoni, veel kaugemale, Luke Thomase laohooneni. Tolmusel teel liigub vaid ?ksainuke vilets kaarik, mida kidurad muulad veavad Maala suunas, kraatri suunas. See on ainus elum?rk. Siin pole ei linde ega putukaid. Vesi reidil on sinine, sile ja tume, selle taustal n?ib Ava siluett uppunud metallpaleena. ?sna lahesopi l?pus on L?on m?rganud koeri. Neid on terve kari, seal eemal, nad tulevad v?lja t?hjadest majadest, liiguvad k?lg ees, koon maas, nad on n?lginud, tolmukarva, justnagu tondid. Kui L?on ringi p??rab, poevad koerad m??rijuppide taha peitu. Seej?rel l?hevad nad taas liikvele, s?rgivad tal sabas, tulevad v?hehaaval l?hemale. Korraga hakkab L?on kartma. Neist koertest haige mees soniski. Hulkuvad, n?ljased, marus koerad, kes linna ?mber piiravad, tungivad hoovidesse, luusivad isegi haigla akende all. Harari koerad, kellele ta igal ?htul viskas m?rgitatud palasid. Kui L?on uuesti palatisse astub, ei tunne Rimbaud teda ?ra. L?mmatav kuumus, tolm, valu t?idavad ruumi punakasrohelise leegitaolise kumaga. ?lgp?hjaga toolil, kus ennist istus kaupmees, valvab n??d noor mustanahaline galla, sale ja pikk nagu liaan oma liiga avarates r?ivastes. Tema p?skedele on vasepuruga joonistatud kummalised m?rgid. L?on tahab l?hemale minna, aga mustanahaline t?useb ega luba tal edasi tulla, ta ei ?tle s?nagi, lihtsalt sirutab k?e pikalt ette. Ta vaatab L?oni oma rahulike ja ?ksk?iksete kollaste silmadega. Ilmselt arvab ta, et L?on on arst, kes on tulnud tema isanda jalga ?ra l?ikama. Palati tagaosas, helklevas h?maruses, sonib haige. Ta ei karju, tema h??l on ?hetasane ja monotoonne, sama, millega ta ennist k?igiga arveid ?iendas, seesama metalne h??l. Liikumatu, pea padjale vajunud, k?sivarred vastu k?lgi surutud, vasak jalg ?le voodiserva rippu, nagu oleks ta proovinud p?sti t?usta. „Nad on seal, akna taga. Ma ju hoiatasin teda. Iga p?ev hakkab see j?lle otsast peale ja keegi ei v?ta midagi ette. Kuulake! Nad on seal, akna taga.” T?epoolest, v?ljasurnud linna vaikuses kuuleb L?on selgesti k?hedaid haugatusi, urinaid. Need on Adeni t?elised valitsejad, nad piiravad ta sisse ja tungivad temasse, liivakarva tondid, kes ronivad v?lja p?uastest k?ngastest, j??rakutest, luusivad toitu otsides piki mereranda. Koerad on meest siiani v?lja j?litanud, nad on tulnud Abessiinia m?gedest, Harari k?lmadelt t?navatelt kuni ?ksiku kaljuni, koerad, kes varastavad v?ikeseid lapsi ja kaabivad v?lja surnuid. ?htuni k?nnib L?on, joonistusplokk k?es, Steameri neeme t?navatel midagi otsides. Kas tema, nooruk, tundis haiglapalati surevas kaubareisijas ?ra selle, kes ta tegelikult oli? Justkui oleks ta selles valust ja p?uast r?situd kehas ?ra tundnud lapse, kes tantsitas s?nu, tema iroonilise pilgu, mis n?gi l?bi kogu kassikulla, ja tema raevu. Aga ma eksin. Mitte keegi ei v?inud teda ?ra tunda. Ainult koerad teadsid seda, tundsid ?ra tema l?hna, justkui oleksid nad maa-alustest koobastest ?he kuuldamatu signaali peale kohale jooksnud, et teda iga p?ev oma ulgumisega piinata. 9. mai koidikul ?ratab L?oni masinate vappumine. Paljajalu k?nnib ta m??da tekki ahtrisse, et vaadata Araabia rannikut, mis vaikselt h?maruses m??da libiseb. Jacques seisab kindlasti juba seal, n?jatub rinnatisele, prillid ??st veel udused. M?lemad n?evad eenduvat kaljut, Steameri neeme musta tippu, kus veel p?leb merem?rgi petrooleumilamp. Suured merelinnud lendavad oma hooletul moel laeva kiiluvee kohal, tuues kuuldavale nukraid huikeid. Juba valgustab uus p?ev k?rbe ja merd, kraatri kohal on hiigelsuur punane laik. Kas nad m?tlevad sel hetkel mehele, kes j?i neist maha haiglapalatisse, ainitine pilk magamatusest h??gumas, ja kes kahtlemata kuuleb Ava sireeni kauguses kajamas? L?puks tuleb Suzanne, ?ll Jaapani-p?rane hommikumantel, ta libistab end kahe venna vahele, v?tab neil ?mbert kinni ja nad unustavad k?ik, tundes enda vastas tema veel unesooja keha. Samal hetkel, kui Ava lahkub reidilt, ilmub ebamaise ja imekaunina silmapiiril n?htavale Amazone’i kahe k?rge korstnaga lossitaoline siluett. Karantiin 27. mai Flat Islandi koordinaadid on 19? 52’ l?unalaiust ja 57? 39’ idapikkust. Saar asub umbes 20 miili Malheureux’ neemest p?hjas, kujult on see peaaegu ?mmargune, meenutades Mauritiust v?hendatud kujul. Vastupidiselt sellele, mida nime j?rgi v?iks oletada, katavad saare edelaosa kahe kraatri j??nused, mille servad on merepoolses k?ljes sisse varisenud. Saar on s?ndinud v?imsast vulkaanit?ukest, mis k?mme miljonit aastat tagasi ookeanip?hja kergitas, algselt ?hendas saart Mauritiusega maakitsus, mis tasapisi ookeani vajus. Kagus k?lgneb Flat Island v?ikese viljatu Gabrieli-nimelise saarega. K?ige p?hjapoolsema tipu otsast on murdunud p?ramiidikujuline basaltrahn, mis pakub varju merelindudele, seda kutsutakse Pigeon House Rockiks. Avamerel on teisigi saari, mis annavad tunnistust iidsest platvormist: Ronde, Serpents ja Mauritiuse ranniku l?hedal Gunner’s Quoin ehk Coin de Mire. Randusime Flat Islandil kella ?heksa paiku, meri oli tormine. Dalhousie, aurulaevaks ?mber ehitatud vana kuunar, Briti merelaevastiku uhkus, v?ttis meid koidu ajal Port Louis’ reidilt pardale trappi m??da, mis pandi otsapidi Ava alumisele tekile. Keskp?eva paiku heitis kuunar Flat Islandist kagus ankrusse, aga vali tuul ja lainetus sundisid meid ootama ?htupoolikut. L?puks lasti vette kaks paati, et reisijaid maale toimetada. Paadid pidid mitu korda ??repealt ?mber k?ima, samal ajal kui reisijad talide k?ljes rippusid. Jacques ja Suzanne vaatasid k?hedusega saart, mille ees olime peatunud. Vulkaani tume m??r, m?ek?lgi kattev v?serik, Palissaadide lahe suured basaldilahmakad, mille vastu lained k?uem?rinal murdusid. Me ei m?rganud saarel v?himatki elum?rki peale m?ne ?ksiku tuulest kantud merikajaka, kes kadusid samal hetkel kui nende terav kriise. Kuunari tekil tr?gisid reisijad talide ?mber. M?ned eurooplased, ?leni tekkidesse m?ssitud mehed ja naised, otsisid oma mustade vihmavarjude alt kaitset sajuiilide eest. M?rkasin tekil h?rra ja proua Metcalfe’i, ?rimees V?rani ja teisigi inimkujusid, keda ma ?ra ei tundnud. ?lej??nud reisijad olid hindudest v?ljar?ndajad, kes olid pardale tulnud Sansibaris, enamik neist olid p?rit Indiast ja l?bis?idul edasi. Kuunari lastiruumist kostis aeg-ajalt h??ler?katusi, h??deid, lapsenuttu. Madal ja tume taevas, pikuti piitsutav vihm, vahunarmas lained, mis tormasid rohelisel merel – k?ik see meenutas laevahukustseeni. Vaatasin Jacques’i enda k?rval, ta oli nii kahvatu ja habras, tihedalt Suzanne’i vastu liibunud. M?lemaid n?is lummavat saare tume kogu koos selle k?rval asuva saarekesega – nagu hiigelsuur mereimetaja, kes on pojaga tormi k?tte j??nud. Sel hetkel oli lausa vastupandamatu tunne, et kohe juhtub midagi hirmsat. Vulkaanirinnatise vastu murduv tuul p??ritas lahes, rebis vahtu lainetelt, mis talle vastu tormasid, samal ajal kui tumedad pilved libisesid l?una poole sellise kiirusega, et n?is, nagu vajuks terve maa ettepoole kaldu. Juba tulid paadid kalda poolt tagasi, esimesed v?ljar?ndajad olid maale toimetatud. Rannale posti k?lge oli kinnitatud tross, mille teine ots oli ?hendatud kuunari tekiga. Ma ei j?udnud veel selle seadeldise otstarvet taibata, kui juba vinnati esimesed paadit?ied taliga ?le lainete kaldale. Kummalisel kombel n?is see laeva ja saart ?hendav tross inimesi rahustavat, nad tunglesid n??d ukse juures, et p??seda platvormile, mis koos inimestega alla paatideni laskus. K?igepealt l?ksid naised ja lapsed, siis mehed. Esimese klassi reisijad l?bisegi v?ljar?ndajatega, tormim?llus kaotasid rassid ja ees?igused igasuguse t?henduse. K?igil oli k?stud suurem osa pagasist Ava pardale j?tta, sest oodata oli vaid m?nep?evast peatust. H?rra Alard oli hirmunud reisijate hulga ees koguni s?na v?tnud ja h??lt t?stmata k?nelenud m?netunnisest karantiinist Flat Islandil, enne kui korraldatakse ?levedu Canonniers’ neemele Mauritiuse saarel. M?ned olid siiski oma asjad kaasa v?tnud, h?rra ja proua Metcalfe oma nahast reisikotid botaanikuvarustusega ja v?ljar?ndajad oma pesupambud ja moonakompsud. Paadid muudkui s?elusid kuunari ja ranniku vahet. Need ?mberasujad, kes olid otsustanud kogu kraami varguse hirmus Flat Islandile kaasa v?tta, pidid oma kavatsusest loobuma, n?hes, millist ohtu see endaga kaasa t?i. Paadid olid sunnitud j??ma rannikust k?mne meetri kaugusele, et murdlainetus neid ?mber ei paiskaks. Reisijad pidi kahe laine vahepeal vette h?ppama ja vinnama ennast trossist kinni hoides l?bi lainetuse basaltkaljuni. V?ljar?ndajad, kes oma kompsude k?lge klammerdusid, oleksid peaaegu uppunud. ?ks meremeestest pidi neil j?uga asjad k?est ?ra kiskuma, sest murdlainetus tiris neid avamere poole. Peagi oli enamik reisijaid kuival maal. Jacques ja Suzanne maabusid viimastena. Jacques oli kaasa v?tnud oma arstipauna ja Suzanne’i koti, mina ?ksnes m?rkmiku ja hariliku pliiatsi, mis oli varem kuulunud ?liacinile, ning Longfellow’ luulekogu, mille Suzanne oli minu k?tte usaldanud. Veetolm ja vihm kastsid meid l?bim?rjaks, meie riided kleepusid ihu k?lge nagu vettinud linad. Seevastu n?is merevesi, kuhu me kaldale ujumiseks h?ppasime, mahe ja soe. K?rge laine kandis meid basaltkaljuni. M?tlesime samal aja merest, kus me olime eelmisel suvel Hastingsis ujunud. Korraga valgustas Palissaadide lahte p?ikesevihk. Laht oli hiigelsuur, traagiline, vulkaanijalamil kaardus, seda ??ristas tumeroheline taimestik, mis pakkus varju tuule eest. Lahesopi s?gavusest l?henesid inimesed, hindudest saareelanikud. Ilmselt olid nad palmide all vihmavarjus seistes meie randumist j?lginud. Poolel teel j?id nad seisma ja reisijad, kes hakkasid katsumusest toibuma, k?ndisid neile vastu. Suzanne seisis liikumatult kaldaserval, n?oga mere poole. Ta silmitses kuunari siluetti, mis juba eemaldus, korsten tuuleiilide sekka suitsupilvi s?lgamas. Jacques v?ttis tal ?lgade ?mbert kinni. „Tule, ?rme j??me siia.” Suzanne j?rgnes talle vastutahtsi. Pikk, mereveest l?bi ligunenud kleit kleepus talle vastu jalgu, vastu rinda. Tema n?gu oli pinges. Ta oli nii kaua oodanud seda reisi, Jacques’i tagasip??rdumist Mauritiusele, Anna majja. Midagi hullemat ei osanud ta ette kujutada kui see ootus, mereh?da sellel tuulest ja vihmast r?situd saarekesel. Ta v?rises. „Tule ometi, l?hme varju.” Suzanne toetus meie m?lema k?sivarrele ja me k?ndisime kulide k?la suunas. Enamik reisijaid oli juba varju leidnud suures palmiokstest katusega h?tis lahe servas, istanduste l?hedal. Veidi eemal, peat?nava ??res reas, seisis teisigi maju. Katustest t?usid suitsujoad. Rannal askeldasid v?ljar?ndajad kaldale toimetatud moona ?mber. Nad olid ladunud pakid ja kastid lehtkatuse alla. Lained olid kandnud ?livaadid basaltkaljudeni ja hindud olid need rannale veeretanud. K?igi nende toimingute ?le valvas ?ks kummaline pikk ja k?hn mees, kes kandis pikka ?rpi ja helesinist turbanit ning toetus temast endast pikemale sauale. See oli esimene kord, kui ma n?gin sirdaar ?eik Husseini. Maabumises oli mingi kavakindlus, mis mind hirmutas, sest see ei n?inud sugugi v?lja ettevalmistusena paaritunniseks vahepeatuseks, nagu oli m?ista andnud h?rra Alard, vaid pigem pikemaks viibimiseks, mille l?ppu ei teadnud mitte keegi. Ma ei unusta kunagi meie esimesi samme Flat Islandil, Palissaadide lahe rannal, teel kulide laagrisse. H?mardus ja seda muljet s?vendasid pilved, mis p??dsid kinni viimased p?ikesekiired. Palissaadide laht avaneb l??nde, ma v?isin n?ha l??mavat taevast pilvepragudest vilksatamas ning s?delevat ja m?slevat laavakarva merd. „Nagu maailmal?pp oleks k?es,” pomises Jacques. V?ljar?ndajad olid j?udnud k?lasse ja end h?ttides sisse seadnud. Sirdaar tuli meile vastu. Temaga oli kaasas vana Mari-nimeline hindu. Sirdaar teeskles, et ei r??gi inglise keelt (v?hemasti pobises nii omaette Julius V?ran) ja selgitas meile Mari vahendusel, et on juba liiga hilja minna eurooplastele m?eldud karantiinilaagrisse saare teises servas. Ta n?itas meile k?tte onni, kus me pidime ??d veetma, lihtsa laudosmiku laagri servas. Kulide k?la koosnes kaheteistk?mnest ?hismajast, mis asusid ?ksteisest umbes kolme meetri kaugusel ja mille vahel kulges liivane t?nav. Abielupaarid ja ?ksikud naised elasid esimestes majades, vallalised mehed k?la teises otsas. Taamal, lahe teises servas asusid paariate eluasemed. Olime rampv?sinud. Jacques ja Suzanne olid heitnud p?randale ja toetanud pea mereveest l?bi ligunenud kottidele, ilma et oleksid v?tnud isegi vaevaks nende sisu kuivama panna. Vana Mari t?i toitu. Enamik reisijaid keeldus s??mast kalapuljongiga ?le valatud kuivatatud riisi. Mina s?in k?ll isuga. Vaatamata endistviisi l??tsuvale tormile oli ?hk meie onnis l?mmatav, raske ja niiske nagu laevatr?mmis. Vana Mari oli meile lahkudes j?tnud ?lilambi, mis puuris l?bi pimeduse, valgustades tontlikult onnis viibijate n?gusid. Kui me h?tti sisenesime, ajas ?ks matil lamav mees end p?stakile. Tormilatern valgustas tema k?hna n?gu, hiilgavaid silmi. V?imalik, et ta k?sis minult midagi k?heda ja vaikse h??lega omas keeles. Seej?rel heitis ta uuesti pikali. ?? l?bi valvasime kordam??da kotte. Jacques kartis, et keegi v?iks tema arstiriistad ?ra varastada. Tuli ka saata Suzanne’i laagri teises otsas asuvasse k?imlasse, pikka laudadest osmikusse, kus olid lihtsalt maa sisse kaevatud augud ja tappev hais, nii et meie otsustasime eelistada l?hedalasuvaid p??said. Keset ??d tuul vaibus ja l?ks nii palavaks, et me ei suutnud enam magada. L?hn, mis t?usis onni p?randast ja seintest, n?e ja higi l?hn, ajas Jacques’il s?dame pahaks. K?ratult (juba tajusime sirdaari m?juv?imu ?hvardavalt oma peade kohal) tassisime kotid ukse juurde, et magada seal, kus ?hk liikus. Aeg-ajalt kastsid vihmasagarad meid m?rjaks, aga see oli meeldiv. Pealegi peletas tuul minema s??sed, kes olid meid h?ti tagaosas s??ma hakanud. Seal me siis magasime, k?ik kolmekesi ?ksteise kaisus Suzanne’i suure salli all, mis oli meile teki eest, ja kuulasime tuule ulgumist v?serikus, lainete pidevat m?ha basaltrannal. Enne uinumist n?gin ukse l?hedale asetatud lambi n?rgas valguses Jacques’i siluetti, kui ta toetus oma arstikoti najale, n?gu p??ratud ?ue poole, nagu tahaks taevast vaadata. Kuulsin, kuidas ta justkui last magama uinutades lausus Suzanne’ile absurdseid s?nu: „K?ll sa n?ed, homme tullakse meile j?rele, paat viib meid Mauritiusele, ??seks oleme Annas.” V?ib-olla ta unistas k?va h??lega. Suzanne ei vastanud. BOTAANIKU P?EVIK 28. mai hommikul V?ljusin varakult, et v?ltida kuumust. Maapind karantiinilaagri ?mber on aher ja kivine, erinevad orasheina liigid, k?ik endeemilised. K?rrelised: m?ned eksemplarid Panicum maximum’i (suur hirss) ja Stenotaphrum complanatum’it (s?rmrohi), m?lemad head s??dataimed. Ohakad ja ?ks teine okastega taim, mida leidsin ka Mah? saarelt: Malvastum (kassinaeris), mida mustanahalised kutsuvad „luuarohuks” (siida). Sida rhombifolia, teine siida liik, see on ilma okasteta. Suuremalt jaolt n?ib saare selle osa olevat vallutanud Zoysia pungens, sitke vars, teravate servadega lehed. Pinnas vaene, vulkaaniline liiv ja lubjakivi. K?ige p?hjapoolsema tipu kandis leitud sidrunheina eksemplar, Andropogon schoenanthus. V?ga tugeva l?hnaga. Teades selle taime kasulikke omadusi, korjasin kimbukese koos juurtega. * Flat Islandil on k?ik imekaunis, nii taevas, meri, vulkaan ja tardunud laavajoad, laguuni vesi kui Gabrieli saare siluett. See viimane on vaid ?ks ookeani s?delusest kerkiv must koonuse tipp, kaljurahn, mida uhuvad lained ja kulutab tuul, justkui uppunud parv Mauritiuse rohelise ranniku taustal. Ometi pole ?kski paik kunagi varem tundunud mulle nii avar, nii salap?rane. Nagu ei oleks selle piiriks mitte rannajoon, vaid see piir asuks meie jaoks, kes me oleme siin justkui vangis, sealpool horisonti, ulatudes otsapidi unelmate maailma. Kohe j?rgmisel hommikul k?ndisime risti l?bi saare eurooplastest reisijatele m?eldud tsooni karantiinilaagrisse, mille hooneid kutsutakse suurejooneliselt haiglaks, ?lemintendandi majaks, laoks jne. K?ik kokku pool tosinat tsementeeritud laavakiviplokkidest maja. Leidsime saabudes elamise, mis polnud sugugi etem kulide k?la onnist Palissaadide lahe ??res: m??blit ei mingisugust, ainsaks valgusallikaks k??nal ja ?lilamp, algeline v?lik?imla v?ssa kasvanud. Vett saab pragunenud tsisternist, kus elutsevad tarakanid ja s??sevastsed. V?hemalt saame nautida ?hu liikumist ning idakalda rahu ja vaikust, mis p?rast l?mmatavat ??d Palissaadide lahe ??res tundub nii mulle kui Jacques’ile t?elise luksusena. Oleme peamajas seitsmekesi; lisaks Jacques’ile, Suzanne’ile ja mulle Metcalfe’ide abielupaar, kes kavatsevad Beau-Bassini anabaptistide koolis ?petama hakata, Bartoli-nimeline endine koloniaalameti inspektor ja eriskummaline Julius V?ran. Veel kaks meest olid saabunud enne meid ja viidud otsekohe v?lihaiglasse, mis asub randumissilla k?rval Gabrieli saarekese vastas. ?he reisija nimi on h?rra Tournois, teine on Nicolas’nimeline meeskonnaliige, m?lemad olid Sansibaris salaja pardale v?etud ja nii raskelt haiged, et Port Louis’ sadama sanitaarteenistus polnud andnud kapten Boileau’le randumisluba. Jacques, kes oli meremees Nicolas’d l?hedalt n?inud, ?tles mulle, et tal on k?ik r?ugete ?geda vormi tunnused. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jean-marie-gustave-le-cl-zio-9868740/karantiin/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 Sanskriti keelest t?lkinud Martti Kalda. – Siin ja edaspidi t?lkija m?rkused. 2 Paul Verlaine, Il pleure dans mon c?ur. 3 Grand moune – kreooli keeles veidi halvustav s?na valge inimese kohta. 4 Arthur Rimbaud, Le Bateau ivre, Voyelles, Les Assis. 5 1819. aastal avas keegi Pellorier nimetatud aadressil k?rtsi, mis oli tuntud nii Le Cabaret Pellorier’ kui ka Acad?mie d’Absinthe’i nime all. 6 Isabelle Rimbaud (1860–1917) – luuletaja ?de. 7 Arthur Rimbaud, Aube. 8 Arthur Rimbaud, Les Effar?s, Les Chercheuses de poux. 9 Arthur Rimbaud, Le Dormeur du val. 10 Po?tes maudits, Paul Verlaine’i koostatud luulekogu (1884), milles on avaldatud ka Rimbaud’ „Purjus laev”. 11 Charles Baudelaire, Femmes damn?es, Les Litanies de Satan. „Vaenlane” (L’Ennemi), t?lkinud August Sang. Rmt-s „Kurja lilled”, Tallinn, Loomingu Raamatukogu 35/36, 1967, lk 17. 12 Charles Baudelaire, „Mees ja meri” (L’Homme et la Mer), t?lkinud Ilmar Laaban. „Kurja lilled”, lk 19. 13 Sirdaar – pealiku tiitel Indias. 14 Arthur Rimbaud, „Purjus laev” (Le Bateau ivre), t?lkinud Jaan Puhvel. Rmt-s „Ulgvel ja umbsi”, Ilmamaa, 2001, lk 122.