Daniel Stein, t?lkija. Sari „Punane raamat“

Daniel Stein, t?lkija. Sari „Punane raamat“ Ljudmila Ulitskaja Maineka vene kirjaniku Ljudmila Ulitskaja romaan r??gib t?sielulistel s?ndmustel p?hineva loo vend Daniel Steinist, endisest Gestapo t?lgist ja hilisemast katoliku preestrist, kes oskas t?lkida k?iki keeli, kaasa arvatud see keel, millega k?neleb inimestega Jumal. Ljudmila Ulitskaja Daniel Stein, t?lkija. Sari „Punane raamat“ Ma t?nan Jumalat, et mina r??gin keeltega rohkem kui teie k?ik! Aga ma tahan koguduses pigemini r??kida viis s?na oma m?istusega, et ka muid ?petada, kui k?mme tuhat s?na keeltega.     Pauluse esimene kiri korintlastele 14:18–19 ESIMENE OSA 1 Detsember 1985, Boston Ewa Manukyan Alati ma k?lmetan. K?lmatunne ei lahku kontidest isegi suvel rannas, p?letava p?ikese all. Vahest sellep?rast, et s?ndisin metsas, talvel, ja minu esimesed elukuud m??dusid ema kasuka k?ljest rebitud varrukas. Ma poleks ?lepea pidanud ellu j??ma, nii et kui elu peaks kellegi jaoks olema kingitus, siis olen see mina. Ainult et ei tea, kas mul seda kinki ikka vaja oli. M?nede inimeste endam?letamine l?litub sisse v?ga varakult. Minu oma algab teisest eluaastast, katoliikliku orbudekodu aegadest. Mulle on alati olnud t?htis teada, mis toimus minu ja minu vanematega k?igil noil aastail, mida ma ei m?leta. ?ht-teist sain teada vanemalt vennalt Witekilt. Kuid ta oli noil aastail liiga v?ike, ja m?lestused, mis ma talt p?randuseks sain, ei taasta kogu pilti. Ta kirjutas haiglas pool koolivihikut t?is – jutustas mulle k?igest, mida m?letas. Siis me ei teadnud, et ema elab. Vend suri kuueteistaastaselt verem?rgitusse, enne ema sunnit??laagrist naasmist. Dokumentidesse on minu s?nnipaigaks m?rgitud Emski linn. Tegelikult on see minu eostamise paik. Ema p?genes Emski getost 1942. aasta augustis, kuuendal raseduskuul. Temaga koos oli minu kuueaastane vend Witek. S?ndisin Emskist sajakonna kilomeetri kaugusel l?bimatutes metsades, getost p?genenud juutide sala-asulas, kes varjasid ennast seal kuni Valgevene vabastamiseni augustis 1944. See oli partisanisalk, ehkki tegelikult polnud mingit salka, vaid kolmsada sakslaste okupeeritud maal ellu j??da ?ritavat juuti. Kujutan ette, et relvastatud mehed pigem kaitsesid seda mullast linna naiste, vanakeste ja m?nede elluj??nud lastega, kui et s?disid sakslastega. Minu isa, nagu ema mulle palju aastaid hiljem jutustas, oli getosse j??nud ja seal hukkunud – k?ik geto asukad lasti m?ned p?evad p?rast teiste p?genemist maha. Ema r??kis mulle, et isa oli lahkumisest keeldunud, arvates, et p?genemine ainult ?rritab sakslasi ja kiirendab arvete?iendamist. Ja siis oli minu lapseootel ema Witeki v?tnud ja minema l?inud. Geto kaheksasajast elanikust julgesid tookord p?geneda vaid kolmsada. Getosse olid kokku aetud elanikud Emskist ja juudid ?mberkaudsetest k?ladest. Ema polnud kohalik, kuid polnud sellesse kanti sattunud ka juhulikult, vaid oli saadetud Lvovist kui sidepidaja. Ta oli kirglik kommunist. Witeki oli ta saanud kolmek?mne kuuendal aastal Lvovi vanglas ?he oma partei seltsimehega, minu aga ?he teise mehega, kellega ta tutvus getos. Ma pole oma elus kohanud naist, kellel oleks emaduseks v?hem eeldusi. Arvan, et mina ja Witek s?ndisime ainult rasedusvastaste vahendite ja abordiv?imaluste puudumise t?ttu. Nooruses vihkasin teda, siis olin palju aastaid ?raolevas h?mmingus ning kuni t?nase p?evani talun vaevu temaga suhtlemist. Mida juhtub, jumal t?natud, ??rmiselt harva. Iga kord, kui ma emale mineviku kohta m?ne k?simuse esitan, l?heb ta marru ja hakkab karjuma; j??n tema silmis igavesti apoliitiliseks v?ikekodanlaseks. Olen jah selline. Kuid ma olen s?nnitanud lapse ja tean t?pselt: kui laps tuleb, alistub naise elu sellele asjaolule. Suuremal v?i v?hemal m??ral. Ainult mitte tema puhul. Ta on parteimaniakk. Kuu aega tagasi tutvustati mind Ester Gantmanile. Selline imeline l?bipaistev mutike, v?ga helge, sinetatud hallide juustega. Ta on Karini s?ber, nad t??tasid kunagi koos mingis heategevus?hingus, ja Karin r??kis mulle Estrist juba ammu, aga ta ei huvitanud mind ?ldse. Veidi enne j?ule korraldas Karin oma viiek?mnenda s?nnip?eva puhul peo, ja ma m?rkasin Estrit kohe. Ta eristus mingil moel ?lej??nud suurest, omavahel pealiskaudselt tuttavast kambast. See pidu oli palju s?damlikum kui ameeriklastel tavaliselt – oli siiski palju poolakaid, m?ned venelased ja paar jugoslaavlast. ?hes?naga, slaavlaste kohalolu oli sellel ameeriklaste peol kuidagi meeldivalt tajutav, aeg-ajalt kuulis poola keelt. Nii vene kui poola keelt r??gin ma ?hev?rra vabalt, aga inglise keeles l??b v?lja poola aktsent, mida m?rkaski Ester, kui me vahetasime mingeid t?htsusetuid seltskondliku loba hulka kuuluvaid repliike. „Olete Poolast?” k?sis ta. See k?simus on minu jaoks alati olnud veidi ebamugav. Mul on raske vastata – ma ei kipu lakoonilise vastuse asemel jutustama ?liimelikku lugu sellest, et ema s?ndis mul Varssavis, mina aga s?ndisin kes-teab-kellest Valgevenes, veetsin lapsep?lve Venemaal, Poolasse sattusin alles viiek?mne neljandal aastal, siis s?itsin uuesti Venemaale, ?ppima, sealt kolisin Saksa DV-sse, siis aga juba Ameerikasse… Kuid seekord ?tlesin miskip?rast seda, millest ma tavaliselt kunagi ei r??gi: „Olen p?rit Emskist. T?psemini T?ornaja Pu?t?ast.” Mutike ahhetas vaikselt. „Millal sa s?ndisid?” „Neljak?mne teisel.” Ma ei varja kunagi oma vanust, kuna tean, et n?en noor v?lja, keegi ei arva ?ra minu neljak?mmet kolme eluaastat. Ta embas mind kergelt, ja tema helesinine soeng l?i vanainimeselikult v?belema: „Issand k?ll, issand k?ll! T?hendab, sa j?id ellu! See hull naine t?i su ilmale muldonnis, minu mees v?ttis s?nnituse vastu… Kuid hiljem, t?pselt ei m?leta, kuud aega ei olnud vist m??das, v?ttis su ema lapsed kaasa ja lahkus teadmata suunas. K?ik veensid teda j??ma, kuid ta ei kuulanud kedagi. K?ik olid kindlad, et teid nabitakse teel v?i esimeses ettejuhtuvas k?las kinni… Suur jumal – sa j?id ellu!” Seej?rel tr?gisime esikusse. Me lihtsalt ei saanud teineteisest lahti lasta. Haarasime nagist meie riided – naljakas, aga kasukad olid ?hesugused – paksud, rebasenahast, Ameerika oludes vaata et ebakorrektsedki. Hiljem selgus, et Ester on samuti k?lmavares… S?itsime tema poole – ta elab Bostoni kesklinnas, Commonwealthi aven??l, imelises kvartalis, minu juurest k?mne minuti kaugusel. Kuni me s?itsime – mina roolis, tema k?rvalistmel – tekkis mul selline imelik tunne: olen kogu elu unistanud, et mul oleks keegi vanem, targem, kes v?iks mind juhtida, kellele ma v?iksin kuuletuda, r??msalt alluda, – ja kunagi pole seda olnud. Orbudekodus oli muidugi karm kord, kuid see on midagi muud. Minu elus on alati nii, et mina olen t?iskasvanu rollis – ei ema, mehed ega s?brad pole selles m?ttes t?iskasvanud olnud. Kuid selles mutikeses oli midagi, mille t?ttu tahaks juba ette olla n?us k?igega, mida ta kuuldavale toob… L?ksime tema koju. Ta s??tas tule – raamaturiiulid algasid esikust, need suubusid korteri s?gavusse. Ta m?rkas minu pilku. „See on minu kadunud mehe raamatukogu. Ta luges viies keeles. Ja meeletult on kunstiraamatuid. Peaks leidma head k?ed, kellele see p?randada…” N??d meenus mulle, mida nimelt oli r??kinud Karin: Ester on lastetu lesk, ?sna j?ukas, v?ga ?ksik. Peaaegu k?ik sugulased said s?jas surma. Ja vaat mida Ester mulle jutustas: ta n?gi mu ema esimest korda Emski getos, kui sinna hakati kokku ajama ?mberkaudseid elanikke – enne seda olid getos vaid linnajuudid. Nood olid sinna asunud pealtn?ha vabatahtlikult, kuna veidi aega enne geto asutamist oli linnas aset leidnud kohutav juutide hukkamine – nad koguti linnav?ljakule, katoliku ja ?igeusu kiriku vahele, ja hakati tapma. Poolteist tuhat tapeti, elluj??nud l?ksid getosse. See polnud tavaline vanaaegne geto – ?ks v?i mitu kvartalit, kus juudid keskajast peale pesitsenud oleks. Vastupidi, Emskis j?tsid inimesed oma majad maha ja kolisid poollagunenud lossi, mis oli kuulunud mingile v?rstile. Loss piirati okastraadiga ?mber ja pandi valvurid v?lja. Esialgu polnud isegi p?ris selge, kes keda kelle eest kaitseb. Politseinikud olid kohalikud, valgevenelased, sakslased ei pidanud seda ametit v??rikaks. Kuid valgevenelastega olid teadagi millised suhted – neile maksti. Neile maksti k?ige eest. Raha eest t?id nad isegi relvi. „Sinu ema,” jutustas Ester, „polnud kohalik. ?sna ilus, kuid v?ga j?rsk. Temaga oli kaasas v?ike poeg. Mulle meenus ta perekonnanimi: Kowacz. Eks?” Lihtsalt v?patasin: vihkan seda perekonnanime. Tean t?pselt, et emal oli teine perekonnanimi, see oli mingi parteisisene h??dnimi v?i nimi ?helt v?ltsdokumendilt, millega ta on elanud pool oma elu. L?ksin isegi mehele osalt seep?rast, et tahtsin sellest h??dnimest lahti saada. Tookord olid k?ik ?okis: Poola juuditar abiellub sakslasega! T?si, Erich oli samuti kommunist, SDV-st – muidu poleks teda Venemaale ?ppima lastudki. Venemaal me ju tuttavaks saimegi. Vahtisin Estrit nii, nagu laps kompvekki: just sellist naist, pehmeloomulist ja vaikset, euroopalikult elegantset – siidpluus, Itaalia kingad, ent samas, mitte mingit v?ljan?itust, mitte mingit Ameerika lihtsameelset luksust – oleks tore pidada emaks, t?diks, vanaemaks. Ja ta p??rdus minu poole „lapsuke”… Ilma, et oleksin talle survet avaldanud, jutustas ta j?rgmist. Geto oli seesmiselt h?sti organiseeritud, oma administratsiooniga ja lisaks kuulus sinna eriline autoriteet – mainekas rabi ?irman, v?ga ?petatud mees ja, nagu r??giti, t?eline p?hamees. Ester ise ja tema abikaasa olid Poola juudid, m?lemad arstid, ja m?ned aastad enne s?da sinnakanti kolinud. Isaak Gantman, tema mees, oli kirurg, tema ise aga hambaarst. Seega mitte p?ris arst, kuid hea eriharidusega – l?petanud Frankfurdi stomatoloogiakooli. Nad polnud vabam?tlejad, vaid niisama, tavalised juudid, v?isid laup?eval sabatik??nlad s??data, v?isid ka naaberlinna kontserti kuulama s?ita. Kohalikud juudid pidasid neid v??rasteks, kuid k?isid siiski end nende juures ravimas. Kui Saksamaa annekteeris Poola, kuulutas Isaak kohe naisele, et k?ik on l?bi, sealt tuleb minema p??seda – ?ksk?ik kuhu. Tahtis isegi Palestiinasse minna. Kuid kuni nad m?tlesid ja aru pidasid, j?id nad sakslaste k?tte, sattusid getosse… Istusime suurep?rase korteri salongis, mis oli sisustatud euroopalikult – vanamoodsalt ja minu meelest h?sti maitsekalt. Pererahva kultuuritase oli selgelt minu omast k?rgem – tunnetan seda alati, kuna seda tuleb ette suhteliselt harva. J?ukas kodu. Grav??rid, mitte reprod. M??bel polnud ostetud ?he garnituurina, vaid eraldi kokku sobitatud, ja mingil madalal kapil seisis suur imeline keraamikateos Mehhikost – ilmapuu v?i midagi taolist. Ester istus s?gavas tugitoolis, jalad enda alla t?mmatud, jalavarjud, sinised maonahast kingad, t?tarlapselikult jalast heidetud. Ma m?rgin need pisiasjad alati endamisi ?ra. Ega ema mind asjata v?ikekodanlaseks pea. Minu ?rak?lmunud selg m?letab orbudekodu, lastekodu. Aga minu emale tundus hirmu?ratav viletsus normaalse eluna. Vahest tundis ta ennast ka Stalini laagrites ?pris kenasti. Kuid mina, nii kui lausvaesusest v?lja sain, olin valmis igale tassile, k?ter?tikule, sukale suud andma. Prenzlauer Bergis, meie Berliini-elu esimesel aastal v?ttis Erich endale lisat??d, et ma v?iksin endale osta asju: r?ivaid, toidun?usid, k?ike-k?ike-k?ike… Ta teadis, et sedasi ravin ma end minevikust… Tasapisi hakkas see himu ?le minema. Kuid isegi siin, Ameerikas, on minu lemmikmeelelahutuseks garage-sale, v?ljam??gid, t?ika… Gri?a, minu pragune mees, sallib seda: ta on ise Venemaalt p?rit, kasvas ?les k?ige j?rele n?ljaste inimeste hulgas… Minu juba Ameerikas s?ndinud poeg Alex jumaldab samuti poodlemist. Nii et oleme t?elised tarbimishullud. N?ib, et Ester m?istab seda k?ike. „Geto olustik tundus kohutav – me lihtsalt polnud viletsamat veel n?inud. Siis me ei teadnud koonduslaagritest, selle suure tapatalgu ulatusest, mis kogu Euroopas k?is,” sellest k?igest r??kides ta naeratas, ja tema n?oilmes oli midagi erilist – eemalolek, nukrus ja veel midagi tabamatut – v?ib-olla elutarkus. Nojah, me r??kisime poola keeles, see on aga mulle naudinguks. „Kui kaua te getos elasite?” k?sisin ma. „V?hem kui aasta. Neljak?mne esimese aasta s?gisest. Lahkusime sealt neljak?mne teise aasta ?heteistk?mnendal augustil. Siis aga veel kaks aastat T?ornaja Pu?t?as, partisanisalgas. Elasime kuni vabastamiseni v?lja muldonnides. Perekondlik partisanilaager. Kolmesajast j?i l?puks ellu sada kaksk?mmend. Lapsi oli meie hulgas kuus. Metsas s?ndis veel kaks. Sina ja veel ?ks poiss, aga too suri ?ra. Kuid need lapsed, kes getost ?ra tulid, ?nnestus k?ik s?ja l?puni alles hoida.” „Miks mu ema T?ornaja Pu?t?ast ?ra tuli?” Esitasin k?simuse, mille vastust ema suust teadsin, kuid teadsin samuti, et ema valetab alati. Ei, ei valeta. Lihtsalt mina ei suuda uskuda seda, millest ta r??gib. Sellep?rast oli mulle oluline teada, mida ?tleb Ester. Tema on ju normaalne. „P??dsime teda ?mber veenda. M?letan h?sti, kuidas Isaak pahandas, et meie varjupaika h?ljates riskib ta laste eluga. Ta isegi ei vastanud. ?ldse oli ainuke inimene, kellega ta getos suhtles, Naum Bauch, elektrimont??r.” Nii sain ma teada oma isa nime. Ema ei nimetanud seda kunagi. T?hendab, kui ta olnuks normaalne naine, oleksin mina Ewa Bauch. Huvitav. „R??kige temast, palun” lunisin Estrit. „Tundsin teda halvasti. N?ib, et ta oli ?pingud pooleli j?tnud insener.” Ester istus liikumatult, selg sirge, t?eline aristokraat. Ja mitte mingit juudiliku ?estikuleerimist. „Isaak jutustas mulle, et oli selle Bauchi haiglasse kutsunud veel enne s?da – mingi seade vajas parandamist. Getos oli tal eristaatus. Nagu muide ka Isaakil. M?ned juudid t??tasid linnas, neil oli selleks luba. Isaak v?ttis haiglas vastu patsiente. Bauch t??tas samuti linnas. Getos elasid sinu ema ja Naum koos. Mingis konkus lossi vasakus tiivas. Loss oli poollagunenud, kui meid sinna aeti, hakkasime seda parandama. Ostsime alguses isegi mingeid ehitusmaterjale. Judenrat juhtis. K?ik l?ppes kohutavalt. Asi oli selles, et Judenrat maksis pidevalt raha valgevene politseile. Seal oli mingi lurjus, nime ei m?leta, kohalik ?lemus, ta lubas, et aktsioonid – m?istad, eks? – geto elanikke ei puuduta, kuni me talle maksame. Sel ajal hakati h?vitama kohalikke juute, kes elasid k?lades. Me teadsime seda. Mingi ajani lunastas Judenrat ennast v?lja. Aga too lurjus, isegi kui ta oleks midagi teha tahtnud, ei oleks ju ikkagi saanud. Lihtsalt pumpas raha v?lja. Selleks ajaks polnud juba enam kellelgi raha alles. Naised andsid ?ra oma laulatuss?rmused, viimased ehted. Ka ma ise andsin oma laulatuss?rmuse ?ra. ?ksikasju ma ei tea, ja n??d pole neil ka t?htsust. Kellelegi n?is, et elu saab v?lja osta. Sellep?rast, kui tehti p?genemisettepanek, korraldasime midagi ?ldkoosoleku taolist, ja tekkis l?he: pooled olid p?genemise poolt, pooled vastu. Need, kes vastu olid, arvasid, et p?rast p?genemist saab mahaj??jate osaks kohutav tagakiusamine… sa saad aru, mitte tagakiusamisest polnud jutt… Aga p?genemise korraldajate seas oli hulljulgeid mehi, t?elisi v?itlejaid, nad tahtsid s?dida… Neid aidati linnast ka. Partisanidega peeti sidet. Siis me ei teadnud. Tegelikult korraldas k?ike ?ks juut, nooruk, Dieter nimi. Ta t??tas Gestapos t?lgina. Kuidagiviisi oli tal ?nnestunud oma juudi p?ritolu varjata. P?rast v?eti ta kinni, kuid ta suutis samuti p?geneda. ?kskord, juba enne s?ja l?ppu, tuli ta meie laagrisse T?ornaja Pu?t?as. Ta s?dis venelaste partisanisalgas ja ta saadeti lehmaga meile. Lehma olid partisanid kas siis ostnud v?i lihtsalt kelleltki ?ra v?tnud ning nad palusid ?hte meie poistest, lihunikku, et see neile vorsti teeks. Dieter t?igi lehma kohale, meie omad tundsid ta ?ra, r??mustasid, keegi t?i samagonni v?lja. Ta istus k?nnule ja hakkas r??kima Kristusest. Meie omad vahetasid vaid pilke: sel hetkel polnud midagi totramat kui r??kida Kristusest. Arvan, ta oli veidi p?runud. Kujutad ette, ta oli selleks ajaks ennast ristida lasknud, n?itas k?igile mingeid p?hapildikesi. Oli raske uskuda, et nimelt tema oli p?genemise korraldanud. Neljak?mne viienda aasta alguses, p?rast vabastamist, s?itsime koos esimese rongiga Poola. Keegi r??kis mulle, et p?rast s?da sai temast ksjonds… Kuid tookord, getos, oli ??l enne p?genemist nii terav konflikt, et tekkis isegi kaklus. Rabi ?irman, ise auv??rt rauk, k?vasti ?le kaheksak?mne, vaigistas k?ik maha. Tal oli eesn??rme v?hk, Isaak opereeris teda juba lossis. V?i mis opereeris, pani talle kateetri… Rabi ronis toolile, k?ik j?id vait, ja ta ?tles, et tema j??b, ei l?he kuhugi. Kellel pole j?udu minna, need j??gu. Aga kellel on j?udu p?geneda, need mingu. Isaak ?tles – meie l?heme, ja me l?ksime. Sinu ema koos pojaga l?ks, Naum aga j?i. Keegi ei teadnud, et su ema rase on. Ainult Isaak teadis, kuna ta oli hiljuti tema juures k?inud, palunud aborti teha, Isaak aga oli keeldunud: rasedus oli juba liiga kaua kestnud.” Ester vangutas hoolitsetud pead: „N?ed sa, tal oli ?igus: nii tore t?druk s?ndis. Ja j?i ellu…” Ester n?gi nii v?sinud v?lja, ja ka aeg oli hiline. Lahkusin. Leppisime kohtumise kokku. Mul on imelik tunne – olen alati tahtnud k?ike teada tollastest oludest, minu isast. N??d aga ehmatasin ?kki: tahan ?hev?rra teada – ja mitte teada. Olen nii palju aastaid minevikku oma seljas lohistanud, ja alles viimased aastad, Gri?a seltsis, on minevik minust lahti lasknud, ja nii Zagorski poola orbudekodu pisit?druk Ewa, kui ka n?ukogude lastekodu teismeline piiga pole justkui mina, vaid kaadrid ammun?htud filmist. N??d aga avaneb v?imalus saada teada, kuidas k?ik p?riselt oli. Ma siiski ei suuda endale ette kujutada, mis sunnib noort naist, kahe lapse ema, neid orbudekodusse ?ra andma… Mulle n?ib ikka, et seal on midagi, mida ma ei tea. 2 Jaanuar 1986, Boston Ester Gantman V?inuks arvata, et minu eas enam uusi inimesi ei ilmu. Esiteks, s?dame kogu vakants on ?ra kulunud nende peale, kes n??dseks surnud. Teiseks, siin, Ameerikas, on palju heatahtlikke inimesi, kuid nende kaunis piiratud elukogemus teeb neist lamedad ja veidi justnagu papist olevused. Liiatigi on mul veel kahtlus, et eluiga ise loob teatud kaitsekihi, ja isiklikud emotsionaalsed reaktsioonid j??vad n?rgemaks. Samuti t?i Isaaki surm v?lja selle, kui v?ga ma temast s?ltusin. S?ltun. Ma ei kannata ?ksinduse all, kuid m?rkan, et see m?hib mu endasse justkui udu. Keset neid ?sna nukraid tundmusi ilmus ootamatult v?lja Ewa. Tajusin tema ilmumises midagi saatuslikku. Siin on noor naine, kes oleks v?inud olla minu t?tar. Tore oleks sellest Isaakiga r??kida. Tema oskas alati leiutada midagi teravmeelset ja minu jaoks isegi ootamatut – kogu meie teineteisem?istmise juures. Mida ta oleks selle t?druku kohta ?elnud? Juba meie kohtumise fakt ?ksi on uskumatu. Veelgi enam uskumatu on, et juttu tuli T?ornaja Pu?t?ast. Tema ema, see Kovacz, oli t?eline koletis. Isaak pidas naist N?ukogude spiooniks. Ta r??kis alati, et juudid on kirglik rahvas: ta liigitas ?he ja sama ps?hhot??bi alla nii innukalt usklikke juute, eriti hassiide nende siidk?barate, tobedate kaftanite, paigatud ja ?ran?elutud sukkadega kui ka juudi komissare, tulihingelisi kommuniste ja t?ekiste. Midagi samalaadset r??kis Ewa juba meie teisel kohtumisel oma ema kohta, ehkki teisel viisil. H?mmastav, et sealjuures pole tal mingit intellektuaalset rafineeritust, isegi mitte korralikku haridust. N?ib, et tegemist on v?ga tugeva, orgaaniliselt ausa isiksusega: ta tahab iseendale ja iseendast t?de r??kida. Ta k?sitleb mind ahnelt, ?kskord j?i kella kaheni ??sel minu poole, ja nagu hiljem v?lja tuli, kahtlustas mees teda abielurikkumises v?i milleski selletaolises. Ta on kolmandat korda abielus, viimane mees on Venemaa emigrant, temast k?mme aastat noorem. Ewa s?nul edukas matemaatik. Meie keskustelud viivad meid pidevalt v?lja sellesse valdkonda, mis oli nii t?htis ja oluline Isaakile. Ta ironiseeris alati selle ?le, et mitte ?kski talmudi-uurija maailmas pole Issanda Jumala ?le nii palju m?elnud kui tema, uskmatu materialist. Vanuse poolest v?iks Ewa olla meie t?tar. Ja me olimegi tookord metsas, kuid ta s?ndis mitte meile, vaid teistele vanematele. Isaak r??kis ikka, et lastetus oli juutide jaoks 20. sajandil samasugune taeva kingitus nagu muistne lasterikkus… Ta ei tahtnud kunagi lapsi. Vahest sellep?rast, et nad ei tulnud meil v?lja? Nooruses valasin meie abielu viljatuse p?rast palju pisaraid, tema aga lohutas mind: loodus on teinud meist ?ravalitud, oleme lapsesaamise orjusest priid. Ta justkui aimas ette, milline tulevik meid ees ootab. Kui me getost lahkusime ja T?ornaja Pu?t?asse sattusime, ?tles ta mulle: kas sina, Ester, oleksid tahtnud, et meil oleks praegu kolm last? Ja ma vastasin ausalt – ei. Me lahkusime Euroopast p?rast N?rnbergi protsessi – Isaak kuulus ekspertide gruppi kui arst, geto vang ja partisan. P?rast kohtuprotsessis osalemist avanes meil v?imalus s?ita Palestiinasse, aasta enne Iisraeli riigi loomist. Ewa esitab nii palju k?simusi, et ma s?andasin lugeda l?bi Isaaki m?rkmed, mida ta nendel aastatel tegi. ?ieti kirjutas ta raamatut, kuid hooti, j?ttis „p?rastiseks”. Suri seitsmek?mne ?heksa aastaselt, une pealt. Vanadus polnud veel k?es, ta oli tugev ja energiline, ei j?udnud pensionilegi minna. Ja nii j?igi raamat kirjutamata. Ewa p?rib minult oma isa, Bauchi kohta: „V?ib-olla on teie abikaasa pabereis midagi minu isast? ?kki on mul vendi v?i ?desid? Saage aru, Ester, olen ju lastekodulaps, kogu elu unistanud perekonnast!” Isaaki paberid on ideaalses korras, m?rkmed lahterdatud aastate kaupa. Kardan veidi neid avada. Ewa ?tles, et on valmis mind paberite ?levaatamisel aitama – p?rasts?jaaegseid m?rkmeid tegi Isaak poola keeles, viiek?mnendate l?pust l?ks ?le inglise keelele. ?tlesin ?ra – v?imatu on anda Isaaki m?rkmeid v??rastesse k?tesse. Muide, k?ik neljak?mnendatesse aastatesse j??nud s?ndmused on kirja pandud palju aastaid hiljem. Isegi mitte Iisraelis, vaid juba Ameerikas, see t?hendab p?rast 1956. aastat, kui ta siia t??le kutsuti. Ewa juttudes jahmatas mind veel ?ks asi: ta sattus kolmekuusena koos vennaga orbudekodusse. Nende ema osales samal ajal Gwardia Ludowa organiseerimises, s?dis, siis istus kinni Stalini laagrites ja vabanes viiek?mne neljandal, kui Ewa oli ?ksteist-kaksteist. Tema vend Witek ei elanud ema tagasitulekuni. Selleks ajaks oli Ewa juba v?ike katoliiklane. Ewa on v?ga ilus. V?limuselt kuulub ta pigem sefardi t??pi: rasked tumedad juuksed, kitsas, liialdusteta n?gu, v?ga idamaised silmad, kuid mitte looritatud, vaid tulised. Nagu Isaakil. 3 1959–1983, Boston Isaak Gantmani m?rkmed Isikliku vabaduse teema on mind kogu elu paelunud. See on mulle alati paistnud k?rgeima h?vena. V?imalik, et pika elu jooksul on mul ?nnestunud m?ned sammud vabaduse poole astuda, kuid rahvus on see, millest ma ilmselt pole suutnud ?le olla. Ma pole suutnud lakata olemast juut. Juudiksolemine on peale sunnitud ja kohustuslik, see on neetud koorem ja imeline and, see dikteerib m?tteviisi ja loogikat, aheldab ja kammitseb. See on ?ramuutmatu nagu sugu. Juudiksolemine piirab vabadust. Olen alati tahtnud liikuda selle piiridest v?ljapoole – l?ksin ?ra, kuhu iganes, k?mme, kaksk?mmend, kolmk?mmend aastat, kuid mingil hetkel avastasin, et polnud kusagile j?udnud. Juudiksolemine on ilma igasuguse kahtluseta laiem kui judaism. Kahek?mnes sajand tunneb tervet plejaadi juudi soost ?petlasiateiste, kuid gaasikambrisse viidi nad koos oma usklike rahvuskaaslastega. J?relikult osutus veri v?lismaailma silmis palju kaalukamaks argumendiks. ?ksk?ik, kuidas ka juudid ise ennast ei m??ratleks, sisuliselt pannakse nad paika v?ljastpoolt – juut on see, keda mittejuudid juudiks peavad. Seet?ttu ei tehtud ristitud juutidele ?ldisest normist hinnaalandust: nemadki olid m??ratud h?vitamisele. Minu osalemine N?rnbergi protsessil oli r?ngem kui viibimine getos v?i partisanisalgas. L?bivaadatud kilomeetrid filmilinte, mida sakslased v?ntasid koonduslaagrites ja liitlased p?rast vabastamist, l?hkusid minu Euroopa-teadvuse: ma ei tahtnud enam olla keskeurooplane, ja me s?itsime Palestiinasse. S?itsime sinna, et olla juudid. Kuid mul ei j?tkunud selleks piisavalt juudi kirglikkust. 1948. aasta s?da m?tisklemisteks aega ei j?tnud, kuid kui see – ajutiselt! – l?bi sai, siis tundsin, et kuuli- ja m?rsukilluhaavad, amputeerimine ja p?letusj?rgne plastika viivad mu depressiooni. Kus on mao resektsioon, kivide eelmaldamine sapiteedest, harilik pimesoolel?ikus ja soolesulgus, rahuaja rahulikud t?ved? Hakkasin tegelema s?damekirurgiaga. Palestiina vappus, sionistlik riik oli muutumas usus?mboliks, juudid olid saamas iisraellasteks, araablased – mingis m?ttes – juutideks. Rahvusidee, ?ksk?ik millisel kujul, ajas mul s?dame pahaks. Mis on juudi eneseteadvuses k?ige t?htsam? Sihikindel, enesele suunatud intellektuaalsus. Olles sattunud Iisraeli juba t?iseas mehena, tegin mina, agnostik ja ateist, seda, mille eest olin p?genenud varases nooruses, siis kui ma peretraditsioonid ?ra p?lgasin. See eitamine viis mind tookord perekonnast v?ljaheitmiseni. Isa ei andestanud mulle. Ta needis ?ra minu ja mu meditsiini. Hiljem hukkus kogu perekond gaasiahjudes. Isa oleks v?ga rahul, kui teaks, et ma soovisin k?pses eas uurida ainet, mida juudi lapsed kahe tuhande aasta jooksul on ?ppinud viiendast eluaastast alates – Toorat. See, mis lapsena kutsus esile igavuse ja trotsi, osutus ?limalt p?nevaks. Pea kohe p?rast Palestiinasse j?udmist hakkasin k?ima professor Neuhausi seminaridel juutide ajaloost Jeruusalemma ?likoolis. Need ?pingud olid v?ga huvitavad. Neuhaus, s?rav teadlane, vaatles juutide ajalugu mitte kui l?iku inimkonna ajaloost, vaid kui kogu maailmaajaloo protsessi mudelit. Vaatamata sellele, et taoline l?henemisnurk tundus minu jaoks v??rastav, oli ?ppet?? iseenesest v?ga sisukas. Avastasin, et ?petaja jaoks oli lisaks ?petuse sisule v?hemasti sama oluline ka ?pilaste intellektuaalne s?rtsakus, oskus k?simust p?stitada, pahupidi keerata, isegi annulleerida. Siis m?istsin, et juudi eneseteadvuse tuumaks on ajude eluaegne lihvimine, pidev t?? m?ttetegevuse arengu nimel. Nimelt see on l?ppkokkuv?ttes andnud marxe, freude, einsteine. Kuna side religioosse pinnasega oli katkenud, hakkasid ajud t??le veelgi intensiivsemalt ja kvaliteetsemalt. T?esti, me saame vaadelda kaasaja (pean silmas kristlikku) ajalugu kui judaismi ideede loogilist (Neuhaus oletab, et metaf??silist) j?tku Euroopa maailmas. On ?limalt huvitav, kuidas kristlaste ja juudi m?tlejate ideed ses punktis kokku saavad. Olgu ?eldud, et ka kirurgi jaoks on treenitud aju sama vajalik kui osavad k?ed. Nimelt siis, osalt nende kahe aasta pikkuste ?pingute tulemusena, astusin ?liolulise ametialase sammu – hakkasin tegelema rindkerekirurgiaga, mis oli k?itnud mind juba enne s?da. Muide, s?da ei pakkunud mulle ainult meditsiinialast huvi… pigem peitus selles „imelises, k?rgeima kunstniku poolt loodud seadmes”, kasutades Leonardo da Vinci s?nu, minu jaoks teatud saladus. Absoluutselt lahtimuukimatu saladus, nagu ka maailma ja elu tekkimise puhulgi… On t?epoolest raske ette kujutada, kuidas selline v?ikeste m??tmetega organ, ehkki see koosneb suhteliselt tugevast lihaselisest, kuid siiski ?rnast ja kergesti haavatavast koest, tuleb toime nii keeruka ?lesandega, pumbates paljude aastate jooksul miljoneid tonne verd, lisades sellele k?igis inimese keha v?ikseimateski rakkudes elu alleshoidmiseks vajaliku energia. Selles paradoksis seisneski toosama s?dametegevuse metaf??siline sisu, millest r??gin. See t?hendas, et s?da ei ole pump, v?i pole ainult pump, mismeenutab mehhaa-nilist pumpa, vaid selle funktsioonid p?hinevad teatud k?rgematel, mitte puht-mehhaanilistel seadusp?radel. Minu h?gune aimdus leidis kinnitust ka selles asjaolus, et ma n?gin selgesti kuldl?iget s?dame struktuuride ja s?dame t?? seadusp?rasuste suhetes. Sedasi oli s?damekirurgia minu jaoks olulisel m??ral ka katse sellest saladusest aru saada, seda selgitada. Haige s?dame j?lgimine andis hindamatut materjali selle m?istmiseks, kuidas kuldl?ike rikkumine viib s?dame t?? puudulikkuseni ja l?ppkokkuv?ttes surmani. J?udsin j?reldusele, et otsene, kirurgiline sekkumine s?dame struktuuri ja funktsioneerimisse peab olema suunatud selle jumaliku proportsiooni taastamisele, kuni teatud „jumaliku k?veruse” taasloomiseni, mis on nii iseloomulik tervete s?damestruktuuride puhul ja mis on n?htav eranditult k?iges loodus – teokarpide ja muistsete kivistunud molluskite keerdudes, galaktikate spiraalses konstruktsioonis. Seda v?ib n?ha arhitektide ja kunstnike t??des – vanade Itaalia v?ljakute kujus, kuulsate maalide kompositsioonis. Ehkki, nagu on ?elnud toosama Leonardo, „mida rohkem sa sellest (s?damest) r??gid, seda enam sa kuulajat segadusse ajad.” Meie elu Iisraelis hakkas kohe minema ?lesm?ge. Sain v?ga heas kliinikus s?damekirurgia osakonna juhatajaks. Ester avas hambaarsti erapraksise. K?ik edenes kenasti. Ostsime maja imelises araabia k?lakeses Ein Kerem, mille asunikud olid 1948. aastal h?ljanud. Sealne vaade Juudamaa m?gedele oli suurim ?nn, mis silmile osaks on saanud. ?kskord toodi osakonda noor araablane, s?damepiirkonnas noahaav. Ta ?nnestus p??sta. Arst armastab oma lootusetuid, teisest ilmast tagasitoodud haigeid sama palju kui nemad arsti. Tuli v?lja, et tema pere oli p?genenud Ein Keremist, j?ttes maha maja ja vana aia, kohe p?rast Iseseisvuss?ja algust. Ma ei ?elnud talle, et elan Ein Keremis. Ei suutnud. Ja milleks? ?hel p?eval ronisime Estriga Siioni ?dede kloostrisse Ein Keremis. Meie ees lamasid Juuda m?ed nagu uinunud kaamelikari. Tookord elas veel ?heksak?mneaastane abtiss, kes m?letas isegi selle kloostri asutajat Pierre Ratisbonne’i, ristitud juuti Prantsusmaalt. Ta tuli meie juurde, kutsus ?htust s??ma. Napp, kloostriaia viljadest valminud eine. K?sis, millises majas me elame. ?tles, et m?letab selle vana pererahvast. Ja paljusid teisi. T?si, minu opilauale sattunud noormeest ta ei m?letanud, kuid tundis h?sti selle vanaisa – too oli aidanud rajada kloostri aeda… Olime selleks ajaks meie vana maja ?mber ehitanud, see oli esimene maja minu ja Estri elus ning me olime sellesse v?ga kiindunud. Tol ?htul j?udsime koju ja Ester puhkes nutma. Ehkki muidu pole minu naine mingi nutulahistaja. Nooruses ei tahtnud ma olla juut, vaid eurooplane, hiljem vastupidi – mitte eurooplane, vaid juut. Tol hetkel tahtsin olla eikeegi. Ja kui n??d, p?rast k?mmet aastat Iisraelis, tuli ettepanek Ameerikast, tegin ma veel ?he katse lahti ?elda kui mitte oma juudiksolemisest, siis juudi pinnasest – ja kolisin Bostonisse. Tookord, 1956. aastal, tehti algust esimeste „veretute” s?dameoperatsioonidega, see huvitas mind meeletult ja mul oli m?ningaid ideid. Mulle meeldis Ameerikas v?ga see, kui palju oli neil keskmiselt iga ruutmeetri kohta vabadust. Kuid ka siin, inglise stiilis ehitatud vanas majas, maailma k?ige vabamas riigis, elame me kunagi vampanoagidele v?i pekotadele kuulunud maal. ?ldse, maa peal pole ammu enam kohta, kus juut v?iks selle s?na t?ies t?henduses ennast kodus tunda. L?ks palju aastaid ja ma m?istsin, et olen isiklikust vabadusest sama kaugel kui noorusajalgi. N??d tegelesin nagu p??rane mitte ainult igap?evase kirurgipraktikaga, vaid ka eksperimentidega, rikkudes pidevalt ?hte seitsmest Noa k?sust, mis pole antud ?ksnes juutidele, vaid kogu inimkonnale: ?rge olge julmad loomade vastu. Mu vaesed primaadid… Nad pole s??di, et nende vereringe nii v?ga inimeste oma moodi on. V?ib-olla ongi juudiksolemise m??ravaks jooneks v?ime „kuuluda ideele”? K?rgendatud intensiivsus. Mulle meenus imeline nooruk Dieter Stein, kes oli korraldanud p?genemise Emski getost. K?igepealt l?ks ta t??le Gestaposse ideelistel kaalutlustel – inimesi p?rgu k??sist p??stma. Hiljem laskis end ristida – taas selleks, et inimesi p?rgu k??sist p??sta. Viimast korda kohtusin temaga peaaegu purustatud rongis, mis vedas meid Krak?wisse. Seisime ??sel tamburis, ja ta k?neles mulle, et s?idab sinna, kuna tahab minna kloostrisse. Ma ei pidanud vastu ja k?sisin: „Kas inimesi p??stma?” Ta n?gi v?lja seitsmeteistaastane – k?hn, kidur juudi nooruk, – ja kuidas need sakslased k?ll teda poolakaks pidada v?isid? Naeratus oli lapse oma. „Enamv?hem nii jah, pan doktor. Te p??stsite mu elu selleks, et v?iksin teenida Jumalat.” Ja siis mulle meenus, et olin omal ajal vene partisanidele tema k?endaja olnud. M?lu t?rjub v?lja k?ik, millega tal on raske toime tulla. Kuidas ma muidu oleksin saanud elada, kui m?letaksin k?iki neid materjale, mida N?rnbergi protsessi k?igus vaadata tuli. 4 Jaanuar 1946, Wroc?aw Efraim Zviki kiri Avigdor Steinile Avigdor! Kas sa tead ka, et leidsin Dieteri ?les juba 1945. aasta augustis? Ta on elus! Aga istub kloostris! Kui ma kuulsin, et Dieter on kloostrisse l?inud, ei uskunud ma oma k?rvu. Me kuulusime ju koos „Akivasse”, olime sionistid, valmistusime Iisraeli kolima – ja s?h sulle! Klooster! P?rast s?da ei j??nud meid palju ellu, temal vedas! Selleks, et minna kloostrisse? Nii kui levis kumu, justkui k?kitaks ta Krak?wis, p?rutasin kohale. Olin veendunud – ja pole sellest siiani p?ris ?le saanud – et ta meelitati sinna mingi nipiga. ?tlen ausalt, v?tsin igaks juhuks relva kaasa: Walther, mu h?va trofee. Leidsin selle karmeliitide kloostri ?les, see on Krak?wist veel nii kaksk?mmend kilomeetrit edasi. Mind sinna sisse ei lubatud – v?ravavaht, taadik?bi, istub ees, ei lase! ?hvardasin teda v?he p?stoliga, eks siis lasi sisse, l?ksin kohe kloostri?lema juurde – seal istus veel ?ks vana k?nd, oli nagu vastuv?turuumi moodi. T?mbasin j?lle p?stoli v?lja. S?naga, ilmub kloostri?lem – vana, halli peaga, suur mehejurakas. Kutsub kabinetti: astuge sisse, pan. Istun ja panen p?stoli lauale: ?tlen, et andke siia mu s?ber Dieter Stein. Too aga seletab: palun v?ga, ainult pange relv ?ra ja oodake k?mme minutit. Ja t?si ta on, k?mne minuti p?rast saabubki Dieter. Polnud tal mingeid mungar??sid seljas, oli lihtne t??kittel, k?ed mustad. Kallistasime, suudlesime. ?tlesin, et tulin talle j?rele. S?itku minuga kaasa. Tema naeratab: ei, Efraim, olen otsustanud siia j??da. „Kas oled hulluks l?inud v?i?” k?sin mina. M?rkasin, et kloostri?lem istub oma hiiglasuure laua taga ja muigab. Mulle tuli sihuke maruviha peale – ta nagu naeraks minu ?le! Miks ta nii kindel on, et ma Dieterit kaasa ei vii? „Muigate?” karjusin mina. „Meelitasite v??rt mehe enda juurde ja muigate? Petma olete osavad! Milleks teil teda vaja l?heb, kas juute on v?he v?i?” Too aga ?tles: „Noormees, me ei hoia kedagi kinni. Meil pole v?givalda. Teie olite see, kes p?stoliga tuli. Kui teie s?ber tahab teiega koos minna, mingu.” Dieter aga seisab ja naeratab nagu tobu. No jumala eest, nagu lollakas. K?ratasin siis talle ka: mine, korja oma koli kokku ja l?hme! Tema raputab pead. Ja siis ma taipasin, et nad olid talle miskit sisse jootnud v?i ?ra n?idunud. „L?hme!” ?tlesin talle. „Keegi ei hoia sind siin kinni. See pole juudi koht!” Ja seepeale n?gin, Avigdor, kuidas nad – kloostri?lem ja Dieter – omavahel pilke vahetasid. Nagu oleksin mina hull. S?naga, v?in sulle ?elda – elasin seal kolm p?eva. Dieter on muidugi hull, kuid mitte ses m?ttes, nagu me tavaliselt sellest aru saame. Tal on peas miskit sassi l?inud. K?itumine on p?ris normaalne: rohtusid ei v?ta, kuid peas on tal t?ielik hullumaja, just selle jumala-v?rgi osas. Selline normaalne mees oli ennem, s?ber, tarkpea, ?ldse ei saa tema kohta miskit halba ?telda, alati oli n?us k?iki aitama, nii omi kui v??raid, ja mis p?hiline – ellu j?i! Ja s?h sulle! Kolme p?eva p?rast j?tsime h?vasti. Dieter ?tles, et on otsustanud oma allesj??nud elup?evad p?hendada Jumala teenimisele. Kuid miks just nende Jumala? Kas meil siis oma Jumaat pole? Ma ei suut-nudki teda veenda, et Jumalat v?ib teenida ?ksk?ik kus, mitte ilmtingimata katoliku kloostris. Oleme m?lemad kaksk?mmend kolm – ?he aasta mehed. V?ib saada arstiks, ?petajaks, kas siis teenimiseks v?he viise on? S?naga, Avigdor, poisist on kahju. Tule ise, vahest sind ta kuulab. Too talle sealt Palestiinast fotosid v?i midagi, ?kki suudad teda veenda? L?ppude l?puks, kui ta nii v?ga juudi rahvast armastab, siis miks ta selle rahva teiste, v??raste p?rast h?lgab? Olen ennast Wroc?awis sisse seadnud, kuidas asjalood arenevad, ei tea, kuid seni olen Palestiinasse mineku m?tte edasi l?kanud. Tahan uue Poola ?les ehitada. Siin on niisugune allak?ik ja vaesus, ja sellega on tarvis v?idelda ning riiki edendada. Tervisi sulle ja sinu naisele. Sinu Efraim Zvik 5 1959, Napoli, Mergellina sadam Daniel Steini kiri W?adys?aw Klechile …ei mingit r?ndurikeppi, ?ksnes kerjakott. Kaheksa p?eva elasin kloostri k?lalistemajas. Kell neli t?usin koos teistega hommikupalvusele, p?rast l?ksime vendadega refektooriumi. Peale hommikueinet jagas majapidaja mulle ?lesandeid, t?itsin nagu oskasin. Sedasi elasin n?dala, k?ik ootasid piiskopit, mina ka: mulle oli lubatud raha s?iduks Haifasse. Raha polnud mul ?ldse. ?hel hommikul ?tles majapidaja: s?ida ?ige Pompeisse ekskursioonile. Istusin bussijaamas liinibussi ja s?itsingi. Silmale on see tee pea talumatult ilus vaadata: Napoli laht, Capri – k?ik s?deleb. Meie vaene Poolamaa – ei ole talle antud ei sooja merd ega p?ikest. Siinne maa on rikas nii taimestikult kui kalaliikidelt. Kalaturul tunned samuti sellist r??mu ja vaimustust kalade ja k?iksugu mereelukate ilust. T?si, ka koledaid tuleb ette, kuid rohkem ikka imetabaseid. Pompeis tabas mind eba?nn – v?ljakaevatud linna ei lubatud, muuseum oli kinni, t??tajad streikisid. Nojah, m?tlesin, imeline maa see Itaalia. Kujutan ette, kui meil, Krak?wi Wawelis korraldataks streik. Sedasi ei saanudki antiiklinna n?ha. Ehkki lonkisin ringi, vaatasin purustatud linna agulit, Vesuuvi – see on nii ?rnade piirjoontega m?gi, mingit hirmu ei aja peale ega saa seda kahtlustada tolles vembus, mille ta kaks tuhat aastat tagasi viskas. Raha oli mul vaid tagasis?iduks ja pizza bianca’ks, see t?hendab leivat?ki jaoks. K?ndisin m??da kaasaja linna ja n?gin p?hakoda. Uusehitis, arhitektuuri poolest mitte midagi erilist. Keskp?evakuumus oli ?lik?va, m?tlesin, et astun sisse, puhkan jahedas jalga. Santa Maria del Rosario kirik. Ah, W?adek, ja algabki lugu, mis olekski justkui m?eldud eraldi minule – n?gin kirikus ex-voto kollektsiooni. See peaks v?ljendama nende t?nulikkust, kellega Jumalaema poole palvetades oli juhtunud ime. Nagu teada, on need tavaliselt h?bedast k?te, jalgade, k?rvade kujutised – kehaosad, mis terveks said. Siin aga polnud mingeid k?si ega jalgu, rippusid hoopis laste ja nende vanemate joonistatud pildid, kus saamatud ja t?nulikud k?ed kujutasid imesid. N?iteks joonistasid laps, tema isa ja tulet?rjuja tulekahju, millest laps v?lja toodi. Kolm pilti. Mingi s?dur andis Esimeses maailmas?jas vande, et kui ta tervena tagasi tuleb, siis abiellub orvuga – ja kogu lugu on ?les joonistatud: siin palvetab s?dur s?jas keset leeke, siin on ta koju j?udnud ja ?lem?de toob ta juurde neiu. Seej?rel j??b see neiu haigeks ja endine s?dur anub Jumalaemalt tema tervenemist, ning seal nad n??d kolmekesi ongi, nende viieaastase poja joonistusel… ?ks sohver, kes m?ekurus toimunud avariist eluga p??ses, t?i Jumalaemale kingiks oma juhiload, keegi aga annetas s?jas saadud medalid. Nii palju armu ja nii palju t?nulikkust! Kuid see pole k?ik – tuli nunn, r??kis, et see kuulus koht on rajatud t?nu ?hele nurgaadvokaadile nimega Bartolo Longo. Ta oli vaene, kuid haritud, ja ajas ?he rikka Napoli lese asju. Bartolo n?gi n?gemust – Jumalaema k?skis tal siia kirik ehitada. Ta ?tles, et on vaene, ja siis k?sis Neitsi, kas tal on v?hemasti ?ks liir. ?ks liir tal oli. Ja siis s?nas Neitsi, et sellest saab vaeste kirik, ja ta peab selle kiriku tarbeks koguma annetusi ?he liiri kaupa. ?ksk?ik, kas vaestelt v?i rikastelt. Mees hakkaski koguma, kuid ikka j?i puudu, ja siis lisas puuduva raha lesk, kelle juures ta t??tas. Peagi nad abiellusid ja asutasid siia orbudekodu – sellesama, kust t?nulik s?dur endale pruudi sai. P?rast avasid siin ka vaestemaja. Ja suur ?nnistusrikas v?gi ilmutas ennast siin – paljud tervenesid haigustest, said mitmel kombel armu tundma. N??d on Bartolo Longo kuulutatud ?ndsaks. See on p?hakukskuulutamisele eelnev aste. Kui ma katedraalist v?ljusin, k?rgatas taevas ja algas ?liv?imas ?ike. K?min ja s?hvatused olid nii v?gevad, ja see k?ik tuli Vesuuvi poolt, nii et mulle tuli p?he m?te, et Vesuuv, iidne m?gi, annab endast m?rku… J?udsin tagasi Napolisse, hommikul aga saabus piiskop ja andis mulle s?iduraha. L?ksin sadamasse ja ostsin pileti laevale. See seilab Haifasse kolme tunni p?rast. Istun siin ja kirjutan sulle kirja – m?letad, sa hoidsid mind tagasi, arvasid, et tuleb olla seal, kuhu sind on seatud. Vahest on sul ?iguski, kuid olen kindel, et minu koht on nimelt Iisraelis, ja selle t?enduseks on, et reisi k?ige esimesest minutist peale t??tab k?ik selle kasuks. Alati saab ?ra tunda, kas sa liigud Jumala tahte vastu v?i siis seda tahtmist m??da. Jumal olgu sinuga, W?adek. Kummardus isa Kazimierzile. Kui kohale j?uan, kirjutan. Daniel 6 1959, Napoli Avigdor Steinile Daniel Steinilt TELEGRAMM TULE VASTU 12 JUULIL HAIFA SADAMASSE PUNKT DANIEL 7 Turismibuklett „K?LASTAGE HAIFAT” Haifa linn laiub Piiblis mainitud Karmeli m?e n?lvadel ja selle jalamil. V?rreldes teiste riigi asualadega on Haifa noor linn, asutatud Rooma ajal. 11. sajandil, ristis?dade perioodil, tegi Haifa l?bi l?hikese ?itsengu, 19. sajandi l?pul aga kujutas endast v?ikest araabia k?la. Haifa oli omal ajal illegaalse immigratsiooni keskuseks, 20. sajandi alguses j?udis l?bi Haifa sadama Palestiinasse enamik juudi repatriantidest. Haifa maastikuvaadet kaunistab Karmeli m?gi. See on 25-kilomeetrine m?emassiiv. Karmeli m?eaheliku k?rgeim tipp k??nib 546 meetrini. Kohalik pinnas on v?ga viljakas, iidsel ajal olid n?lvad kaetud viinam?gede ja aedadega. Muistsel ajal pidas kohalik paganlik elanikkond Karmeli m?ge Baali eluasemeks, m?etipus on avastatud paganliku riituse j?lgi. Foiniiklased kummardasid siin kohalikku jumalust nimega Hadad. Rooma keiser Vespasianus t?i sellel m?el ohvreid Jupiterile, siin asusid altar ja Karmeli Zeusi tempel. Karmeli m?ge hoiab au see kolm monoteistlikku religiooni. Seda m?ge peetakse prohvet Eelija elupaigaks. N?idatakse mitut koobast, milles prohvet end varjas. Vastavalt p?rimusele v?eti ta siitsamast ka taevasse. Karmel on iidsete kloostrite asupaik. Arvatakse, et esimesed kloostrid asutasid siia veel kristluse-eelsel ajal kristlike erakute eelk?ijad – juudi nasiirid. Koos kristluse v?iduk?iguga tekkis terve kloostrite v?rgustik. 1150. a avastasid ristis?dijad siin b?tsantsi kloostrid, need olid tegutsenud ammustest aegadest. Praegu on k?ige suurem ja tuntum klooster katoliiklik paljasjalgsete karmeliitide ordu klooster. Selle ordu klooster eksisteerib m?el alates 18. sajandist. Kloostrit on mitmeid kordi lammutatud ja taastatud. Praeguse kuju on klooster saanud 19. sajandi alguses. Klooster seisab m?e edelak?ljel 230 meetri k?rgusel. Kloostri l?histel asub majakahoone. Sissep??su kohalt leiate Madonna skulptuuri. Seda ehitist h??takse „Stella Maris” – t?ht, mis n?itab meremeestele teed. Metroojaamast Gan Ha-Em alla laskudes j?uame ?he Haifa vaatamisv??rsuse juurde – niinimetatud „p?rsia aedade” territooriumil asuva Baha’i templini. See tempel on baha’i usundi ?lemaailmseks keskuseks. Baha’i eelk?ija ja prohvet al-Bab (Mirza Ali Mohammad Shirazi) kuulutati usutaganejaks ja hukati Iraani v?imude poolt 1850. a. Prohveti surnukeha puhkab Baha’i templis. T?nap?eva maailmas j?rgib bahai usundit m?nisada tuhat inimest.[1 - T??piline turismibukleti viga: baha’i ?petuse j?rgijaid on maailmas on 8–10 miljonit. – Tlk.] Baha’i usundi j?rgijad arvavad, et nende religioon on endasse l?litanud parima osa judaismist, islamist ja kristlusest. ?petuse sisu v?ljendub s?nades „Maa on ?ks riik, ja k?ik inimesed on selle riigi kodanikud.” Baha’i m?ningad p?him?tted on huvipakkuvad: ?htne jumal, ?htne religioon, ?htne inimkond, vaibumatu t?eotsing, harmoonia teaduse ja religiooni vahel, lahti?tlemine eelarvamustest, dogmadest ja ebausust. Haifa on Tel Avivi j?rel t?htsuselt teine Iisraeli t??stuskeskus. Haifas asub riigi t?htsaim sadam. Sadama ehitus algas 1929. a, l?ppes 1933. Siin asub suur laevaehitustehas. Lisaks muutus Haifa seoses raudteede v?rgustiku laienemisega Briti mandaadi perioodil Palestiina raudteede s?lmpunktiks. Haifas tegutseb riigi ainuke, 1959. a avatud metrooliin. Metroojaamu on k?igest kuus – alates Karmeli m?e jalamilt kuni l?ppjaamani Gan Ha-Em, „Ema Aiani” juba Karmeli m?emassiivi keskosas. Metroojaama k?rval on imekena park, kus asub kohalik loomaaed ja vanaaja ajaloo muuseum. Linnas asub riigi vanim pol?tehniline instituut, nimetusega Tehnion, asutatud 1912. a. Linnas asuvad ajaloo- ja kunstimuuseumid. Haifa linnamuuseumil on kolm osakonda – vana-aeg, etnograafia ja kaasaegne kunst. Samuti v?ib k?lastada muusikamuuseumi, illegaalse emigratsiooni muuseumi ja meremuuseumi. Karmeli neemel asuvad arheoloogilised v?ljakaevamised „Tel ?ikmona” (Viigipuu k?ngas). V?ljakaevamiste kohal avastati kuningas Saalomoni aegsete hoonete ja rajatiste j?lgi seleukiidide perioodist (II sajand e.m.a). Sinna k?ivad ka linnaliini bussid nr 43, 44 ja 47. Linnaga tutvumiseks on v?imalik tellida ekskursioon koos paljusid keeli valdava kogenud giidiga. 8 1996, Galilea, mo?av Nof Ha-Galil Ewa Manukyani ja Avigdor Steini vestlusest (P?rast Avigdor ja Milka Steini peresse tehtud k?lask?iku Ewa poolt mahakirjutatud helisalvestis.) ESIMENE KASSETT AVIGDOR: Palun v?ga, l?lita oma magnetofon sisse! Kuigi ega ma midagi erilist ei r??gi! EWA: Mul on vilets m?lu, kardan t?htsama ?ra unustada. Kui ma Emskis Danieliga vestlesin, l?ksin hiljem hotelli ja kirjutasin k?ik vihikusse ?les – et ?kski s?na kaotsi ei l?heks. AVIGDOR: Noh, minu venna juttu tasus ?les t?hendada, aga milleks mind? Muide, ta jutustas sinust, kui ta Valgevenest siia tuli. T?druk, kes pandi kasuka varrukasse! Mida sa siis minult teada tahad? EWA: K?ike. Kust te p?rit olete, millisest perest, kuidas enne s?da elasite… Ja miks ta oli selline… AVIGDOR: Ja sa s?itsid Ameerikast kohale, et minult meie pere kohta k?sida? Jutustan muidugi. Kuid miks ta oli selline nagu ta oli, seda ma sulle ei ?tle. Olen ise selle peale palju m?elnud. Ta eristus mingis m?ttes teistest lapsest saadik. Varem arvasin, et ta oli niiv?rd eriline, kuna ?tles alati „jah”. Kui temalt millegi kohta k?siti, temalt midagi saada taheti, siis oli ta alati valmis ?tlema „jah”. Hiljem, kui me siin uuesti kokku saime, n?gin ma, et ta oskab m?nikord ?elda „ei”. Nii et asi pole selles. ?tlen ausalt, ma ei saanudki aru. Ta oli meie peres ainuke s?herdune. Pere aga oli ?litavaline, elasime L?una-Poolas, see maat?kk, mis k?is k?est k?tte ja oli kord Austria-Ungari, kord Poola valduses, kunagi kuulus Galiitsia v?rstiriigi koosseisu. S?ndisime vennaga kiratsevas poola-juudi k?las. Meie isa Elias Stein oli s?jav?emeelne juut, sellised olid v?imalikud vaid Austria-Ungaris. Kuigi ta tunnistas judaismi, k?is s?nagoogis ja suhtles oma usukaaslastega, hindas ta ilmalikku haridust, mida ei olnud ise saanud, valdas vabalt saksa keelt, ja tema jaoks seostus kultuur nimelt saksa kultuuriga. Ta oli s?dur ja talle see meeldis. Kaheksa aastat oli ta teeninud Austria-Ungari s?jav?es, alustas s?durina, l?petas allohvitseri auastmes, ning neid aastaid, mis ta s?jav?eteenistuses veetis, pidas ta oma elu parimateks. Oma viimast s?jav?emundrit – allohvitseri oma – hoidis ta kapis kui reliikviat ja v?ttis endaga kaasa tol p?eval, 1939. aasta 2. septembril, kui me sattusime p?genike summa, mis p??dis Saksa okupatsiooni eest pakku p??seda. Vanemad abiellusid 1914. aastal, veel enne Esimest maailmas?da, kui isa s?jav?eteenistuses oli teatud paus. Ema oli isa kauge sugulane. Taolised kosjasobitaja kaudu s?lmitud sugulaste abielud olid juutide hulgas levinud. Ema oli haritud neiu – ta j?udis ?ppida ametnike koolis. Neil oli hiline abielu. N??d, kui on m??dunud nii palju aega, arvan, et nad armastasid teineteist, kuid nende iseloomud ei sobinud ?ldse kokku. Ema oli isast kaks aastat vanem, juba kolmek?mnene, seega vanat?druk – tookord pandi neiud mehele hiljemalt kuueteistk?mneselt. Emal oli kaasavara, ta oli t?dilt saanud p?randuseks maja koos k?rtsiga. Veel enne abiellumist oli tal oma ?ri. T?si, sellest ?rist saadav kasum oli t?hine, t?? seevastu raske – ema tuli vaevu ots otsaga kokku, kuid kogu elu jooksul s?ilis tal mingi illusioon oma varanduse t?helepanuv??rsusest: ?mberkaudu oli enamus rahvast veel vaesemad. Ema arvestas abiellu astudes, et mees hakkab tegelema k?rtsiga. Siis ta veel ei teadnud, et oli endale abikaasaks valinud v?ga ebapraktilise inimese. K?rtsmikut?? isale ei istunud, teda t?mbas haritud, tarkade inimeste poole, siin aga koosnes suhtlusring purjus poola talupoegadest. Kuid tal ei tulnud kaua viina m??a – algas Esimene maailmas?da ja ta l?ks s?tta. Ema naasis kauplemise, isa kahurite manu. S?ilinud on isa nendel aastatel tehtud foto – vahva s?dur, vuntsidega, s?jav?e paraadvormis. Uhke silmavaatega. 1918. aastaks muutus k?ik – s?da oli kaotatud, koduk?la Poolale l?inud. Justkui oleks k?ik kogu t?iega kolinud kultuursest saksakeelsest Austriast vaesesse ja mahaj??nud Poolasse. Isa pidas elu l?puni kinni saksa orientatsioonist. Ta l?ks alati hea meelega poola keelelt saksa keelele ?le. Jidi?it, Poola juutide p?hikeelt, meil kodus peaaegu ei r??gitud. 1922. aastal s?ndis minu vanem vend. Ta oli hiline, kuid mitte viimane laps. Kaks aastat hiljem s?ndisin mina. Meile pandi traditsioonilised juudi nimed Daniel ja Avigdor, kuid dokumentides seisid ?llad aaria nimed Dieter ja Wilfried. Need on meie lapsep?lve nimed, n?nda h??ti meid koolis. Vend naasis oma iidse nime juurde, kui hakkas mungaks, mina aga siis, kui j?udsin Palestiinasse. Elu oli perel v?ga raske. Ema askeldas pidevalt kodumajapidamises ja k?rtsis. Hiljem ostis isa pisipoe – k?rts polnud talle hingel?hedane. See poeke oli esimene tema l?bikukkunud ?ride reas. K?ik algatused jooksid liiva, kuid n?htavasti evis ema algusaastail veel mehe ?rivaimu osas mingeid pettekujutlusi. Hiljem sai selgeks, et ainus, milles isal edu oli, oli v?lgade tegemine. Noil aastail me jumaldasime isa ja veetsime temaga palju aega. Tal oli romantiline s?jaminevik, ta jutustas pidevalt s?jav?eelust. S?dur – see oli tema elu parimaid rolle. Isa oli s?dinud k?ll Austria-Ungari v?es, kuid just Saksa s?jamasin oli tema kujutluses t?iuse tipp, ja ta pidas meile, p?nnidele, vaimustunud k?nesid Bismarckist ja Clausewitzist. Saksa militarismi h?vitavat kokkuvarisemist ta ei n?inudki, kuna jahvatati koos kuue miljoni usukaaslasega sellesama t?iusliku mehhanismi poolt pulbriks. Paistab, et ta ei j?udnudki j?tta h?vasti oma viimase illusiooniga – saksa kultuuri ?limuslikkusega maailmas. Ta luges Goethet ja jumaldas Mozartit. N??d, kus ma olen ise juba ammu ?letanud selle vanusepiiri, mil mu vanemad koonduslaagrites hukka said, m?istan nende liigutavaid ja n?rvilisi suhteid palju paremini. Isa oli nende inimeste t??pi, keda ?alom Alejchem nimetas „?hu inimesteks”. Tema peas kubisesid sajad ideed, kuid ?kski tema algatustest ei toonud edu. Ta ehitas ?hulosse, mis varisesid ?ksteise j?rel, ja ta langes seejuures h?steerikasse, oli v?iklane. Emal oli kange loomus, ja vanemate vahel tekkisid pidevalt riiud. Isa n?udis, et ema teda v?lja aitaks, ta laenas raha rikkamatelt naabritelt ja ema ?dedelt. Nood aitasid t?epoolest aeg-ajalt isal raskete olukordadega toime tulla. Vanemad n?gelesid tihti, kuid selle k?ige juures olid nad ?htne paar, nende tormakad t?lid vaheldusid leppimistega ning emal oli isast kahju, arvan ma. Me ei saanudki teada, kuidas nende elu l?ppes. Surmalaagris. Kindel see. EWA: Millal te vanematest lahku l?ksite? AVIGDOR: 3. septembril 1939. aastal. Lahkusime p?genike salkadest umbes teel. K?ik aimasid ette, et j?tame j??davalt h?vasti. Dieter oli seitseteist, mina viisteist. Ja ka meil seisis ees lahkuminek – pea kahek?mneks aastaks. Ma jumaldasin oma vanemat venda: meie vahel polnud rivaalitsemise varjugi. Vahest seet?ttu, et ta suhtus minusse alati kui vanem nooremasse: m?ngis minuga, hoolitses, kaitses. Kuigi meie vanusevahe oli ligi kaks aastat, pandi meid ?hel ajal kooli. Ja mis kool see ka oli – poola kool, talulastele. ?hes ruumis istusid eri vanuses lapsed. Haridustase oli enam kui tagasihoidlik, kuid lugema ja kirjutama siiski ?petati. Usuharidust meile ei antud – hederit[2 - Religioosne juudi algkool. – Tlk.] tookord k?las polnud: kogu piirkonnas oli vast kaksk?mmend juudi peret. Lapsi oli v?he. Kuid juudi surnuaed ja s?nagoog olid veel alles. Tean, et n??d neid enam pole. EWA: Olete seal k?inud? AVIGDOR: Aga mida ma seal teen? Isegi haudu pole alles. Lapsep?lv ongi lapsep?lv: j?gi, mets, m?ngud. T?iskasvanute elu oli v?ga raske – s?jaj?rgne kriis. EWA: Mida te neist aastatest m?letate? AVIGDOR: ?rakolimise aeg. K?ik – nii poolakad kui juudid – kolisid tookord linnadesse. K?lad j?id t?hjaks. Algas suur juutide v?ljar?nne: pragmaatilisemad s?itsid Ameerikasse, teised, v?lutud sionismist, Palestiinasse. Kuid meie peret see peaaegu ei puudutanud: ema klammerdus oma k?rtsi k?lge, nagu oleks see perekonnaloss. Emal oli kaks suurt eesm?rki – s?ilitada oma omand, k?rts, ja anda meile haridus. Pealegi ilmnes, et Dieter on v?ga anderikas. Need anded ilmnesid varakult. Lastena olime v?ga sarnased, kohe nagu kaksikud, kuid vend oli, erinevalt minust, v?ga andekas. See ei kurvastanud mind kunagi, pealegi oli mul oma v?ike talent – osavad k?ed, ja igasugune oskust??, nii puidu kui raua alal, ?nnestus mul palju paremini. Vaata, ka siin, Iisraelis, kuigi ma pole saanud k?rgemat haridust, olen alati vastutanud kogu p?llumajandustehnika eest. Siiani, kui miskit katki l?heb, joostakse minu juurde. Vaatamata sellele, et olen juba pension?r. Kuid ma tunnen siin k?ike, selles mo?avis olen ma esimesest p?evast alates. EWA: Kas mo?av on sama mis kibuts? AVIGDOR: Mo?av on maaomanike ?hendus, kibuts aga t?ielik sotsialism, seal on k?ik tehtud ?hiseks, nagu oli n?ukogude kolhoosides. ?ra sega vahele, mul l?ks meelest, kuhu ma j?in… Ah jah, Dieter… Ehkki meie siin oleme ammu unustanud tema saksa nime – muudkui Daniel ja Daniel… ?hes?naga, kui ta sai seitsmeaastaseks, v?ttis t?di ta naaberlinna enda juurde, et ta saaks k?ia heas juudi koolis. See kool oli eriline – Ida-Poolas midagi taolist polnud. See oli viimane n?ide Austria-Ungari pedagoogilisest ?ppeasutusest. Esiteks, kool oli ilmalik, mitte religioosne, teiseks, ?petus k?is saksa keeles. ?ieti peetigi seda juudi kooliks vaid seet?ttu, et ?lalpidajad ja enamik ?petajaid olid juudid. Sel ajal oli erakordselt t?htis, mis keeles ?petust anti. Saksa haridust hinnati poola omast rohkem, r??kimata veel jidi?ist v?i vanaheebrea keelest, milles ?petati juudi koolides. Vaatamata oma silmapaistvatele lingvistikaannetele oskas Danile jidi?it kehvasti. N?ib, et saatus kandis hoolt… Asi on selles, et tema k?nes puudus absoluutselt juudi aktsent. Kui ta r??kis v??raid keeli, oli aktsent ilmselgelt poola oma. Isegi ivriidis, mille ta sai v?ga k?hku selgeks, mida r??kis suurep?raselt ja luges selliseid raamatuid, milliseid mina isegi k?tte v?tta ei suuda, isegi pealkirja ei saa kokku loetud, oli tal poola aktsent. Uskuge v?i mitte – mina r??gin paremini. Ilma aktsendita. Nelja aastaga l?petas vend algkooli. Ta tuli koju vaid suveks, talvel ei k?inud ta kodus kuigi tihti. Siis polnud raudteed, nelik?mmend versta jala maha ei k?nni, aga hobustega s?itis isa kas ise kuskile v?i siis andis neid paarimehele. Tookord p??dis isa teha metsa?ri v?i midagi taolist… mis kah v?lja ei tulnud. Kui vend suvel koju tuli, oli minul pidu. Ta jutustas nii palju. Vahel mulle n?ib, et nimelt need vestlused t?itsid m?nel m??ral puuduj??gid minu hariduses. Ta oskas r??kida keerulistest asjadest v?ga lihtsalt ja selgelt. Seej?rel vedas tal j?lle kooliga: ta v?eti vastu J?zef Pi?sudski riigikooli. Seda peeti linna parimaks. ?ppet?? k?is poola keeles, katoliiklasi ja juute eristati vaid usu?petuse puhul. MILKA: ?kki teete vaheaja, ma pakun l?unat? Mul on k?ik juba valmis. AVIGDOR: Jah, h?sti. On sul abi vaja? MILKA: Mind pole vaja aidata, lihtsalt istuge ?mber, et saaksin lina lauale panna. TEINE KASSETT EWA: Oo, juudi toit! Puljong matsapallidega! Kaelat?kk! MILKA: Kas siis Ameerikas s??vad juudid samuti sellist toitu? EWA: Nojah, ainult m?nedes peredes. Mul on vanem s?branna, tema valmistab. Mulle ei meeldi ?ldse s??a teha. AVIGDOR: Kuidas, kas sa siis ?ldse s??a ei teegi? EWA: Praktiliselt mitte. Minu mees on armeenlane, talle meeldib alati s??a teha, ja kui me kutsume k?lalisi, valmistab ta n??dki ise k?iksugu armeenia roogasid. AVIGDOR: Noh, armeenia road on midagi muud, see on midagi araabia k??gi poole. MILKA: S??ge, s??ge! EWA: Kinnitan teile, et mitte. Neil esineb t?rgi roogasid, see on t?si. Kuid k??k ise on hoopis peenekoelisem. V?ga maitsev. Kuid selles juudi toidus oleks justkui tunda kodu l?hna. See on geneetiline m?lu. Kasvasin ?les orbudekodudes ja lapsena ei toitnud mind keegi puljongiga… AVIGDOR: Kuhu me j?imegi? EWA: Hakkasite jutustama Pi?sudski koolist. Kuid oleksin tahtnud kuulda „Akiva” ?hingust, kuhu te kuulusite. AVIGDOR: K?igel on oma aeg, Ewa. Seal koolis ?ppis ta veel… see peaks sulle huvi pakkuma, kuna hiljem kulus see oskus Danielile v?gagi marjaks ?ra. Kuula n??d… Juudid olid koolis m?istagi v?hemuses, kuid minu vennal vedas, kuna ta ?ppis meie n?oga ?hes klassis. Klassis suhtuti juutidesse p?ris normaalselt. Vahest on see minu isiklik eksiarvamus, kuid mulle on alati tundunud, et antisemitism on p??rdv?rdelises s?ltuvuses kultuuri ja intellekti tasemest. Selles grupis, kus ?ppis vend, olid linna k?ige kultuursematest peredest p?rit lapsed. Nii v?i teisiti, ei tema ega ta n?bu ei pidanud oma v??rikust kaitstes kaklema. Daniel ei kakelnud ?ldse – see polnud tema loomuses. Ausalt ?eldes ei m?rganud minagi juudivaenu, ehkki ?ppisin ju ametikoolis, see oli midagi kutsekooli taolist, ja seal k?isid lihtsamat sorti poisid. Arvan, et esimest korda puutus Daniel juudivaenuga kokku siis, kui teda ei v?etud skautide salka. Siis elas ta seda v?ga ?le. Ma ei tea siiamaani, kas need olid mingid skaudi?hingu ?ldised reeglid v?i siis ei tahtnud salga juhendaja lihtsalt juudi poissi vastu v?tta, kuid Danielile ?eldi ?ra. See oli l??k. ?ldiselt oli tal poolakate hulgas palju s?pru. Ei saaks ?elda, et eriti l?hedasi. See-eest osutas ?ks poola s?ber, ratsav?eohvitseri poeg, ise seda teadmata, talle v?ga kasuliku teene. See ongi see lugu, mida r??kida tahtsin. Selle poisi isa – nime olen unustanud – oli polkovnik Poola s?jav?es, ta pidas manee?i, ja selles manee?is k?is Daniel koos oma klassivendadega kaks korda n?dalas ratsutamist ?ppimas. Danielile meeldis v?ga see t?iesti mittejuudi tegevus, ja ta harjutas seda aristokraatlikku spordiala mitu aastat. Temast sai tubli ratsutaja ning hiljem, mitme aasta p?rast, p??stis v?ib-olla see oskus tema elu. Suvel enne viimast klassi tuli Daniel vaheajaks koju, ja me saime tol aastal eriti l?hedasteks. Meie vanusevahet polnud ?ldse tunda. Meil olid tekkinud uued ?hised huvid, perekonna jutuaineks oli t?usnud uus teema – Palestiina. Astusime „Akivasse” – sionistlikku noorte?hendusse, k?isime selles ringis pea igal ?htul. K?ik oli peaaegu sama mis skautidel: seesama sport, matkad, ??bimised looduses, sitkuse ja truuduse arendamine. Kuid vahe seisnes sellest, et „Akiva” oli juudiorganisatsioon – nii poliitiline kui ?ldhariduslik. Meile ?petati ivriiti, juutide ajalugu ja tavasid. „Akiva” sionism polnud religioosne: judaism neid ei huvitanud. Meile pakuti juudi traditsioone, see t?hendab elulaadi ja k?lbelise k?itumise reegleid, filosoofiliseks baasiks aga olid altruism, patsifism ja sallivus, p?lgus mammona vastu: lihtsakoelised, kuid v?ga ligit?mbavad asjad. Sellest sai meie elufilosoofia. Igatahes polnud „Akivas” ei ?ovinismi ega antikommunismi. Sionismis oli tunda tugevat sotsialismitendentsi, see on siiani Iisraelis tajutav. Ega ma juhuslikult mo?avi sattunud, mulle meeldis see idee juudist, kes harib maad ja elab oma k?tet?? viljadest. Elan siin Iisraeli asumisest saadik, 1941. aastast alates. Noori on siia v?imatu saada. Minu lapsed ei tahtnud siiaj??misest kuuldagi. Nii kui suuremaks sirgusid, nii ka ?ra s?itsid. Aga noorim – poeg Alon – see l?ks ?ldse kuueteistaastaselt kodunt ?ra. „Akivast” sai meie teine kodu. Mina ja vend lahkusime hommikul, naasime ?htul. Olime kogemas uut tunnet – meist sai osa r?hmast, mida ?hendasid ?hised v??rtused. Vahest kogesid meie usklikud eakaaslased teistega ?hinemise tunnet l?bi jumalateenistuse, kuid meid see ei puudutanud. Kuigi olime sobivas vanuses, kolmeteistaastaselt, bar-mitsva l?bi teinud – kas sa v?hemalt tead, mis see on? – t?isealiseks saamise eksam ja pidu. Kuid see ei avaldanud ei mulle ega vennale erilist muljet. Lihtsalt nii oli kombeks. Ema tahtis, et me j?rgiksime traditsiooni. ?pingud „Akivas” laiendasid kultuurilist silmaringi. N??d n?isid vanemate ettekujutused elust meile juba provintslikud – igap?evane leib oli nende ainus mure. Meie ?petajad tundusid kandvat k?rgemaid v??rtusi. Unistasime vennaga kolimisest Palestiinasse, kuid see m?te ei tekitanud meie vanemates erilist indu. Juba oma vanuse p?rast tundsid nad ennast sobimatuna sellise kangelasliku tegevuse jaoks nagu uute maade ?lesharimine. Ja me saime ka ise aru, et vanemad on taoliste muutuste jaoks liiga vanad, aga j?tta neid ?ksi, vanas eas ilma toetuseta, me ei tahtnud. Pealegi polnud raha. Sel ajal lubasid Briti v?imud juutide immigratsiooni aastakvoodi raames, kuid n?udsid mandaadialusele territooriumile tulijatelt rahalist tagatist. Kuni kaheksateistaastased noored said sertifikaadi tasuta, nii et minu ja venna jaoks olid uksed valla. 1938. aastal tekkis selline plaan, et ?ks meist s?idab ?ra, teine j??b vanemate juurde. Erinevate ?ras?iduplaanide hulgas arutati Danieli astumist Jeruusalemma ?likooli. Tema hiilgavaid tulemusi arvesse v?ttes polnud see ?ldsegi halb m?te. Kuid vajas samuti rahalist toetust. Ehkki noortele olid sertifikaadid tasuta, oli pilet kallis, samuti tuli maksta ?ppemaksu. Pealegi seisis vennal ees veel ?ks aasta ?pinguid, aga ta oli juba seitseteist. Seepeale otsustasid ema ?ed ?epoega toetada ja vajaliku raha kokku panna – korjanduskarp lasti peres ringi k?ima. Samal ajal tuli vennal pingutada ja l?pueksamid eksternina ?ra teha. Oma k?psustunnistuse sai ta aasta v?rra varem kui ta klassivennad. Ja nii l?ppes ?ks elu ja algas teine. Kuid ?ldse mitte see, millest me k?ik unistasime. J?udis k?tte 1. september 1939 – Saksamaa alustas Poola okupeerimist. MILKA: Kas te ei saaks korraga s??a ja r??kida? AVIGDOR: Mina s?in juba ?ra. MILKA: Sina oled jah s??nud, aga Ewal on taldrik t?is! EWA: R??kige, kuidas te p?rast nii paljusid aastaid kokku saite. Mitu aastat te ei kohtunud? AVIGDOR: Kaheksateist aastat, neljak?mne esimesest viiek?mne ?heksandani. Saime kokku? Jah, saime… Olin sadamas hommikust peale. S?itsin spetsiaalselt ?ksi. Milka pidi tookord kohe-kohe Noemiga maha saama, ?ulamita oli p?ris pisike. Ruth pakkus ennast kaasa, kuid ma k?skisin ema j?rele vaadata. Tema oli vanim, kaheksaaastane. Kuid ma tahtsin, et meie esimene kohtumine oleks just selline – silmast silma. Ausalt ?eldes polnud ma endas kindel – ?kki hakkan nutma. Kirjutanud olime juba ammu, 1946. aastast alates ja olime kirjades teineteisele palju jutustanud. Vend isegi ei teadnud, et vanemad hukkusid juba 1943. aastal. Paljugi n?is mulle imelik: miks ta ei hakanud Poolasse naastes kohe neid otsima? Ei saa aru. Ta arvas muidugi, et neid polnud enam elavate kirjas, ja kui ongi, siis p??avad nad teda veenda katoliiklusest lahti ?tlema. Tema otsus oli aga tehtud. Ja ta isegi ei p??dnud neid leida. Imelik m?ttek?ik. Ta hakkas mindki alles aasta p?rast otsima. Meie s?ber sai tookord tema asukoha teada, p??dis teda sealt ?ra tuua. Midagi ei tulnud v?lja. Aga p?rast? Poolasse ma ei s?itnud. Ei tahtnud. Tema aga ei saanud lihtsalt niisama Iisraeli k?lla tulla. Olla munk on hullem kui olla s?dur. S?duril on v?hemasti puhkus v?i teenistuse t?htaeg. Mis puutub Danieli, siis temal polnud mingit t?htaega. Jooksis, jooksis, oma risti kandes… ei taha isegi meenutada. N?itan hiljem surnuaeda, see on eraldi lugu. ?hes?naga, ootan laeva. Vastuv?tjaid pole teab kui palju, tookord lendasid juudid juba lennukiga kohale. Meritsi tuldi harva. Saabus laev – Napolist. Mina aga n?en, et vastuv?tjate hulgas seisab ?ks, sutaan seljas – sain kohe aru, et vennale on vastu tuldud. L?puks visati sild maale, ja rahvas hakkas maale tulema – turistid muidugi. Aga mina ei n?e teda ikka veel. Siis aga ta ilmub, minu vend. Sutaanis, ristiga. Ega ma muud ei oodanudki, teadsin juba kolmteist aastat, et ta on munk. Kuid ikkagi ei uskunud. Vend ei m?rganud mind kohe. Otsis rahvasummas vastuv?tjaid – seesama munk v?ttis suuna tema poole. Seepeale panin jooksu – venna suunas, et ette j?uda. Vend astus selle juurde, kes talle vastu oli tulnud, midagi nad seal r??kisid, ja siis n?gin, et vend p??rdub minu poole. „Olen ??d sinu juures, hommikul s?idan kloostrisse…” ?tleb. Kallistasime – oo, minu veri! Ikka seesama l?hedase inimese l?hn. Ta kandis habet – sellisena polnud ma teda n?inud. Kui me lahku l?ksime, oli ta ?heksateist, siin aga seisis t?iseas mees. Ja veel tundus mulle, et ta on nii ilusaks l?inud. No mis sa naerad, Ewa! Muidugi hakkasin ma nutma. M?tlesin, et k?ll on hea, et naist kaasa ei v?tnud. Loll, m?tlesin ma, k?ll ma olen loll! Olgu pealegi preester, olgu v?i kurat ise – mida ma tast norin. P?hiline, me j?ime ellu! Istusime autosse ja hakkasime s?itma. Tema luges muudkui viitasid ja oigas iga kord. S?itsime teelahkmele, ?ks nool n?itas Akkosse, teine Megidosse. Tema h??ab: „Issand, kuhu ma olen sattunud? Harmagedooni on 35 kilomeetrit.[3 - Johannese ilmutuse raamat, 16:16; ilmselt hbr k ’har m(e)gido’, Megido m?gi. Tegelikult k?ngas, mis on tekkinud inimasustuse t?ttu. – Tlk.] Saad sa aru? Vastan: „Dieter, ma saan isegi v?ga h?sti aru, seal elab Milka s?branna, k?ime seal k?las.” Tema aga naerab: „Megido! ?heski maailma keeles ei t?henda see midagi. Ainult ivriidis! ?tleb mulle: „S?idame sinna!” Kuid n??d olin mina juba toibunud, hakkasin vastu: ?tlesin ei, sind ootab kodus terve perekond, Milka pole juba kaks p?eva k??gist nina v?lja pistnud. Tema tardus ?kki, s?nas: „Saad sa aru, mida sa praegu ?tlesid… Sa ?tlesid, et mind ootab perekond… Ma poleks kunagi arvanud, et mul v?iks olla perekond.” Mina vastu: „Aga kes siis meie sulle oleme? Teist perekonda sul pole, seda oled sa ise soovinud.” Tema naerab, teatab: olgu, olgu, vaatame siis seal seda perekonda. Tookord ei viinudki ma teda kuskile mujale, kohe koju. Tookord, Ewa, ei elanud me selles majas siin, kus praegu istume. Meil seisis sellel krundil v?ike majake, ilma mingite mugavusteta. See on praegugi alles kui abihoone, seisab otse selle maja taga. K?ik meie lapsed on seal ?les kasvanud. Viiek?mnendatel aastatel ei k?inud meie kooperatiivi k?si kuigi h?sti, alles kuuek?mnendate algusest l?ks lahti. Jaa, meil oli Iisraeli parimaid kooperatiive… J?udsime Danieliga koju. Milka ja lapsed pudenesid ?ue peale, ja meie t?druk t?i talle lilled. No mis lilli juulikuus olla saab? K?ik ammuilma ?ra k?rbenud. Naaber ?loma s?itis hommikul maha kaheksateist kilomeetrit. Seal on lillekasvatus. T?i tulbid, meie lilled. Mis sa arvad, kas piiblikuningas Taavet siis teistest lilledest laulis? Minu t?drukud klammerdusid talle k?lge ja ma n?gin, et k?ik on korras. Nojah, rist ripub kaelas, see on muidugi veider, kuid ma elan ?le. Meile ?petati „Akivas” ususallivust. Ma siin elan araablastega nii palju aastaid k?rvu, nad kah kristlased. Sa ju tead, kohalike araablaste hulgas on kristlasi rohkem kui moslemeid. Praegu on suhted pingestunud, aga varem oli t??meeste hulgas palju araablasi, meie pereski elas ?ks Ali-nimeline poiss, meie lastest vanem. Noh, n??d on ta siit ?ra s?itnud… Sedaviisi jah, Ewa, astus ta majja ?eldes: „?alom”. Astus laua juurde, ?tles ivriidikeelse ?nnistuse. Ei l??nud risti ette ega midagi… Minu ainus m?te oli – ei hakka nutma. Milka t?i k??gist supitirina – ja n??d puhkes Daniel ise nutma. Siis nutsin ka mina. Kui nutab vanem vend, siis v?in ka mina… N?gin: ta pole ?ldse muutunud. Hiljem l?ks aega m??da, v?in ?elda: jah, ta polnud ?ldse muutunud. Saad aru, ma olen ateist. Religioon pole mind kunagi huvitanud, jumal pole huvitanud! K?ik need jutud – jumal on, jumalat pole. ?htedel on t?endid, et jumal on, teistel, et pole. Kuid minu meelest on kuus miljonit auku aetud juuti peamine t?endus sellest, et mingit jumalat ei ole. Nojah, oletame, et see on iga?he enda asi, mida ta jumalast arvab. Kuid miks mu vend, kui tal seda jumalat nii v?ga vaja oli, valis kristliku? Kui palju neid jumalaid ?ldse on – ?ks, kaks v?i neli? Kui juba valida, oleks juudi jaoks loogiline valida juudi jumal. Kuid ausalt ?eldes, kui tuletada meelde, mis tookord juhtus – no mille poolest jumal saatanast erineb? Minu vend oli selline inimene, selline inimene! Vagamees oli ta. Muide, alguses k?is ta nende r?ivastega ringi, siis aga v?ttis ?ra, k?is nagu k?ik inimesed. Ta armastas v?ga minu vanu r?ivaid l?puni kanda. Uus riie talle ei istunud. Kingid talle uue r?ivat?ki, tema kingib selle alati kellelegi edasi. Vaata, see on meie viimane foto. Aasta enne tema surma. Vanem t?druk k?is k?las, tegi pilti. Ei, see olen mina, see on tema. Muidugi oleme sarnased, kuid on ikka vahe ka. Ja suu-ur vahe. Palun istu, Mika toob kohe struudli. EWA: Kuidas teie laste suhted nii veidra onuga kujunesid? AVIGDOR: Mis suhted? Nad jumaldasid teda, ta m?ngis nendega, oli kord hobune, kord elevant, kord koer. Neid oli neli, meil k?ed-jalad t??d t?is, m?istad isegi, et ega me nendega eriti m?nginud, aga kui Daniel k?lla tuli, siis oli pidu. Kui midagi t?htsat toimus, jooksid nad kohe tema juurde, Milka oli isegi veidi solvunud. MILKA: Ei solvunud ma midagi! Kui juhtus see lugu Aloniga, olin talle isegi t?nulik. EWA: Mis lugu? AVIGDOR: Too need kirjad, Milka, ma tahan neid Ewale n?idata. Alon on meie noorim poeg. Tal oli alati kange iseloom – kuueteistaastaselt otsustas ta meie juurest ?e juurde kolida. Saime ta vaevu tagasi toodud. Siis aga l?ks sellisesse kohta ?ppima, et n??d ei n?e me teda ?ldse. Juba neli aastat pole n?inud. Ei tea, kus elab ja millega tegeleb. Ainult seda teamegi, et on v?lismaal. Ja et on elus. Ja kui surma saab, siis annab ministeerium meile teada. Vaata, loe, loe kohe praegu. Sulle ma neid kaasa ei anna. 9 1981, Haifa Danieli kiri Alonile Palju ?nne, kallis Alon! Sa oled kuusteist, ja sa oled sooritanud oma esimese t?iskasvanuteo, kolinud kodust ?e juurde. K?ik inimesed teevad varem v?i hiljem seda – lahkuvad vanemate juurest. Ent sina tegid seda erilisel viisil – mitte sellep?rast, et oleksid abiellunud ja otsustanud oma pere luua, ega ka mitte sellep?rast, et oled s?itnud ?ppima v?i t??le l?inud. Kolisid ?ra, kuna vanemad ei saa sinust aru, ja ?ldse pole k?ik nende arusaamad sulle hingel?hedased. Mis olukorda sa panid oma ?e? Ta armastab sind, muidugi annab sulle peavarju, kuid tal on vanemate ees piinlik! Tuleb ju v?lja, nagu kiidaks ta sinu tegu heaks! Tead, sul on ?igus – raske on elada peres, kus pole arusaamist. Kuid asi on selles, mu kallis Alon, et see protsess on vastastikune: nemad ei m?ista sind, sina ei m?ista neid. ?ldse on meie maailmas suuri probleeme arusaamisega: laias laastus ei saa keegi kellestki aru. ?tleksin isegi, et inimene ei saa v?ga tihti aru ka iseendast. N?iteks ?tle, miks pidid sa emale kuulutama, et ta on suuteline aru saama vaid oma farmi kanadest? Miks sa ?tlesid isale, et tema arusaamine elust on mehhaanilisel tasandil – piirneb vaid karburaatori ja k?igukastiga? Pidid sa midagi nii lolli ?tlema! Milka m?istab oma kanu! Milka tunnetab, mida neil vaja on! Kui oli taud, ja k?ik ?mbruskonna kanad surid, j?id k?ik tema linnud ellu! Sajandeid on arvatud, et ainult n?idus saab loomi sellisest katkust p??sta, aga sinu ema suutis – paljalt arusaamise najal – s??sta viis tuhat lindu! Selline m?istmine nagu Milkal on ju haruldane and! Aga karburaator ja k?igukast? Need on ju keerulised mehhanismid, sinu isa aga saab neist ?lih?sti aru, ning on pealegi ise nii palju v?ikesi mehhaanika-alaseid vidinaid leiutanud, k?ik need naljakad masinad, mis ta oma traktoritele k?lge riputab! Kui ta oleks ?rimees ja oskaks oma v?ikesi leiutisi m??a, oleks ta ammuilma rikas! Tal on niiv?rd terav tehniline taip, sina aga arvad, nagu oleks see t?htsusetu, ebaoluline! Just niisuguse arusaamise l?bi on inimene seotud taimede ja loomade maailmaga, isegi kosmosega. Need on k?ik k?rgeima, mitte madalaima j?rgu arusaamised! T?tt-?elda tabasid sa mu valukohta – kogu elu olen ma m?elnud, miks on maailm t?is arusaamatust? K?igil tasandeil! Vanad ei saa aru noortest, noored vanadest, ?ksteisest ei saa aru ?pilased ja ?petajad, ?lemused ja alluvad, riigid ei saa aru oma rahvastest, rahvad – oma valitsejatest. ?hiskonnaklasside vahel ei ole arusaamist – Karl Marx oli see, kes m?tles v?lja, et klassid peavad ?ksteist tingimata vihkama. Aga tegelikult nad ei saa aru. K?ike seda isegi neil juhtudel, kui inimesed r??givad sama keelt! Aga kui keeli on mitu? Kuidas suudab ?ks rahvas teisest aru saada? Nii nad ?ksteist vihkavadki, kuna ei saa aru! N?iteid ma tooma ei hakka, neid on hunnikute viisi. Inimene ei saa aru loodusest (sinu ema on harvaks erandiks, ta m?istab oma kanu!), ta ei taipa keelt, milles loodus osutab selgemast selgemalt sellele, et inimene p?hjustab maale kahju, valu ja h?vitab ?lepea k?ik ?ra. Ja k?ige t?htsam – inimene ei saa aru Jumalast, mida Tema p??ab talle sisendada k?igile tuntud tekstide kaudu, imede, ilmutuste kaudu, looduskatastroofide kaudu, mis aeg-ajalt inimkonnale osaks saavad. Ma ei tea, miks see nii on. V?ib-olla sellep?rast, et t?nap?eva inimese jaoks pole t?htis mitte „m?ista”, vaid „v?ita”, „omandada”, „tarbida”. L?ppude l?puks juhtus p?rimuse j?rgi ka keelte segunemine ajal, kui inimesed kavatsesid ehitada taevasse ulatuva torni – seega ei saanud ilmselgelt aru, et on endale seadnud v?ltsi, saavutamatu ja m?ttetu eesm?rgi… Ah soo, millest ma alustasingi? Soovin sulle palju ?nne s?nnip?evaks! Mul on sulle kingitus valmis. Helista meie kirikusse, Hilda ?tleb sulle, kus ja millal mind leida v?ib. V?i siis m??ra mulle kohtumine! Sinu onkel Daniel. 1983, Haifa Danieli kiri Alonile Kallis Alon! Juba kaks aastat tagasi oli meil sinuga pikk vestlus mittearusaamisest. Tookord lahenes peret?li v?ga kergesti, ja me unustasime selle varsti. Seekord palun sind asuda oma vanemate, eriti ema kohale ja m?ista, miks nad ei suuda leida endas j?udu sinu toetamiseks, sinu valiku ?le r??mustamiseks, r??mustamiseks selle ?le, et sind v?etakse sellesse erilisse kooli, kuhu on nii raske sisse saada. K?ik meie kolmekesi – sinu vanemad ja mina – sattusime sinuvanuselt ?he v?ga j?leda s?ja keerisesse. Mina, nagu sa tead, sattusin t?lgiks Gestaposse, sinu ema oli sidepidajaks Varssavi getos, isa aga r?ndas kaheksa kuudl ?bi s?jast haaratud riikide Palestiinasse. Tahan sulle ?elda, et s?da – nagu ka vangistus v?i raske haigus – on suur ?nnetus. Inimesed kannatavad, kaotavad l?hedasi, j??vad ilma k?test-jalgadest ja muustki, ning, mis peamine, keegi ei muutu s?ja t?ttu paremaks. ?ra kuula neid, kes sulle r??givad, et s?da karastab mehi, et s?ja t?ttu muutuvad inimesed paremaks. Pigem on nii – vaid v?ga head inimesed ei muutu ka s?jas halvemaks, kuid ?ldiselt kaotavad inimesed s?jas ja vangistuses oma inimliku palge. R??gin seda, et sa m?istaksid, miks keegi meist ei sattunud vaimustusse, et sa l?hed sinna erikooli, kus pole mitte tavalised s?jav?elased, vaid mingid erilised – luurajad v?i diversandid, ei teagi, kuidas neid kutsuda. Nooruses suhtlesin palju s?jav?elastega – sakslastega, venelastega, poolakatega, igasugustega, ja k?igil neil aastail tegi mulle r??mu vaid ?ks asi, et mina olin t?lk, r??gitagu mida tahes, mina aitasin inimestel omavahel kokku leppida ega tulistanud kedagi. Sinu vanemad oleksid tahtnud, et sa valiksid rahulikuma ameti, saaksid, nagu sa varem tahtsid, inseneriks v?i programmeerijaks. Ma saan neist aru. Kuid ma saan ka sinust aru – sa tahad meie riiki kaitsta. Iisrael meenutab Hollandit: seal on tamm, mis pidevalt hoiab tagasi merd, mis Madalmaadesse, see t?hendab merep?hjast allpool asuvatesse maadesse valguda p??ab, ja iga hollandlane, isegi laps, on valmis sulgema tammis olevat auku. Nii eksisteerib ka Iisrael – ainult et mere asemel on tohutu araabia maailm, valmis meie v?ikest riiki ?le ujutama. Sa ootasid, et vanemad r??mustavad v?ga sinu sissesaamise ?le, nemad aga pigem kurvastasid – kuna armastavad sind v?ga ja kardavad sinu elu p?rast. Mis minusse puutub, Alon, siis mina ajan oma asja – palvetan sinu eest.     Tervisi     Sinu onkel     Daniel 1983, Negev Aloni postkaart Danielile (Vaatega Negevi k?rbele) Kallis onkel! Sinu palvete vastu pole mul midagi, ehkki peale ka ei k?i. Kuna sinu palvetele pretendeerib hulk inimesi, v?id mu m?rkida oma nimekirjas viimaseks.     Sinu Alon 1983, Haifa Danieli postkaart Alonile (Vaatega Golani k?rgendikule) Alon! M?rkisin su viimaseks – p?rast kassi.     Onkel Daniel 10 November, 1990 Vend Daniel Steini vestlustest Freiburgi linna kooli?pilastega Ma s?ndisin L?una-Poolas ja polnud kuni seitsmeteistk?mnenda eluaastani k?inud kodunt kaugemal kui nelik?mmend kilomeetrit. See-eest algas minu esimene, pealesunnitud ja palju aastaid kestnud reis siis, kui olin seitsmeteistaastane, p?eval, mil Saksa v?ed Poolale kallale tungisid. Jutustan teile neist eksir?nnakutest. Minu jaoks t?hendasid need umbes sama, mis juudi rahva jaoks nelik?mmend aastat ekslemist k?rbes. Lahkusin Poolast 1939. aasta septembri alguses, tagasi tulin 1945. aastal. L?ksin ?ra poisina, tagasi aga tulin t?iskasvanud mehena. S?jap?evil sattusin, eriti pikki s?ite k?ll sooritamata, kord L??ne-Ukrainasse, mis tookord oli Ida-Poola, siis aga sai osaks NSV Liidust, seej?rel Leetu – alguses iseseisvasse, hiljem venelaste ja veel hiljem sakslaste poolt okupeeritusse, seej?rel Valgevenesse, mis oli varem Poola osa ja mis n??d j?i samuti sakslaste k?tte. Nurgake L?una-Poolas, kus s?ndisin, polnud ei linn ega k?la. Elanikud olid poolakad ja juudid. Paanika algas kohe j?rgmisel p?eval p?rast s?ja algust. T?ehhi piirini oli vaid sada kilomeetrit ja sealtpoolt l?henesid kiiresti Saksa v?ed. P?hja suunas l?ks liikvele tohutu inimmass. Meie perekond, kiiruga kokku korjatud kodinad koos, kuhjas need vankrile. Hobuseid polnud, meie vennaga rakendasime ennast ette, isa l?kkas tagant. Vanemad olid eakad inimesed, liiatigi oli ema haiglane, tema panime samuti vankrile. Meie liikumiskiirus oli naeruv??rne. M?ne kilomeetri j?rel j?udsid sugulased meile j?rele, ja me istusime ?mber nende hobuvankrisse. T?stsime hobuvankrisse vaid k?ige tarvilikuma. See pilt seisab siiani silme ees: hobuveokitest umbes tee, jalameeste hordid, k?ik v?ga rusutud: p?geneti sakslaste eest, kuid p?geneti teadmata kuhu. P?hja, itta… Isa oli eriti morn: tema oleks eelistanud paigale j??da. Ta oli Esimese maailmas?ja ajal teeninud Austria-Ungari s?jav?es, ja tema pintsaku p?uetaskus lebas kaks taskur?tiku sisse m?ssitud medalit. M?lestusv??rne munder, mida hoiti kapis kaksk?mmend aastat, j?i teiste asjade hulgas meie vankrisse maha. Isa vaikis s?ngelt, nagu ikka juhtudel, kui pidi ema otsustele alluma. Nimelt ema oli tahtnud p?geneda. Tema plaan oli j?uda Krak?wisse, sealt edasi aga itta. Isale see m?te ei meeldinud, tema oleks eelistanud sakslaste k?tte j??da. Sellest n?dalast on meelde j??nud pidev mure hobuste p?rast – isegi veega oli raskusi. Tee k?rval olevad kaevud olid t?hjaks ammutatud, tee peal ettetulevate j?ekeste juures aga moodustusid veejoomiseks j?rjekorrad. Heina polnud kusagilt osta, ja neid ?rapiinatud kronusid vaadates jooksis mul lihtsalt s?da verd. Need taluhobused ei meenutanud sugugi noid suuri ja ?lesmukitud ratsusid, mida anti harjutamiseks ratsav?epolgu manee?is. Kui me Krak?wisse j?udsime, rakendasin nad lahti ja ?tlesin h?vasti. J?tsime hobused otse raudteejaama l?hedal t?navale lootuses, et head inimesed nad endale v?tavad. Rongi peale oli v?ga raske p??seda. Veetsime raudteejaamas kaks ??p?eva, ja alles kolmandal ?nnestus meil ronida kaubavagunisse. See oli viimane Krak?wist v?ljunud rong – m?ne tunni p?rast hakati jaama pommitama. Meie rong j?i pommir?nnaku alla ??p?ev hiljem. Rong kannatada ei saanud, kuid raudtee oli l?hutud, ja edasi l?ksime jala. Arvan, et me polnud liikunud kaugemale kui kakssada kilomeetrit. Kohalikke elanikke polnud peaaegu ?ldse n?ha – k?lad olid h?ljatud, paljud purustatud. Hiigelsuur p?genike summ – imetlusv??rne, kuidas ?he rongi peale nii palju rahvast mahtuda v?is, – venis m??da lagunenud k?lavaheteed. M?ne tunni m??dudes saime teada, et V. linn, kuhu me liikusime, oli juba sakslaste k?es. Pealetungivast Saksa v?est ette j?uda meil ei ?nnestunud. Isa pomises: ma ju r??kisin… ma ju r??kisin… Otsustasime minna ringi ?mber linna: k?lades sakslasi polnud, nad kindlustasid ennast ainult suuremates keskustes. P??rasime teelt k?rvale ja tegime metsatukas peatuse. Mina ja vend olime kogenud matkajad – „Akivas” valmistati meid ette uute maade ?lesharimiseks, ja me ehitasime vanematele v?ikese varjualuse ja puhkepaiga, s??tasime l?kke ja hakkasime viimastest allesj??nud kruupidest putru keetma. Kuni toit valmis, said vanemad veidi magada. Hiljem ?rkasid, ning me kuulsime, kuidas nad tasakesi vestlesid. Isa korrutas: muidugi, muidugi, sul on ?igus… Ema v?ttis kotist neli h?belusikat, t?di pulmakingi, p?hkis nad taskur?tiga ?le ja andis iga?hele lusika. Istusime maha ja s?ime tahmunud pajast h?belusikatega putru. See oli meie perekonna viimane s??maaeg. Kui olime s??nud, ?tles ema, et meil on aeg lahku minna: nemad on liiga vanad, et meiega edasi liikuda. „Oleme teie teekonnal takistuseks, otsustasime siia j??da. L?heme koju tagasi,” ?tles ema. „Sakslased ei tee meile kurja, olen teeninud Austria s?jav?es, nad v?tavad selle arvesse. ?rge meie p?rast muretsege,” ?tles isa. „Teie p??dke p??seda Palestiinasse. See oleks k?ige parem, kuna siia j??des v?etakse teid kindlasti t??teenistusse v?i m?eldakse v?lja midagi hullemat,” ?tles ema. Tookord liikusid kuuldused, et sakslased hakkavad kasutama kohalikke noori, et lasta neil r?nnaku eel k?ia tankide ees. Vanemad seisid k?rvuti – nii v?ikesed ja vanad, ja nii v??rikad – mitte mingeid pisaraid, mitte mingit kaeblemist. „Ainult lubage mulle, et te kunagi teineteisest ei lahku,” lisas ema. Siis pesi ta j?relej??nud vees p?hjalikult puhtaks neli lusikat, lisas neile kotist veel kaks, p?hkis korra taskur?tiga ?le ja imetles neid. Ema armastas neid lusikaid – lusikad aitasid tal ?lal hoida tema eneseteadvust. „V?tke, isegi k?ige hullemal ajal saab h?belusika eest p?tsi leiba…” Isa v?ttis pidulikult v?lja rahakoti – samuti nagu emagi, armastas ta soliidseid asju, mis ei vastanud seisusele. Ta andis meile raha. N??d m?tlen, et see oli k?ik, mis neil oli. Seej?rel v?ttis ta ?ra oma kella ja pani selle ?mber mu k?e. M?tlesin hiljem – miks me nii alandlikult vanemaid kuulasime? Olime juba suured poisid – mina seitseteist, vend viisteist, ja me armastasime neid v?ga. Arvan, et meil oli v?ga tugev vanemate s?na kuulamise harjumus, ei tulnud p?hegi, et v?iks neid mitte kuulata, kuidagi teisiti talitada. J?tsime vanematega h?vasti 11. septembril 1939. aastal. Kui nad lahkusid m??da teed selles suunas, kust me just tulnud olime, heitsin rohule pikali ja nutsin jupp aega. Siis korjasime vennaga oma kodinad kokku, mina viskasin selga seljakoti – see oli meil kahe peale ?ks, vend v?ttis pambu, ja me hakkasime astuma, j?ttes p?ikese selja taha. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/ljudmila-ulitskaja/daniel-stein-t-lkija-sari-punane-raamat/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 T??piline turismibukleti viga: baha’i ?petuse j?rgijaid on maailmas on 8–10 miljonit. – Tlk. 2 Religioosne juudi algkool. – Tlk. 3 Johannese ilmutuse raamat, 16:16; ilmselt hbr k ’har m(e)gido’, Megido m?gi. Tegelikult k?ngas, mis on tekkinud inimasustuse t?ttu. – Tlk.