Punase surma mask

Punase surma mask Edgar Allan Poe Edgar Allan Poe?d teatakse rohkem kui ?udus- ja kriminaallugude autorit. K?esolev raamat tutvustab aga ameerika kirjandusklassikut m?rksa mitmek?lgsemalt – kui humoristi, kelle grotesksed ?udusmaalingud v?ivad teinekord ootamatult omandada terava iroonia- ja sarkasmivarjundi ning muutuda suisa ?hiskonnakriitiliseks pilapildiks. Lisaks klassikaliste ?uduslugude uust?lgetele leidub siin ka Edgar Allan Poe iroonilisi naljalugusid, millel ilmneb sageli s?gavam ja filosoofilisemgi tasand. Edgar Allan Poe Punase Surma mask The Masque of the Red Death 1842 Metzengerstein 1832 The Assignation 1835 Mystification 1840 The Domain of Arnheim 1847 A Predicament 1838 The Angel of the Odd 1844 Mellonta Tauta 1849 Toimetanud ja koostanud Raul Sulbi Keeleliselt toimetanud Eva Luts, Raul Sulbi J?rels?na © 2003 Raul Sulbi T?lkinud: © 2003, Punase Surma mask, Metzengerstein, Kohtumine, Arnheimi valdus - Eva Luts © 2003, M?stifikatsioon, Kitsikus, Kummalise Kaitseingel - Andrus Igalaan © 2003, Mellonta tauta - Silver S?ra Kirjastus Fantaasia ISBN 9985-9458-8-3 eISBN 978-9949-459-41-4 Digiteerinud Eesti Digiraamatute Keskus 2010 Punase Surma mask Kaua oli maad vaevanud Punane Surm. ?kski katk pole kunagi olnud nii saatuslik ega nii v?igas. Veri oli ta algus ja ots - vere puna ja vere ?udus. See algas terava valu ja ?kilise s?damep??ritusega, j?rgnes tugev verejooks k?igist pooridest ja t?ielik lagunemine. Punased t?pid tekkisid ohvri kehale ja eriti n?ole, olles katkut?kkeks, mis eraldasid teda abist ja kaaslaste kaastundest. Ning see haigus tekkis, kulges ja l?ppes poole tunni jooksul. Kuid prints Prospero oli ?nnelik, kartmatu ja tark. Kui ta maakonnad olid poolt?hjaks j??nud, kutsus ta oma lossi tuhat l?busat ja kergemeelset s?pra oma kojar??tlite ja -daamide hulgast ning taandus nendega ?he oma kindlustatud kloostri s?gavasse eraldatusse. See oli lai ja v?imas ehitus, printsi enda ekstsentrilise, kuid ?leva maitse looming. Tugev ja k?rge m??r ?mbritses seda. Selles m??ris olid raudv?ravad. Kui ?ukondlased olid sisenenud, t?id nad kohale sulatusahjud ja rasked haamrid ning sulatasid riivid kinni. Nad otsustasid mitte j?tta v?imalusi seesolijate ega v?ljasviibijate ?kilistele meeleheitehoogudele v?i hullusele. Klooster oli h?sti varustatud. Niisuguste ettevaatusabin?udega olid kaaskondlased nakkuse eest kaitstud. V?lismaailm hoolitsegu enda eest ise. Vahepeal aga oleks olnud rumal nukrutseda v?i m?tiskleda. Prints oli hoolitsenud igasuguste l?bustuste eest. Seal oli kloune ja naljamehi, balletitantsijaid, muusikuid, seal oli ilu, seal oli veini. K?ik need ja turvalisus olid seespool. V?ljas oli Punane Surm. Nende eraldatuse viienda v?i kuuenda kuu l?pu poole, kui katk m?llas v?ljas k?ige raevukamalt, l?bustas prints Prospero oma tuhandet s?pra k?ige erakordsemal maskiballil. See oli v?ga meeleline, see maskeraad. Kuid k?igepealt r??kigem ruumidest, kus seda peeti. Neid oli seitse - keiserlikud saalid. Paljudes lossides moodustavad niisugused saalid pika ja sirge rea, kus l?kanduksed on kummalgi pool peaaegu seinteni l?katud, nii et vaade on kogu ulatuses peaaegu takistamatu. Siin oli lugu muidugi teisiti, nagu v?iski hertsogi veidrusearmastusest arvata. Ruumid olid nii eba?htlaselt paigutatud, et vaade haaras vaid pisut rohkem kui ?he korraga. Iga kahek?mne v?i kolmek?mne jardi tagant tuli j?rsk k??nak ja iga k??nak t?i kaasa uue mulje. Paremal ja vasakul, iga seina keskel, v?is l?bi suure kitsa gooti akna vaadata saali k?rval asuvasse koridori, mis j?ljendas saaliseinte k??nakuid. Need aknad olid v?rvilisest klaasist, mille toon varieerus vastavalt saalikaunistuste p?hitoonile, kuhu see avanes. Idapoolseimas olid n?iteks sinised kaunistused - ja selle aknad olid helesinised. Teine tuba oli purpursete ornamentide ja eesriietega, ning siin olid ruudud purpursed. Kolmas oli l?binisti roheline, ja nii olid aknaklaasidki. Neljas oli m?bleeritud ja valgustatud kollakaspunaselt - viies valgelt - kuues lillalt. Seitsmenda toa seinad olid tihedalt kaetud mustast sametist kangaga, mis rippus k?ikjal ?le lae ja m??da seinu, langedes rasketes voltides vaibale, mis oli samast materjalist ja sama v?rvi. Kuid vaid selles kambris polnud aknaruudud kaunistustega sama tooni. Ruudud olid siin tulipunased - s?gavat verev?rvi. ?heski neist seitsmest ruumist polnud ?htegi lampi ega kandelaabrit, keset kuldkaunistuste k?llust, mis lebasid laialipaisatuina v?i rippusid laest. Kuid koridorides, mis tubadele j?rgnesid, seisis iga akna vastas raske kolmjalg, kandes s?epanni tulega, mis saatis oma kiiri l?bi v?rvilise klaasi ja nii h??gudes valgustas tuba. Niimoodi tekitati hulk eredaid ja fantastilisi valgusefekte. Kuid l??nepoolseimas ehk mustas kambris oli tulevalgus, mis hoovas mustadele eesriietele l?bi verev?rvi ruutude, ??rmiselt tontlik ja tekitas n?gudele nii metsiku ilme, et v?hesed seltskonnast olid k?llalt julged sinna ?ldse jalga t?stma. Selles toas seisis l??nepoolseima seina vastas tohutu eebenipuust kell. Selle pendel ??tsus edasi-tagasi tuhmi, raske, monotoonse tiksumisega, ning kui minutiosuti oli teinud numbrilaual ringi ja tuli l??a tundi, kostis kella vaskkopsust nii selge ja vali ja s?gav ja erakordselt musikaalne h??l, kuid nii ise?raliku tooni ja r?huga, et iga t?istunni ajal olid orkestrandid sunnitud hetkeks peatuma, et kuulata kella h??lt, tantsijad peatusid oma keerlemistes ning kogu seltskond tundis end pisut ebamugavalt. Ja kuni kellal??gid veel kajasid, v?is m?rgata, et jultunumad kahvatasid ning eakamad ja rahulikumad t?stsid k?ed laubale nagu segases unistuses v?i m?tiskluses. Aga kui viimne kaja oli kustunud, k?is kerge naer l?bi koosviibijate; muusikud vaatasid ?ksteisele otsa ja naeratasid, nagu oma n?rvilisuse ja rumaluse ?le, ning vandusid ?ksteisele sosinal, et j?rgmised kellal??gid ei tekita neis enam niisugusi tundeid; ja siis, p?rast kuutk?mmet minutit (mis teeb umbes kolm tuhat ja kuussada sekundit), hakkas kell j?lle l??ma, tekitades samasugust rahutust, hirmu ja m?tisklusi nagu ennegi. Kuid hoolimata neist asjadest oli see l?bus ja suurep?rane pidu. Hertsogi maitse oli ise?ralik. Tal oli silma v?rvide ja efektide jaoks. Ta pidas ornamente pelgalt moeks. Ta plaanid olid julged ja elavad ning ta tulemused h??gusid barbarlikus s?ras. M?ned oleksid pidanud teda hulluks. Ta kaaslased teadsid, et ta pole. Teda pidi kuulma ja n?gema ja puudutama, et selles kindel olla. Enamjaolt tema kavandatud oli seitsme toa kujundus selle suure peo jaoks, ning ta maitse oli ka andnud juhtn??re kost??mide tarvis. Muidugi olid need grotesksed. Seal oli palju karda ja helki ja pikantsust ja fantaasiat - palju seda, mida on hiljem n?htud “Hernanis” . Seal oli arabeskseid kogusid v??ndunud liigeste ja varustusega. Seal oli hullumeelse fantaasia sarnaseid kogusid. Seal oli palju ilusat, palju vallatut, palju veidrat, natuke kohutavat ja ?sna palju vastikut. Edasi-tagasi l?bi seitsme kambri liikusid nad, nagu hulk unen?gusid. Ja need - need unen?od - v??nlesid sisse ja v?lja, v?rvudes tubade j?rgi ja pannes metsiku orkestrimuusika tunduma nende sammude kajana. Ja siis korraga l??b eebenipuust kell, mis seisab sametist toas. Ja seej?rel on k?ik hetkeks vaikne, ning k?ik vaikib peale kella. Unen?od on tardunud j?igaks seal, kus seisavad. Kuid l??kide kaja vaibub - need on kestnud vaid hetke - ja kerge pool-tagasihoitud naer k?lab neile j?rele. Ja n??d j?lle kajab muusika, ulmad elustuvad ja v??nlevad edasi-tagasi l?busamalt kui kunagi varem, v?rvudes kirjude akende j?rgi, millest l?bi hoovab kolmjalgade kuma. Kuid kambrisse, mis asub seitsmest k?ige rohkem l??ne pool, ei julge ?kski maskikandjaist minna, sest ?? on edenenud ja l?bi verevate ruutude hoovab veel punakamat valgust, mis mustade drapeeringute tumedust veelgi r?hutab; ja neile, kelle jalg langeb mustale vaibale, k?lab l?hedase eebenipuust kella summutatud tiksumine veel t?sisemalt ja r?huvamalt kui neile, kes l?butsevad kaugemal, teistes tubades. Kuid need teised toad olid tihedalt rahvast t?is ja neis peksles palavikuliselt elu s?da. Ja pidu k?is keereldes edasi, kuni viimaks hakkas kell l??ma s?da??tundi. Ja siis lakkas muusika, nagu ma ?tlesin, ning tantsijad j?tsid keerlemise; ning tekkis ?ldine vaikusehetk, nagu varemgi. Aga n??d oli kellal l??a kaksteist l??ki, ja seep?rast juhtuski ehk, et selle pikema vaheaja jooksul muutusid m?tlikumad pidulised veel m?tlikumaks ja t?sisemaks. Ja ehk juhtus just siis, et enne, kui kella viimane l??ki oli t?iesti kustunud, olid paljud rahva hulgast m?rganud ?he maskis isiku juuresolekut, kes enne polnud k?itnud mitte kellegi t?helepanu. Ning kui sosin sellest uuest isikust oli vaikselt levinud, tekkis viimaks sumin v?i pomin, mis v?ljendas meelepaha ja ?llatust - ning viimaks hirmu, ?udust ja vastikust. V?ib kergesti arvata, et mingi tavaline n?htus ei tekitaks selles kirjeldatud fantastilises seltskonnas niisugust ?revust. T?epoolest, selleks peoks oli antud peaaegu piiramatu maskivabadus, kuid see kogu oli l?inud ?le igasuguse piiri ja isegi kaugemale printsi l?putust vabameelsusest. Isegi k?ige julgemate s?dameis on keeli, mida ei saa puudutada ?revaks tegemata. Isegi k?ige p??rasematele, kelle jaoks elu ja surm on samamoodi nali, on asju, millega ei tohi naljatada. Terve seltskond, t?epoolest, paistis n??d s?gavalt tundvat, et v??ra k?lalise kost??mis ega k?itumises ei olnud teravmeelsust ega s?ndsust. V??ras oli pikk ja k?hn ning pealaest jalatallani surilinadesse m?hitud. Mask, mis ta n?gu kattis, oli j?iga koolnu n?ole nii sarnaseks tehtud, et teraseimagi uurimise abil oleks raske olnud pettust m?rgata. Ja siiski oleksid ?mbritsevad p??rased pidulised seda k?ike v?inud veel sallida, kuigi mitte heaks kiita. Kuid maskeeritu oli l?inud nii kaugele, et v?tta endale Punase Surma kuju. Ta riided olid vereplekilised - ja ta lai laup ning ?lej??nud n?gu olid t?is veripunaseid ?udseid laike. Kui prints Prospero pilk langes sellele tontlikule kogule (kes liikus aeglaselt ja t?siselt, nagu tahtes oma rolli paremini t?ita, edasi-tagasi tantsijate hulgas) n?hti teda esimesel hetkel v?patavat nagu tugevast hirmust v?i vastikusest, kuid j?rgmisel muutus ta n?gu raevust punaseks. “Kes julgeb?” n?udis ta karedalt l?hedal seisvailt ?ukondlastelt. “Kes julgeb meid solvata selle jumalateotusliku pilkega? Haarake ta kinni ning rebige tal mask maha - et me teaksime, kelle me p?iksest?usul vallidele ?les poome!” Prints Prospero seisis idapoolseimas ehk sinises kambris, kui ta neid s?nu lausus. Need kostsid l?bi seitsme toa valjult ja selgelt - sest prints oli julge ja tugev mees ning muusika oli vaikinud ta k?eviipest. Prints seisis sinises toas, ?mbritsetuna r?hmast kahvatuist kaaskondlastest. Alguses j?rgnes ta s?nadele kerge tunglemine sissetungija suunas, kes sel hetkel oli p?ris l?hedal, ja n??d astus otsustava ja m?juka sammuga k?neleja poole. Kuid kogu seltskond tundis mingit seletamatut aukartust maskeeritu hullumeelsest jultumusest, seep?rast ei leidunud kedagi, kes oleks julgenud tema haaramiseks k?tt sirutada. Too m??dus takistamatult jardi kauguselt printsist, ning kui seltskond nagu ?hisest t?ukest taganes tubade keskelt seinte ??rde, j?tkas tema katkestamatult teed, ikka sama t?sisel ja m??detud sammul, mis oli talle algusest peale omane, sinisest kambrist purpursesse - purpursest rohelisse - rohelisest apelsinikollasesse - sellest j?lle valgesse - ja sealt edasi lillasse, enne kui keegi j?udis teha otsustavat liigutust tema peatamiseks. Kuid just siis tormas prints Prospero, hull raevust ja h?bist oma hetkelise arguse p?rast, kiirustades l?bi kuue kambri, kuigi keegi ei j?rgnenud talle, sest surmahirm oli haaranud k?iki. Ta t?mbas pistoda ja t?stis selle, ning oli l?henenud metsikus hoos taganevale kogule kolme v?i nelja jala kaugusele, kui viimane, olles j?udnud sametise toa kaugeimasse ossa, ?kki p??rdus ja j?litajale vastu astus. Kostis terav karjatus - ning pistoda kukkus l?ikides mustale vaibale, millele otsekohe p?rast seda langes surnult ka prints Prospero. Siis, meeleheitest metsikut julgust kogudes, tungis pidutsejate summ korraga musta tuppa, ning haarates isiku maskist, kelle k?rge kogu seisis sirgelt ja liikumatult eebenist kella varjus, ahmis vaikses ?uduses ?hku, leides surilinade ja laibataolise maski tagant, millest nad nii j?hkralt ja ?gedalt kinni haarasid, mitte ?htki k?egakatsutavat kogu. Ja n??d tunnistati Punase Surma juuresolekut. Ta oli tulnud nagu varas ??sel. Ja ?ksteise j?rel langesid l?butsejad oma peo verest niisketes saalides ning k?ik surid seal, kuhu oli langenud. Ning eebenipuust kella elu kustus viimase pidutseja omaga. Ja leegid kolmjalgadel kustusid. Ja Pimedus ja K?du ja Punane Surm valitsesid piiramatult k?ige ?le. Hernani: Victor Hugo (1802-1885) kuulus draama, mille sisu on v?etud Hispaania ajaloost ja kus ?heks peategelaseks on Hispaania kuningas Carlos I (1516-1556), kes varsti valitakse P?ha Rooma Riigi keisriks. Pidustseen, kus esinevad maskid, on viimases vaatuses. Metzengerstein Pestis eram vivus - moriens tua mors ero. Martin Luther ?udus ja saatuslikkus on maailmas alati ringi liikunud. Milleks anda siis t?pselt teada, millal see lugu on juhtunud? Aitab, kui ?telda, et perioodil, millest ma r??gin, valitses Ungari keskosas kindel, kuigi varjatud usk hingede r?ndamisse. ?petusest endast - see t?hendab selle v?imalikkusest - ei ?tle ma midagi. Kinnitan siiski, et suur osa meie umbusust - nagu La Bruy?re ?tleb kogu meie ?nnetuse kohta: “vient de ne pouvoir ?tre seuls.” Kuid Ungari ebausus on m?ningaid punkte, mis kaldusid k?vasti absurdi. Nemad - need ungarlased - erinesid oluliselt oma idapoolseist valitsejatest. N?iteks: “Hing,” ?tlevad esimesed - annan edasi ?he teravmeelse ja targa pariislase s?nad: “ne demeure qu'une seule fois dans un corps sensible: au reste - un cheval, un chien, un homme m?me, ne sont que la ressemblance illusoire de ces ?tres.” Berlifitzingite ja Metzengersteinide perekonnad olid sajandeid riius olnud. Kunagi pole kaks nii hiilgavat koda olnud sel viisil kibestunud ja niisuguses surmavaenus. See vaen paistab ka peituvat iidseis ennustuss?nades: “Uhke nimi v?ib langeda hirmu?ratavalt, kui Metzengersteini surelikkus v?idutseb Berlifitzingi surematuse ?le, nagu ratsanik v?idutseb hobuse ?le,.” Muidugi t?hendavad need s?nad iseenesest v?he v?i ?ldse mitte. Kuid veelgi t?hisemad p?hjused on tekitanud - ning mitte v?ga ammu - sama s?ndmusterohkeid tagaj?rgi. Pealegi olid perekonnad, kelle maad kokku puutusid, olnud kaua v?istlejaiks valitsuseasjades. Veel enam, l?hedased naabrid on harva s?brad, ning Berlifitzingite lossi elanikud v?isid vaadata oma k?rgeilt m??ridelt otse Metzengersteini palee akendesse. Ja k?ige v?hem v?is see suurejoonelisem kui lihtsalt maah?rralik toredus, mis nii avastati, vaigistada v?hem iidse ja rikka Berlifitzingi perekonna pahameelt. Mis ime siis, et selle ennustuse s?nad, olgugi pentsikud, tekitasid ja hoidsid vaenus kaht perekonda, kes ennegi olid kaldunud t?litsema p?ritava kadeduse t?ttu. Ennustus n?is v?ljendavat - kui see midagi v?ljendas - v?imsama suguv?sa l?plikku v?itu, ning muidugi pidas n?rgem ja v?hem m?jukas seda kibeda vihaga meeles. Wilhelm, krahv Berlifitzing, kuigi k?rget sugu, oli meie jutustuse ajal j?uetu ning n?der vanamees, kes suutis olla m?rkimisv??rne vaid oma s?gedas ja paadunud isiklikus vihas v?istleva perekonna vastu ning nii kirglikus armastuses hobuste ja jahi vastu, et ei kehaline n?rkus, suur iga ega vaimu n?trus suutnud hoida teda iga p?ev k?ttimisohtudest osa saamast. Friedrich, parun Metzengerstein, oli seevastu alles alaealine. Ta isa, minister G., suri noorelt. Ta ema, proua Maria, j?rgnes talle varsti. Friedrich oli sel ajal viieteistk?mnene. Linnas ei ole viisteist aastat pikk aeg - laps v?ib olla ikka veel laps oma kolmandas viisaastakus; kuid looduses - nii suurep?rases looduses kui see vana m?is, on viieteistk?mnel aastal palju s?gavam t?hendus. M?ne erilise asjaolu t?ttu seoses ta isa testamendiga sai noorest parunist kohe isa surma j?rel tema laiade valduste peremees. Harva oli Ungari aadlikku n?htud niisuguste maade omanikuna. Losse oli tal piiramatul hulgal. Neist k?ige hiilgavam ja suurem oli Metzengersteini palee. Ta valduste piirjoon polnud kunagi selgesti m??ratud, kuid peamise pargi ?mberm??t oli viisk?mmend miili. Nii noore ja nii h?sti tuntud iseloomuga p?rija saamine nii tavatu varanduse omanikuks ei j?tnud kuigi palju ruumi oletusteks ta v?imaliku eluviisi kohta. Ja t?esti, kolme p?eva jooksul k?itus p?rija herodeslikumalt kui Herodes ise ning ?letas oma k?ige entusiastlikumate imetlejate ootused. H?bitud prassingud, skandaalsed reetmised, kuulmatud metsikused panid ta v?risevad vasallid varsti m?istma, et ei orjalik alistumine nende poolt ega nende isanda s??mepiinad ei kaitseks neid sestpeale v?ikese Caligula julmade kihvade eest. Neljandal ??l m?rgati Berlifitzingi lossi talle p?levat, ning naabrite ?ksmeelne arvamus lisas selle tules??tamise paruni kurit??de ja nurjatuste juba v?ikasse nimekirja. Kuid segaduse ajal, mis see juhtum p?hjustas, istus noor aadlik ise ilmselt s?gavasti m?ttes Metzengersteini suguv?salossi laias ja ?ksildases ?lemises toas. Rikkalikud, ehkki pleekinud vaibad, mis rippusid s?ngelt seintel, v?ljendasid tuhande suursuguse esivanema saladuslikke ja majesteetlikke kogusid. Siin istusid kalleis hermeliinmantleis preestrid ja vaimulikud aukandjad s?bralikult koos isevalitseja ja suver??niga, pannes oma veto ajutise kuninga soovile, v?i kammitsesid paavstliku fiat ’ga Peamise Vaenlase m?ssusoove. Seal vapustasid tugevamaidki n?rve Metzengersteini printside t?mmud, k?rged kogud, nende lihaselised s?jaratsud, kes tallasid langenud vaenlaste laipu, oma ?hvardava ilmega; ja siin olid taas endisaegsete daamide meelad ja luigelikud kogud, mis heljusid viirastuslikes tantsukeerutustes kujuteldava meloodia saatel. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/edgar-po/punase-surma-mask/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.