Allan Quatermaini kummaline lugu koletisjumalast

Allan Quatermaini kummaline lugu koletisjumalast Henry Rider Haggard “Kuningas Saalomoni kaevandustest” tuntud Allan Quatermain jutustab selles raamatus oma s?pradele loo, kuidas ta seikles Aafrikas m??tilist koletist otsides ja selle preestritega v?ideldes, milles teda aitas kuulus kohalik n?id Zikali. Henry Rider Haggard Allan Quatermaini kummaline lugu Koletisjumalast Heu-Heu or The Monster T?lkinud © 2004 Eva Luts Kaanepilt © Les Edwards/via Thomas Schl?ck GmbH Toimetanud Leiger Luts Kirjastus Fantaasia ISBN 9985-9506-9-0 eISBN 978-9949-459-18-6 Digiteerinud Eesti Digiraamatute Keskus 2010 Autori m?rkus Autor soovib teatada, et see lugu pandi kirja selle praegusel kujul m?nda aega enne seda, kui Rodeesiast leiti ?rginimese fossiilseid j??nuseid, kes v?is v?ga h?sti olla ?ks heuheudest, “karvasest m?girahvast”, kellest r??gib ka Allan Quatermaini lugu. I peat?kk - Torm N??d olen mina, Toimetaja, kelle kohus on olnud kas testamendit?itjana v?i teisel viisil anda maailmale nii paljusid Allan Quatermaini v?i Makumazahni ehk ??sel Valvaja lugusid, nagu Aafrika p?rismaalased tavaliselt teda kutsuvad, j?udnud tema k?ige kummalisema looni. Pean otsekohe lisama, et ta jutustas seda mulle palju aastaid tagasi oma majas, mida h??ti “Lossiks”, Yorkshire’is, kus peatusin ka mina, pisut enne seda, kui ta lahkus koos sir Henry Curtise ja kapten Goodiga oma viimasele retkele Aafrika s?damesse, kust ta enam tagasi ei tulnud. Tegin siis v?ga palju m?rkmeid tema loost, mis rabas mind kummalisuse ja veenmisj?uga, kuid hiljem kaotasin need ega usaldanud oma m?lu, et neid ?ldjoontes kirja panna, sest siis poleks ma saavutanud t?psust, mida mu lahkunud s?ber oleks kindlasti soovinud. Alles hiljuti leidsin treeningruumi koristades mapi, mida kandsin kaasas kunagi ammu, kui harjutasin v?i p??dsin harjutada kangil. Teatud tundega, mis meid haarab, kui me p?rast paljusid aastaid n?eme esemeid, mis on seotud ammuse noorusaja s?ndmustega, viisin selle akna juurde ning avasin teatud raskustega selle roostes luku. Mapis oli v?ike hunnik prahti: pabereid, mis k?isid ?he juhtumi kohta, mille kallal olin kord t??tanud kui kurat, ?he v?ljapaistva ja ?petatud s?bra heaks, ?ks sinine pliiats murdunud otsaga ja nii edasi. Vaatasin paberid l?bi ja uurisin oma ??rem?rkusi, mida olin kohati teinud p?hjustel, mis olid mul t?iesti meelest l?inud, kuigi kahtlemata olid need olnud mulle omal ajal k?llalt t?htsad, ning ohates t?mbasin need v?lja ja heitsin p?randale. Siis p??rasin kotti, et tolmu v?lja raputada. Kui ma seda tegin, libises sisetaskust v?lja v?ga paks m?rkmik s?rava musta kaanega, mida sai kunagi osta kuuepennise eest. Avasin selle raamatu, ning otsekohe langes mu pilk sellele pealkirjale: “A. Q. kummaline lugu Koletisjumalast ehk Puuslikust Heu-Heust, kelle tema ja hotentott Hans avastasid Kesk-L?una-Aafrikas." Otsekohe meenus mulle k?ik. N?gin end, noort meest neil p?evil, tegemas kiirustavaid m?rkmeid ?hel hilis?htul minu magamistoas “Lossis”, enne kui vana Allani lugu j?udis mu m?tteis ?hmaseks muutuda, j?tkates neid ka j?rgmisel p?eval rongiga l?unasse s?ites ning laiendades neid p?rastpoole oma korteris Elm Courtil, “Templis”, kui mul leidus v?hegi aega. M?letan ka pahameelt, kui avastasin, et seda m?rkmikku pole kusagilt leida, kuigi teadsin, et olin pannud selle kuhugi, mis minu arust oli t?iesti sobiv paik. V?in ikka veel n?ha end seda otsimas v?ikeses kabinetis minu majas Londonis ning viimaks meelt heites otsinguist loobumas. Siis m??dusid aastad ja juhtus nii palju asju, et viimaks ununesid nii m?rkmed kui ka lugu, mida need kirjeldasid. N??d olid need j?lle ilmunud mineviku tolmukuhjast, elustades paljusid m?lestusi, ning panen kirja selle ajaloolise peat?ki oma armastatud s?bra Allan Quatermaini elust, kes oli juba nii ammu Varjudesse kutsutud, mis ootavad meid k?iki. ?hel ?htul p?rast jahti istusime meie - see t?hendab vana Allan, sir Henry Curtis, kapten Good ja mina - Quatermaini maja, “Lossi” suitsetamistoas Yorkshire’is, r??kides paljudest asjadest. Juhtusin nimetama, et olin lugenud ?ht Ameerika ajalehest kopeeritud artiklit sellest, kuidas m?ned jahimehed olid n?inud Zambesi soos veeuputuseelset tohutut roomajat, ning k?sisin Allanilt, kas ta uskus seda juttu. Ta raputas pead ja vastas ettevaatlikult, mis n?itas ta soovimatust arvata midagi niisugustest olenditest, et Aafrika on suur maa ja on v?imalik, et selle s?gavustes leidub veel eelajaloolisi loomi v?i roomajaid. "Tean, et nii on lugu roomajatega,” j?tkas ta kiirustades, “sest kord juhtusin ?hele, kes oli sama suur, r??gitakse, kui suurim anakondadest seal L?una-Ameerikas, kus nende pikkus aeg-ajalt ulatub kuuek?mne v?i enama jalani. T?epoolest, me tapsime ta - v?i pigem mu hotentotist teener Hans tegi seda - kui too oli tapnud ja alla neelanud ?he meie mehe. Seda madu kummardati kui madude jumalat ning ta v?is p?hjustada jutte tohutuist roomajaist. Ja meenutades teisi kogemusi, millest ma eelistan mitte r??kida, meenub mulle elevant, kes oli nii palju tavalisest suurem, et v?iks kuuluda eelajalukku. Seda elevanti tunti juba sajandeid ja teda h??ti Janaks.” "Kas sa tapsid ta?" p?ris Good, piiludes teda l?bi oma prillide vilksamisi ja uudishimulikult. Allan punastas oma p?evituse ja kortsude all ja ?tles enda jaoks ?sna teravasti, olles tavaliselt nii leebe ja raskesti vihastuv: "Kas sa ei m?ista, Good, et kunagi ei tohi k?tilt k?sida, veel enam elukutseliselt k?tilt, et kas ta tappis v?i ei tapnud mingit looma, kui ta ei hakka sellest ise r??kima? Siiski, kui tahad teada, ei tapnud ma seda elevanti, see oli Hans, kes tappis ta ja p??stis nii minu elu. Mina lasin m??da m?lemast rauast paari jardi kauguselt!" "Oh, mis sa r??gid, Quatermain!" h??atas taltsutamatu Good. "Kas tahad meile ?elda, et SINA lasid m??da eriti suurest elevandist, kes oli vaid paari jardi kaugusel? Sul pidi ikka t?esti j?nes p?ues olema." "Kas ma ei ?elnud, et lasin m??da, Good? Mis puutub ?lej??nusse, siis ehk on sul ?igus ja ma olin ehmunud, sest nagu te teate, pole ma kunagi pidanud end ??rmiselt julgeks isikuks. Niisugusel kohtumisel selle elukaga, Janaga, oleks iga?ks ehmunud; t?esti, isegi sina, Good. V?i kui soovid olla suuremeelne, v?id j?reldada, et selleks h?biv??rseks - jah, h?biv??rseks juhtumiks, millele ma ei taha m?elda ja millest veel v?hem r??kida, sest viimaks t?i see kaasa vana Hansu surma - keda ma armastasin, oli teisi p?hjusi.” N??d tahtis Good j?lle vastata, see tahtmine oli ta ninas??rmeist n?ha, kuid n?gin, kuidas sir Henry sirutas v?lja oma pika jala ja l?i teda s??re pihta, mille j?rel too vaikis. "Teema juurde tagasi tulles,” s?nas Allan kiirustades nagu see, kes soovib p??seda ebameeldivast jutust, “kord oma elu jooksul kohtasin ma mitte eelajaloolist roomajat, vaid inimesi, kes kummardasid koletisjumalat v?i puuslikku, mis v?ib olla t?naseni s?ilinud eelajaloolisest maailmast." Ta peatus inimese ilmel, kes ei kavatse rohkem ?telda, ja ma k?sisin innukalt: "Kes ta oli, Allan?" "Vastus v?iks esile kutsuda pika loo, mu s?ber," vastas ta, "ja seda, Good, sa kindlasti ei usu; on juba ka hilja ja see v?ib teid t??data. T?esti, ma ei suuda seda t?na l?petada." "Meil on viskit, soodavett ja tubakat, ning ma ei tea, mida arvavad Curtis ja Good, kuid mina j??n igatahes koos nende abivahenditega sinu ja ukse vahele, kuni sa mulle selle loo ?ra jutustad, Allan. Sa tead, et pole viisakas minna voodisse enne oma k?lalisi, nii et palun, j?tka otsekohe," lisasin naerdes. Vanapoiss ?hmatas ja k?hkles ja paistis pahasena, aga kuna me k?ik istusime tema ?mber ?rritavas vaikuses, mis paistis talle n?rvidele k?ivat, alustas ta viimaks. Noh, kui te peate selle saama, siis palju aastaid tagasi, kui ma olin v?rreldes praegusega noor mees, peatusin ?hel p?eval ?sna Drakensbergi m?gede l?hedal. Olin teel Pretoriasse kaubakoormaga, mille lootsin maha m??a sealsetele p?rismaalastele, ning olles sellega hakkama saanud, minna ?hele v?i kahele safarile p?hja pool. Juhtus nii, et kui olime lagedal maal kahe Bergi m?en?lva vahel, tabas meid kohutav ?ikesetorm, ?ks k?ige hullemaid, mida ma olen kunagi tunda saanud. Kui ma ?igesti m?letan, oli jaanuari keskpaik, ning sina, mu s?ber (minu poole p??rdudes) tead, mida Natali ?ikesetormid v?ivad t?hendada sel kuumal aastaajal. See paistis tulevat kahelt poolt korraga, see t?hendas, et see oli kaksiktorm, mille koostisosad tormasid ?ksteise suunas. ?hk muutus paksuks ja raskeks, siis tuli tavaline oigamine, j?isele tuulele j?rgnes midagi pimeduse taolist, kuigi oli varajane p?rastl?una. M?etippudel meie ?mber m?ngisid juba v?lgud, kuid ikka veel ei kuulnud ma k?uek?minat ning vihmagi ei tulnud. Lisaks vankrijuhile ja h?rjaajajale oli mul kaasas Hans, kellest ma just r??kisin, v?ike kipras hotentott, kes oli minu poisieast peale olnud minu kaaslaseks reisidel ja seiklustes. See oli tema, kes tuli minu teenrina kaasa, kui ma v?ga noore mehena l?ksin Piet Retiefi saatusliku saatkonnaga Suulu kuninga Dingaani juurde, kellest m?rvati peaaegu k?ik peale Hansu ja minu. Ta oli kummaline taibukas v?ike mees arusaamatus eas ja omal kombel ?ks k?ige targemaid mehi Aafrikas. Ma pole kunagi kohanud talle v?rdset leidlikkuses v?i j?ljeajamises, kuid, nagu k?igil hotentottidel, olid tal omad vead, seep?rast, mil ta iganes v?imaluse leidis, j?i ta nagu kala ja muutus kasutuks t??tuseks. Tal olid ka omad voorused, sest ta oli ustav nagu koer ja - noh, ta armastas mind, nagu armastab koer isandat, kes on kasvatanud teda pimedast kutsikast peale. Minu heaks v?is ta k?ike teha - valetada v?i varastada v?i m?rvata - ega pidanud seda valeks, pigem p?haks kohuseks. Jah, ja igal ajal oli ta valmis minu eest surema, nagu ta l?puks tegigi. Allan peatus, n?ilikult piibu koputamiseks, mis polnud vajalik, sest ta oli selle alles t?itnud, kuid tegelikult, arvan, et anda endale v?imalust p??rduda tule poole, mille ees ta seisis, ja nii oma n?gu peita. Viimaks p??rdus ta kandadel ringi, kergel, kiirel viisil, mis oli talle omane, ning j?tkas. Mina k?ndisin vankri ees, uurides viletsaid kohti ja kive, mida noil p?evil viisakuse t?ttu nimetati teeks, kuigi see polnud tegelikult muud kui m?gede vahel keerlev rada, ning just minu taga oma tavalises kohas - sest ta j?rgnes mulle alati nagu vari - oli Hans. Viimaks kuulsin teda k?himas ??nsal viisil, nagu tal oli tavaks, kui ta tahtis juhtida mu t?helepanu millelegi, ning k?sisin ?le ?la: "Mis lahti on, Hans?" "Mitte midagi, baas," vastas ta. “Ainult et tuleb suur torm. Kaks tormi, baas, mitte ?ks, ja kui need kohtuvad, hakkavad need v?itlema, ning ?hus lendab palju odasid ja siis nutavad m?lemad pilved vihma v?i ehk rahet." "Jah,” vastasin ma, “seda k?ll, aga kuna ma ei n?e ?htegi varjualust, ei saa midagi teha.” Hans j?udis minu k?rvale ja k?hatas j?lle, keerutades oma r?past m?tsi vabandavalt peos, sellega m?ista andes, et ta tahtis midagi soovitada. "Palju aastaid tagasi, baas," s?nas ta, viibates l?uaga varisenud kivilasu poole miili kaugusel m?en?lval, meist vasakul, “oli seal ?ks suur koobas, sest kord, kui olin poiss, varjusin sinna koos m?ne bu?maniga. See oli siis, kui suulud olid Natali vallutanud ning maal polnud midagi s??a, nii et j?rgij??nud s?id ?ksteist.” “Ja mida s?id need bu?manid, Hans?" "Tigusid ja rohutirtse, enamasti, baas, ning hirvi, kui neil oli k?llalt ?nne tabada neid oma m?rgitatud nooltega. K?psetatud sajajalgsed pole halvad, baas, ega ka tirtsud, kui midagi muud pole. M?letan, kuidas mina, olles l?bin?lginud, nende peal rasva l?ksin." "Sa arvad, et parem suundume sinu koopasse, Hans, kui oled kindel, et see on seal?" "Jah, baas, koopad ei saa minema joosta, ning kuigi see oli palju aastaid tagasi, ei unusta ma paika, kus olen elanud kaks kuud.” Vaatasin l?henevaid pilvi ja m?tisklesin. Need olid ebatavaliselt mustad ja ilmselt oli puhkemas kuratlik torm. Veelgi enam, olukord polnud kiita, sest me ?letasime rauamaagilaiku, millesse, nagu oma kogemustest teadsin, v?lk alati l??b, ning vanker ja h?rjarakend on v?lkudele ligit?mbavad asjad. Sel ajal, kui ma m?tisklesin, l?henes tagant hulk kahvreid, joostes, nagu v?hegi suutsid, kahtlemata varju otsides. Nad olid oma parimais riideis - ilmselt l?ksid pulmapeole v?i naasid sealt, enamasti noored mehed ja neiud, ning minnes h??dis ?ks neist mulle, ilmselt mind tundes, nagu enamik sealtkandi aafriklasi: “Ruttu, ruttu, Makumazahn!" Te teate, et suulud kutsusid mind nii. “Ruttu, v?lgud armastavad seda kohta," ja ta n?itas oma tantsukepiga l?henevale tormile ning siis maha, kust paistis rauamaak. See otsustas asja ning vankri juurde tagasi joostes ?tlesin rakendijuhile, et ta Hansule j?rgneks, ning h?rjaajajale, et ta h?rgi piitsutaks. Siis ronisin vankrisse ja me v?tsime paigalt, p??rates vasakule ja suundudes m?ejalamile, kus Hansu s?nul asus koobas. ?nneks oli maapind ?sna sile ja avatud - k?va samuti; veel enam, kuigi ta polnud siin k?inud nii palju aastaid, m?letas Hans seda paika h?sti. T?esti, nagu ta ?tles, oli ?heks ta omaduseks mitte kunagi unustada ?htegi paika, kus ta oli kunagi k?inud. Niimoodi n?gin ?kki sealt vankrist, kuhu olin roninud, kuidas Hans k?skis kutsaril teravalt paremale p??rata, ning ei taibanud, miks, sest maapind paistis t?pselt samasugusena nagu see, millel me s?itsime. M??dudes ma siiski m?rkasin p?hjust, sest siin oli ringikujuline allikas, mis muutis suure, aakri v?i enama laiuse maalapi sooks, kuhu me kindlasti oleksime vajunud. Nii sellest kui teistestki takistustest pole mul vaja l?hemalt r??kida. Praeguseks valitses suur vaikus ja pimedus muutus nii tihedaks, et esimesed h?rjad paistsid ?hmased; muutus ka v?ga k?lmaks. V?lgud m?ngisid m?en?lvadel, kuid ikka veel polnud k?uek?minat. Looduse selles palges oli midagi hirmutavat ja ebaloomulikku, isegi loomad tundsid seda, sest nad pingutasid rihmasid ja l?ksid edasi v?ga ruttu, piitsa ega h??eteta, nagu teaksid ka nemad, et p?geneme hukatuse eest. Kahtlemata teadsid, sest vaist r??gib k?igiga, kes hingavad. Mis puutub minusse, siis mu n?rvid olid pingul ja ma lootsin siiralt, et j?uame peagi sellesse koopasse. Viimaks lootsin seda veel enam, sest l?puks need pilved kohtusid, ja kui nende servad teineteist riivasid, j?rgnes kohutav tulepahvak - ehk oli see v?lgunool - mis s??stis alla ja tabas maad valju k?minaga. Igal juhul pani see maa v?risema ja mind soovima, et ma oleksin kusagil mujal, sest see langes vankrist viiek?mne jardi kaugusele, t?pselt sinna, kus olime olnud umbes minut tagasi. Samal ajal kostis k?ige kohutavam k?uek?min, n?idates, et torm oli n??d otsekohe j?udmas meie peade kohale. Need olid balli avataktid, j?rgnes ?kiline muusikapahvatus. Siis algas tants v?lgulaamade ja -nooltega tantsijate asemel ning p?randa asemel suure taevaga, millel nad esinesid. On raske kirjeldada nii p?rgulikku tormi, sest kuna sina, mu s?ber, oled seda n?inud, siis tead, et see on kirjeldamatu. V?lgud, igal pool v?lgud, mis s?hvisid k?igis kujudes - m?letan, et ?ks neist paistis tulekroonina, ?mbritsedes hiiglaslikku pilvem?ge. Veel enam, need paistsid h?ppavat maast taevasse samamoodi kui taevast maha, koos ?heainsa pideva k?uek?minaga. "Kus, p?rgu p?ralt, on su koobas?” h??dsin ma Hansule k?rva, kes oli roninud mu k?rvale vankrisse. Ta karjus midagi vastuseks, millest ma l?rmi t?ttu midagi aru ei saanud, ning n?itas m?ejalami poole, mis oli n??d umbes kahesaja jardi kaugusel. H?rjad m?irgasid ja hakkasid galopeerima, pannes vankri h?plema ja k?ikuma, nii et ma arvasin, et see l?heb ?mber, ning h?rjaajaja j?ttis ohjad ja jooksis nende k?rval, et teda s?rgade alla ei tallataks, juhtides neid nii h?sti kui suutis, mis polnud korralikult. ?nneks jooksid nad siiski ?iges suunas. Edasi me s??stsime, juht oma piitsa kasutamas, et loomad otse jookseksid, ning nagu v?isin n?ha ta huulte liikumisest, vandus ta nii v?ngelt, kui suutis, hollandi ja suulu keeles, kuigi mu k?rvu ei j?udnud ainsatki s?na. Viimaks peatati nad j?rsu m?ek?lje juures ning p??rati ringi ja pandi end s?lme siduma, nagu hirmunud h?rgi seotakse, et nad ei saaks enam koormat tirida. Me h?ppasime maha ja hakkasime neid lahti rakendama, v?ttes ikkeid maha nii ruttu kui suutsime - mis polnud kerge, v?in teile ?elda, segaduse t?ttu, milles nad olid, ning et seda pidi tegema otse tule all, sest v?lgud langesid k?ikjale meie sekka. Hetkeks arvasin, et ?ks neist tabab vankrit ja l?petab nii meid kui meie loo. T?esti, olin nii hirmunud, et mul oli tugev kiusatus j?tta h?rjad saatuse hooleks ja s??sta koopa suunas, kui see seal oli - sest ma ei suutnud ?htegi n?ha. Igal juhul tuli uhkus mulle appi, sest kui ma ?ra jooksen, kuidas saan ma iial oodata, et mu kahvrid raskusi taluksid? Kartke nii palju kui soovite, kuid ?rge aafriklase ees kunagi hirmu n?idake; kui te seda teete, kaotate oma m?ju talle. Te pole enam suur Valge Pealik, paremast soost ja verest, te olete vaid lihtne mees nagu tema isegi, temast allpool, kui ta juhtub olema selle rahva vapper esindaja, millest enamik mehi on vaprad. Nii et ma p??dsin mitte v?lkudest v?lja teha, isegi kui ?ks tabas viirpuud mitte rohkem kui kolmek?mne sammu kaugusel. Juhtusin sinnapoole vaatama ning n?gin viirpuud leekides, viimase oksani. J?rgmisel hetkel n?gin vaid tolmupilve, viirpuu oli l?inud ning ?ks ta pilpaist tabas mu m?tsi. Koos teistega kiskusin ja tagusin h?rgi, v?tsin n??re ikkelt maha nii h?sti kui sain, kuni viimaks olid nad k?ik lahti ning s??stsid minema, et otsida varju pea kohal rippuvate kaljude alt, kust aga said, oma vaistu kasutades. Viimast kaht ikkeh?rga - v??rtuslikke loomi - oli eriti raske vabastada, sest nad p??dsid j?rgneda oma kaaslastele ja pingutasid rihmu nii v?ga, et viimaks pidin need lahti raiuma, sest ma ei suutnud neid vabastada. Siis s??stsid nad teistele j?rele, kuid ei j?udnud kaugele, vaesed loomad, sest viimaks n?gin neid m?lemaid - nad jooksid koos - langemas, nagu oleks neid s?damesse tulistatud. V?lk oli neid tabanud; ?ks neist ei liigutanud enam kunagi, teine lebas selili, p?tkides m?ne hetke, ja siis muutus sama vaikseks kui ta rakendikaaslane. "Ja mis sa selle peale ?tlesid?" p?ris Good m?tlikult. "Mis sina oleksid ?telnud, Good?" k?sis Allan karmilt. "Kui oleksid kaotanud kaks oma parimat h?rga niisugusel viisil, ning sul pole kuuepennistki, mille eest uusi osta? Noh, me k?ik teame su keelekasutust, nii et sul pole vaja vastata." "Oleksin ?elnud…" alustas Good, asetades end tema olukorda, kuid Allan katkestas teda k?eviipega. "Midagi K?ikv?imsa Jupiteri kohta, arvan ma,” lausus ta. Siis ta j?tkas. Noh, mis mina ?tlesin, kuulis vaid kaitseingel, kuigi t?en?oliselt arvas Hans selle ?ra, sest ta karjus mulle: "Need oleksime v?inud olla meie, baas. Kui taevas on vihane, peab ta kellegi saama, parem h?rjad kui meie, baas.” “Koobas, sa tobu!” m?irgasin ma. “J?? vait ja vii meid koopasse, kui see olemas on, sest kohe algab rahe.” Hans irvitas ja noogutas, siis hakkas ?llatava kiirusega m?est ?les ronima, paludes teistel j?rgneda, kiirustatuna suurest raheterast, mis tabas teda p?he. Viimaks j?udsime varisenud kivide hunnikuni, millest me p?iklesime ja rabelesime ?le pimeduses, mis n??d, rahe langema hakates, oli v?lgul??kide vaheajal tihedam kui kunagi varem. K?ige suurema kivi taga s??stis Hans p??sastesse, tirides mind kahe kivi vahele, mis moodustasid loodusliku v?rava taga olevale koopale. "Siin see koht on, baas,” s?nas ta, p?hkides verd, mis voolas ta laubalt rahekivist tekkinud haavast. Kui ta r??kis, n?itas mulle eriti ere s?hvatus, et olime teadmata kui suure koopa suus. Et see pidi olema suur, v?is arvata k?uek?mina kaja j?rgi, mis j?rgnes s?hvatusele, ning see paistis k?misevat selles ??nsas paigas m?e sisemuse m??tmatuist s?gavustest. II peat?kk - Pilt koopas Me ei j?udnud koopasse mingil juhul liiga vara, sest kui poisid olid meie j?rel sisse roninud, algas t?sine rahehoog, ning teie, s?brad, teate v?i olete v?hemalt kuulnud, missugune v?ib olla Aafrika rahe, eriti Bergi m?gedes. Olen n?inud, kuidas raheterad l?hevad l?bi tsingitud pleki nagu p?ssikuulid, ning ma t?esti usun, et m?ned neist teradest, mis seekord langesid, oleksid l?inud ka l?bi kahekordse pleki, sest need olid sama suured kui r?nikivid ja sama teravad. Kui nimetatud torm oleks tabanud kedagi avamaal ilma vankrita, mille alla ronida, v?i sadulata pea peale panemiseks, ma kahtlen, kas ta oleks ellu j??nud, et n?ha j?lle selget taevast. Vankrijuht, kes oli nutu ??rel kurvastusest Kapteini ja Deutchmanni p?rast, nagu kaht juhth?rga nimetati, l?ks peaaegu hulluks, sest arvas, et rahe v?iks tappa teisi, ning tahtis t?esti v?lja joosta metsiku m?ttega karjatada neid kuhugi varju alla. K?skisin tal vaikselt istuda ja mitte olla loll, sest me ei saanud teha midagi nende aitamiseks. Hans, kel oli v?lgu ajal kombeks usklikuks muutuda, m?rkis m?tlikult, et polnud kahtlust, et see “Suur-suur” seal taevas vaatab mu karja j?rele, sest mu Reverend Isa (kes oli ?petanud talle erilist usku v?i uskude segu, mis Hansu arvates oli kristlus) oli talle ?elnud, et kari tuhandel k?nkal on Tema eriline vara, ning kas polnud siin Bergil me just tuhande k?nka keskel? Suulust vankrijuht, kes polnud “usku leidnud”, vaid oli lihtne, toores metslane, vastas teravalt, et kui asi on nii, kas poleks siis see “Suur-suur” v?inud kaitsta ka Kapteini ja Deutchmanni, mida ta oli selgelt keeldunud tegemast. Siis, nagu m?ni raevukas naine, et n?rve l?dvestada, hakkas ta Hansu s?imama, keda ta h??dis kollaseks ?aakaliks, lisades, et ka k?ige hullema h?rja saba oli rohkem v??rt kui kogu ta keha, ning ta soovis, et pigem tabaksid raheterad Hansu v??ritut nahka ja mitte tema hindamatute loomade omi. Need vastikud m?rkused tema isiku kohta ?rritasid Hansu, kes ajas hambad irevile nagu vihane koer ja vastas sobivas keeles, mis sisaldas m?tisklusi suulu perekonna ja eriti ta ema kohta. L?hidalt, kui ma poleks sekkunud, oleks tekkinud kena t?li, mis oleks v?inud l?ppeda rusikahoopide v?i noal??kidega. Seda ma siiski energiliselt tegingi, ?eldes, et seda, kes ?tleb j?rgmise s?na, peaks koopast v?lja l??dama, et ta vaidleks rahe ja v?lguga, ja p?rast seda oli rahu majas. Torm j?tkus veel kaua, sest vahel, kui see paistis juba vaibuvat, tuli see j?lle tagasi, liikudes ringis, nagu niisugused tormid vahel teevad, ning kui rahe oli m??das, j?rgnes paduvihm. Seep?rast, kui k?u enam ei k?misenud ega kajanud m?etippudel, oli pimedus k?es, nii et sai selgeks, et me pidime ??seks peatuma seal, kus olime, eriti kuna poisid, kes olid l?inud h?rgi otsima, teatasid, et nad ei suuda neid leida. See polnud meeldiv, sest koobas oli ebatavaliselt k?lm ja vanker oli liiga m?rg, et selles magada. Siin oli veel kord abi Hansu m?lestustest. Olles laenanud mu tikke, roomas ta m??da koobast s?gavamale ning tuli viimaks tagasi, tirides suurt hulka puid enda j?rel, tolmuse ning ussidest s??dud v?limusega, kuid kuivi ja v?ga sobivaid s??tamiseks. "Kust sa selle said?" k?sisin ma. "Baas," vastas ta, “kui ma elasin siin koos bu?manitega, kaua enne, kui need mustad lapsed,” (see solvang k?is vankrijuhi ning h?rjaajaja kohta, kelle nimed olid Mavoon ja Induka) "olid sigitatud nende tundmatute isade poolt, peitsin ?ra suure hulga puid talve jaoks v?i puhuks, kui peaksin kunagi siia tagasi tulema, ning need on ikka veel seal, kaetud kivide ja tolmuga. Sipelgad, kes maas rongi jooksevad, teevad sama asja, baas, et nende lastel oleks toitu, kui nad on surnud. Nii et n??d, kui need kahvrid aitaksid mul puid tassida, teeksime hea tule ja oleksime soojas." Imetledes v?ikese hotentoti etten?gelikkust, mille oli talle sisse kasvatanud ta sadade esiisade p?lvkondade vajadused, palusin, et teised l?heksid temaga peidupaika, mida nad punastades tegid, ning viimaks saime suurep?rase tule. Siis t?in pisut toitu, sest ?nneks olin hommikul tapnud antiloobi, kelle liha me r?stisime s?tel, ning koos l?hkrit?ie veiniga vankrist s?ime peatselt suurep?rast ?htus??ki. Tean, et paljude meelest pole hea anda p?rismaalastele alkoholi, kuid mina olen leidnud, et kui neil on k?lm ja nad on v?sinud, ei tee ?ks naps neile halba ja parandab m?rgatavalt nende tuju. H?da oli selles, kuidas takistada Hansul v?tmast rohkem kui ?ht, ja viimaks tegin sellest l?hkrist enda voodikaaslase. Kui meie k?hud olid t?is, s??tasin piibu ja hakkasin Hansuga vestlema, keda see grokk oli teinud jutukaks ja seep?rast huvitavaks. Ta k?sis minult, kui vana oli see koobas, ja ma ?tlesin talle, et see oli sama vana kui Bergi m?ed. Ta vastas, et oligi nii arvanud, sest kaugemal koopap?randas olid m?ned jalaj?ljed, mis olid kivistunud ja neid polnud j?tnud ?kski olend, keda tema oli kunagi kuulnud v?i n?inud, ja ta n?itab neid mulle homme, kui ma soovin. Veel enam, seal lebas ka kummalisi konte, mis olid samuti kivistunud ja need olid tema arust kunagi kuulunud hiiglastele. Ta arvas, et leiab m?ned kondid, kui p?ike varahommikul koopasse paistab. Siis selgitasin Hansule ja kahvritele, kuidas kunagi tuhandeid aastaid tagasi, enne kui maailmas leidus inimesi, olid siin elanud tohutud olendid, hiiglaslikud elevandid ja roomajad, nii suured kui sada krokodilli ?lestikku, ning nagu mulle r??giti, koletislikud ahvid, palju suuremad kui ?kski gorilla. Nad olid v?ga huvitatud ja Hans ?tles, et mis puutus ahvidesse, oli see p?ris t?si, sest ta oli n?inud ?he pilti v?i hiiglase pilti, kes paistis olevat ahvisarnane. "Kus?" k?sisin ma. “Raamatus?” “Ei, baas, siin koopas. Bu?man tegi selle k?mme tuhat aastat tagasi.” Sellega m?tles ta, et mingil m??ramatul ajal minevikus. N??d ma meenutasin muinasjutulist olendit, mida h??ti Ngolokoks, kes pidi elama, teadmata kus, idaranniku soodes ja mujalgi. See loom, kellesse, pean lisama, ma v?himatki ei uskunud, sest pean teda p?rismaalaste v?ljam?eldud hirmutiseks, pidi olema v?hemalt kaheksa jalga pikk, kaetud halli karvaga, ning tal pidid olema varvaste asemel k??nised. Mu peamine allikas oli kummaline vana portugallasest k?tt, keda olin kunagi tundnud, kes vandus, et oli n?inud mudas j?lgi, et too oli tapnud ?he ta meestest ning v??nanud tal pea otsast. K?sisin Hansult, kas ta oli sellest kuulnud. Ta vastas, et oli, kuigi seda oli kutsutud Milhoy’ks, kuid et see kurat, mis oli sellesse koopasse maalitud, oli sellest suurem. N??d ma arvasin, et ta ajas mulle udujuttu, nagu p?rismaalased sageli, ja ?tlesin, et kui nii, siis parem n?idaku ta mulle seda pilti otsekohe. "Parem oota, kui p?ike hommikul s?rab, baas,” vastas ta, “sest siis on valgus hea. Ja seda kuradit pole hea ??sel vaadata." "N?ita seda mulle," kordasin kibestunult. “Meil on vankris laternaid." Nii et pisut vastutahtmist juhtis Hans mind viisk?mmend sammu v?i rohkemgi m??da koobast edasi, sest see oli v?ga suur, kandes ?ht laternat ja mina teist, kui kaks suulut j?rgnesid, k??nlad peos. Minnes n?gin seintel palju bu?manite joonistusi ning ka ?ht v?i kaht pilti neist kummalistest inimestest. M?ned neist joonistustest paistsid ?sna v?rsketena, kuid teised olid kustunud v?i oli iidse kunstniku kasutatud v?rv maha koorunud. Need olid tavalised pildid, kuidas mehed k?tivad kannasid ja teisi antiloope, lastes neid nooltega, samuti kuidas m?ni odamees k?tib elevante ja l?visid. ?ks neist siiski, mis oli kummalisel kombel neist k?ige paremini s?ilinud, erutas mind tohutult. Seal olid mehed, kelle n?od olid valgeks v?rvitud ja kes paistsid kandvat mingisugust soomusr??d ja kummalisi teravatipulisi m?tse, nagu minu arust kandsid neid fr??glased, r?ndamas p?rismaalaste kraali, mille pilliroost tara oli selgesti v?lja toodud, nagu ka ?mmargused h?tid selle taga. Veel enam, vasakul tirisid m?ned neist meestest naisi eemale niisuguse asja poole, mis hulga laineliste joonte j?rgi otsustades paistis olema rohmakas joonistus merest. Ma vahtisin ja ahmisin ?hku, sest kindlasti oli minu ees pilt foiniiklastest, kes olid oma naiser??vimisretkel, nagu neil iidsete kirjanike jutu j?rgi oli kombeks teha. Ja kui nii, siis pidi selle pildi maalijaks olema bu?man, kes oli elanud kaks tuhat ja rohkemgi aastat tagasi. See oli h?mmastav. Hans ei paistnud siiski huvituvat, vaid liikus edasi, nagu tahaks ebameeldivat asja l?petada, ning ma pidin talle j?rgnema, kartes, et kaon selle tohutu koopa m??ratuisse s?gavikesse. Viimaks j?udis ta praoni koopa k?ljel, millest pidin olema m?rkamata m??da l?inud, nagu kindlasti ka paljud teised. "Siin on see koht, baas," ?tles ta, “just nagu see enne oli. N??d tule mulle j?rele ja vaata, kuhu astud, sest p?randas on praod.” Ma pressisin end avasse, kust oli mul vaevalt ruumi l?bi pugeda, kuigi ma pole v?ga paks. Sellele j?rgnes kitsas tunnel, mille tekitajaks oli kas vesi v?i plahvatavad gaasid sadu tuhandeid aastaid tagasi - arvan, et viimane, sest lagi, mis polnud p?randast k?rgemal kui kaheksa v?i ?heka jalga, oli teravate nukkide ja konarustega, mis ei n?idanud kusagil veej?lgi. Kuid kuna mul pole v?himatki aimu, kuidas olid need suured Aafrika koopad tekkinud, ei aruta ma seda enam. P?rand oli siiski p?ris sile, sest seda oli kahtlemata kulutanud palju p?lvkondi inimjalgu. Kui me olime roninud tunnelis k?mme v?i kaksteist sammu, h??dis Hans mulle, et ma vaikselt paigale j??ksin ja mingil juhul ei liigutaks. Kuuletusin talle imestades ning minu laterna valgel n?gin, kuidas ta enda oma t?stis, millel oli laternatipu tinav?ru k?lge kinnitatud nahksilmus, et seda oleks mugavam vankri k?lge riputada, ning pani selle silmuse endale kaela, nii et latern rippus tal seljal. Siis surus ta end vastu koopaseina, n?gu seina poole, nagu ei tahaks ta n?ha, mis on tema selja taga, ning ronis ettevaatlikult k?lgsammudega edasi, hoides kaljunukkidest k?vasti kinni. Kui ta oli roninud umbes kaksk?mmend v?i kolmk?mmend jalga niisugusel krabisarnasel viisil, p??rdus ta ja ?tles: "N??d, baas, pead tegema, nagu mina tegin." "Miks?" k?sisin. "Hoia laternat all ja sa n?ed, baas." Ma tegin seda ja m?rkasin, et sammu v?i kahe j?rel oli tunneli p?randas teadmata kui s?gav l?he, sest lambivalgus ei tunginud selle p?hja. Ma m?rkasin ka, et serv koridoriseina ??res, mida m??da Hans oli l?inud, polnud kusagil laiem kui kaksteist tolli ning m?nes paigas v?hem kui kuus tolli lai. "On see s?gav?” k?sisin ma. Vastuseks leidis Hans kivit?ki ja heitis selle s?gavikku. Ma kuulatasin ning alles ?sna pika aja p?rast kuulsin alt selle k?lksatust. "?tlesin baasile," s?nas Hans ?lemuslikul toonil, “et parem oodata homseni, kui sellest august tuleb pisut valgust, kuid baas ei kuulanud mind ja teab kahtlemata paremini. Kas baas ei tahaks n??d minna tagasi voodisse, nagu on minu arust k?ige targem, ning tulla homme tagasi?" Kui peate t?tt teadma, siis ma poleks midagi meelsamini teinud, sest paik oli j?le. Kuid olin Hansu peale nii pahane, et ta m?ngis mulle seda trikki, et isegi kui kartsin murda oma kaela, ei tahtnud ma teha talle seda r??mu, et ta pilkaks mind oma kavalal viisil. "Ei,” vastasin vaikselt, “ma l?hen voodisse, kui olen n?inud seda pilti, millest sa r??gid, ja mitte varem.” N??d muutus Hans ?revaks ja palus mind siiralt mitte p??da l?het ?letada. “Ma m?istan, kuidas asi on,” ?tlesin, “et seal pole mingit pilti ja sa lihtsalt m?ngid mulle oma vempe. Noh, ma tulen vaatama ja kui ma n?en, et sa mulle valetad, siis panen sind seda kahetsema.” “Pilt on seal v?i oli, kui ma olin noor,” vastas Hans mornilt, “ning mis puutub ?lej??nusse, siis teab baas paremini. Kui ta murrab n??d oma kehas k?ik kondid, ?rgu ta mind s??distagu, ning ma palun, et ta r??giks t?tt, kogu t?e, Reverend Isale seal taevas, kes j?ttis ta minu hooleks, ning ?tleks Isale, et Hans palus tal mitte tulla, kuid tema kuri tuju ei lasknud tal seda teha. Vahepeal v?iks baas parem saapad jalast v?tta, sest nende bu?manite jalad, kelle vaime ma k?ikjal tunnen, on serva v?ga libedaks teinud." Istusin vaikselt ja v?tsin saapad jalast, m?eldes endamisi, et annaksin r??muga ?ra k?ik Durbani panka kogutud s??stud, kui mind sellest katsumusest s??stetaks. Kui kummaline asi on k?ll valge mehe uhkus, eriti anglosaksi verest v?i millestki sellesarnasest. Mul polnud ?ldse vaja niimoodi riskida, kuid et Hans ja need kahvrid mind salaja ei pilkaks, pidin tegema seda vaid uhkuse p?rast. Hingep?hjas needsin Hansu ja koobast ja auku ja pilti ja tormi, mis oli mind siia toonud, ja k?ike muud, mis mul p?he tuli. Siis, kuna mu laternal polnud niisugust silmust nagu Hansu omal, v?tsin laterna tinar?nga hambusse, kuigi see haises j?ledalt, sest see paistis olevat ainus asi, mida teha, laususin vaikselt k?ige siirama palve ja alustasin teed, nagu meeldiks mulle see. T?tt-?elda m?letan sellest teekonnast v?he, v?lja arvatud et see paistis kestvat kolm tundi ja mitte minuti, ning kahe suulu tekitatud h?dakisa ja halamist minu selja taga, kes j?tsid minuga k?ige s?damlikumalt jumalaga, kui ma edasi l?ksin, ning n?itasid oma kiindumust igal viisil, kutsudes mind oma isaks ja emaks nelja p?lvkonna jooksul. Kuidagi v??nlesin m??da seda neetud serva edasi, surudes k?htu v?imalikult k?vasti vastu seina, nagu oleks selles organis mingi haarav omadus, ning kobades kaljunukkide j?rele, mille jooksul murdsin kaks k??nt. Siiski sain kenasti ?le, kuigi just l?pu eel libises ?ks mu jalgadest ja ma avasin suu, et midagi ?elda, mille tagaj?rjel langes mu latern kuristikku, v?ttes kaasa lahtise esihamba. Kuid Hans sirutas oma kondise k?e, tahtes haarata mu kuuekraest, ent tabas mu vasakut k?rva, ja niimoodi valuliselt toetatult j?udsin k?vale pinnale ja needsin teda maap?hja. Kuigi m?ni oleks pidanud mu keelekasutust teravaks, ei vaielnud ta ?ldse vastu, olles liiga r??mus mu eluga p?ralej?udmise ?le. "Hammas pole t?htis, baas," ?tles ta. "On parem, kui see niimoodi ootamatult l?heb, sest n??d v?id j?lle s??a koorukesi ja k?va kuivatatud liha, mida sa pole saanud teha kuid. Laternast on muidugi kahju, kuigi ehk saame uue Pretoriast v?i m?nest teisest kohast." End kogudes piilusin ?le kuristiku serva. Seal kaugel-kaugel all n?gin oma laternat leegitsemas mingi valge aine peal, sest klaas oli purunenud ja kogu ?li oli leekides. “Mis see valge asi seal on?” k?sisin. "Lubi?" "Ei, baas, need on murtud kondid. Kui olin noor, lasksin end bu?manite abil alla k?iega, mida olime keerutanud lugadest ja sokunahkadest, lihtsalt et vaadata, baas. Selle all on veel ?ks koobas, baas, kuid ma ei l?inud sinna, sest olin liiga hirmunud.” “Ja kuidas k?ik need kondid sinna said, Hans? Neid peab seal olema sadasid!" “Jah, baas, palju sadasid, ning nad sattusid sinna niiviisi. Alates maailma algusest on bu?manid selles koopas elanud ja sinna l?kse seadnud, pannes oksi ?le augu ja kattes selle tolmuga, et see paistaks kaljuna, nagu m?ngus l?kse tehakse, baas - jah, nad tegid seda, kuni viimane neist mitte v?ga kaua aega tagasi tapeti buuride v?i suulude poolt, kelle lambaid ja koduloomi nad varastasid. Siis, kui vaenlased neid r?ndasid, mida juhtus sageli, sest on alati olnud ?ige tappa bu?maneid, jooksid nad koopasse ja sinna prakku ja ronisid m??da kitsast kaljuserva, mida nad suutsid teha ka suletud silmadega. Kuid rumalad kahvrid, v?i kes nad ka olid, jooksid neile j?rele, kukkusid l?bi okste ja said surma. Nad pidid seda p?ris sageli tegema, baas, sest seal all on nii palju kolpasid, paljud neist on aja jooksul p?ris mustunud ja kiviks muutunud.” “V?iks arvata, et kahvrid said vahepeal targemaks, Hans.” “Jah, baas, kuid surnud hoiavad oma tarkuse endale, sest ma usun, et kui k?ik r?ndajad olid k?igusuus, siis teised bu?manid, kes olid koopas varitsenud, r?ndasid neid tagant ja lasksid neid m?rgitatud nooltega ja ajasid nad koopasse, nii et keegi ei p??senud tagasi; t?esti, need bu?manid ?tlesid mulle, et nii nende isad tavaliselt tegid. Igal juhul kui keegi p??seski, oli p?lvkonna v?i kahe jooksul k?ik unustatud ning sama asi juhtus uuesti, sest, baas, maailmas on alati olnud palju lolle ning loll, kes s?nnib, on just sama suur tobu kui see, kes ees ?ra l?heb. Surm puistab tarkuseteri liiva, baas, ning liiv on nii janune, et kuivab varsti j?lle. Kui nii poleks, baas, ei armuks mehed enam naistesse, ning isegi suurmehed - nagu sina, baas - armuvad.” Olles andnud selle torke, et v?ltida v?imalust vastamiseks, hakkas Hans vestlema rakendijuhi ja h?rjaajajaga teisel pool s?gavikku. "Tehke ruttu ja tulge ?le, te vaprad suulud seal,” ?tles ta, “sest te panete oma pealiku ootama ja minu niisamuti.” Suulud piilusid laternaid sirutades all olevasse kuristikku. "Oh!" ?tles ?ks neist. “Kas me oleme nahkhiired, kes oskavad lennata ?le niisuguse augu, v?i p?rdikud, et v?ime ronida serval, mis pole laiem kui oda, v?i k?rbsed, et oskame seintel k?ndida? Oh, me ei tule, me ootame siin. See tee on vaid kollastele ahvidele nagu sina v?i neile, kes kasutavad valge mehe n?idust, nagu Inkoos Makumazahn." “Ei,” vastas Hans m?tlikult, “te pole ?kski neist olendeist, kellel k?igil on omad oskused. Te olete vaid paar alamast soost kahvritest argp?kse, must nahk selga t?mmatud, et paistaksite inimese moodi. Mina, “kollane ?aakal” suudan minna ?le kuristiku ja baas suudab minna ?le kuristiku, kuid teie, viletsad koerad, ei suudaks isegi sellest ?le lennata, sest kardate, et kukute keset teed. Noh, koerad, lennake tagasi vankri juurde ja tooge v?ike n??rikera, mis on istme all, sest meil v?ib seda vaja minna.” ?ks neist vastas tagasihoidlikult, et nad ei kuula tema, hotentoti k?ske, mispeale ma ?tlesin: "V?ta k?is ja too see otsekohe siia." Nii nad l?ksidki t?rksal ilmel, sest Hansu teravad s?nad olid kohale j?udnud, ja nad m?istsid j?lle, et tema sai alati t?list parima osa. Oli t?si, et nad olid nii vaprad kui v?hegi v?is olla, kuid ?kski suulu ei tunne end maa all h?sti ning k?ige v?hem nii pimedas paigas, kus tema arust v?ib kummitada. "N??d, baas," s?nas Hans, "me l?heme ja vaatame seda pilti - see t?hendab, kui sa pole p?ris kindel, kas ma ikka valetan, sest kui seal polegi pilti, pole m?tet minnagi, ning sul on parem siin istuda ja oma murdunud k??si l?igata, kuni Mavoon ja Induka k?iega tagasi tulevad." “Oh, mine edasi, sa m?rgine v?ike elukas!” ?tlesin ma, pahane ta pilgete peale, r?hutades oma s?nu tugeva jalahoobiga. Siin ma siiski tegin suure vea, sest olin unustanud, et mul polnud saapaid jalas, ning kas Hans kandis oma r?pastes p?kstes suurt hulka k?vasid asju v?i oli ta taguots erakordselt kivitaoline. L?hidalt tegin oma varvastele vastikult haiget ja talle ?ldse mitte. "Ah, baas," s?nas Hans magusalt naeratades, "sa peaksid meeles pidama, mis su Reverend Isa mulle ?petas: pane alati jalga saapad, enne kui taod teravaid kive. Mu p?stolitaskus on v?ike puur ja m?ned naelad, baas, mida kasutasin t?na hommikul, et su karpi ?ra parandada.” Siis pani ta jalamaid plehku, et ma ei prooviks ka tema pead ja vaataks, kas ka selles on naelad, ning kuna temal oli ainus latern, pidin lonkama v?i pigem h?ppama talle j?rele. K?ik, mille p?rand oli ikka veel tuhandeist surnud jalgadest siledaks kulutatud, j?tkus kaheksa v?i k?mme sammu ja k??ndus siis paremale. Kui me j?udsime selle nurga juurde, n?gin ees valgust, mida ma ei m?istnud, kuni viimaks leidsin end seismas mingis lehtrisuus - see v?is olla umbes kolmk?mmend jalga lai, mis t?usis sealt, kus me seisime, otse meie kohal olevale m?ek?ljele, umbes kaheksak?mne v?i saja jala k?rgusele. Mis oli selle tekitanud, ei suuda ma aimata, kuid seal see oli - lehter, nagu ma ?tlesin, t?pselt selle kujuline, mida kasutatakse, kui valatakse ?lu t?nnidesse v?i portveini karahvini, ja see koht, kus me olime, oli muidugi selle kitsam ots. Valgus, mida olin n?inud, tuli seep?rast taevast, mis n??d, kui torm oli m??das, oli puhtakspestud ja ilus ning ka t?hti t?is k?lvatud, sest hetkeks peitis tormist j??nud tihe pilv kuu, mis oli n??d just veidi v?hem kui t?is. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/genri-haggard/allan-quatermaini-kummaline-lugu-koletisjumalast/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.