Meie

Meie David Nicholls Douglas ja Connie Petersen kavatsevad koos oma 17-aastase poja Albiega ette v?tta suure Euroopa-reisi. See oleks nende viimane perekondlik ettev?tmine enne seda, kui poiss kodust lahkub ja ?likooli ?ppima suundub. Douglas on 54-aastane, hariduselt biokeemik, tema naine Connie t??tab kunstigaleriis. ?hel ??l enne reisi ?ratab naine abikaasa ootamatult ?les ja teatab, et tema arvates on nende abielu otsa saamas. Talle tundub, et nad pole v?imelised kahekesi t?itma seda t?himikku, mis nende ellu p?rast Albie lahkumist j??b. Douglas on vapustatud ja soovib nende suurt reisi ?ra j?tta. Connie arvab, et poja p?rast tuleks plaan ikkagi ellu viia. Mees n?ustub lootuses, et ehk ?nnestub tal reisil oma naine tagasi v?ita. Ettev?tmine osutub v?gagi ?petlikuks, ent mitte p?ris selliseks, nagu kavatsetud. David Nicholls Meie Minu isale, Alan Fred Nichollsile „K?ik oli seesama ja ometi mitte seesama ning uinumiseelsetel hetkedel tundsin ma samasugust hirmu?revust, nagu ma n??dki tunnen ??l enne pikale, keerulisele reisile asumist.” Ainult sina ?petasid mulle, et mul on s?da – ainult sina valgustasid mu hinge k?ige s?gavamaid soppe. Sina tegid mulle selgeks, kes ma tegelikult olen, sest sinu abita oleksin ma enda asemel tundnud vaid oma varju, j?lginud selle v?belemist seinal ja pidanud selle ettekujutusi eksikombel oma t?elisteks tegudeks… M?istad sa n??d, mu armas, mida sa oled minuga teinud? Ja kas pole hirmu?ratav m?elda, et k?igest m?ned t?hised asjaolud oleksid v?inud ?ra hoida meie kohtumise?     Nathaniel Hawthorne’i kirjast Sophia Peabodyle, 5. oktoobril 1840. ESIMENE RAAMAT Suur reis ESIMENE OSA INGLISMAA See magus harjumus oli vajutanud ta suu ?mber jooned, mis n?isid jutum?rkidena – nagu oleks k?ik, mida ta ?tleb, juba varemgi ?eldud.     Lorrie Moore, „Agnes of Iowa” 1. Murdvargad Eelmisel suvel, veidi aega enne seda, kui mu poeg pidi kodust lahkuma, et hakata ?likoolis k?ima, ajas naine mu keset ??d ?les. Alguses ma m?tlesin, et ta raputab mind murdvaraste p?rast. P?rast seda, kui me maale kolisime, oli mu naisel tekkinud harjumus v?patades ?rgata iga v?himagi kriuksatuse, k?gina ja sahina peale. Ma p??dsin teda rahustada. See on torustik, ?tlesin; need on aampalgid, mis paisuvad ja kokku t?mbuvad; need on rebased. Jah, rebased, kes viivad arvuti minema, vastas tema, rebased, kes v?tavad auto v?tmed; siis me lebasime ja kuulasime veidi aega. Meie voodi k?rval oli alati olemas ka h?irenupp, aga mul ei tulnud p?hegi sellele vajutada, et kedagi – n?iteks murdvarast – sireeniga h?irida. Ma ei ole eriti vapper mees ega ka f??siliselt tugev, kuid just sel ??l vaatasin ma kella – veidi neli l?bi –, ohkasin, haigutasin ja l?ksin trepist alla. Astusin ?le meie kasutu koera, paterdasin toast tuppa, kontrollisin aknad ja uksed ?le ning ronisin j?lle trepist ?les. „K?ik on korras,” ?tlesin. „T?en?oliselt oli see lihtsalt veetorudesse j??nud ?hk.” „Millest sa r??gid?” k?sis Connie istukile t?ustes. „K?ik on korras. Murdvarastest pole j?lgegi.” „Ma ei ?elnud midagi murdvaraste kohta. Ma ?tlesin, et meie abielu on otsa saanud. Douglas, ma arvan, et tahan sinu juurest ?ra minna.” Istusin hetkeks voodiservale. „Noh, v?hemalt pole asi murdvarastes,” ?tlesin, aga kumbki meist ei naernud ja sel ??l me enam und ei saanud. 2. Douglas Timothy Petersen Meie poeg Albie on kodust lahkumas oktoobris ja liigagi ruttu p?rast seda tahab lahkuda ka mu naine. Need s?ndmused tunduvad olevat nii tihedasti seotud, et tahtmatult tuleb m?te – kui Albie oleks eksamitel l?bi kukkunud ning peaks need uuesti tegema, oleks meie abielu v?inud kesta veel ?he hea aasta. Aga enne, kui ma r??gin l?hemalt sellest v?i teistest tolle suve s?ndmustest, peaksin ma r??kima teile veidi endast, maalima mingisuguse „s?nalise portree”. See ei v?ta palju aega. Minu nimi on Douglas Petersen ja ma olen viisk?mmend neli aastat vana. M?rkasite seda viimase silbi e-d? Mulle on ?eldud, et see viitab skandinaavia p?ritolule, m?nele vanavanaisale, aga ma pole seal kunagi k?inud, mul pole Skandinaavia kohta mingeid huvitavaid jutte. Traditsiooniliselt peetakse skandinaavlasi heledap?isteks, n?gusateks, s?damlikeks ja spontaanse k?itumisega inimesteks, minul pole aga ?htegi neist omadustest. Ma olen inglane. Mu n??dseks surnud vanemad kasvatasid mu ?les Ipswichis; isa oli arst ja ema bioloogia?petaja. „Douglas” tuli ema nostalgilisest kiindumusest Hollywoodi t?hte Douglas Fairbanksi, nii et ?ks juhtl?ng peaks sellega antud olema. Aastate jooksul on mind p??tud h??da Dougiks, Dougieks v?i Doogieks. Mu ?de Karen, kes enese v?ite kohaselt on Petersenide seas ainus suur isiksus, ?tleb mulle D, Suur D v?i Professor D – nii h??taks mind tema s?nul vanglas –, kuid ?kski neist pole k?lge j??nud ja n?nda olen ma ikka Douglas. Mu keskmine nimi on juhtumisi Timothy, aga see pole tundunud kellelegi kuigi kasutamisk?lblikuna. Douglas Timothy Petersen. Oma koolituselt olen ma biokeemik. V?limus. Kui ma olin oma naisega alles kohtunud ja me tundsime vajadust pidevalt r??kida teineteise n?ost ja isiksusest ja sellest, mida me teineteise juures armastame – noh, k?ik see v?rk –, siis ?tles ta kord, et mul on „t?iesti kena n?gu” ning lisas mu pettumust m?rgates k?hku, et mul on „t?eliselt lahked silmad”, ?ksk?ik mida see siis ka t?hendas. Ning see on t?si, mul on t?iesti kena n?gu ja silmad, mis v?ivad olla „lahked”, kuid on seejuures pruunimast pruunid, mul on m?istliku suurusega nina ja naeratus, mis sunnib fotosid ?ra viskama. Mida ma oskaksin veel lisada? Kord ?hel ?htus??gil s?prade juures kerkis jututeemaks „kes v?iks sind m?ngida sinu elust tehtud filmis?”. Oli naeru ja nalja, kui pakuti v?rdlusi mitmesuguste filmi- ja telet?htedega. Minu naist Conniet peeti sarnaseks ?he pimestava Euroopa n?itlejannaga, ja kuigi ta protesteeris – „tema on palju v?luvam ja kaunim” jne –, sain ma aru, et ta on meelitatud. M?ng l?ks edasi, aga kui k?tte j?udis minu kord, tekkis vaikus. K?lalised r??pasid veini ja h??rusid m?tlikult l?uga. J?rsku panime k?ik t?hele taustal m?ngivat muusikat. N?is, et ma ei sarnane mitte ?hegagi maailma ajaloost tuntud kuulsa v?i v?ljapaistva inimesega, mis ilmselt v?is t?hendada seda, et ma olen t?iesti unikaalne – v?i siis t?pselt vastupidist. „Kas keegi soovib juustu?” k?sis v??rustaja ning me asusime kiiresti arutama Korsika eeliseid Sardiinia ees v?i midagi sellist. Igatahes… ma olen viisk?mmend neli aastat vana – seda ma vist juba ?tlesin? – ja mul on poeg Albie, h??dnimega Muna, kellele ma olen p?hendunud, kuid kes vahel suhtub minusse eheda, keskendunud p?lgusega; see t?idab mind niisuguse kurbuse ja kahetsusega, et mul on raske r??kidagi. Nii et see on v?ike, kuidagi kehvake perekond, ja ma arvan, et iga?ks meist tunneb m?nikord, nagu oleks see pisut liiga v?ike, ning soovib, et oleks veel keegi, kes m?ned l??gid enda peale v?taks. Meil Conniega oli ka t?tar Jane, kes aga suri varsti p?rast s?ndimist. 3. Parabool Ma usun, et valitseb arvamus, nagu l?heksid mehed teatud punktini aastatega n?gusamaks. Kui nii, siis olen ma sellel paraboolil juba laskumist alustanud. „Niisuta!” tavatses Connie meie tutvuse algj?rgus ?elda, kuid siis tundus see mulle niisama m?ttetuna kui t?toveering kaelal, ja n??d on mu n?onahk nagu Jabba Huttil. T-s?rgis n?en ma tobe v?lja juba aastaid, kuid tervise huvides p??an ma end vormis hoida. Ma s??n ettevaatlikult, et v?ltida oma isa saatust, kes suri infarkti t?ttu varem, kui see oleks ?iglasena paistnud. Ta s?da „sisuliselt plahvatas”, ?tles arst – mulle tundus, et sobimatu rahuloluga – ja seet?ttu k?in ma n??d juhutiselt ja kohmetult s?rkimas, teadmata, mida ma peaksin sel ajal k?tega tegema. V?imalik, et selja taga hoidma. Ma tundsin r??mu Conniega sulgpalli m?ngimisest, kuigi ta kippus itsitama ja lollitama, sest pidas seda m?ngu „pisut tobedaks”. See on levinud eelarvamus. Sulgpallil puudub squash’ile omane noorte juhtivt??tajate eputamine ja tennise romantika, kuid see on j??nud levinuimaks reketiga m?ngitavaks spordialaks ja selle tipud on maailmatasemel tapjainstinktiga sportlased. „Sulgpall v?ib lennata kuni 220 miili tunnis,” ?tlen ma Conniele, kes on v?rgu juures naerust k?verasse vajunud. „L?peta. Naermine!” „Aga sellel on suled,” vastab ta, „ja mul on piinlik selle sulgedega asja pihta ?sada. Just nagu me tahaksime seda vinti tappa,” ja siis hakkab ta j?lle naerma. Mis siis veel? Viiek?mnendaks s?nnip?evaks ostis Connie mulle uhke sportjalgratta, millega ma vahel metsavahelistel teedel s?idan, j?lgin looduse s?mfooniat ja kujutlen, mida teeks mu kehaga kokkup?rge raskeveokiga. Viiek?mne esimene t?i jooksuvarustuse ja viiek?mne teine k?rva- ja ninakarvade piiraja – kui see asjandus tillukese muruniidukina s?gaval mu kolbas nagistab, siis see ?htaegu hirmutab ja v?lub mind. K?igi nende kingituste tagam?te oli sama: ?ra j?? paigale, p??a mitte vananeda, ?ra ole milleski liiga kindel. Siiski ei saa eitada – ma olen n??d keskealine. Ma istun, et sokke jalga panna, k?in ??sel tualetis, ?gisen t?ustes ja olen saanud murettekitava selgusega teadlikuks oma eesn??rmest, mis on nagu mu kannikate vahele surutud p?hkel. Ma olin alati uskunud, et vananemine on aeglane ja j?rkj?rguline protsess, j??liustiku roomamine. N??d ma m?istan, et see juhtub kiiresti, just nagu katuselt langev lumi. Seevastu n?ib mu naine mulle viiek?mne kahesena just niisama veetlevana kui p?eval, mil me esimest korda kohtusime. Kui ma seda valjusti ?tleksin, vastaks ta: „Douglas, need on k?igest s?nad. Keegi ei eelista kortse, keegi ei eelista halli.” Ning mina ?tleksin seepeale: „Aga need ei tule ju ?llatusena. Ma olen meie kohtumisest saadik eeldanud, et n?en sind vananemas. Miks see peaks mind h?irima? Ma armastan su n?gu kui sellist, mitte seda n?gu kahek?mne kaheksasena v?i kolmek?mne neljasena v?i neljak?mne kolmesena. Sest see on see n?gu.” V?ib-olla oleks talle meeldinud seda kuulda, kuid ma ei j?udnud kunagi nii kaugele, et seda v?lja ?elda. Olin alati arvanud, et selleks on veel aega, n??d aga, kui ma kell neli hommikul voodiserval istusin ja enam murdvaraste h??li ei oodanud, tundus, et selleks on juba hilja. „Kui kaua sa…?” „Juba m?nda aega.” „Nii et millal sa…?” „Ma ei tea. Mitte p?ris kohe, mitte enne, kui Albie on kodust lahkunud. Kui suvi on m??das. S?gisel, v?i j?rgmisel aastal?” Ning l?puks: „Kas ma v?in k?sida, miks?” 4. Enne ja p?rast Et k?simust ja sellele j?rgnenud vastust paremini m?ista, on vajalik teatud kontekst. Tundsin vaistlikult, et mu elu saab jagada kaheks selgesti eristuvaks osaks – enne Conniet ja p?rast Conniet – ning enne, kui ma p??rdun ?ksikasjalisemalt selle poole, mis tol suvel juhtus, oleks kasulik anda ?levaade sellest, kuidas me kohtusime. Sest l?puks on see ju armastuslugu. Armastusest tuleb selles kindlasti juttu. 5. ?ks ?-ga s?na „?ksindus” on murettekitav s?na ja seda ei heideta kergek?eliselt. See paneb inimesed end ebamugavalt tundma, kutsub esile mitmesuguseid karmimaid omaduss?nu, nagu „kurb” ja „veider”. Ma arvan, et inimesed on minusse alati h?sti suhtunud, minust on hoolitud ja lugu peetud, aga see, kui sul on v?he vaenlasi, ei ole sama mis omada palju s?pru, ning ei saa eitada, et isegi kui ma polnud „?ksildane”, olin ma sel ajal siiski eraklikum, kui ma oleksin lootnud. Suurema osa jaoks inimestest on kahek?mnendad eluaastad kambavaimu k?rgpunktiks, mil nad astuvad t?elise maailma seiklustesse, teevad karj??riga algust, elavad aktiivset ja p?nevat seltsielu, armuvad, kahlavad ringi seksi ja narkootikumide seas. Ma teadsin, et see toimub minu ?mber. Teadsin ??klubidest ja n?ituste avamistest, v?ljas?itudest ja protestiaktsioonidest; n?gin pohmelusi, eelmise p?eva riietega t??le tulemisi, suudlusi metroos ja pisaraid s??gikohas, aga ma j?lgisin seda k?ike nagu l?bi kuulikindla klaasi. Ma m?tlen eriti just kaheksak?mnendate teist poolt, mis n?is raskustest ja rahutustest hoolimata ?sna p?neva ajana. M??rid varisesid, nii otseses kui kaudses m?ttes; poliitilised n?od muutusid. Ma ei tahaks nimetada seda revolutsiooniks v?i kujutada mingi uue koidikuna – Euroopas ja L?his-Idas k?isid s?jad, m?ssud ja majanduslikud segadused –, aga v?hemalt oli ?hus mingit ettearvamatust, muutuste tunnet. Ma m?letan, et lugesin v?rvilistest ajakirjadest palju Teise Armastuse Suve kohta. Esimese ajal olin ma veel liiga noor, Teise ajal aga l?petasin oma doktorit??d – „Valgu-RNA signaalid ja valgu voltimine valgus?nteesi k?igus”. „Ainus hape siin majas on desoks?ribonukleiinhape,” meeldis mulle laboris ?elda – aga see nali ei teeninud k?ll kunagi v??rilist kiitust. Siiski, k?mnendi l?ppedes oli selge, et asjad on juhtumas, ainult et mujal ja teiste inimestega, ning ma m?tlesin endamisi, kas ka minu elus on oodata muutusi ning kuidas ma saaksin neid esile kutsuda. 6. Harilik ??dikak?rbes Berliini m??r oli veel p?sti, kui ma Balhami kolisin. L?henesin kolmek?mnele, olin biokeemia doktor, elasin v?ikeses, vaid h?davajaliku m??bliga varustatud, raske h?poteegiga koormatud korteris High Roadi l?hedal, uppudes t??sse ja v?lgadesse. Kulutasin oma argip?evad ja suurema osa n?dalal?ppudest hariliku ??dikak?rbse, Drosophila melanogasteri uurimisele oma esimese post-dok t?? jaoks, t?psemalt kasutasin mutageene klassikalise fenot??pide skriiningu jaoks. ??dikak?rbse uurimises olid need p?nevad ajad, arendati v?lja meetodeid genoommutatsioonide tekitamiseks ja ?ratundmiseks, ning kui mitte isiklikus elus, siis v?hemalt ametialaselt oli see minu jaoks kuldne aeg. Puuviljavaagnast eemal kohtan ma n??d puuviljak?rbseid v?ga harva. Neil p?evil t??tan ma erasektoris – „?elas korporatsioonis”, nagu mu poeg ?tleb – arendusdirektorina, see tiitel k?lab k?ll uhkelt, kuid t?hendab, et enam pole minu jaoks k?ttesaadav fundamentaalteaduse pakutav vabadus ja p?nevus. Minu positsiooni juurde kuuluvad sellised s?nad nagu „organisatsiooniline” ja „strateegiline”. Me rahastame ?likooli uurimist??d, et t?husalt ?ra kasutada akadeemilisi teadmisi, uuenduslikkust ja entusiasmi, kuid k?ik peab seejuures olema „?lekantav”, omama praktilist v??rtust. Mulle meeldib mu t??, ma teen seda h?sti ja ma k?lastan n??dki laboreid, aga n??d on minu ?lesandeks koordineerida ja juhtida neid noori inimesi, kes teevad seda, mida kunagi tegin mina. Ma pole mingi korporatiivne koletis; ma teen oma t??d h?sti ning see on toonud edu ja kindlustatust. Aga see ei paku mulle enam p?nevust. Sest see oli p?nev – t??tada kellast hoolimata koos v?ikese r?hma p?hendunud, kirglike inimestega. Teadus n?is mulle siis virgutavana, inspireeriva ja h?davajalikuna. M??dunud on kaksk?mmend aastat ning need katsed ??dikak?rbestega on toonud meditsiinis kaasa uuendusi, mida me poleks osanud ettegi kujutada, tollal ajendas meid aga puhas uudishimu ja k?ik see tundus peaaegu m?nguna. See oli tohutult l?bus ja poleks liialdus ?elda, et ma armastasin oma teemat. Mis ei t?henda, nagu poleks meil olnud hulgaliselt maiseid muresid; tollased arvutid olid tujukad ja algelised, vaid pisut t?husamad taskukalkulaatoritest ja m?rksa v?iksema j?udlusega kui praegu mu taskus olev telefon, andmete sisestamine oli kurnav ja t??mahukas. Ning kui tavalisel ??dikak?rbsel on katseorganismina hulk eeliseid – viljakus, l?hike sigimists?kkel, selgesti eristatav morfoloogia –, j??b tal ometi puudu isikup?rast. Me pidasime putukate hoiuruumis ?hte neist lemmikloomana, eraldi purgis, milles oli tilluke vaip ja nukum??bel, ning asendasime uuega, kui ta eluring l?bi sai. Puuviljak?rbse sugu on k?ll v?ga raske kindlaks teha, aga me h??dsime teda Bruce’iks. Lubatagu seda kasutada arhet??pse n?itena biokeemikute huumorist. Sellised v?ikesed meelelahutused olid vajalikud, sest kogu ??dikak?rbeste populatsiooni uinutamine ja nende uurimine ?kshaaval peene pintsli ja mikroskoobiga, et leida vaevum?rgatavaid muutusi nende silmapigmendis v?i tiivakujus, on ausalt ?eldes v?ga tuim tegevus. Seda v?ib v?rrelda tohutu pusle kokkupanekuga. Alguses m?tled k?ll, et see saab l?bus olema, paned raadio m?ngima ja teed kannut?ie teed, siis aga m?istad, et t?kke on kaugelt liiga palju ning peaaegu k?ik need kujutavad taevast. Kokkuv?ttes olin ma liiga v?sinud, et reede ?htul oma ?e korraldatud peole minna. Ning mitte ainult v?sinud, mul oli veel mitu head p?hjust ettevaatlikuks j??da. 7. Kosjasobitaja Mind tegi ettevaatlikuks ?e kokkamine, alati olid roaks makaronid s??stujuustuga, pealispind oli mustaks k?rbenud, sulanud kooriku all varitses aga konservtuunikala v?i rasvane hakkliha. Mind tegi ettevaatlikuks see, et tema peod, eriti just ?htus??giga peod, n?isid mulle alati halastamatu gladiaatorite v?itlusena, kus loorberip?rg ulatati k?ige teravmeelsemale, edukamale ja veetlevamale, alistatute laibad j?id aga v?rvitud p?randalaudadele veritsema. Paine sellistes oludes endast parim anda m?jus mulle – ja m?jub seniajani – paral?seerivalt, ometi sundis ?de mind ikka ja j?lle areenile astuma. „Sa ei saa kogu ?lej??nud eluks koju j??da, D.” „Ma ei j?? koju, ma viibin seal ?sna harva…” „Istud aga ?ksi selles ?nnetus augus.” „See ei ole… Karen, ma olen omaette olles t?iesti ?nnelik.” „Sa ei ole ?nnelik! Ei ole! Kuidas sa saad ?nnelik olla, D? Sa ei ole ?nnelik! Ei ole!” Ning oli t?si, et ega enne seda veebruari?htut just palju r??mustamist ei olnud, polnud p?hjust ilutulestikuks v?i k?te taeva poole t?stmiseks. Kolleegid meeldisid mulle, mina meeldisin neile, aga enamasti l?ks nii, et laup?eva p?rastl?unal j?tsin ma turvamees Steve’iga h?vasti ega r??kinud siis kellegagi, kuni mu huuled esmap?eva hommikul kuuldava pl?ksatusega avanesid, et teda tervitada. „Kuidas n?dalavahetus l?ks, Douglas?” k?sis ta. „Oh, vaikselt, Steve, v?ga vaikselt.” Siiski, t?? pakkus mulle r??mu ja rahulolu, pubis oli kord kuus m?lum?ng, reede ?htul v?tsime kolleegidega kannu ?lut, ja kui ma vahel kahtlustasingi, et midagi on puudu, siis, noh, kas polnud see k?igiga nii? Mu ?ega ilmselt mitte. Kahek?mnendate eluaastate keskpaigas s?brustas Karen paljudega, peamiselt moodustasid ta suhtlusringkonna aga need, keda mu vanemad nimetasid boheemlasteks: isehakanud n?itlejad, dramaturgid, luuletajad, muusikud, tantsijad – kenad noored inimesed, kes ihaldasid endale ebapraktilist karj??ri, istusid poole ??ni ?leval, t??p?eva v?ltel aga j?id pikalt ja tundeliselt teed. Mu ?e jaoks oli elu ?ks kestev r?hmakallistus ja mingil veidral moel n?is talle l?bu pakkuvat n?idata mind oma noorematele s?pradele. Talle meeldis ?elda, et ma olen nooruse vahele j?tnud ja kohe keskikka h?panud, v?i siis et ma olin ema?sas neljak?mne kolme aastane, ning k?llap oligi t?si, et ma polnud kunagi osanud noor olla. Miks ta sel juhul aga mind nii kangesti osalema kutsus? „Sest seal on t?drukud…” „T?drukud? T?drukud… Jah, ma olen kuulnud, et selline liik on olemas.” „?ks konkreetne t?druk…” „Karen, ma tunnen t?drukuid. Ma olen nendega kohtunud ja r??kinud.” „Mitte sellisega. Usu mind.” Ma ohkasin. Millegip?rast oli mulle t?druku otsimine Kareni jaoks kinnisideeks saanud ning ta j?tkas seda veetleva seguga ?leolevast armulikkusest ja sundusest. „Kas sa tahad alatiseks ?ksikuks j??da? Tahad v?i? Mis? Tahad v?i?” „Mul ei ole kavatsust alatiseks ?ksikuks j??da.” „Kus sa sel juhul kavatsed kedagi kohata, D? Oma riidekapis? Diivani all? V?i kasvatad neid laboris?” „Ma t?esti ei taha sel teemal enam vestelda…” „Ma ?tlen seda ainult seep?rast, et ma armastan sind!” Armastus oli Kareni ettek??ne igasuguse ?rritava k?itumise puhul. „Ma katan sulle laua ??rde koha, nii et kui sa ei tule, siis on kogu ?htu rikutud!” Ja seepeale pani ta telefoni ?ra. 8. Makaronivorm tuunikalaga Nii et sel ?htul l?kati mind v?ikeses Tootingi korteris ?lgapidi tillukesse k??ki, kus kuusteist inimest istusid tihedasti koos ?mber niru, tapeedi kliisterdamiseks m?eldud aluse ning selle keskel suitses ?ks mu ?e kurikuulsatest makaronivormidest nagu meteoriit ja l?hnas nagu r?stitud kassitoit. „Hei, rahvas! See on mu armas vend Douglas. Olge tema vastu kenad, ta on h?belik!” ?le k?ige meeldis mu ?ele n?idata n?puga h?beliku inimese poole ja m?irata: H?BELIK! Tervitus, hei, tere Douglas, ?tlesid mu konkurendid, mina aga v??nasin end tillukesele kokkupandavale toolile n?gusa, karvase, kitsaid musti p?kse ja triibulist vesti kandva mehe ning ??rmiselt veetleva naise vahele. „Mina olen Connie,” ?tles naine. „Meeldiv tutvuda, Connie,” ?tlesin nugateravalt ja nii ma oma naisega kohtusingi. Veidi aega istusime vaikides. Kaalusin, kas paluda tal makaronivormi ulatada, kuid sel juhul pidanuks ma seda ka s??ma, nii et selle asemel… „Millega sa tegeled, Connie?” „See on hea k?simus,” ?tles ta – kuigi ei olnud. „K?llap ma olen kunstnik. Seda ma v?hemalt ?ppisin, kuigi see k?las alati kuidagi liiga pretensioonikana…” „?ldsegi mitte,” vastasin, m?eldes – kunstnik, jumal hoidku. Kui ta oleks ?elnud „rakubioloog”, poleks miski suutnud mind peatada, aga selliseid inimesi kohtasin ma ?ldse harva ning p?ris kindlasti mitte oma ?e pool. Kunstnik. Ma ei vihanud kunsti, kindlasti mitte, kuid ma vihkasin seda, et ma kunstist midagi ei teadnud. „Et siis – akvarell v?i ?li?” Ta naeris. „Tegelikult on see natuke keerulisem.” „Hei, ma olen samuti omal kombel kunstnik!” ?tles minust vasakul istuv n?gus mees end l?hemale surudes. „Trapetsikunstnik!” P?rast seda ma enam palju ei r??kinud. Jake – see kr?sup?ine kitsaste p?kste ja vestiga mees – oli tsirkuseartist, kes armastas nii oma t??d kui iseennast, ja kuidas olnuks mul v?imalik v?istelda mehega, kes teenis elatist gravitatsiooniseaduse eiramisega? Selle asemel istusin vaikselt ja j?lgisin Conniet silmanurgast, pannes t?hele j?rgmist: 9. Seitse asja tema kohta 1) Tal olid v?ga head juuksed. Korralikult l?igatud, l?ikivad, peaaegu ebaloomulikult mustad, ?le k?rvade ettepoole harjatud, nii et need raamisid ta kaunist n?gu. Soengute kirjeldamine pole mu tugev k?lg, mul puudub vastav s?navara, kuid seal oli midagi viiek?mnendate filmit?hest, mille mu ema oleks kahtlemata ?ra tundnud, ent ometi oli see ka moodne ja kaasaegne. („Moodne” – nagu ma oleksin sellest midagi teadnud!) Igatahes tundsin ma seal istudes ?ampooni ja tema enda l?hna; mitte et ma oleksin k?inud ta kukalt nuuskimas nagu m?ger, seda poleks ma kindlasti teinud, aga laud oli t?epoolest v?ga v?ike. 2) Connie kuulas. Mu ?e ja tema s?prade jaoks t?hendas „vestlus” tegelikult seda, et kordam??da k?ik r??kisid, ent Connie kuulas pingsalt meie trapetsiartisti, k?si p?sel, v?ike s?rm suunurgas puhkamas. Ta oli kinnine, rahulik, j?ttis mulje vaiksest arukusest. Ta ilme oli keskendunud, mitte vaimustunud, mitte igavlev – nii oli v?imatu vahet teha, kas ta leidis millegi olevat m?jusa v?i naeruv??rse; sellist hoiakut s?ilitas ta kogu meie abielu kestel. 3) Kuigi ma pidasin teda kauniks, ei olnud ta k?ige ahvatlevam naine laua ??res. Ma tean, see on traditsioon, et kirjeldades esimest kohtumist oma kallimaga nimetatakse erilist kuma; „ta n?gu valgustas kogu tuba” v?i „ma ei suutnud temalt pilku p??rata”. Tegelikult suutsin k?ll ja ma ?tleksin, et tavap?raseid kriteeriume kasutades oli ta kauniduselt ruumis umbes kolmas. Mu ?de oma paljukiidetud „suure isiksusega” armastas n?ha enda ?mber eriti ilusaid, „lahedaid” inimesi, aga lahedus ja heas?damlikkus k?ivad harva koos, ent t?siasi, et need inimesed olid sageli t?eliselt kohutavad, ?elad, uhkeldavad v?i tobedad, polnud mu ?e jaoks liiga k?rge hind, mida nendest ?hkuva veetluse eest maksta. Nii et kuigi sel ?htul oli koos palju veetleva v?limusega inimesi, olin ma v?ga ?nnelik, et istun just Connie k?rval, kuigi esimesel pilgul ta ei kihisenud, h??gunud, helendanud vms. 4) Tal oli v?ga kaasahaarav h??l: madal, kuiv, pisut k?he, m?rgatava Londoni h??ldusega. Aastatega on see kaduma l?inud, kuid neil p?evil oli tal k?ll kalduvus kaash??likuid kergelt alla neelata. Tavaliselt m?rgib keelepruuk sotsiaalset tausta, aga mu ?e seltskonnas see nii polnud. ?ks ta s?pradest r??kis nagu ??relinna v?ikeettev?tja, kuigi ta isa oli Bathi ja Wellsi piiskop. Connie esitas siiraid, arukaid k?simusi, milles ometi ei puudunud irooniline, muigvel alatoon. „Kas klounid on p?riselus ka nii naljakad kui areenil?” – n?iteks. Juba loomu poolest oli ta h??lel koomikutele omane kadents ja tal oli anne teha nalja ise naerma hakkamata, mida ma olen alati kadestanud. Neil harvadel juhtudel, kui ma avalikkuse ees anekdooti r??gin, krimpsutan ma n?gu nagu ehmunud ?impans, aga Connie n?gu j?i – j??b – liikumatuks. „Et siis,” k?sis ta maskiks tardunud n?oga, „kui sa lendad l?bi ?hu oma partneri poole, kas sul on vahel kiusatus teha p?ris, p?ris viimasel hetkel niiviisi…” t?stis ta p?idla nina juurde ja lehvitas ?lej??nud s?rmedega – minu meelest oli see ?udselt lahe. 5) Ta j?i p?ris palju, valades klaasi j?lle t?is veel enne, kui see t?hjaks oli saanud, just nagu kartes, et vein v?ib otsa saada. Vein ei avaldanud m?rgatavat m?ju, vahest ehk ainult ta suhtlemine l?ks pingsamaks, just nagu n?uaks see suuremat keskendumist. Connie joomine n?is ?sna muretuna, selles oli kerget ma-joon-su-laua-alla ?rplemist. Ta tundus toredana. 6) Ta oli ??rmiselt stiilne. Mitte kallilt v?i suurustlevalt riides, aga kuidagi ?igesti. Neil p?evil valitses r?ivamoes teatud kotikujulisus, j?i mulje, et laua ?mber kogunenud k?lalised on mudilased, kes on selga ajanud vanemate T-s?rgid. Connie seevastu oli kena ja stiilne vanades riietes, mis olid keha j?rgi ?mmeldud, mugavad ja r?hutasid ta – vabandust, aga sellest ei saa t?esti kuidagi ?le ega ?mber – ta kumerusi. Ta oli terane, omap?rane, ?lej??nud kambast ?le ja samas vanamoodne nagu tegelane must-valgest filmist. Mina seevastu, kui ma n??d tagantj?rele m?tlen, millise mulje ma v?isin j?tta, olin t?iesti ilmetu. Kogu minu tollane r?ivatagavara mahtus peamiselt spektrivahemikku tumehallist helehallini, lisaks veel k?ik samblikele omased v?rvid, ning v?ib julgelt oletada, et m?ngus olid ka tvillriidest p?ksid. Igatahes toimis see kaitsev?rvus h?sti, sest… 7) Naine minu paremal k?el ei tundnud minu vastu v?himatki huvi. 10. Kartmatu noormees lendavalt trapetsilt Ja miks pidanukski? Trapetsiartist Jake julges surmale vastu vaadata, mina aga vaatasin suuremal osal ?htutest vastu ainult telekale. Pealegi polnud see lihtsalt mingi tsirkus, vaid punktsirkus, kus ?ongleeriti mootorsaagidega ning ?lit?nnid pandi p?lema ja neid taoti siis j?relej?tmatult. Tsirkus oli saanud seksikaks: tantsivate elevantide asemele olid tulnud alasti kondiv??najad, ??rmuslik v?givald ja, nagu Jake seletas, „omamoodi nagu anarhistlik, postapokal?ptiline „Mad Maxi” esteetika”. „Sa ?tled siis, et klounid ei s?ida enam autodega, millel rattad alt ?ra kukuvad?” k?sis Connie kivistunud ilmega. „Ei! Mida p?rgut! Need autod plahvatavad! Me esineme j?rgmisel n?dalal Claphami pargis – ma v?in teile m?lemale piletid hankida, saate ise n?ha.” „Oh, me ei ole koos,” ?tles Connie pisut liiga kiiresti. „Me ?sja tutvusime.” „Ahah!” noogutas Jake, nagu ?eldes: „Siis on arusaadav.” Hetkeks tekkis paus ja selle t?itmiseks ma k?sisin: „Kuule, kas trapetsiartistina on raske m?istliku hinnaga autokindlustust saada?” Tariif s?ltub elualast, aga vahel ei saa ma ise ka aru, miks ma midagi ?tlen. V?ib-olla ma m?tlesin seda naljana. V?ib-olla lootsin kulmu kergitades ja vildakalt naeratades Connie lakoonilist tooni j?ljendada. Sel juhul ei j?udnud see igatahes kohale, sest Connie ei naernud, vaid valas endale veini. „Ei, sest ma ei ?tle seda neile,” vastas Jake m?ssumeelse ?rplemisega, mis oli k?ll v?ga anarhistlik, aga ?nn kaasa, suur poiss, kui sa seda j?rgmine kord proovid. Olles juhtinud vestluse autokindlustuse soodustustele, k?hveldasin ma endale makaronivormi, k?rvetades Connie k?eselga laavakuuma sulajuustu rasvaste niredega, ja kui ta neid maha kooris, naasis Jake oma monoloogi juurde, sirutades end ?le minu pudeli j?rele. Niipalju kui ma ?ldse olin trapetsiartistidele m?elnud, olin ma neid alati ette kujutanud libedate, laia?lgsete, Burt Lancasteri moodi t??pidena – ?litatud juustega ja siledatena oma trikoodes. Jake oli lopsaka, korvpalli v?rvi karvastikuga kaetud metsmees, ent siiski vaieldamatult n?gus, tugevate n?ojoontega, keldi mustriga t?toveering ?mber biitsepsi, punased sassis juuksed m??rdunud patsikummiga kuklasse kokku t?mmatud. Kui ta r??kis – ja ta r??kis palju – l??masid ta silmad l?bi minu Connie suunas ning ma pidin tunnistama, et n?en pealt jultunud k?lgel??mist. Teadmata, mida teha, sirutasin k?e algelise salati j?rele. Mu ?el oli haruldane kulinaarne anne panna salatilehed ohtra linnase??dika ja s??gi?li kasutamisega maitsema nagu kartulikr?psud. „See hetk, kui sa oled ?hus,” ?tles Jake end lae poole sirutades, „kui sa kukud, aga peaaegu lendad – selle vastu ei saa miski. Sa p??ad selles p?sida, aga see on… p?gus. Nagu p??aksid orgasmist kinni hoida. Tead sa seda tunnet?” „Tean v?i?” vastas Connie liikumatu ilmega. „Ma teen seda lausa praegu.” Ma pahvatasin seepeale naerma, mis omakorda kutsus esile Jake’i pahura p?rnitsemise, nii et ma pakkusin kiiresti kaussi m?rkja salatiga. „J??salatit kellelegi? J??salatit?” 11. Kemikaalid Makaronivorm suruti kurgust alla nagu hulk kuuma savi ning Jake’i monoloog j?tkus magustoidu ajal: ?erriga immutatud puding, mis oli kaetud niisuguse koguse vahukoore, kummikommide ja ?okolaadin??pidega, et sellest piisanuks II t??pi suhkurt?ve tekitamiseks. Connie ja Jake kummardusid ?le minu, ?hk nende vahel oli feromoonidest paks, erootiline j?uv?li t?ukas mu tooli pukkidel lauast ikka kaugemale ja kaugemale, kuni ma olin sisuliselt juba esikus jalgrataste ja vanade telefoniraamatute virna juures. Mingil hetkel Connie ilmselt m?rkas seda, sest ta p??rdus minu poole ja k?sis: „Nii et, Daniel, mida sa teed?” Daniel tundus piisavalt ?igena. „Noh, ma olen teadlane.” „Jah, su ?de r??kis mulle. ?tles, et sul on doktorikraad. Mis valdkonnas?” „Biokeemias, aga praegu ma uurin Drosophilat – ??dikak?rbest.” „R??gi edasi.” „Edasi?” „R??gi mulle l?hemalt,” ?tles ta. „Kui see just riigisaladus pole.” „Ei, lihtsalt tavaliselt inimesed ei taha rohkem kuulda. Noh, kuidas ma seda… h?sti, me kasutame teatud keemilisi vahendeid, et m?ista geneetiliste mutatsioonide…” Jake oigas kuuldavalt ja ma tundsin, kuidas miski mu p?ske riivas, kui ta veini j?rele k??nitas. M?nede inimeste jaoks ?ratab s?na „teadlane” kujutluspildi kas metsiku pilguga kuut?bisest v?i mingi fanaatilise organisatsiooni valge kitliga lakeist, Bondi filmi k?rvaltegelasest. Ilmselt midagi sellist Jake tundiski. „Mutatsioonid?” k?sis Jake pahuralt. „Miks sa peaksid ??dikak?rbest muteerima? Miks ei lasta sel vaesel lurjusel rahus olla?” „Noh, iseenesest pole mutatsioonides midagi ebaloomulikku. See on lihtsalt teine s?na evolutsiooni…” „Ma arvan, et loodust muuta on vale.” N??d p??rdus ta kogu laudkonna poole. „Pestitsiidid, fungitsiidid, minu arvates on need kurjast.” H?poteesina tundus see v?het?en?olisena. „Ma ei usu, et mingi keemiline ?hend saaks iseenesest kurjast olla. Seda v?idakse vastutustundetult v?i rumalasti kasutada, paraku on seda vahel ka…” „Mu semul on Stoke Newingtonis aiamaa, l?binisti orgaaniline, ja tema toit on kaunis, t?eliselt kaunis.” „Selles olen ma kindel. Aga ma ei usu, et Stoke Newingtonis oleks rohutirtsude nuhtlust, aastatepikkust p?uda v?i huumuse puudust…” „Porgandid peaksid maitsema nagu porgandid!” h??atas ta h?mmastava ebaloogilisusega. „Vabandust, aga ma ei saa n??d…” „Kemikaalid. K?ik tuleb neist kemikaalidest.” Veel ?ks ebaloogilisus. „Aga… k?ik on keemiline. Porgand koosneb keemiast, salat koosneb keemiast. See siin veel eriti. Sina, Jake, koosned samuti keemiast.” Jake n?is solvuvat. „Ei, mina mitte!” ?tles ta ja Connie naeris. „Vabandust,” ?tlesin, „aga koosned k?ll. Kuuest peamisest elemendist – 65 protsenti hapnikku, 18 protsenti s?sinikku, 10 protsenti…” „See tuleb sellest, et inimesed p??avad k?rbes maasikaid kasvatada. Kui me s??ksime kohalikku toitu, mis on kasvatatud looduslikult, ilma nende kemikaalideta…” „See k?lab imekenasti, aga kui su mullas puuduvad vajalikud toiteained ehk kui su perekond n?lgib lehet?ide v?i seenhallituse p?rast, siis oled sa neile kurjadele kemikaalidele v?ib-olla isegi t?nulik.” Ma pole p?ris kindel, mida ma veel ?tlesin. Ma suhtusin oma t??sse kirglikult, tundsin, et see on kasulik ja vaeva v??rt. Ning lisaks idealismile v?is oma osa olla ka armukadedusel. Pika ?htu jooksul, mil mind kas koheldi ?leolevalt v?i ignoreeriti t?ielikult, olin ma joonud ehk pisut rohkem kui vaja, ning mul polnud tekkinud sooje tundeid rivaali vastu, kes esindas m?tteviisi, et universaalseks lahenduseks haiguste ja n?lja vastu on pikemad ja paremad rokikontserdid. „Maailmas on t?iesti piisavalt toitu k?igi jaoks, ainult et see on valedes k?tes.” „Jah, aga see pole teaduse s??! See on poliitika, majandus! Teadus pole s??di p?udades, ikaldustes ja haigustes, aga need asjad juhtuvad ning siis tuleb teadus appi. Meie kohustus on…” „Anda meile rohkem DDT-d? Rohkem talidomiidi?” See viimane l??k paistis Jake’ile suurt heameelt valmistavat ja ta saatis oma kuulajaskonnale n?gusa naeratuse, vaimustatud sellest, et teiste ?nnetused olid talle k?tte m?nginud v??rtusliku argumendi. Jah, need olid ?udsed trag??diad, aga ma ei m?letanud, et need oleksid toimunud konkreetselt minu v?i mu kolleegide s??l – k?ik nad olid vastutustundlikud, humaansed, korralikud inimesed, eetiliselt ja sotsiaalselt teadlikud. Pealegi, k?igi teaduse t?helepanuv??rsete edusammude k?rval oli nende juhtumite puhul tegemist ?ksikute k?rvalekaldumistega; mul oli v?ga selge kujutluspilt sellest, kuidas ma olen k?rgel, k?rgel suure kupli varjus ja n?sin taskunoaga meeleheitlikult k?it. „Mis juhtuks,” m?tisklesin ma valjusti, „kui sa peaksid oma trapetsilt kukkuma – jumal hoidku selle eest –, m?lemad jalad murdma ja tekiks p?letik? Sest mida ma siis tahaksin teha, niisugustes oludes, Jake, mida ma siis tahaksin teha, oleks seista su voodi k?rval, antibiootikumid ja valuvaigistid k?eulatusest veidi eemal, ning ?elda – ma tean, et sa piinled, aga ma kardan, et ma ei saa neid sulle anda, sest, eks ole, need on teadlaste loodud kemikaalid ja kahju k?ll, aga ma kardan, et ma pean su jalad amputeerima. Ilma tuimastuseta!” 12. Vaikus M?tlesin, et olin ehk liiale l?inud. Olin lootnud p?sida erapooletuna, kuid l?puks tasakaalu kaotanud. Minu ?eldus oli olnud tigedust ja kellelegi ei meeldi varjamatu tigedus ?htus??gilauas, kindlasti mitte mu ?ele, kes p?rnitses mind, vanillikaste kulbilt tilkumas. „Noh, Douglas, loodame, et midagi sellist ei juhtu,” ?tles ta n?rgalt. „V?tad veel pudingit?” Rohkem tegi mulle muret see, et ma polnud end Connie silmis ?igustanud. Kuigi me olime vahetanud vaid m?ne s?na, meeldis see naine mulle v?ga ja ma tahtsin head muljet j?tta. Kerge hirmuv?rinaga piilusin paremale, ta hoidis pihku l?ual, n?gu t?iesti liikumatu ja loetamatu, minu meelest oli ta veelgi armsam kui enne, siis aga v?ttis ta k?e n?olt, toetas selle mu k?sivarrele ja naeratas. „Vabanda, Douglas, ma vist nimetasin sind enne Danieliks.” Ja see – noh, see tundus nii, nagu oleks valgus s?ttinud. 13. Apokal?psis Ma arvan, et meie abielu on otsa saanud, ?tles ta. Ma arvan, et tahan sinu juurest ?ra minna. Aga ma saan aru, et olen k?rvale kaldunud ja m?nulen ?nnelikumates aegades. V?ib-olla heites sellele liiga roosat valgust. Ma tean, et paarid kalduvad kaunistama „kuidas me kohtusime”-m?lestusi igasuguste ?ksikasjade ja t?henduslikkustega. Kujundame neid esimesi kohtumisi, lisame sentimentaalsust ja tekitame loomism??did, kinnitamaks endale ja j?reltulijatele, et nii „pidigi minema”, ning selle m?tte juures oleks ehk ?ige hetkeks peatuda, naasta sinna, kust me alustasime – t?psemalt ??sse veerand sajandit hiljem, mil sama arukas, vaimustav, veetlev naine mu ?ratas, et ?elda: tema arvates v?iks ta olla ?nnelikum, tema tulevik v?iks olla t?iuslikum ja rikkalikum, kokkuv?ttes tunneks ta end „elusamana”, kui ta poleks enam minu l?hedal. „Ma p??an seda ette kujutada, kuidas me hakkame siin ilma Albieta igal ?htul olema. Ma tean, ta ajab vahel hulluks, aga tema on p?hjus, miks me siin ikka veel koos oleme…” Kas Albie oli p?hjus? Ainus p?hjus? „… ja mind hirmutab m?te sellest, et ta lahkub kodust, Douglas. Mind hirmutab m?te sellest… august.” Millisest august? Olin mina see auk? „Miks peaks auk tekkima? Ei tule mingit auku.” „Ainult meie kaks siin majas ringi kolistamas…” „Me ei kolista ringi! Me teeme asju. Meil on tegemist, me t??tame, me tegutseme koos – me, noh, me t?idame selle augu.” „Ma vajan uut algust, mingit keskkonnavahetust.” „Sa tahad mujale kolida? Kolime siis.” „Asi pole majas. Asi on m?ttes, et sina ja mina, me j??me igaveseks niiviisi ?le teineteise ?la piiluma. See on nagu… Becketti n?idend.” Ma polnud ?htegi Becketti n?idendit n?inud, kuid eeldasin, et tegemist on millegi halvaga. „Kas see m?te, et me kahekesi koos oleme, on sinu jaoks t?esti nii… hirmutav, Connie? Sest ma m?tlesin, et meil on hea abielu.” „Meil oli ja meil on. Ma olen olnud sinuga v?ga ?nnelik, Douglas, v?ga, aga tulevik…” „Miks sa siis tahad selle minema heita?” „Mulle lihtsalt tundub, et kahest abikaasast koosneva ?ksusena on meie t?? tehtud. Me tegime seda nii h?sti, kui suutsime, me v?ime n??d edasi liikuda, see on valmis.” „See ei olnud mulle kunagi t??.” „Noh, minu jaoks vahel oli. Vahel see tundus nagu t??. N??d, kui Albie on lahkumas, tahaksin ma tunda, et see on millegi uue algus, mitte l?pu algus.” L?pu algus. R??kis ta ikka veel minust? K?las nii, nagu oleksin ma mingisugune apokal?psis. See vestlus kestis veel m?nda aega, Connie oli t?e v?lja?tlemisest elevil, mina tuikusin sellest segasena, suutmata kuuldut m?ista. Kui kaua ta juba niiviisi tundis? Oli ta t?esti nii ?nnetu, nii ?ravaevatud? Ma m?istsin ta vajadust „ennast taasavastada”, aga miks ei saanud ta end taasavastada minu l?hedal? Seep?rast, ?tles ta, et meie t?? on tehtud. Meie t?? on tehtud. Olime ?les kasvatanud poja, kes oli… noh, v?hemalt terve. Vahel, kui ta arvas, et keegi ei n?e, paistis ta ?nnelikuna. Ta oli koolis populaarne ja ilmselt oli tal olemas teatud sarm. Loomulikult oli ta vihaleajav ja alati oli ta olnud rohkem Connie kui minu poeg; nad olid alati olnud l?hedasemad, ta oli alati olnud „Connie meeskonnas”. Kuigi ta v?lgnes oma olemasolu minule, kahtlustasin ma, et mu poeg arvas, nagu v?inuks ta ema teha parema partii. Ent ometi, kas t?esti oli tema siis kaksk?mmend aastat kestnud abielu ainus eesm?rk ja tulemus? „Ma m?tlesin… see polnud mulle kordagi p?he tulnud… ma olin alati arvanud…” Olin kurnatud ja mul oli raskusi enese v?ljendamisega. „Mul oli alati mulje, et me oleme koos seep?rast, et me tahame koos olla – ja kuna me olime enamasti ?nnelikud. Ma arvasin, et me armastasime teineteist. Ma arvasin… ilmselt ma eksisin, aga ma olin alati oodanud, et me j??me koos vanaks. Mina ja sina, me j??me vanaks ja sureme koos.” Connie p??rdus, pea padjal, minu poole ja ?tles: „Douglas, miks peaks keegi t?ie m?istuse juures olles seda ootama?” 14. Kirves V?ljas oli juba valgeks l?inud, oli hele juunikuine teisip?ev. Varsti pidime v?sinult t?usma, du?i all k?ima, sama kraanikausi ??res seistes hambaid pesema, katastroof seniks ootele pandud, kuni me argiasjadega tegelesime. S??me hommikust, h?ikame h?vastij?tus?nad Albiele, kuuleme lohisevaid samme ja oigamist, mis asendas tema puhul h?vastij?ttu. Me embame p?gusalt maja ees… „Ma ei paki veel kohvreid, Douglas. Me r??gime veel.” „H?sti. Me r??gime veel.” … ning siis ma s?idan t??le, Connie aga l?heb raudteejaama ja s?idab 8.22 v?ljuva rongiga Londonisse, kus ta t??tas kolmel p?eval n?dalas. Siis ma tervitan kolleege ja naeran nende naljade peale, vastan meilidele, v?tan koos k?lla saabunud professoritega kerge eine l?hest ja allikkersist, kuulan ?levaateid nende t??de edenemisest, noogutan ja noogutan, ning kogu aeg: Ma arvan, et meie abielu on otsa saanud. Ma arvan, et tahan sinu juurest ?ra minna. See oli nii, nagu prooviksin ma teha oma igap?evaseid toimetusi, kirves pealuusse l??dud. 15. Puhkus Muidugi sain ma sellega hakkama, sest meeleheite avalik v?ljan?itamine oleks olnud ebaprofessionaalne. Alles p?eva viimasel koosolekul hakkas mu k?itumine takerduma. Ma nihelesin, higistasin, kontrollisin, kas v?tmed on ikka taskus, ning enne veel, kui koosoleku protokoll sai kinnitatud, t?usin ma juba p?sti ja vabandasin, krabasin kaasa telefoni, pomisesin vabandusi ja kiirustasin komberdades ukse poole, vedades oma tooli jupi maad endaga kaasa. Meie kontorid ja laborid on ehitatud ?mber nelinurkse sise?ue, mida naeruv??rsel kombel nimetatakse Piazzaks ja mis on projekteeritud nii geniaalselt, et sinna ei lange ?htegi p?ikesekiirt. Inimvaenulikud betoonpingid seisavad sakris murul, mis talvel on soine ja vettinud, suvel aga k?rbenud ja tolmune; selles k?ledas paigas ma siis k?ndisin kolleegide v?imalike pilkude all edasi-tagasi ja hoidsin teist k?tt suu ees. „Me peame oma puhkusereisi ?ra t?histama.” Connie ohkas. „Vaatame seda.” „Me ei saa minna Euroopa-reisile, kui see meie peade kohal ripub. Mis r??mu sellest oleks?” „Ma arvan, et me peaksime siiski minema. Albie p?rast.” „No h?sti, peaasi, et Albie oleks ?nnelik!” „Douglas. R??gime sellest siis, kui ma t??lt tagasi j?uan. Ma pean n??d minema.” Connie t??tab ?he suure ja kuulsa Londoni muuseumi haridusosakonnas, vahendab koolidele r?ndn?itusi, tegeleb kunstnikega, kellelt on midagi tellitud, ja t?idab muid ?lesandeid, millest ma aru ei saa, ning j?rsku ma kujutasin teda ette erinevate kolleegidega summutatud vestlusi pidamas, Rogeri v?i Alani v?i Chrisiga, vesti ja v?ikeste prillidega poosetava Chrisiga. Ma viimaks ?tlesin talle, Chris. Kuidas ta reageeris? Mitte just liiga h?sti. Kallis, sa tegid ?igesti. N??d v?id sa sellest August viimaks p??seda… „Connie, kas asi on kelleski teises?” „Oh, Douglas…” „Kas selles ongi asi? Kas sa j?tad mu kellegi teise p?rast?” Ta h??l k?las v?sinuna. „R??gime sellest siis, kui ma koju j?uan. Aga mitte Albie ees.” „Sa pead mulle seda kohe ?tlema, Connie!” „Sellel pole kellegi teisega mitte mingit pistmist.” „On see Chris?” „Vabandust?” „V?ike Chris, vestiga Chris!” Ta naeris ja ma imestasin: kuidas tal on v?imalik naerda, kui mul tolkneb kolbas kirves? „Douglas, sa oled Chrisiga kohtunud. Ma ei ole hull. Pole kedagi teist, kindlasti pole see Chris. Kogu k?simus on ainult sinus ja minus.” Ma polnud kindel, kas see tegi asja paremaks v?i halvemaks. 16. Pompei Oli t?si, et ma armastasin oma naist m??ral, mida oli minu jaoks v?imatu v?ljendada, ning seet?ttu tegingi ma seda v?ga harva. Nii et kuigi ma polnud seda ?le korranud, olin ma eeldanud, et me oleme koos elu l?puni. Muidugi on see t?hine lootus, sest kui ei juhtu mingit ?nnetust, l?heb ?ks ikka esimesena. Pompeis on ?ks kuulus vaatamisv??rsus – me kavatsesime seda oma suveks planeeritud Euroopa-reisil k?lastada – kahest armunust lusikatena l?hestikku, kehad k?sim?rkidena koos, kui keev m?rgine pilv Vesuuvi n?lvasid m??da alla vajus ja nad h??guvaks tuhaks l?mmatas. Need kaks pole seal muumiad v?i kivistised, nagu m?ned arvavad, vaid nendest on j??nud kaks t?hja ruumilist valuvormi. Muidugi pole v?imalik kindel olla, et need kaks olid abikaasad – nad v?isid olla ka vend ja ?de, isa ja t?tar, v?isid olla ka abielurikkujad. Ent minu jaoks s?mboliseeris see kujutis just abielu: lohutust, l?hedust, kaitset v??vlitormi eest. Mitte just v?ga l?bus reklaam abielule, aga mitte ka halb s?mbol. L?pp oli s?nge, aga v?hemasti olid nad koos. Aga meie pool Berkshire’is on vulkaanid haruldased. Kui ?hele meist on m??ratud enne minna, siis ma lootsin siiralt, et see olen mina. Ma tean, et see k?lab morbiidselt, aga see n?is olevat ?igem, kuidagi m?istlikum v?imalus, sest, noh, mu naine oli toonud mulle k?ik, mida ma eales olin tahtnud, k?ik hea ja v??rtusliku, ning me olime nii palju koos l?bi elanud. M?elda elust ilma temata oli minu jaoks kujuteldamatu. T?iesti otseses m?ttes. Ma ei suutnud seda kujutleda. Ja nii ma otsustasin, et ma ei saa lasta sel juhtuda. TEINE OSA PRANTSUSMAA „Ja kui sa kodus kolde juures iganes pilgu t?stad, olen ma seal – ja kui mina pilgu t?stan, oled sina seal.” Ta ilme t?sines ja ta oli veidi aega vait.     Thomas Hardy, „Far From the Madding Crowd” 17. M?rkmed enda jaoks M?ned juhtn??rid, et Euroopa-reis kulgeks edukalt: 1. Energilisemalt! ?ra ?tle kunagi, et oled liiga v?sinud v?i et sul pole tuju. 2. V?ldi Albiega t?litsemist. ?ra lase end h?irida kergest nokkimisest ja ?ra vasta kurjalt v?i kibedate s??distustega. S?ilita hea tuju. 3. Pole vaja r?hutada, et sul on alati ?igus – isegi kui sul on ?igus. 4. V?ldi eelarvamusi, ole valmis proovima uusi asju. N?iteks ebah?gieenilistest k??kidest p?rinevaid ebatavalisi toite, n??diskunsti, harjumatuid vaatepunkte jne. 5. Ole l?bus. Naudi kergemeelset t?gamist C ja A-ga. 6. P??a l?dvestuda. ?ra m?tle praegu tulevikule. 7. Ole organiseeritud, kuid: 8. S?ilita huumorimeelt ja spontaansust. 9. Pane Conniet t?hele. Kuula. 10. P??a Albiega mitte t?litseda. 18. Luksuslik raudteereis Puhkus oli olnud Connie m?te. „Suur reis, mis valmistaks su ette t?iskasvanute maailma jaoks, just nagu kaheksateistk?mnendal sajandil.” Mina sellest eriti midagi ei teadnud. Connie ?tles, et kunagi oli see traditsiooniks: teatud klassi kuuluvad noored mehed astusid teatud vanusesse j?udes laevale, et sooritada mandril kultuuriline palver?nnak m??da kindlakskujunenud marsruuti, tutvuda kohalike giidide abiga iidsete vaatamisv??rsuste ja kunstiteostega, et siis naasta Briti saartele juba elutarkade, tsiviliseeritud ja kogenud meestena. Kultuuriga tutvumine oli k?ll ainult ettek??ne, tegelikult joodi, hoorati ja lasti end paljaks varastada, koju tagasi saabuti varemetest korjatud asjade, m?ne pudeli kohaliku alkoholi ja suguhaigusega. „Miks ma siis ei v?iks lihtsalt Ibizale minna?” k?sis Albie. „Usu mind,” ?tles Connie, „see saab olema palju, palju l?busam.” Me istusime p?hap?eva hommikul laua ??res – see oli veel ?nnelikumal ajal, enne mu naise teadaannet –, mu vana atlas oli L??ne-Euroopa kohalt avatud ja Connie silmis oli l?bu, mida ma polnud seal juba m?nda aega m?rganud. „Arvesta, et tol ajal polnud veel odavat mehaanilist paljundamist, nii et see reis oli ainus v?imalus n?ha k?iki neid meistriteoseid ehedal kujul, mitte kahtlaste must-valgete grav??ridena. K?ik antiigi ja renessansi kuulsad t??d, Chartres’i katedraal, Firenze Duomo, P?ha Markuse v?ljak, Colosseum. ?piti vehklema, ?letati Alpid, tutvuti Rooma foorumiga, vaadati Vesuuvi kraatrisse, jalutati Napoli t?navatel. Ning jah, joodi, hoorati ja kakeldi, aga tagasi tuldi mehena.” „Nii et siis Ibiza,” ?tles Albie. „J?ta n??d, Muna! M?ngi kaasa,” ?tles Connie. Ta vedas s?rmega m??da atlase lehek?lgi nagu r?nnakut kavandav kindral. „Vaata – me alustame Pariisis, k?ime l?bi m??dap??smatud kohad: Louvre, Mus?e d’Orsay, Monet’d ja Rodinid. Seej?rel rongiga Amsterdami, vaatame Rijksmuseumis Rembrandte ja Van Goghe, siis katsume p??seda – aga ei mingeid lennukeid ega autosid – ?le Alpide Veneetsiasse, sest see on Veneetsia. Tagasi Padua kaudu, sest seal on Scrovegni kabel; Vicenzas on Palladio villad; Verona – Verona on armas –, Milanos vaatame „P?ha ?htus??maaega”; Firenzes k?ime Uffizi galeriis olevate Botticellide ja Firenze enese p?rast – siis aga Rooma! Rooma on kaunis. Peatume Herculaneumis ja Pompeis ning l?petame Napolis. Muidugi, ideaalses maailmas me p?ikaksime tagasi ja k?iksime ?ra Viini Kunsthistorisches Museumis ning siis Berliinis, aga me peame vaatama, kuidas su isa vastu peab.” Ma t?hjendasin n?udepesumasinat ning peab tunnistama, et keskendumist h?iris nii t?helepanek, et loputusvahend hakkab masinast kohe otsa saama, kui ka sellise reisi laastav hind. Ent Connie n?is t?esti v?ga p?nevil olevat ja ehk oleks see olnud vahelduseks meie viimastele perepuhkustele, kui me istusime kolmekesi igavledes ja rahututena mingi kuluka villa basseini ??res v?i v?itlesime killukese Vahemere kalda p?rast. Albie j?i skeptiliseks. „Nii et sisuliselt ma l?hen koos emme ja issiga pikale rongis?idule.” „T?pselt nii, n?ed, kuidas sul veab,” ?tles Connie. „Aga kui see pidi olema suur siirderiitus ja mis veel, siis kas teie m?lema kohalolek mitte ei nurja kavandatud eesm?rgi saavutamist?” „Ei, Muna, sest sa ?pid kunsti tundma. Vanasti, kui sa oleksid t?siselt maalimisele m?elnud, siis oleks olnud see su ettevalmistus, sinu ?likool. Sama kehtib ka praegu. Sa v?id eskiise teha, pildistada, k?ik selle endasse imeda. Kui sa tahad sellest elatuma hakata, pead sa neid asju n?gema…” „Hulk vanu meistreid, hulk surnud valgeid eurooplasi.” „… kas v?i selleks, et sul oleks, millele vastanduda. Pealegi on Picasso samuti surnud valge eurooplane, ja Picasso sulle meeldib.” „Kas me „Guernicat” n?eme. „Guernicat” tahaksin ma k?ll n?ha.” „„Guernica” on Madridis. Sinna l?heme m?ni teine kord.” „V?i siis te lihtsalt annate mulle raha ja ma l?hen ?ksi!” „Niiviisi on see hariv,” ?tles Connie. „Niiviisi saad sa hommikuti voodist v?lja,” ?tlesin mina. Albie oigas ja toetas pea k?tele ning Connie hakkas ta kuklakarvu ?mber s?rme keerutama. Connie ja Albie teevad seda – just nagu otsiksid primaatide kombel teineteiselt t?isid. „L?bus saab ka olema. Ma vaatan, et su isa ka selle p?evakavasse planeeriks.” „Igal neljandal p?eval, v?i on see liiga tihti?” L?ksin masina juurde tagasi. Mitte ainult loputusvahendit, vaid ka soola tuli lisada; masin nagu lihtsalt s?i seda ja ma m?tlesin, kuidas ma saaksin selle ?mber kalibreerida. „Sa v?id sellegipoolest t?drukutega kohtuda ja ennast purju juua,” ?tles Connie. „Lihtsalt sul tuleb arvestada, et me isaga j?lgime. Ja moraliseerime.” Albie ohkas ja toetas p?se rusikale. „Ryan ja Tom l?hevad Kolumbiasse matkama.” „Ja sina v?id ka minna! J?rgmisel aastal.” „Ei, ei v?i!” h??dsin ma n?udepesumasinasse. „Mitte Kolumbiasse.” „Ole vait, Douglas! Muna, kullake, see saab t?en?oliselt olema meie viimane ?hine suvepuhkus.” T?stsin pilgu ja l?in pea valusasti vastu k??gikapi serva. Viimane? Oli see nii? Kas t?esti? „P?rast seda hakkad omal k?el tegutsema,” ?tles Connie. „Aga esialgu p??ame sellel suvel kenasti aega veeta, eks ole? Veel see viimane kord?” V?ib-olla oli ta juba siis oma p?genemist planeerinud. 19. Sisin v?ljadel Kas mu elu l?ppes sellega, kui mu naine teatas, et kavatseb lahkuda koos s?giseste langevate lehtedega? Kas ma vajusin kokku v?i ei saanud enam p?evat??ga hakkama? Muidugi j?rgnes reisiettevalmistuste ajal veel unetuid ?id, pisaraid ja s??distusi, aga n?rvivapustuse jaoks polnud mul aega. Pealegi l?petas Albie oma „?pinguid” kunsti ja fotograafia alal, naasis kurnatuna siiditr?kist v?i kruusi glasuurimiselt, nii et me olime diskreetsed, jalutasime koeraga – Mister Jones oli eakas seedeh?iretega labrador – majast eemale ja sisistasime v?ljadel ?le tema pea. „Ma ei suuda uskuda, et sa minuga ?kitselt midagi niisugust teed!” „Ei mingit ?kitselt, mul on see tunne olnud juba aastaid.” „Sa pole midagi ?elnud.” „Polekski pidanud ?tlema.” „Just sellisel ajal see mulle kaela l?kata…” „Vabandust, aga ma olen p??dnud olla nii aus, kui ma…” „Ma arvan ikkagi, et me peaksime selle reisi t?histama…” „Miks me peaksime seda tegema?” „Sa tahad ikka veel minna? Kui see meie kohal ripub?” „Ma arvan k?ll…” „Matuserongk?ik r?ndab seljakottidega l?bi Itaalia…” „See ei pruugi nii olla. See v?ib olla l?bus.” „Kui sa tahad hotellide broneeringud t?histada, siis peaksid sa seda n??d kohe ?tlema.” „Ma just ?tlesin – ma tahan, et me l?heksime. Miks sa mind kunagi ei kuula…?” „Sest kui sa t?esti tunned end elusalt sellisesse p?rgusse maetuna…” „?ra ole melodramaatiline, armas, see ei aita.” „Ma ei m?ista, miks sa selle ?ldse v?lja pakkusid, kui sa ei tahtnud…” „Aga ma tahtsin ja tahan praegugi!” Ta peatus ja v?ttis mu k?est kinni. „J?tame selle teise otsuse s?giseni ootele. Me l?heme koos reisile, meil saab olema koos Albiega fantastiliselt tore…” „Ning siis tuleme tagasi ja j?tame h?vasti? Sul ei tarvitse isegi lahtipakkimisega vaeva n?ha, v?id lihtsalt oma kohvri taksosse pista ja minema t?mmata…” Sel kohal ta ohkas ja pistis k?e mulle kaenla alla, nagu oleks k?ik korras. „Vaatame. Vaatame, mis juhtub.” Ja siis me jalutasime Mister Jonesiga koju tagasi. 20. Kaardid Marsruut hakkas ilmet v?tma: Pariis, Amsterdam, M?nchen, Verona, Veneetsia, Firenze, Rooma ja Napoli. Connie oli enamikus neist kohtadest ennegi k?inud, eepilisel od?sseial t?is kanepi suitsetamist, kohalike poiste suudlemist ning ettekandja, giidi ja lapsehoidjana t??tamist, mille ta v?ttis ette aastatel enne kunstikooli astumist. Meie suhte algusaegadel k?isime vahel, siis, kui mu t?? ja meie v?ga tagasihoidlikud v?imalused seda lubasid, odavlennuga Euroopa linnades ning Connie m?rkas pargipinki, baari v?i kohvikut ja laskus meelisklustesse ajast, mil ta koos s?pradega n?dal aega sel Kreeta pingil magas v?i metsikust peost, mida selles Praha ??relinna mahaj?etud tehases oli peetud v?i nimetuks j??nud noorukist, kellesse ta Lyonis 1985. aastal hullup??ra armus, tugevate k?te ja murtud ninaga Citro?ni mehaanikust, kelle juuksed l?hnasid mootori?li j?rele. Ma p??dsin naeratada ja teemat muuta, aga oli selge, et „palju reisinud” t?hendas Connie jaoks midagi muud. Seal k?idud, sealsed mehed n?htud, naljatasime. Euroopa t?hendas esimest armastust ja p?ikeseloojanguid, odavat punast veini ja hingetut k?perdamist. Minul oli see initsiatsiooniriitus j??nud l?bi tegemata, osalt isa p?rast, kes oli ?ge patrioot ning pani pahaks, et kogu maailm keeldus jonnakalt j?rele andmast, korralikku inglise keelt ?ppimast ja meie kombel elamast. K?ik, mis vihjas v?lismaale, tegi ta umbusklikuks: oliivi?li, meeterm??dustik, vabas ?hus einestamine, jogurt, miimid, suletekk, l?butsemine. Ta ksenofoobia ei piirdunud Euroopaga, see oli rahvusvaheline ega tundnud piire. Kui mu vanemad tulid Londonisse mu doktorikraadi t?histama, tegin selle vea, et viisin nad oma kosmopolitismiga eputades Tootingi Hiina restorani. Chiang Mai vastas mu isa restoranile esitatavatele n?udmistele selle poolest, et oli j?uetukstegevalt odav ja j?hkralt ?levalgustatud („et sa ikka n?eksid, mis kuradi asja sa s??d!”), ent ma m?letan seniajani, mis n?oga ta oli, kui talle s??gipulgad ulatati. Ta sihtis kelnerit nendega nagu pistodaga. „Nuga ja kahvel. Nuga. Ja. Kahvel.” Muidugi me vaidlesime seep?rast. Eurotunnel, ?tles ta, oli „nagu j?taks esiukse lahti”. Mis tema meelest juhtuda v?ib, k?sisin. Toreadooride, trattoriakelnerite ja sibulam??jate r??vellik hiigelhord tungib Folkestone’i, Kenti? T?si k?ll, mu isa kaotas oma isa 1945. aastal Belgias ja v?ib-olla j?i talle sellest mingi s?gav, ?igustatud vaenulikkus, kuid nii ratsionaalse mehe jaoks oli see siiski pisut m?istusevastane. „V?lismaa” oli mu isa jaoks veider, tundmatu paik, kus piim oli veidra maitsega ning p?sis ebaloomulikult kaua v?rskena. Nii et ma polnud palju reisinud, ?igupoolest olid mu teadmised enne Conniega kohtumist ?sna napid. Kuhu me ka l?ksime, oli tema seal juba k?inud. Ta Euroopa kaart oli tihedasti t?is punaseid n??pn?elap?id, mis t?histasid kadunud seljakotte, lennukile hilinemisi, raugeid suudlusi ehispargis, rasedushirme, v?rskeid puu otsast nopitud apelsine ja hommikus??gi asendamist ouzoga. Kui ma teda esimest korda k?lastasin, m?rkasin vilksamisi k?lmiku k?lge kinnitatud fotosid: uue laine stiilis Connie, kunstlokid geeliga kokku m??ritud, koos kunstikooli s?pradega Sitsiilia r?dul suitsetamas – rinnahoidjata! ehtsaid sigarette! – ja kaamerale ?husuudlusi saatmas. Kui ma teda esimest korda k?lastasin. Aga ma pole veel uksest v?ljagi saanud. Ta lobiseb ikka veel Jake’iga. 21. Katapultiste Kui mu ?e ?erripudingi paroodiast oli vabanetud, julgustati meid k?iki kohti vahetama ja „seltskondlik olema”, vabastasid Connie ja Jake oma kohad nii kiiresti, nagu oleks tegemist katapultistmetega. Nagu selgus, t?hendas „seltskondlikkus” senise vestluse j?tkamist m?nes teises kohas ja ma n?gin, kuidas akrobaadi k?tte ilmus kusagilt – v?imalik, et tema p?kste taskust – v?ikese sulgemisribaga plastikkott tolmuste maiustustega; ta pakkus Conniele, kes v?ttis pakutu vastu noogutusega, peaaegu resigneerunud ?lakehitusega, siis anti kotike mu ?ele ja saadeti laua ??res edasi. Ilmselt polnud tegemist eriti heade maiustustega, sest k?ik krimpsutasid n?gu ja r??pasid k?vasti vett peale. Varsti leidsin end istumast kahe uimas n?itleja vahelt – hiljem on mitmed artiklid eelretsenseerimisega ajakirjades kinnitanud, et t?pselt see ongi k?ige halvem koht, kuhu biokeemik v?ib sattuda. ?ks n?itlejatest oli esitanud oma monoetendust – minu meelest oli selles ?ks esineja ?leliia –, ning kui kotike meieni j?udis, raputas ta seda minu nina all. M?rkasin vilksamisi, kuidas ?de mulle laua otsast korduvalt noogutas, endal silmad julgustavalt p?rani. „Ei, ait?h,” ?tlesin. „Sa ei osale?” k?sis n?itleja pahuralt. „Aga peaksid! V?ta see ?maram, see on mahe.” „Vabandust, aga ainus hape mu majas on desoks?ribonukleiin…” „Hei, kas kellelgi n?tsu on?” Ma lahkusin lauast. Karen tabas mu magamistoast, kus ma suure mantlikuhja hulgast enda oma otsisin. „Juba l?hed? Kell pole veel k?mmegi!” „Mulle t?esti tundub, et see pole minu skeene, Karen.” „Sa ei tea seda, kuni sa pole proovinud.” Mu ?de n?is endaga v?ga rahul olevat. Nii vapper ta polnud, et meie vanemate silma all m?ssata, seega kasutas ta mind nende aseainena. Ma olin lihtsalt l?him t??tu tavakodanik. „Miks sa nii igav oled, D?” „Oh, ma harjutan seda igal ?htul.” „See ajab mu hulluks!” „Siis ongi ju parem, kui ma lahkun.” Olin leidnud oma mantli ja m?hkisin salli kaela. „J?? siia ja proovi seda.” „Ei.” „Miks mitte?” „Sest ma ei taha, sa t?navakaubitseja! Miks sa k?id nii ?gedasti peale, et ma teeksin midagi sellist, mida ma teha ei taha?” „Sest minu arvates peaksid sa uusi asju proovima! See v?iks esile tuua su isiksuse uue k?lje.” „Noh, kahju, et ma pean sulle pettumust valmistama, aga nii see on. See on k?ik, muud pole selle kohta ?elda.” Karen toetas k?e mulle vastu rinda. „Ma arvan, et sa meeldid Conniele.” „Oh. Muidugi.” „Tegelikult ta ?tles mulle seda.” „Oled sa ikka valetaja, Karen.” „Ta ?tles, et tema meelest olid sa v?ga huvitav, isegi k?ik see teaduslik v?rk. Ta ?tles, et oli suur vaheldus kohtuda kellegagi, kes on huvitatud millestki muust kui iseendast.” „Ma ei leia oma teist kinnast. See peab siin kusagil olema…” „Ta ?tles, et leidis su olevat v?ga meeldiva.” Ma naersin. „Siis on tablett juba m?juma hakanud.” „Ma tean! Ma olin niisama ?llatunud kui sina.” „Ja mis paneb sind arvama, et tema mulle meeldib?” „Sinu ripnev keel. Ja sa oleksid hull, kui ta sulle ei meeldiks. K?ik armastavad Conniet, ta on vapustav.” „Kui sa peaksid mu teise kinda leidma, siis palun hoia seda minu jaoks alles. See n?eb v?lja nagu… noh, t?pselt nagu see siin. Ilmselt.” Karen takistas mind magamistoast v?ljumast ning hakkas mul salli kaelast harutama. „J?? veel siia. Pooleks tunniks. Kui inimesed hakkavad ?ksteise n?gusid puudutama, siis v?id ?ra minna.” 22. ?hmane foto Makaronivormist alusp?hjast l?bitungimiseks ei kulunud 3,4-met?leendioks?-N-met??lamfetamiinil palju aega. Tundus, nagu oleks mingi n?htamatu olend tuppa astunud, k?igile v?lukepiga vastu pead koputanud ja nad idiootideks muutnud. „Istume pehme peale!” k?skis mu ?de, silmad punnis, ja k?lalised hakkasid k??gist lahkuma. Panin klaaskannu ligunema, enne kui ka mind veeti tillukesse elutuppa, mille sisustuseks oli mingi veidra ?li?pilashaaremi kombel ainult hulk p?randale asetatud patju, k??nlad k?distasid hoolimatult kardinaservi ja ?hk oli tubakasuitsust hall. Carole Kingi „Tapestry” asemel pandi m?ngima mingi plekiselt pl?risev, lainetava klaverisaatega muusika ja varsti hakati tantsima. M?rkasin, et ?ks Kareni s?brannadest tunkede all pesu ei kandnud. Ma hakkasin end tobedalt tundma. Oleksin nagu oodanud karusselli j?rjekorras, millega mul polnud mingit kavatsust s?ita. Miks ma sinna j?in, toetusin nurgas vastu seina ja vestlesin kohmakalt n?itekirjanikuga? Mu motivatsioon l?sutas oakotil, Jake oli end tema jalge ees kerra t?mmanud nagu tohutu punane kass. Karenil oli ?igus: see t?druk oli mulle kohe meeldima hakanud. Mulle meeldis ta ilmne arukus, terav t?helepanu, millega ta inimesi j?lgis. Mulle meeldis ta huumorimeel, mis andis endast teada ainult suunurkade ja silmade kaudu. Ja muidugi oli ta veetlev – ta n?gu, ta keha… Noh, n??dsel ajal on Connie kehakuju lakkamatu hoolitsuse ja korduva, l?putu vaidluse objektiks: ma n?en jube v?lja – ei, ei n?e – n?en ikka k?ll – sa n?ed imehea v?lja… See muudkui kestab ja ma ei n?e teed sellest ts?klist v?ljumiseks. Talle tundub, on alati tundunud, et ta on liiga suur. Minu silmis oled sa imeline, ?tlen ma. Ta t?rjub selle ?lakehitusega. Ma n?en v?lja nagu ?hmane foto kunagisest minust, ?tleb ta, mul ei ole enam sarnaluid – just nagu tahetaks kellegi n?os just luid n?ha. Ausalt ?eldes on mu tunded tema vastu praegu samasugused kui tollal, ehk siis v?ga tugevad. Meil oli v?ga v?he ?hist, kuid ometi tundus mulle, et temas on rohkem teravmeelsust, graatsiat ja eluj?udu kui kelleski teises selles rahvarohkes toas v?i kogu mu tollases tutvusringkonnas. L?puks m?rkas ta mu pilku ja naeratas imeliselt, ning seda m?rkas ka Jake. Trapetsimees kortsutas kulmu ja p??dis Connie randmest haarata, kui too – pisut ebakindlalt, nagu ma m?rkasin – p?sti t?usis. Connie l?kkas ta k?e eemale ja tuli ?le toa minu poole. Andsin n?itekirjanikule m?ista, et meie vestlus on l?ppenud. 23. Magnetid „Sa oled veel siin!” ?tles ta mulle otse k?rva. „Ainult veidikeseks,” ?tlesin mina talle. „Ma tahtsin vabandada. Meil ei j??nud ?htus??gi ajal ?ieti v?imalust r??kida. Jake on huvitav t??p, aga tal pole eriti huumorimeelt. Ega uudishimu.” „Jah, ma m?rkasin.” „Mulle meeldis, kui sa ?hvardasid tal jalad maha l?igata.” „Kas ma tegin seda? Oh, jah, tegin vist k?ll.” „Ma j?lgisin su n?gu. Sa muutusid v?ga s?nakaks, v?ga kirglikuks. Muidugi ei saanud ma pooltest asjadest aru, mida sa ?tlesid. Mis teadusse puutub, vajaksin ma t?sist j?releaitamist. Ma ei tea, mis tiirleb ?mber mille, miks taevas on sinine v?i mis vahe on aatomil ja molekulil. Tegelikult on see p?ris piinlik. Eelmisel suvel ma k?isin ?he v?ikese sugulasega mererannas, ta k?sis, millest t?usud ja m??nad tulevad, ning ma ?tlesin talle, et see on seotud magnetitega.” Ma hakkasin naerma. „Noh, see on ehk ?ks v?imalikest teooriatest.” Ta toetas pihu mu k?sivarrele. „Tuleb see magnetitest? Palun, palun ?tle, et magnetitest!” Ma hakkasin seletama kuu gravitatsiooni m?ju suurtele veekogudele, kui ta j?rsku tardus ja siis, silmad p?rani, k?ed rinnale t?stis. „Vabandust,” ?tles ta, „mul hakkas just tunda andma. Kas sa juba tunned?” „Uimastit? Oh, tegelikult ma ei tarvita uimasteid.” „V?ga m?istlik. V?ga.” Me vaatasime toas ringi. Uimasti n?is inimeste kehahoiakule laastavalt m?juvat, k?ik olid ?lad l?ngu lasknud ja noogutasid mingis superkiires diskor?tmis pead. Mu ?de k?kitas maas nagu orav, oli huuled keskendunult sisse imenud ja raputas tillukesi kujutletavaid marakaid. „Vaata n??d neid,” ?tles Connie pead raputades. „Inimesed ?tlevad alatasa, et v?ta seda, joo toda, saad oma piduritest lahti. Meil oleks vaja midagi sellist, mis m?juks just vastupidiselt. Et n?e, v?ta seda, see muudab su raskelt m?istlikuks. Meil k?igil oleks m?nusam olla. Kujuta ette – ?rkad ?les ja ?tled endale: „Jeesus, ma k?itusin eile ?htul t?iesti talitsetult.”” „T?pselt nii ma tegelikult just ?tlengi.” Ta naeris – see oli minu arvates esimene kord. „Sul veab. K?lab kenasti.” P?gusa hetke v?ltel me ei teinudki muud, kui naersime, siis ?tles ta: „Siin on v?ga l?rmakas. Mul oleks vett vaja. Kas me v?iksime k??ki minna?” M?rkasin, et Jake p?rnitseb longus laugude alt, nagu kaitseks oma territooriumi. „Tegelikult ma pidin hakkama koju minema.” „Douglas,” ?tles ta ?le ?la ja sirutas mulle k?e, „sa loobud liiga kergesti,” ning ma kaalusin, mida ta sellega m?elda v?is, kui j?rgnesin talle. 24. Lusikas K??gis v?itlesin sooviga k?ik horisontaalsed pinnad puhtaks p?hkida. „Su ?de ?tles mulle, et sa oled omamoodi geenius.” „Noh, mu ?el on see „geeniuse” l?vi ?sna madal. Ta ?tleks seda siin samah?sti kui k?igi kohta.” „Aga see on midagi muud, eks ole? See on anne – ja enamasti isegi mitte anne. See on enesekindlus, jah, just. Kui ta ?tleb kellegi kohta „geenius”, siis ta peab silmas, et see inimene teeb k?va h??lt. Aga sina, sa tead ka tegelikult asjade kohta. R??gi mulle veel neist ??dikak?rbestest.” P??dsin seda tavainimestele tuttavate s?nadega seletada, tema aga seisis kraanikausi juures, v?ttis pindisest klaasist suure lonksu vett ja j?i siis, pea kuklas, seisma, lastes veel krae vahele voolata. „… siis me v?tame ??dikak?rbeste j?rgmise p?lvkonna ja uurime, kuidas keemilised vahendid on muutnud… kuule, on sul halb?” Ta n?is toibuvat, pilgutas silmi ja raputas kergelt pead. „Minul? Ei, k?ik on korras, ma j?in ehk pisut liiast ja n??d…” Ta ohkas ja t?mbas k?tega ?le n?o. „Jeesus, ja n??d veel ketas peale! Terane m?te k?ll. Ma l?ksin just kellestki lahku, eks ole.” „Oh, tunnen kaasa.” „Ei, see oli ?ige tegu, see oli ?udne suhe, lihtsalt et… see kestis neli aastat, eks ole.” „Pikk aeg.” „Kuule, r??gi minuga, eks? ?ra mine ?ra.” Mul polnud plaanis ?ra minna. „Nii et me otsime muutusi k?rbse feno…” „K?id sa kellegagi, Douglas?” „Mina? Ei, praegu mitte, ?ieti juba t?kk aega mitte. Mul on palju t??d,” ?tlesin, nagu oleks p?hjus selles. „Ma teadsin, et sa oled ?ksik.” „Paistab see t?esti nii selgesti v?lja?” „Ei, ma m?tlen seda, et su ?de ?tles mulle. Ma arvan, ta tahab meid paari panna.” „Jah. Jah, anna andeks.” „?ra vabanda. See pole sinu s??. Ta on veendunud, et ma sobiksin sulle. V?i oli see vastupidi? ?ksk?ik, sellest ei tule midagi v?lja.” „Oh.” See tundus mulle tarbetult j?rsuna. „Noh, jah, ma kahtlustasin ise ka.” „Vabandust, vabandust, asi pole sinus… sa paistad olevat t?si, t?si kena… aga, eks ole, masendus ja ?ldse. Ma olen veidi…” See hetk l?ks m??da. „Ma oletasin, et sa olid huvitatud…” „Jake’ist? Jumal hoidku, ei!” „?htus??gi ajal see paistis nii.” „Paistis v?i? Vabandust, ma tahtsin sinuga r??kida, aga ta ei l?petanud ega l?petanud ja… Jake? Pole minu t??p, ausalt. Kujutad sa ette, kuidas ta lendab, k?ed v?lja sirutatud, l?bi ?hu sinu poole nagu suur, punaseks v?rvitud karu. Mina hoiaksin oma k?ed s?gaval taskus, on siis turvav?rk all v?i mitte.” Ta valas pindisesse klaasi punast veini ja j?i seda siis loginal nagu limonaadi. „Kui ma vajaksin endasse s?venenud egomaniakki, siis ma helistaksin oma endisele.” Ta sihtis mind ebakindlalt s?rmega. „?ra lase mul oma endisele helistada!” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/david-nicholls/meie/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.