Êîãäà ïðàâî ëóêàâîé íî÷è, äî çàêàòà, â ìîãèëó êàíåò, â ïðåäðàññâåòíîé, òîñêëèâîé êîð÷å, îæèâóò è çàñòîíóò êàìíè. Âèä èõ æàëîê, óáîã è ìðà÷åí ïîä êðóïîþ ðîñèñòîé ïóäðû. Âû íå çíàëè, ÷òî êàìíè ïëà÷óò åù¸ ñëàùå, ÷åì ïëà÷åò óòðî, îìûâàÿ ðîñîé îáèëüíîé âåòâè, ëèñòüÿ, öâåòû è òðàâû? Êàìíè æàæäóò, ÷òîá èõ ëþáèëè. Êàìíè òîæå èìåþò ïðàâî íà ëþáîâü, íà õ

S?rk

srk
Àâòîð:
Òèï:Êíèãà
Öåíà:975.50 ðóá.
Ïðîñìîòðû: 448
ÎÒÑÓÒÑÒÂÓÅÒ Â ÏÐÎÄÀÆÅ
×ÒÎ ÊÀ×ÀÒÜ è ÊÀÊ ×ÈÒÀÒÜ
S?rk Jevgeni Gri?kovets Venemaa ?he menukama autori Jevgeni Gri?kovetsi d?naamilise ja v?ga t?nap?evase romaani „S?rk“ minajutustaja on provintsist p?rit noor arhitekt, kelle silme l?bi kerkib lugeja ette nullindate Moskva kogu oma kirevuses. Haaravate s??eep??retega romaani tegevus toimub ?he ??p?eva v?ltel. Teost ilmestavad vaimukad dialoogid ning armuvalu k?es piinleva peategelase teravapilgulised t?helepanekud Moskva ja selle elanike ?le koos kurbnaljakate tagasivaadetega kaugeks j??nud kodupaigale. P?hendatud L… T?nuavaldused Autor ja kirjastus t?navad Aleksandr Leonidovit? Mamutat toetuse eest raamatu kirjastamisel. Ait?h Aleks Dubasele, Aleksandr Mamutale ja Maks Kakosovile jutuajamiste eest, mis siia raamatusse sisse l?ksid, ning Kaliningradi baarman Volodjale m?ne loo eest, mis samuti romaani sattusid.     J. Gri?kovets 1 ?rkasin hommikul ?les ja m?tlesin kohe, et olen haigeks j??nud. Ei tundnud, vaid nimelt m?tlesin. M?te oli t?pselt sama nagu siis, kui ?rkad koolivaheaja esimesel p?eval, mida sa nii v?ga oodanud oled… ?rkad ja m?tled: „Aga miks mul pole l?bus, miks pole ma r??mus, kus on ?nn, mida ma nii v?ga ootasin?.. Ilmselt olen haigeks j??nud!..” ?rkasin, justkui oleks mind sisse l?litatud. Ma ei v?patanud, ei ringutanud, ei tekitanud mitte mingisugust heli, lihtsalt avasin silmad. T?psemalt ?he silma, teine oli vastu patja surutud. Veel hakkasin ma kuulma. Ma n?gin ja kuulsin… N?gin padja nurka, padjap??ri kangast, v?ga-v?ga l?hedal avatud silmale. Patja valgustas n?rk sinakas kuma. Oli varajane aeg, ja oli talv. Oli veel ?sna pime, ent aknale langes harilik sinakas linnahommikuvalgus – valgete t?navalaternate ja vastasmaja juba s??datud kollaste akende ja… minu maja akende valguse segu. Miskip?rast on see segu alati sinakas; ?htul on see meeldiv, hommikul aga… talumatu. Kuulsin paljusid helisid. Neid tekitas linn. Hiiglaslik linn. Ma ei kuulnud muidugi mitte tervet linna ja need polnud mitte mingisuguse „linnapulsi” helid v?i muu taoline. Need polnud isegi mitte ?rganud linna helid, linn oli juba ammu ?rkvel… Kuulsin, kuidas inimesed, kes elavad minu majas, sealt lahkuvad… Nad l?ksid t??le v?i s?idutasid kuhugi oma lapsi: sammude kaja treppidel, lifti undamine, lakkamatult korduv trepikoja v?lisukse k?gin ja paukumine. Kuulsin, kuidas aegamisi ja justkui lootusetult k?igele k?ega l??es hoovis autosid k?ivitati. Kuid k?ige selle taustaks, seal… veidi eemal… seal h??litses prospekt. ?rkasin. Ma ei tundnud oma keha, ei. ?rkas pea. Tundsin ainult pead. Ja selles peas olin mina. Avanes ?ks silm, hakkasin kuulma ega r??mustanud selle ?le… Oleksin nii v?ga tahtnud unen?osse naasta. Mitte selles m?ttes, et olin n?inud mingit imelist unen?gu, aga selles m?ttes, et uinuda. Nii v?ga oleksin tahtnud olla v?iklane ja igale poole helistada, ?elda, et ma olen haigeks j??nud, valetada, ja k?ik-k?ik asjad ?ra muuta. K?IK ?ra muuta, aga peaasi, mitte ?rgata, mitte eredat valgust s??data, mitte ennast pesta ja mitte habet ajada, mitte sokke… ega ?lej??nut jalga panna, mitte korterist v?tmeid k?listades v?ljuda, mitte enne v?ljumist esikus tuld kustutada, mitte liftis nuppu numbriga „1” vajutada, mitte t?navale astuda, mitte esimest hommikuse k?lma ?hu s??mu sisse hingata, mitte j?ika, k?lma autosse istuda… ja mitte s?ita lennuv?ljale, et Maksile vastu minna. Maksile, kes lendas praegu linna suunas ja oli v?ltimatu. Kuid Maksi, minu s?pra Maksi, oli v?imatu t?histada. T?hendab, tuli K?IK see ?ra teha! Ent Maks tuli praegu t?iesti valel ajal. Nii valel, kui saab tulla vaid vana s?ber, kes elab v?ga-v?ga kaugel, keda sa siiralt ootad, tema aga s?idab v?i lendab kohale… nagu ikka valel ajal. Ja v?ta v?i j?ta – paar p?eva tuleb talle p?hendada. T?hendab: ?ra j?tta k?ik asjaajamised, millised need ka poleks, ja olla valmis palju r??kima, naerma, jooma, s??ma, ja veel jooma… ja r??kima. Magada muidugi paar ??p?eva ei ?nnestu… Aga see k?ik on v?ga hea… lihtsalt valel ajal. T?iesti! Ja eriti sel korral… Sest ma olen armunud. K?vasti! V?ga-v?ga k?vasti. Nii, nagu seda minuga varem pole juhtunud. Ei iial! Nii et Maks tuli VALEL AJAL!!! 2 S?itsin kaua lennujaama. Oli palju lund. Mitte v?rsket, vaid sellist porist, r?past lund. Autosid oli samuti palju. Liikusin aeglaselt piki ringteed. Eespool kord kustusid, kord s?ttisid punased tulukesed, ja ka mina vajutasin pidurit. Pidevalt n?is, et vasakpoolses s?idureas on liikumine m?rksa kiirem. Paremal pool roomasid veoautod, k?ik poripritsmetest r?pased. Kuulasin raadiot. Raadios vaheldusid sujuvalt muusika ja uudised. Teatati mingist lennu?nnetusest, keerasin raadio valjemaks. K?ik reisijad ja meeskonnaliikmed olid hukkunud. Trag??dia p?hjustest oli vara r??kida. Ei v?listatud terroriakti v?imalust. M?tlesin kohe Maksi peale. Ainult et olin informatsiooni lennu?nnetuse toimumispaiga kohta k?rvust m??da lasknud. Ahaa – Pakistan… Tundsin kerget pettumust. Kohe hurjutasin end selle eest. Kuid hurjutasin kuidagi… ebasiiralt, s?ratult, andetult. Kui see oleks olnud Maksi lennuk… oleks see kohutav… Kurat v?tku – see oleks olnud kohutav. Aga… Mis „aga”… Kohutav!!! Kuid mul oleks t?eline p?hjus ?nnetu olla. Ja ma oleksin siiralt ?nnetu, olnuks see Maksi lennuk. See-eest oleksin saanud n?dal aega korralikult juua, kuhugi ?ra kaduda v?i juua k?igi silme all… Ja k?ik oleksid kaasa tundnud. Kuid mis peaasi, ma v?iksin helistada Temale, kohe praegu! Ja ?elda, et selles lennu?nnetuses, millest ta muidugi juba kuulnud on, millest praegu k?ik r??givad, hukkus mu ammune parim, ja kui l?puni aus olla, ainuke s?ber. Ta hukkus, aga ma ei tea, mida teha, ja seep?rast on mul vaja Teda kohe n?ha. Ent Maks ei hukkunud. Ta lendas linna poole. Ta oli mind j?lle alt vedanud. Maks vedas mind peaaegu alati alt. Ta ei s?itnud koos minuga Moskvasse… Siis, kui oli vaja s?ita. Ta j?i paigale. Ja tema, kurat v?tku, ei joonud end p?hja. Ei k?inud alla… vaid, vastupidi, l?i ?itsele. Tegeles k?ige erinevamate asjadega, ja alati edukalt. Ta kurvastas mind kohutavalt sellega, et siis, kui mina alguses pealinnas virelesin ja vaevlesin, ja mul oli tarvis vaid ?ht ? teadet Kodulinnast, et seal on k?ik v?ga vilets, k?ik on end p?hja joonud, alla k?inud… et p?rast minu ?ras?itu on elu seisma j??nud ja k?igil on kohutavalt igav ning mis peaasi, k?iki j?litab ?udne vaesus… Ei! Maksim helistas mulle r??msalt ja pajatas oma uutest edusammudest, jutustas sellest, kui imeliselt elavad k?ik mulle tuttavad ja tundmatud inimesed, kui v?gev restoran on avatud selle maja l?hedal, kus ma elasin, ja et sellel s?gisel on metsas mingis ebainimlikus koguses seeni. Ta lendas sageli Moskvasse.T?i harilikku kodust k?lakosti. Laristas raha, l?butses, aga kolmandal-neljandal p?eval hakkas r??kima, kuidas ta koju tahab. Ja lendas koju.Vihkasin teda. Maksim abiellus viis aastat tagasi. Ma ei l?inud tema pulma. ?ritasin ?ldse kodupaika mitte tagasi p??rduda. N??d aga see pulm, seejuures Maksi pulm, see t?hendab t?isprogrammi. Ma ei l?inud kohale. Maks solvus. Solvus t?eliselt. Ma ei n?inud tema naist kordagi. Ainult fotodel. Maks r??kis temast v?he, helistas talle sageli. S?bratare ja plikasid Maks p?rast pulmi ei unustanud… Kuid nimelt p?rast tema pulmi m?tlesime meie, ?igemini Maks m?tles v?lja Hemingway-m?ngu. Mina t??tasin v?lja nii selle m?ngu stiili kui ka strateegia. Aga p?him?tte, m?ngu tuuma… m?tles v?lja Maks. Mina m?ngisin temast sada korda paremini, tema kaldus tihti k?rvale, j?i j?nni, ei m?nginud m?ngu l?puni v?i ?ritas m?ngust v?lja astuda. Mina toetasin teda, suunasin igati… Ma m?ngisin suurep?raselt, aga m?ngu m?tles v?lja tema… P?rast seda, kui oli abiellunud. Viis minutit enne kodust v?ljumist… enne seda kui s?ita lennujaama, m?tlesin hetke jooksul, mida selga panna – kas sviitrit v?i s?rki. Sviiter on praktilisem ja soojem. Ent ?kki ?nnestub t?na Temaga kohtuda. ?kki… leidub ettek??ne Talle helistamiseks… Ja leiduvad s?nad, ja miskit hakkab looma… Siis peab s?rk seljas olema. Kindlasti! ?likond ja lips – mitte mingil juhul! See oleks sihilik ja kuidagi sunnitud. Teksad, tviidpintsak ja hea s?rk. V?ga hea. Minu lemmiks?rk! Valge. Harilik valge s?rk. Aga lemmik. Ma panin selle selga… ja l?ksin Maksile vastu. Astusin hoovi, k?ndisin auto juurde, avasin autoukse. Oli veel h?mar, aga hoovi peale oli j??nud v?he autosid, enamik oli laiali s?itnud. Istusin autosse, k?ivitasin mootori, ja kohe, kui olin seda teinud, s?ttisid tuled autol, mis seisis naabertrepikoja ees. Vaatasin valguse suunas; kaks heledat tuld pimestasid mind nii, et ma ei suutnud eristada ei auto numbrit ega selles viibivat inimest v?i inimesi. Soojendasin veidi aega mootorit ja s?itsin minema. Tuled j?rgnesid mulle, ma p??rasin hoovist t?navale; tuled helendasid kuklasse ja tahavaatepeeglisse. T?naval oli palju autosid ja autotulesid, kuid m?nda aega tundsin enesel just nende tulede valgust. Prospektil unustasin selle. Kuid miski oleks minus justkui ?revalt kriipinud… Hemingway-m?ngu jaoks on s?rk kohustuslik riietusese. Et seda m?ngu ?igesti m?ngida, tuleb ?igesti riietuda. Riietuses peab puuduma m?rgatav kaalutletus. K?ik peab olema justkui lohakas ja samal ajal… lahe. Tuleb valida riietus, mis oleks justkui ajatu. See riietus peab h?gustama vanuse ja ?htlasi p?lvkonna tundem?rgid. See riietus peaks kelle iganes ajama ummikusse selles, milline on m?ngida otsustanud inimese haridus, tegevusalad, sissetulekud ja sotsiaalne staatus. T?hendab, see riietus peab andma m?ngijale teatava eemaloleku, saladuslikkuse ja vihje mingile t?sisele, tundmatule elukogemusele. Valge s?rk on parim, mille v?ib valida. Muidugi ei mingit lipsu! Veel poleks paha selga t?mmata kortsunud, kuid hea ja ajakohane pintsak. P?kste osas ei oska midagi ?elda. V?imalusi on piisavalt palju. Kuid jalatsid… peavad olema esmaj?rgulised. Klassikalised kingad, sellised inglaslikud, kantud, aga hoolitsetud, t?si k?ll, ilma fanatismita. T?hendab, jalatsid peavad olema sellised, et v?iks ?elda: „See t?hendab midagi, eks ole?!” Maksil olid k?ige sellega alati probleemid. Ja veel: Hemingway-m?ngijatel ei ole ega saa olla muid nimesid kui Ernest… Ja m?ngu ajal ei tohi olla k?ep?rast mingeid mobiilsidevahendeid. See rikub imago ?ra… Esimesel korral ?nnestus m?ng meil iseenesest, aga j?rk-j?rgult kinnistusid teatud reeglid ja kujunesid v?lja harjumused, t?psemalt tekkis m?ngu tehnika. V?ib m?ngida ?ksi, kuid see pole eriti huvitav, vajalik on partner-pealtvaataja. Kolmekesi pole proovinud, aga arvatavasti on see v?imatu. Ideaalne on m?ngida kahekesi. Muide, kui teil pole piisavalt vanust, ?rge ?ritage Hemingwayd m?ngida. Niisiis, kaks Hemingwayd l?hevad m?ngima. M?ngimiseks tuleb v?lja valida mingi moodne kohvik v?i mitte eriti l?rmakas klubi. Pole t?htis, kas kesklinnas v?i kaugemal. Isegi kui te ei sisene sinna esmakordselt, peate viibima seal justkui esimest korda. Tuleb p?gusalt ringi vaadata, esitada baarmenile v?i ettekandjatele paar k?simust, et mis ja kus, tuleb olla pisut kohmakas, aga meeldiv ja naeratav. Mitte mingil juhul ei tohi teatud iseloomulikul ekslevalotsival pilgul lasta libiseda ?le n?gude ja figuuride… Selge, millisest pilgust on jutt. Ernesti silmad peavad olema kergelt mitten?gevad, need peavad olema sellised, et nende vaatev?lja tahaksid p??seda… k?ik naised. Naiselikke ekslevaid ja otsivaid pilke on omakorda vaja ignoreerida. Need daamid ja n?itsikud, kes on tulnud avalikult lantima v?i on professionaalid, ei k?lba ?ldse. P?ris noori n?itsikuid on samuti parem v?ltida, kuna nad ei suuda hinnata… Nad ei suuda midagi hinnata. M?rgatavalt purjus naised?.. Ma ei soovitaks. Aga pole hullu, neid, keda vaja, v?ib leida igal ajal ja igal pool. Naiste arv ei ole takistuseks, naine v?ib olla ?ksi ja neid v?ib olla viis. See pole t?htis. Ainuke asi, nendega ei tohi kaasas olla mehi. V?ga head on kahe Ernesti jaoks daamid, kes on otsustanud v?ikese naistekambaga p?rast t??d pisut istuda ja napsitada. Ideaalsed on s?brannad, kes on laste juurest minema p??senud ja kelle mehed on j?ukad, kuid t?iesti h?ivatud, umbes Ernesti vanused inimesed. Ent k?ige ihaldusv??rsem objekt on elegantne naine, kes istub ?ksi laua taga, n?iteks p?rast t?li mehega, v?i on lihtsalt mingis ebameeldivas olukorras. Tutvumine toimub iseenesest. Kuid tutvumiseks tuleb endale t?helepanu t?mmata. N?iteks tellida mingi v?ga peen jook, mida ettekandja ei tunne, ja saada ?ra?tlemise osaliseks. Siis kutsuda keegi asutuse juhtkonnast ja mitte olla seejuures turtsakas ega s?jakas, vaid, vastupidi, armastusv??rne ja osav?tlik. P?rast minna baarileti ??rde ja ?petada baarmeni valmistama sedasama segu, mida te soovisite. Hea oleks seejuures baarmeni ja juhtkonna inimest kuidagi naerma ajada, ise aga kurvasilmseks j??da. Paarimees peab seejuures toimunut ainult t?helepanelikult ja naeratades j?lgima.Ta peab oma paarimeest alati ?rnusega vaatama, siin aga on oluline mitte ?le pingutada ja kahem?ttelisust v?ltida. Ja siis te tutvutegi. P?rast istute naise v?i naiste juurde… M?ne aja p?rast tuleb juhtimine enda k?tte v?tta. Pean hoiatama, et Hemingway-m?ng pole odav ettev?tmine. Tuleb tellida jooke… Tuleb olla teravmeelne, armastusv??rne… N?iteks v?ivad Ernestid korraldada teineteisega s?demeid pilduva, kuid s?braliku s?navahetuse… Kuid peaasi, tuleb pidevalt vaimustuda naistest, kellega tutvusite. See vaimustus peab olema avatud ja puhas, ilma surveta ja kaldumiseta v?rgutamisse. Aga selles peab olema magusust. Ehtsat magusust! Tuleb naistele otse silma vaadata ja mitte pilku k?rvale suunata, tuleb julgeid komplimente ?elda, k?ige vastu siirast huvi tunda… Ja seejuures mitte sehkendada, olla kergelt kurb ja justkui haavatud… Elu poolt haavatud. Tuleb luua turvalisuse, usaldusv??rsuse ja ehtsa t?e ?hkkond! Kui ?kki tekib v?rgutamissoov… Sellega tuleb v?idelda… v?itlust mitte varjates. T?hendab, kogu ?htu v?i osa ??st peavad m??duma nii ?rnal piiril, et keegi isegi ei m?tleks telefoninumbreid vahetada. (Sellega on Maksil asi k?ige halvem.) T?hendab, mida paremini k?ik sujub, seda selgemaks peab saama, et me ei kohtu enam iial. Mitte iialgi! Aga ?hku peab j??ma rippuma ?hk?rn lootusenoot. Ja selsamal hetkel, kui see ?rn piir v?ib kaduda… tuleb h?vasti j?tta! Mitte mingil juhul ei tohi ise naist v?i naisi koju s?idutada. Siis saaks teatavaks, kus ta elab. Ja siis muutub lootusenoot v?ltsiks v?i p?hjendamatult tugevaks. (L?hidalt, Maksi eest vastutada ei saa.) Tuleb takso kas tellida v?i see kinni p??da, nemad v?i temake autosse istuma panna, viimast korda v?ga l?hedalt silma vaadata… Ja j??da paigale. K?ige parem, kui sajaks ?ist vihma v?i lund. Lahkuvast autost peavad olema n?ha kahe Ernesti liikumatud siluetid. Tuleb liikumatult seista, j?rele vaadata. Kaua!!! V?ib ka juba asutuses h?vasti j?tta ja lahkuda v?i nukralt laua taha istuma j??da, vaadates talle (neile) j?rele… Oleme proovinud, aga see pole kuigi hea. ??, lumi v?i vihm, v?i vihm ja lumi korraga on palju paremad. Neile, kes taksoga minema kihutasid, peab j??ma mulje mingisugustest teostumata v?imalustest ja m?te: „N?ed siis, kuidas v?ib juhtuda! N?ed sa, milliseid mehi… on olemas.” Nad peavad s?itma koju takso tagaistmel ja… naeratama. Kuid kaks Ernestit ei tohi p?rast seda ?elda „Jess!”, ei tohi teineteisel v?idukalt k?tt pigistada. Nad peavad aeglaselt ja kurvalt koju tagasi p??rduma, m?eldes: „N?ed siis, milliseid naisi on olemas…” Mitte alati ei tule k?ik nii v?lja. Nii pole lihtne m?ngida. Ent kui tuleb v?lja, siis uskuge – on v?ga meeldiv. Lihtsalt ?tlemata meeldiv! Ja mitte h?bi!.. Liikusin paremasse ritta, et ringteelt lennujaama suunas p??rata. Vilksatas liiklusm?rk noole ja valge lennukiga sinisel taustal. Lennujaama juhatav liiklusm?rk. S?da v?patas tahtmatult r??must, kuid p?rast rahunes niisama tahtmatult maha. „Ei, ei,” ?tlesin talle, „me ei lenda kusagile…” S?da oli selle valge lennuki ja lennujaama viiva tee ?le r??mu tundnud, kuid eksis… Ma ei lennanud kuhugi… Ometi oleksin pidanud, ja pole t?htis, kuhu. Kahju, et Tema on siin, Moskvas… Muidu lendaksin kohe Tema juurde. Helistaksin ja ?tleksin: „Ma lendasin just ?sja Moskvast kohale. Lendasin Sinu juurde…” Kui keegi lendab kuhugi Moskvast, siis kutsub see miskip?rast esile austuse ja arusaamise, et inimene ei lennanud kohale niisama. Aga kui ta lendab kuskilt Moskvasse – on see… Nojah, lendas ja lendas, siia lendab sihukesi iga p?ev. Maksi lennuk muidugi hilines. Mitte palju, kuid hilines. Loomulikult, Maks ei saanudki mitte hilineda. L?ksin kohvi otsima. Kui palju on hommikuti lennujaamas inimesi! H?mmastav – lennukiga lendamine pole ju odav, aga nii paljud inimesed lendavad. Kui palju erinevat nodi m??akse lennujaama putkades ja poekestes. Kusjuures m??akse palju kallimalt kui tavalistes kohtades. Kuid kui m??akse, siis j?relikult ka ostetakse. Ostetakse k?ike. J?in plasttopsist j?lki lahustuvat kohvi, kuulasin k?misevaid teadaandeid saabuvate ja lahkuvate lendude kohta ja nii edasi. Ja seejuures m?tlesin ainult ?hte m?tet: „Kui v?ga ma teda k?ll armastan! Kui v?ga!” N?gin Teda esimest korda, kui oli veel suvi. Kokku sai seltskond k?ige erinevamaid inimesi. See polnud piknik, vaid linnal?hedase maja soolaleivapidu. Saabusid mingid majaperemehe sugulased, hulk tema s?pru, nende s?prade ja sugulaste lapsed. K?ik tundsid ?ksteist v?ga h?sti, mina aga ei tundnud kedagi peale majaperemehe ja tema naise. Mina olin selle maja ehitanud. Ma olen arhitekt. K?ll see k?lab uhkelt – arhitekt!!! Tegelikult… Aga arhitektuurist veidi hiljem… ?hes?naga, mina olin selle maja ehitanud. Ma tegelen sellega. Maja oli suur, sammastega. Mulle maja eriti ei meeldinud, aga sugulased ja s?brad olid vaimustuses. K?ik valgusid m??da veel v?ljaehitamata territooriumi ja maja laiali. ?a?l?kid olid valmimas. Kavatsesin eralduda ja kaduda, sest olin oma visiitkaardid juba laiali jaganud neile peremehe s?pradele, kes tahtsid minult jalamaid tellida… t?pselt sellist, ehkki natuke erinevat maja. Naine oli koos mehega, kes v?ttis samuti minult visiitkaardi. See mees oli umbes viiek?mnene, pikk ja v?ga p?evitunud. S?mpaatne, kuid liiga hoolitsetud, ebaharilikult l?igatud habemega. Mees tundis selles seltskonnas k?iki, Tema aga mitte kedagi. Mees tutvustas Teda pidevalt k?ll ?hele, k?ll teisele. N?gin Teda, esitlesin end lihtsalt, ?tlesin midagi. Tema samuti. Ma isegi ei j?tnud Ta nime meelde, ei fikseerinud, milline on ta soeng, ja nii edasi… S?itsin sealt minema veel enne ?a?l?kke… kuid j?rgmisel hommikul m?tlesin temast, ja hiljem, p?eval, m?tlesin: „Huvitav, mida Ta praegu teeb?”, hiljem ?htul aga: „Kes oli Tema jaoks see n?meda habemega mees, ja mis v?rk Tal temaga on, see mees on ju t??tus, selge pilt.” Ma m?tlesin Temale terve suve ja s?gise alguse. Ent p?rastpoole, kuu aega tagasi, kohtusime uuesti, ja sellest ajast peale olen ma hommikuti ?rganud, kui on ?nnestunud uinuda, ning m?telnud, et olen haigeks j??nud. Ja juba kuu aega elanud justkui ?htainsat l?putut p?eva. P?ev ei j?udnud l?pule. Sest et ma olen m?elnud vahetpidamata ?hte ja sedasama m?tet: „Kui v?ga ma Teda k?ll armastan!!!” L?puks Maks maandus. Sellest andis teada vali naiseh??l. L?ksin ootesaali. Seal seisid inimesed, m?ned lilledega, m?ned sildikestega, ?lej??nud lihtsalt niisama. ?hele sildile oli kirjutatud „Max Ludvigson”. M?tlesin, et kui Maks seda n?eb, astub ta kohe ligi ja ?tleb, et tema see ongi. Aga h?rra Ludvigson saabus varem kui minu Maks. Selgus, et see oli pikka kasvu, suure ninaga h?rra, kes kandis rohelist mantlit. Temast ?hkus tugevat v??rap?rast igavust. P?rast voolasid ustest sisse naised ja mehed suurtes karusnahast m?tsides. Meie reis, aimasin. Maks ilmus viimasena. Ta oli ?leni lahti n??bitud, hoidis m?tsi ja salli k?es. Mantel, pintsak ja pool s?rki olid lahti n??bitud. Juuksed turritasid eri suunas, n?gu oli loppis ja sellel oli tobe habe ja vurrukesed, mida varem polnud. Ta hakkas kohe naerma, kui mind n?gi. Ta hakkas r??must naerma. Jumal k?ll, kuidas ma ilma Maksita elada saaksin! Embasime teineteist v?ga-v?ga k?vasti. Ta naeris. Ta haises tugevasti napsu j?rele. Maks muidugi j?i lennu ajal, ta kartis lennata. Me ei suutnud kaua autot leida. L?? v?i maha, mulle ei meenunud, kuidas ja kuhu olin selle parkinud. Muidugi olin ma lennujaama s?itnud ja auto kuhugi j?tnud, kuidas ma muidu lennujaama sattusin. Kuid ma ei m?letanud seda. Olin liiga armunud… K?ndisime autoridade vahel ringi, Maks j?i pidevalt maha, pani k?igu pealt n??pe kinni ja seletas midagi vahetpidamata… Kohtasin Teda uuesti kuu aega tagasi… Oli suure kosmeetikasalongi avamise pidu. Selle olid kujundanud minu s?brad-kolleegid. L?ksin sinna vaatama j?rjekordset t??pilist salongi t??piliste moodsate elementidega. Tahtsin veenduda, et midagi huvitavat v?lja ei tulnud, s?pradele edu soovida ja neid teiste kolleegidega taga r??kida. Pealegi, sellistel ?ritusel on alati palju ilusaid naisi, k?igil on igav, ja see t?hendab paljusid erinevaid v?imalusi. Ma olen arhitekt… See t?hendab, ma pole riiklik arhitekt, kes loob „tardunud muusikat” ja j??dvustab ajastut… Ma ei avalda m?ju linna n?o muutumisele… Olen ehitanud k?mmekond linna??rset maja. Neist nelja p?rast pole mul ?ldse piinlik, ?he ?le olen lausa uhke. Kuidagimoodi langesid minu vaated ja huvid tellija sooviga kokku… Ja see ?nnestus. See maja oli paljudes arhitektuuriajakirjades. Teistel polnud ka viga, kuid need olid kompromislikud, seega ebahuvitavad. See-eest olen sisustanud ja ?mber teinud palju erinevate hoonete esimesi korruseid. Ma olen projekteerinud ja ehitanud hulga poekesi, kohvikuid (kaks kohvikut), ja isegi ?he fitnessikeskuse. Ma ei armasta seda teha. K?ige ebameeldivam on selle t?? juures m?istmine, t?psemalt kindel teadmine, et seda kauplust v?i kohvikut, mida ma praegu teen, varsti enam ei ole. Pean silmas, et m?ne aja p?rast hakkab m?ni minu kolleeg sellele kohale, kuhu ma praegu kohvikut ehitan, planeerima mingit juuksurit??koda v?i optikasalongi. Kindlasti hakkab. Olen juba pidanud n?gema, kuidas l?huti midagi, mille olin k?igest m?ne aasta eest ehitanud. Ega ma selle p?rast p?e, lihtsalt ebameeldiv on. Kuigi, kui mina ja Maks autot otsisime, polnud mul arhitektuurist sooja ega k?lma. Ma ei suutnud isegi meenutada, kuhu ja kuidas olin auto parkinud, mis kuradi arhitektuur. Mul pole Ferrarit ega Porschet. K?ik miskip?rast arvavad, et arhitektid on nii- ja naasugused. On ka selliseid – need on staarid, ja enam pole selge, mis kosmoses nemad viibivad. Mina selliseid ei tunne ja olen neid samuti vaid ajakirjades n?inud. Kuid need on minu arvates juba inimesed, kes midagi ei ehita, ainult n?itavad s?rmega teatud suundades. Nemad v?ivad seda teha ja neile ei ?tle keegi: „?ra n?ita s?rmega, see pole kena!” Mina aga mitte! Tean h?sti, millised uued ehitusmaterjalid turule tulevad, kus need odavamad on. Oskan suurep?raselt ropendada, sest ehitajad armastavad seda ja teisi s?nu m?ista ei soovi. Mulle n?ib, et oskan r??kida lihtsalt k?igiga. Ja veel n?ib mulle, et olen hea inimene. Ma olin abielus… seal, Kodulinnas. Ent Moskvasse s?itsin juba vallalisena. Oleksin peaaegu ?elnud, et olin ?nnetus abielus. Lihtsalt ?eldakse alati, kui inimesed lahutavad, et abielu oli ?nnetu. V?ib-olla elasid inimesed koos palju ?nnelikke aastaid, siis aga l?ks midagi valesti ja nad l?ksidki lahku. Kus siin see eba?nn on? Ja ega ma ?tlegi oma abielu kohta midagi halba. Oli palju head, l?ksime lahku enam-v?hem normaalselt, isegi suuremeelselt… m?lemalt poolt… kuid sellest ma ei taha… ei suuda sellest praegu r??kida. Jumal k?ll, kui v?ljakannatamatu see on! Miks ma niimoodi armusin?!!! „Miks sa nii ?pu oled, armusid ?ra v?i?” Maks s?rkis mul truult sabas. „Kas sa ?ldse kuuled mind?!” „Mulle ei meeldi su habe!” „?ikk habe, kolm n?dalat – ja valmis!” „Aja see k?hku maha… Kus ta k?ll ometi on, raisk!?” L?puks leidsime auto ?les. „Kas sa seda ?ldse pesed?” Maks avas meelega peenutsevalt ukse. „Kas sa ise hambaid puhastad?” Kohe kattis ta lapselikult suu k?ega. „Ma kardan lennata! Kardan kohutavalt! Sanja, ma tahaks nii v?ga kohvi, saia ja du?i alla!” Maks kergitas kulme nii, nagu ainult tema seda oskab. Minu nimi on Sa?a. Maksim pole paks, pigem selline… prink. Ta ei l?he paksuks, vaid kosub. T?hendab, muutub aina parajamaks ja parajamaks. Kui Maks alla v?taks, ei ?tleks talle keegi, et ta on suurep?rases vormis, k?ik k?siksid, ega ta haigeks ole j??nud. Teda on v?imatu k?hnana ette kujutada. Maks on sellist inimt?ugu, kes ei muutu. K?ik leiavad Maksi kooli ja isegi lasteaia grupifotodelt kohe ?les. Aga see habe… oli v?ga labane! Me s?itsime juba linna, kui Maks k?sis: „Nii et habe on halb?” „Lausa ebainimlik!!! Hullemat olla ei saa!” „Mina aga m?tlesin, et on normaalne, kui Ernestil selline habe on.” „Mis Ernest?! Sa meenutad rohkem Siberi… toreadoori.” Ma vaatasin veel kord hoolega Maksi habet. „J?le… t?eline ?udus!” „Rahune maha, ma polnud lihtsalt kolm n?dalat habet ajanud, siis aga seisin peegli ees ja m?tlesin, et millegi poolest sarnanen ma mingile kaupmehele v?i r??vlile.” „Parem siis juba r??vel v?i kaupmees. Siberi kullaotsija v?i r??vm?rtsukas, kuid seejuures armastusv??rne ja salap?rane. Aga sa oled nagu mingi operetitegelane, pealegi veel joodik.” „Ma ju ainult niisama, natuke…” „Kuni sa seda maha ei aja, kardan ma sinuga isegi autot tankida.” „Tahtsin sulle nalja teha.” Maks p??ras peegli enda poole ja hakkas l?uga ette sirutades oma habet uurima. „Mul ei tasu siis habet kanda?” „Tee mis tahad! Aga kas sa siis ei n?e sedasama, mida mina? Sa ju vaatad peeglisse! Oled sa siis rahul? See on ju lihtsalt… Vaata, su n?gu on kipperi ja musket?ri vahepealne. Kuid kipperi ja musket?ri vahepeal on – loll! Seejuures pretensiooniga loll.” „Sanja, ta kasvab mul mingite tuustidena, ma tahtsin proovida… Ja k?ik. Kohe s?idame kuskile ja ma ajan ta maha. ?ra p?e nii palju.” „Kasvagu pealegi tuustidena, las kasvab nii nagu kasvab. V?i aja t?iesti maha, et poleks enam midagi j?rel. K?ik need vuntsid, need p?skhabemed, bakenbardid on lihtsalt ?udsed. Saad aru, inimesel on n?gu, ja jumal t?natud!!! Millised sinu nina v?i suu ka poleks, need lihtsalt on ja k?ik. Mingi tegelane kasvatab endale vuntsid ette ja pabistab nende p?rast, ent kui peeglisse vaatab, on ta ju rahul. M?istad, rahul. Kui ta poleks rahul, siis ajaks ta need maha v?i muudaks vuntside kuju. Ei! Talle meeldivad just need, see aga t?hendab, et ta meeldib endale. Ja meeldib t?siselt, ilma naljata. Ma ei kannata seda! Mida p?halikum ja t?sisem mingi tegelane on, seda hoolitsetumad on tema vuntsid ja habe. Aga need kipperihabemed… Vaata, kui intelligentne, aga ka romantiline ja vaba ma olen. K?ik need jubedad hispaania habemed… Kujutad ette, nad ju v?rvivad neid, Maks, v?rvivad… Konkistadoorid, raisk.” Ma r??kisin, l?ksin ?gedaks ning lisasin kihutades j?rjest kiirust juurde. „Ja need kiilakad pikajuukselised mehed. Kasvatavad ?helt poolt pikad rasvased suled ja siis kammivad need ?le kiilaspea. Oksele ajab! Ajab ju! Ja kiilaspea n?eb seet?ttu v?lja nagu mingi vastik puuderdatud vistrik. Lihtsalt ei suuda! Ei v?i siis k?ike lihtsalt l?hikeseks ajada ja asi ants… Kuid mis peaasi, nad vaatavad end ju peeglist, kujutad ette!!! Ja j??vad rahule. See on uskumatu!” „Ma ju ?tlesin, et ajan selle maha, t?hendab, ajangi. Ma ju ei vaidle. Kas arvad, et ma ei saa aru… ?ks habe ees v?i taga – kurat temaga… Tahtsin ju nalja teha. Aga ma n?en, et Moskvas sellised naljad l?bi ei l?he.” Maks naeratas, ta ei solvunud, aga mina olin end ?les kruvinud. Sel hetkel helises mu telefon. Hakkas pihta! T??p?ev andis endast esimest korda m?rku. Ent viimasel kuul v?patas s?da iga telefonihelina peale lootusrikkalt… ?kki on see Tema! Kui kahju, et Ta minu telefoninumbrit teab… T?psemalt, mitte see, et ta seda teab, vaid see, et see tal olemas on… V?i oli. Igal juhul, ma olin selle Temale andnud. Miks ma seda tegin?! Kohe, kui olin Talle oma telefoninumbri andnud, hakkasin Tema k?net ootama. See on kohutav!!! Ja veel selle t?ttu, et ma olen kogu aeg tahtnud ise talle helistada. Tema telefoninumber helendas tulikirjas otse mu ajus… Kui ma teda uuesti kohtasin, seal, kosmeetikasalongi avamisel… m?rkas Tema mind esimesena. Vestlesin kellegagi, siis aga juhtisin pilgu k?rvale ja n?gin tema naeratust. Ta juba vaatas mind ja naeratas. Kuid p?rast… me lihtsalt tervitasime, meenutasime suvist kohtumist. See t?hendab, lihtsalt ?tlesime teineteisele midagi selle kohtumise kohta. R??kisime veel millestki. P?rast mind katkestati ja tema l?ks kellegi juurde. Mina aga astusin pidevalt erinevail ettek??ndeil ligi talle v?i neile inimestele, kes temaga vestlesid. Vaatasin t?helepanelikult, ent ei avastanud meest, kes temaga suvel kaasas oli olnud. Kui seda meest pole, t?hendab, et tuleb v?lja selgitada, kellega ta tuli. Ei v?i olla, et ta oli ?ksi. M?letan ?ksikasjalikult, et mul ?nnestus justkui sundimatult ja isegi p?hjendatult, noh, justkui mitte lihtsalt niisama, k?sida temalt telefoninumber. Ta andis mulle kohe oma visiitkaardi, ulatas selle mulle, p?rast vabandas, v?ttis pastaka ja kirjutas teisele poole mobiilinumbri. Mina tegin sedasama… Ja hakkasin kohe tema k?net ootama. Ta oli sel ?htul ?ksi. P?rast helistas talle keegi, ta ?tles: „Jah, kohe tulen v?lja.” Juhtus nii, et aitasin tal mantli selga panna ja saatsin ta v?ljap??suni. Ta vaatas korraks minu poole, tegi poolp??rde, naeratas ja viipas kergelt k?ega. Tuli v?lja peaaegu tabamatu h?vastij?tu?est. Ta l?ks v?lja. Pisut tippival sammul jooksis ta v?ljap??su vastas seisva auto juurde. Sellest v?ljus mees, mitte see, kes oli suvel. Mees istus rooli taga, tuli autost v?lja ning avas esiukse. Ta istus autosse, mees l?i ukse kinni, l?ks oma kohale tagasi, n?is, et nad vist suudlesid seal sees p?gusalt. Ja s?itsid ?ra. Mehel oli seljas midagi tumedat v?i lausa musta. Jope v?i l?hike mantel. Auto oli hea ja mitte selline, millel oleks autojuht. Sellise auto roolis peab istuma selle auto… peremees. Muidugi, kuidas siis teisiti?! Selline naine! Minu k?tte oli j??nud Tema visiitkaart. T?stsin selle silmade juurde. Seal oli Tema nimi!!! Kartsin nii v?ga n?ha mingi modelliagentuuri visiitkaarti v?i teadmist, et ta on disainer. Niisama kohutav oli lugeda mingist dieettoitumisest v?i millestki, mis on seotud juuraga. Ajakirjanik ta olla ei saanud. See oli ilmne. Ei! Ta t??tas turismifirmas. Suures ja soliidses. Ta tegeles seal lennureisidega. R??mustasin. Lennukid – see on kena. Suudlesin kaarti. Samuti v?isin kiiresti v?lja selgitada, kes ta sellele ?ritusele kutsus… ja veel infot hankida… Kui ma koju s?itsin, teadsin tema kohta piisavalt. Ta tundis ?ht selle salongi perenaistest, ja ?ks mu s?ber, ?ks nende hulgast, kes salongi sisustasid, tundis teda samuti veidi. Nad ?tlesid, et ta on v?ga hea, et ta pole abielus ja et tal on kaheksa-?heksa aastane t?tar. Ja veel ?tlesid nad, et ta on t?esti v?ga hea. Kaheksa-?heksa aastane t?tar!!! Vaat sulle kala. Mulle n?is ta ?heaegselt nii v?ga noor kui ka t?iskasvanud. T?psemalt, tundsin seda. Et ta on minust vanem. Kuigi see arvatavasti nii ei ole. Minu poeg on k?mneaastane. Kuid ta n?is mulle minust vanem. Sest ta on nii ilus. K?ik v?ga ilusad naised n?ivad mulle… minust vanemad. Aga tema oli imeilus… Helistasin talle kolme p?eva p?rast. Kuidas ma need ?le elasin, pole p?ris selge. Varem helistada ei tohtinud. Niigi oli liiga vara. Kuid rohkem ma kannatada ei suutnud. 3 S?itsime Maksiga linna. Hakkas juba valgeks minema. Algav p?ev oli selline valkjas. Talvine pilves ilm, tuhm ja ebakontrastne. Selle p?eva esimene k?ne ei olnud Temalt. Helistas Pascal, minu veider prantsuse s?ber. Arhitekt Pariisist. V?ga energiline ja tegus neljak?mneaastane sell. Tema isa oli kunagi olnud Venemaa konsul. Pascal oskas suurep?raselt vene keelt. Tal polnud isegi mitte aktsent, vaid mingi veetlevalt vale, aga v?ljendusrikas vene keele variant. Omamoodi dialekt, mida valdas vaid tema ?ksi. Temaga suhelda oli v?ga naljakas. Ta tahtis v?ga midagi Moskvas korda saata, s?itis sel eesm?rgil kahe kuu eest siia ja hakkas sebima… Sebis nii, et teda oli v?imatu peatada. Talle meeldis Moskvas v?ga. Aga mingit t??d polnud ta veel leidnud. Lubasin teda aidata, kuigi millega aidata, ei teadnud kumbki meist – ei tema ega mina. Ta helistas mulle, et kokkusaamist meelde tuletada. „Sach?, tehe, ega ma ei ?hatanud?” Ta esitas selle k?simuse alati, isegi siis, kui helistas ?htul. „Ei! Mis sa n??d!” „Me leppisime t?naseks kohtumise kokku. Kas sa tahad veel kohtuda?” „Ma s?idan juba sinu juurde.” „Oo! Aga kuhu?” k?sis Pascal. „Pascal, ?ra kontrolli mind, palun! M?letan k?ll, mis kell ja kus me kokku saame.” „H?sti, vahsti n?eme!” l?petas ta k?ne. „Tahad, ma tutvustan sind moodsa prantsuse arhitektiga?” k?sisin Maksilt. „Tahan! Aga kuidas j??b habemega?” „Ta on prantslane, ta ei m?rka! S?idame, mul on vaja temaga kokku saada. Korraks. Seal saab kohvi ja saia.” „V?ga hea! Ega ma ei sega? V?in seni enda omade juurde s?ita, ja p?rast saame kusagil kokku. Tahaksin parem seni ?mber riietuda ja du??i v?tta.” „Maks! Mida see t?hendab – s?idan enda omade juurde. Ma pole sulle mingi autojuht!” „Ma v?tan takso, sa said valesti aru!” „Maks, pole vaja! Seda pole vaja! Muidugi viin ma sind kohale, kuhu tarvis. Aga sellest oleks v?inud varem r??kida, eks? Mul on t?na t??p?ev. T??p?ev! Kuhu sind viia?” „Mis sa ajad?! Lolliks oled l?inud v?i? Kui sul pole minu jaoks aega, pole vajagi. Probleemi ju pole. Lase mind v?lja, ma p??an auto.” „Maks!!! Kuhu s?ita?” „Selge!” Maks p??rdus k?rvale. „Kus sa prantslasega kokku saad? Sinna s?idagi. P?rast vaatame edasi.” M?nda aega s?itsime vaikides. „Anna andeks, Maks!” Maks ei vastanud. „Mhmh.” Maks noogutas peaga, end minu poole p??ramata. L?ksin suunatuld sisse l?litamata ?le parempoolsesse s?iduritta… P?rast pidurdasin, peaaegu vastu teeserva p?rgates… Kohe, kui ma autost v?lja h?ppasin ja enda j?rel ukse kinni l?in, hakkasin karjuma. Ma karjusin v?ga k?vasti. Paljud inimesed j?id mind vaatama. Karje j?i l?hikeseks. See oli karje… v?ljap??su viimases otsas. Siis nuuksatasin, kaldusin ettepoole ja… hakkasin nutma… 4 Pascal ootas mind kohvikus Pu?kini v?ljakul. Ta istus otse akna all ja n?gi mind, kui kohvikule l?henesin. Ta viipas r??msalt k?ega. Kurat teda v?taks… p?riselt. J?udsin Maksi sugulaste juurde s?idutada. Leppisime kokku, et helistame p?rast l?unat ja saame uuesti kokku. Maks tahtis mulle midagi ?elda. K?ll ma tean, milleni tema jutud v?lja viivad! Tuleb m??da linna ringi s?ita ja igal pool juua. Ja niipea, kui ta on veidi joonud, hakkab ta kohe helistama endistele omakandimeestele, kes on end Moskvas sisse seadnud. Ja need r??mustavad selle ?le. Ja kui ei r??mustagi… s?idavad ikkagi kohale. Maksile on v?imatu ?ra ?elda. Tundsin, et olin asjata Maksiga sedasi k?itunud. Kui tema habe minu k?tte antaks… Ei! Habe oli kohutav, aga mina k?itusin nagu… ?hes?naga, nii ei tohi! Olime Pascaliga kokku leppinud, et kohtume keskp?eval. Hilinesin umbes viisteist minutit. T?hendab, kell oli juba veerand ?ks, aga mina ei olnudki v?lja m?elnud mingit v?hegi m?istlikku p?hjust Talle helistamiseks. Pascal s??stis mulle vastu ja embas mind nagu hull. See polnud vormikohane euroopalik embus ja p?sest m??da suudlemine. Ei! Need olid v?ga ?nneliku inimese raevukad kallistused. Pascal ei hakanud etteheitvalt s?rmega vastu oma k?ekella klaasi koputama, et kaua sind oodata tuleb. Ta ise hilines ka, ja sellest polnud midagi. Aga kui mina hilinesin, ajas ta p?sed prunti ja tegi meil arusaamatu, n?htavasti Prantsusmaale iseloomuliku ?esti. Kuid n??d… oli ta millestki vaimustuses. „Sach?! Ait?h, s?bhake! See on nii tohe! Ma olen v?ga-v?ga r??mus!” Ta juhatas mind laua juurde, mille taga istus v?ga efektne naine, seljas miskit leopardimustrilist, peas soeng. Ma ei vaadanud talle kohe silma, sest tema rinnapartii oli v?lja pakutud kui t?helepanu keskpunkt. „Sach?! Saa tuttavaks – see on Katehina, minu esimene klient Moskvas!” Jumal t?natud, et ma ei ?elnud kohe seda, mis mul esimesena p?he tuli, sest oleksin peaaegu n?hvanud: „See-eest pole sina k?ll tema esimene klient!” „Katehina on Aljo?a s?bratar. Saa tuttavaks!” Ta vaatas Katerinale otsa. „Saage tuttavaks, see on Sach?! Ma olen teile temast r??kinud.” „Sa?a,” ?tlesin ma, ja naeratasin, nii h?sti, kui suutsin. „Katja,” ?tles tema vaikselt ja ulatas mulle l?dva k?e, peopesa allpool. Mine siis v?ta kinni, kas seda pigistada v?i suudelda. Mina pigistasin. „Katehina on Aljo?a s?bratar! Me alustame v?ga huvitavat projekti. Sellest v?ib v?lja tulla t?iesti manifikaalselt t?iuslik… v?ga julge!” „Vabandust,” vabandasin ma, p??rdudes daami poole. „Pascal, kallis, milline Aljo?a?” „Noh?! Aljo?a! See, kelle juurde me s?itsime korterit vaatama!” Minu n?ol oli endiselt m?istmatus, kuigi ma juba taipasin, millest on jutt. „Aljo?a! See, kes tahab suurt remonti ja mansardi!” t?psustas Pascal. Ma sain aru… muidugi sain ma aru, kellest Pascal r??gib. Aga ma ei suuutnud oma k?rvu uskuda! Esiteks, huvitav, mis pidi olema juhtunud, et see kortsus lotendava s?rgi ja suurte triipudega vanades pruunides velvetp?kstes prantslane hakkas nimetama Aljo?aks meest, keda vist isegi lihane ema lapsena nii ei kutsunud. Ta nimetas Aljo?aks v?hemalt sada kahtk?mmend kilo eluskaalu, ilma kaelata, peaaegu ilma juusteta peaga, hiilglaslike k?te ja v?ikeste, pidevalt vilavate helesiniste silmadega kavalas n?os. Kui seda Aljo?at oleks n?idatud m?nes filmis, oleksid kriitikud kohe ?elnud, et see on liiga karikatuurne tegelane ja p?riselus selliseid pole. Kuid Aljo?a oli! Ta oli minu kandi mees. Kolis hiljuti Moskvasse, ostis Pret?istinkal hiigelsuure korteri, tellis minult kui omakandimehelt ebainimlikult luksusliku remondi ja… n?e… hankis endale s?bratar Katja. Kuid see, et Pascal nimetas Aljo?aks inimest, keda Kodulinnas ei kutsunud keegi teise nimega kui Ts?kkel – on jamps… Peaasi, et ma kuulsin ?sja, et minu s?ber, prantslane, l?i minult tellija ?le. Vaat niimoodi! Voil?! Ja k?ik! T?itsa l?pp! Katerina ees laual lebasid ajakirjad ja fotod, mingid mapid. Pascal vedas alati ajakirju ja fotosid endaga kaasas… Kui me Aljo?a juurde s?itsime, oli k?ik see tal kaasas. ?kskord v?tsin Pascali endaga k?lla kaasa. M?letan h?sti, et istusime minu heade tuttavate suvilas. Viisin Pascali nende juurde. Ta on v?ga hea t?mbenumber. Kui tahtsin m?nd minu jaoks meeldivat inimest millegagi r??mustada, v?tsin Pascali endaga kaasa. Ta sai ilmselt suurep?raselt aru, miks ma teda kaasa tassisin, kuid ei vedanud kunagi alt. K?ige rohkem valmistas Pascal r??mu sellega, kuidas ta r??kis. Eriti h?sti ?nnestus tal erinevate s?nakoosluste tekitamine… N?iteks v?is ta ?elda: „Nemad (keegi) on juba t?ielikult kogu mu aju ?ra nussinud!” V?i: „?tlesin neile kohe, et see pole mulle k?rini huvitav!” V?i teatas veetleval moel: „Kuidas ma k?ll olen sellest joomarlikust elust v?sinud.” V?i: „Mul on vaja kindlasti s?rki siluda!” Ma ei suutnud talle selgeks teha, et tuleb ?elda „sekret?r”, mitte „sekret?rinna”, ja nii edasi. Kord tuli ta lagedale lausa ?ed??vriga. Ta ?tles ?he inimese kohta: „Ilmselt on tal v??rtusetuse kompleks.” Niisiis, s?itsime temaga v?ga kenade inimeste juurde suvilasse. Korralikku, klassikalisse Moskva-l?hedasse suvilasse, suure valge puust veranda ja k?est lastud aiaga. Millegip?rast ei saanud me sealt ?ra tuldud ning j?ime ??bima. See t?hendab, j?ime peaaegu hommikuni. Peremees kaebas, et nende naabrid m??sid maha oma majakese, mis oli veel parem kui nende endi oma. M??sid mingitele idiootidele, kes l?hkusid juba valmis maja maha ja kavatsevad ehitada midagi, mis sarnaneb v?ga krahv Dracula lossile. Hakkasime idiotismi teemat edasi arendama. Ma muidugi r??kisin, et k?ik nimetavad end arhitektideks ja keeravad kokku ei tea mida!!! Pascal kinnitas, et tuleb lihtsalt inimestele selgitada, neid veenda, ja k?ik ?nnestub. Mina aga v?itsin, et see on kasutu! Sest et tuleb ainult midagi moodsaks nimetada ja k?ik hakkavad endale ?mmargusi torne ehitama, siis teeb keegi endale talveaia, ja l?heb lahti. Peaasi – on tekkinud selline hulk ?arlatane, kes tellijale vastu ei vaidle, k?nnivad n??ri m??da… Aga Pascal ajas oma joru: k?igile v?ib k?ike selgitada ja t?estada. Sain tigedaks, ?tlesin talle, et on jah siia kokku s?itnud need, kes teavad, kuidas peab ja kuidas mitte, aga tegelikult ei saa nad mitte millestki aru ja ainult kasutavad ?ra seda, et vene inimesed elavad illusioonides ja suhtuvad eurooplastesse suure austusega. Kuid pole viga! Enam pole kaua j??nud!!! Pascal r??kis, et pole vaja „t?litust” (see t?hendab, pole vaja t?litseda). L?puks l?petasime vaidlemise, lubasin viia ta tellijaga kohtuma. Pidin just kohtuma Ts?kliga… see t?hendab, „Aljo?aga”. M?tlesin: „Las vaatab p?ris inimest ja ?tleb siis, kas talle saab midagi selgitada v?i mitte.” Olin kindel, et Aljo?a-Ts?kkel ei vea alt. See oli n?dal tagasi. Mina ja Pascal s?itsime vaatama korterit ja p??ningut, mille olin v?tnud n?uks rekonstrueerida ja teha seal kapitaalremont. Aljo?a ootas meid, seistes hiigelsuure purustatud akendega hoone ees. Seinad olid juba maha l?hutud, kuid ehitusprahti polnud veel ?ra viidud. Maja oli vana, k?rgete lagedega. Pascal sattus vaimustusse, palus minult korteri ja p??ningu plaani ning jooksis ringi m??da h?vitatud elamu varemeid. Hakkasin koos omakandimehega arutama projekti ?ksikasju. Ts?kkel neisse ei s?venenud. Tema jaoks polnud miski justkui eriti t?htis. Ta juhatas mind majja, kus talle meeldis, „kuidas k?ik tehtud on”. Ja ta tahtis k?ike sedasama, ainult paremini, ja et kindlasti oleks piljardiruum. Suur. Selles majas oli k?ik t?isprogrammi j?rgi. Pascal lidus p??ningule, tuli tagasi, r??kis midagi vaimustunult sellest, kuidas ja mida on v?imalik teha, ja et see tuleb „manifikaalne” ning „spektakulaahne”… ja lippas uuesti minema. Ts?kkel oli muidugi aktsenti ning v?lismaist nime kuulnud ja ma tutvustasin Pascali kui oma kolleegi, aga umbes kahek?mne minuti p?rast k?sis ta uuesti: „Aga kes see on?” ?tlesin, et see on mu s?ber, moodne Pariisi arhitekt, kes tahab n??d t??tada Venemaal. „Muidugi tahab,” ?tles Aljo?a. „Igal pool saadakse praegu aru, kus reaalselt makstakse…” ?tlesin, et Pascal on romantik, aga v?ga andekas, kuigi teeb veidraid asju. Pascal surus mulle parajasti pihku oma ajakirju ja fotosid. Ma v?tsin need vastu ja ?tlesin: „Muide, n?e… tema t??,” n?itasin fotosid Pascali t??dest arhitektuuriajakirjas. See oli mingi v?ga t?sine objekt. ?leni metallkonstruktsioonidest ja klaasist. Kunstigalerii kusagil P?hja-Prantsusmaal, v?ikeses linnakeses. Pascal oli selle umbes nelja aasta eest ehitanud ja selle eest mingi preemia saanud. N?itasin talle spetsiaalselt k?ige p??rasemat objekti, et kuulda midagi sellist nagu: „Ja teda ei pandudki selle eest istuma?” v?i „Meie mehed teevad ilusamaid kempsupotte”. Aga Aljo?a vaatas fotosid t?helepanelikult, v?ttis minu k?est ajakirja ja hakkas lappama. Kui Pascal tagasi tuli, surus Ts?kkel s?rme foto vastu ja ?tles valjusti, justkui r??giks kurdiga: „Sinu tehtud?” „Jah!!! Aga see oli ammu!” „Tubli!” Ts?kkel vahetas minuga pilke ja n?itas s?rmega Pascali suunas, justkui too oleks mingi t??tav loomake, umbes nagu kobras v?i pesukaru. Ja oligi k?ik, rohkem nad ei r??kinud. Pascal pistis vaid Ts?klile lahkudes pihku oma visiitkaardi. Ts?kkel aga omakorda k?sis h?vasti j?ttes minult valju sosinaga: „T?hendab, moodne?” Ma ?tlesin, et t?itsa moodne… Ja siis – s?h sulle! Pascali silmad kiirgasid, kusjuures n?is, et vasak kiirgab eredamalt kui parem. „Aljo?a otsustas, et Katehina otsustab, kuidas k?ik olema hakkab. Me m?tleme, kuidas teha mansahdi, vaata.” Ta hakkas mulle n?itama mingeid hoogsalt teostatud eskiise. Seal olid tema armastatud metallkonstruktsioonid. See, mida ta mulle n?itas, oli peaaegu metsik… Metsik, isegi Pascali kohta, aga leopardip?kstes Katerinat, seda enam Aljo?at-Ts?klit k?ige selle keskel ei suutnud ma lihtsalt ette kujutada… Pascal r??kis, mina aga m?tlesin samal ajal, kas see, mis minuga praegu toimub, on v??rt, et ma Talle helistaksin ja sellest r??giksin. Ja kui sellest tasub r??kida, siis kuidas tuleks seda lugu esitada: nagu naljakat ja kurioosset episoodi v?i nagu truudusemurdmise ja reetmise lugu? „Katehina,” p??rdus Pascal meie vaikiva daami poole, „vabandage meid, palun. Me eemaldume korraks.” Katja kergitas kergelt kulme… ja k?ik. Pascal viis mu k?rvale. „Sach?, ma saan k?igest v?ga h?sti aru!” ?tles ta rahuliku ja selge h??lega, juhtides mind ?ige pisut lauast eemale. N?is, et ta r??kis t?itsa ilma aktsendita. „Mis sa arvad, kui palju ma sulle sinu abi eest v?lgnen?” „Pascal???!” Minu n?gu v?ljendas ilmselt t?ielikku segadust ja arusaamatust. „Sach?! Ma olen sulle sinu abi eest v?lgu. Kindlasti olen. Kui palju? See on ju normaalne! Sina aitasid mul leida head tellimust ja mina maksan sulle. Kas tahad protsenti v?i mingit kindlast summat?” „Pascal, kallis!!!” laususin t?iesti rahulikult. „Kus sa seda ?ppinud oled? Kas siin v?i kodumaal?” „Sach?! Palun ?ha h??gi nagu mu esimene naine.” Ta s?nas seda mingi j?ljendamatu „meie” intonatsiooniga. „?nnitlen, s?brake! Sa alustasid suurep?raselt! N?gemiseni! Mul on su ?le siiralt hea meel!!” Naeratasin v?imalikult ausalt, seej?rel kummardusin Pascali k?rva juurde ja ?tlesin valju sosinaga: „K?itu Katerinaga korralikult, Aljo?a v?ib ?les puua ja p?lema pista…” Ulatasin talle k?e, ta pigistas seda masinlikult. P??rdusin ?mber ja v?ljusin kohvikust. L?ksin k?hku auto juurde, istusin rooli ja m?tlesin viis minutit juhtunu ?le j?rele. Selles oli vaja kiiresti selgust saada. Ja ma ?ritasin seda, kuidas suutsin. Esiteks, Pascal v?itis v?hemalt vaidluse! Teiseks, kas ma tahtsin Ts?klile seda remonti teha? Ei tahtnud! Kas mulle oli tarvis seda jama koos k?ige sellega, mida Aljo?a-Ts?kkel l?puks meie koost??st saada soovis? Ei olnud! Kas Pascal kavaldas k?iki ?le? Jah! Kas ma olen praegu armunud v?i mitte? Olen k?ll!!! Kas Pascalil on praegu ?igus? Ei ole! Kas ma v?ljendasin solvumist ?igesti? ?igesti! T?hendab, k?ik on h?sti!!! V?ib rahus Maksiga jooma minna! K?ll on hea, et mul ?nnestus s?ilitada ?ilsa solvumise ilme. See on suurep?rane. K?ll Pascal on ikka tubli, mis!? Vaatad neid v?lismaalasi, kes k?nnivad m??da Tverskajat, jalge ette vaatamata ja ?ldist liikumist aeglustades. K?nnivad, suud veidi paokil, naeratavad. N?ib, et k?ik nad on nii naiivsed, armsad, eluv??rad. Ent vaata, kuidas, nagu selgub, on lood! Tubli! K?ivitasin auto ja s?itsin, lihtsalt s?itsin edasi. Oli vaja v?lja m?elda p?hjus, m?elda v?lja ettek??ne Talle helistamiseks. Kuna kohtumine Pascaliga l?henes praktiliselt miinimumini, oli mul tekkinud vaba aeg… Ja oli v?imalik midagi teha… N?iteks… Talle helistada. 5 Tean suurep?raselt, et muidugi pole vaja helistada. Sellel pole absoluutselt mitte mingit m?tet! P?rast selliseid k?nesid hakkab ainult halvem. Kusjuures igal juhul. N?iteks, sa ei pidanud vastu ja helistasid. M?tlesid eelnevalt v?lja p?hjuse, imesid n?pust v?lja mingi ettek??nde ja valisid selle p?ha numbri… Ja sulle ei vastatud! Kuni selle k?neni polnud just hea olla, aga p?rast… muutus k?ik lausa talumatuks! Miks ta ei vastanud? Ei tahtnud vastata? Ei kuulnud helinat? J?llegi – miks? Ta v?ib-olla n?gi, kes talle helistab, see t?hendab, n?gi minu numbrit, ega soovinud vastata? Miks? Kas ma t??tasin ta ?ra? V?i on ta h?ivatud? V?i pole ta ?ksi? Miks ta ei vasta? Tuleb helistada teiselt, talle tundmatult numbrilt… V?i siis ta vastas, kuid ?tles l?hidalt: „Anna andeks, ma ei saa praegu r??kida, helistan sulle tagasi”, – ja katkestas k?ne. Miks ei saa? Pole enam t??aeg, aga isegi kui on, siis milleks ometi nii! Ta helistab tagasi! Millal? Oodata on talumatu! Kuid ta juba ?tles, et helistab ise, ja t?hendab, mina enam helistada ei saa. Ta ju ?tles!.. ?kki on ta kellegi juures haiglas v?i matustel, paljugi mis. Aga kui ta niipea ei helista, kuidas siis elada? Ja kui ta t?na ?le?ldse ei helista, kuidas siis magada? Kuidas homseni elada? Tuleb v?lja m?elda v?ga kaalukas p?hjus, et mitte mingi hinna eest uuesti helistada. V?i ma helistasin, ja tema r??mustas, me r??kisime, isegi leppisime milleski kokku… Ja h?vasti j?ttes ?tlesin talle: „T?au, suudlen!”, – aga tema: „T?au-t?au.” Ja ei ?elnud „suudlen”. Miks? Miks ta ei ?elnud? Ja ma hakkasin m?tlema, m?tlema… Ja selge see, et on k?hku vaja v?lja m?elda ettek??ne, et uuesti helistada ja see pinge maha v?tta, muidu v?ib lihtsalt hulluks minna. V?i helistasid… ja k?ik on h?sti! R??kisime kenasti, leppisime k?iges kokku, ja tema „suudles” k?ne l?pus, ning j?tsime kenasti h?vasti. Viisteist minutit p?rast sellist k?net on ?nn ja rahu. Aga varsti, v?ga varsti rahu haihtub. Lihtsalt p?rast sellist kaunist k?net meenutad sa iga tema s?na… Sul pole enam midagi peale nende s?nade. Sa v?tad m?ttes uuesti kogu vestluse l?bi, k?ik selle osad on nagu kalliskivid ja r??mustad alguses… Aga p?rast kalliskivid tuhmuvad, neid POLE ENAM PIISAVALT! Ja on vaja veel, veel… Ja helistamissoov muutub veelgi tugevamaks ja talumatumaks kui enne seda viimast k?net… Ning on vaja jalamaid leida p?hjus, et uuesti tema number valida. V?i on tema number kinni, ta r??gib kellegagi… See t?hendab, Talle pole vaja helistada. Mitte mingil juhul. Seda ma m?istsin. M?istsin algusest peale. M?letan, kuidas ta r??mustas, kui ma talle esimest korda helistasin… Pascal helistas mulle k?mme minutit p?rast mu ?ras?itu. Tema h??l oli v?ga… kuidas seda ?eldagi… palju?tlev. „Sach?! Andesta mulle, palun! Sa pead mind kuulama. Ma saan aru, kui halvasti sa minust m?tlesid. Anna andeks, ma pole selline luhjus, nagu sa arvad. Ma selgitan sulle k?ik!!!” „Pascal, ma…” „Ma tahan sulle ?elda,” ei lasknud ta end katkestada, „et kui sulle nii ei meeldi ja sa ei taha minuga enam h??kida, siis ?tlen ma sellest tellimusest lahti. ?tlen lahti ja k?ik!” „Aaa!!” m?tlesin mina. „Pascal! Ma ei saa praegu r??kida. Anna andeks. R??gime hiljem. Ma helistan sulle.” „Sach?, ma tahan kiihesti…” „P?rast r??gime! Ma helistan sulle veidi hiljem. Okei? T?au!” Ma katkestasin k?ne. V?i veel! Las piinleb. V?ga hea! Ainult miks ma ?tlesin selle „okei”? Kukkus ebaviisakalt ja kuidagi lollisti v?lja… Helistan talle ?htul v?i homme. Jah! Niisiis… Kui ma talle esimest korda helistasin, ta r??mustas. Ta ei tundnud mind ?ra kohe, vaid peaaegu kohe, ja r??mustas. Kolm p?eva, mille ma ei tea kuidas ?le elasin… Need kolm p?eva p?rast seda kohtumist, kui ta mulle oma telefoninumbri andis, ja enne, kui ma talle helistasin… N?is, et k?ik need kolm p?eva hingasin ma ainult sisse ja mitte v?lja. Kuid n??d ta r??mustas, ja ma hingasin v?lja. Mul ?nnestus kuidagi h?sti-h?sti sujuvalt teha talle ettepanek kokku saada! Ta n?ustus! Muidugi mitte kohe samal p?eval, aga paari p?eva p?rast. Kohtusime kohvikus bulvaril… T?ist?je Prud? l?histel. Saabusin varem ja n?gin, kuidas ta kohvikule l?henes. Sel korral silmitsesin teda hoolega ja p?hjalikult. Tuleb v?lja, et iga kord ma unustasin ja unustan ?ra tema n?o. Mitte selles m?ttes, et ma ei m?leta seda. Vaid selles m?ttes, et ei suuda seda oma m?lus hoida ja taastada. See on nii kaunis, et mul ei j?tku selle silme ette manamiseks m?lu! Kuid tema fotot ma kaasas kanda ei taha, ja ma ei tahagi tema fotot… Arusaamatu, milleks on fotot tarvis… Kuigi, ma tahaksin teda pidevalt pildistada. Tookord tuli ta peaaegu t?pselt ?igel ajal. Tal oli seljas kerge mantel… Tal on suurep?rane maitse! Kuidas k?ll mulle meeldib, kuidas ta riides k?ib! Ta l?hnab nii h?sti! Mulle meeldib k?ik! Ma armastan teda nii v?ga!!! Liiga tugevasti! See on talumatu! Olime selles kohvikus vaid ?he korra, ja ma ei suuda n??d sellest m??da s?ita. P??an seda mitte teha. Istusime tookord seal ?le neljak?mne minuti, j?ime – tema teed, mina kaks kohvi. R??kisime eimillestki, tema naeris, mina aga vaatasin teda – ja m?tlesin sellest, kuidas ma tahan tal praegu k?est kinni v?tta ja mitte kunagi lahti lasta. Istusime nelik?mmend minutit, ja see kohvik muutus minu jaoks „meie kohvikuks”. Ma ei suuda enam sinna sisse astuda ja selle kohviku n?gemine haavab mind. Ja bulvarid… k?ik bulvarid haavavad. Ja kogu linn haavab mind vahetpidamata. Sest Tema on siin. Ja k?ik need kohad, kus me kohtusime, said v?ljakannatamatu… erutuse, ?revuse keskpunktiks… N?iteks andis ta mulle oma telefoninumbri kosmeetikasalongi avamisel, ja n??d tekitavad k?ik kosmeetikasalongid mulle piina ja panevad v?patama. V?he sellest, isegi s?na „kosmeetika”, isegi see teeb kuidagi ?revaks. Ja s?na „kosmos”… ei j?ta sarnase k?la t?ttu v?imalust m?nigi kord rahu saada. Ja nii on k?igega! Sain teada, et Ta t??tab turismifirmas ja tegeleb lennureisidega – n??d said k?ik turismifirmad minu jaoks k?ige tugevamate s?damekrampide allikaks… Ja k?igi lennufirmade k?ik kontorid samuti. K?ik-k?ik, mis oli kuidagiviisi Temaga seotud… Aga Temaga oli seotud K?IK. Eriti see linn. S?itsin ja m?tlesin: „Kell on juba ?ks p?eval, mina aga ei suuda mitte kuidagi Talle helistada, pole m?juvat p?hjust, pealegi on Maks siin. Tuleb temaga tegeleda. Kuhu ta panna?!” Veel oli tarvis ?helt objektilt l?bi s?ita. Ma juhtisin „ehitust”. Noh, see t?hendab, tegin j?rjekordset kauplust ja seal tekkisid mingid probleemid, oli vaja sealt l?bi s?ita ja s?imata. Tuli t??le sundida ehitajaid, kes olid n?htavasti end l?dvaks lasknud. Sinna oli vara s?ita. S??a ma ei tahtnud. Sellega olid viimasel ajal ?ldse kehvad lood. Ma ei s??nud mitte kuraditki! Ei olnud tahtmist. Pascal isegi k?sis minult: „Sach?! Mis sinuga on, et sa s??ki ei tahvita?!” Ei l?inud lihtsalt alla! Kuid mida v?ib veel Moskva linnas argip?eval l?unaajal teha? Ja ?kki tuli ?nnelik m?te. R??mustasin selle ?le. „L?ikan juukseid,” otsustasin ma. „Tarvis on juukseid l?igata.” Kooli vanemates klassides tahtsin endale v?ga pikki juukseid, aga need ei kasvanud eriti. Juuksed pole mul ?ldse kuigi head. Mulle pole mu juuksed kunagi eriti meeldinud. L?ikan juukseid harva ega omista neile erilist t?htsust. Aga kui mul on halb olla, mitte selles m?ttes, et olen haigeks j??nud v?i vihane, aga kui on pikalt halb olla… tahaksin ma pea paljaks ajada. Olen seda juba teinud. See aitab. Ma ei tea, kuidas, aga aitab. Kuidagi kergem hakkab, miski uueneb. Ja m?nda aega kutsub peegli ette astumine esile imestuse ning isegi naeratuse. T?hendab, p?rast pea paljaks ajamist kutsus mu v?limus minus esile naeratuse. Oleksin selgi korral r??muga pea paljaks ajanud. Kuid mida Tema sellest arvab, kuidas see Temale meeldib? Ja kui ta k?sib: „Miks sa seda tegid?”, ei suuda ma talle ?elda: „Saad aru, ma armastan sind liiga palju, ma ei suuda selle tundega toime tulla, ma l?hen hulluks. Nii ma m?tlesingi, et v?ib-olla on mul ilma juusteta parem olla. Ehk hakkab kergem.” Ma ei v?i nii ?elda! Kuid mida siis r??kida? K?ik muu poleks t?si. Aga kuidas ma talle valetaksin?! Ja muide, ma pole talle veel kordagi otses?nu ?elnud, et armastan teda. S?itsin Petrovkale. Seal, hoovides, on ?ks tuttav juuksurit??koda, kus on lootust p??seda hea meistri juurde ilma end kirja panemata… l?unaajal, argip?eval. Olin ammu l?petanud k?imise sellistes juukslates, kus tuleb istuda ja oodata elavas j?rjekorras. Need juuksurit??kojad j?id sinna, Kodulinna. Seal istuvad j?rjekordades poisikesed ja pension?rid. Nende juukseid l?igatakse ?htemoodi. Seal m?ngib valjusti raadio. Paksud naisjuuksurid r??givad veelgi valjemini. Nad r??givad k?igest, justkui neid, kelle juukseid nad l?ikavad, poleks ?ldse olemas. Nad r??givad, l?ikavad juukseid, p?rast karjuvad: „J?rgmine!” v?tavad luua v?i harja ja p?hivad juttu katkestamata oma t??koha ?mbruse kuidagimoodi puhtaks. „Kuidas l?ikame?” ja hakkab j?lle pihta. Kui mulle pandaks istumise alla plaat nagu lapsep?lves, et ma k?rgemal oleksin, k?iksin sellistes juuksurit??kodades edasi. Seal mind p?gati ja kiideti selle eest, et nii tubli olen. Ja ma paistsin endale eriti andeka ja imelise inimesena. Mul vedas. Leidus vaba meister. Ta n?ustus mind kohe ette v?tma. V?ike, kleenuke, v?ib ?elda kondine, v?ga v?ljendusrikka terava n?oga naine. „Selline v?ib hulluks ajada,” m?tlesin. „Ja ongi arvatavasti juba kedagi hulluks ajanud.” Mul vedas temaga v?ga. Ta paistis olevat v?hese jutuga, t?helepanelik, ja selline… ?hes?naga, kui ta mind l?ikas, siis surus ta huuled keskendunult, vastutusest kokku nii, et need valgeks t?mbusid… l?hidalt ?eldes, kaks kuud tagasi oleksin kindlasti v?tnud tema telefoninumbri, justkui selleks, et oleks v?imalus ainult tema juures juukseid l?igata. „Kuidas l?ikame?” k?sis ta, vaadates minu peegelpilti. „Noh, nii… l?hemaks. V?tke ?levalt pisut v?hemaks, k?rvad j?tke v?lja, eest nii… noh, ?ldiselt, et oleks s?titud, aga mitte ?ra lakutud, m?istate? Ja ?rge tagant liiga selget ranti tehke, ega ma ohvitser pole.” Ta naeratas, libistas s?rmed mu juustesse, liigutas neid. „Selge. L?hme peseme pea ?ra,” ?tles ta. „L?hme, kuigi ma pesin hommikul pead.” „Teil on juuksed korras, lihtsalt on kergem m?rgade juustega t??tada.” Ta pesi mu pead, seda masseerides ja sooja veega ?le valades. Miks ma niimoodi armusin? Kui hea mul oleks praegu ilma selleta olnud. Kohe, kui ta mu juukseid l?ikama hakkas, tuli mulle uni peale. Ma n?gin ennast peeglist, m?hituna sellesse… kangasse, ma ei tea t?pset s?na, ?ldiselt sellesse, millesse juuksurit??kodades m?hitakse. Kaelusest tolknes v?lja pea. Pead p?gas naine. Ta vaatas t?helepanelikult mu juukseid ja p?gas neid. Ta teadis minust paremini, kuidas mulle parem on, kui pikaks juuksed kusagil j?tta. Olin tulnud siia, sest tahtsin, et minu eest hoolitsetaks. Ta puudutas mu pead, p??ras seda kergelt ja kallutas ilma pingutuseta. Olin uinumas. Nii meeldiv oli. Silmad sulgusid. N?gin mingeid valgeid laike keset pimedust. M?tlesin, aga m?tlesin seda m?tet, mida m?tles mitte siinne mina, vaid see, kes viibis unen?os. Ei saa ?elda, et n?gin und. Ma ju ei maganud nii, nagu magatakse ??sel voodis. See oli teistsugune uni. Uni, mis esineb ainult siis, kui su juukseid l?igatakse. Sest uni metroovagunis ja uni loengus on teistsugused. ?ldiselt, ma m?tlesin… Ja m?te oli selline, mida lihtsalt niisama esile ei kutsu. See polnud isegi m?te, vaid idee, mis tuli naise, unistuse, n?gemuse ja isegi ajaloo kujul. Ometi see tuli ja lahkus ?he hetkega… nagu leegipahvak. Nagu v?lgus?hvatus ??s. K?ike on h?sti palju n?ha! Ja seda hetke v?ib kirjeldada h?sti kaua. Nii on ka minuga. Idee tuli ?he hetkega, ja tervikuna, k?igis ?ksikasjades… Kohe ma r??gin, mida n?gin. Ma n?gin… L?ks ruttu pimedaks ja me s??tasime l?kked. Meie r?situd pataljon – ?rakurnatud ja verest t?hjaks lastud ekspeditsioonikorpuse laskepataljon – valmistus laagrit maha j?tma. Saime k?su kiiresti taganeda. Taganeda tuli ??sel, salaja, vaenlase t?helepanu ?ratamata. Mul oli k?stud paigale j??da. Minu r?hma riismed pididki l?kked s??tama, et vaenlane midagi ei kahtlustaks ja arvaks, et meie pataljon p?sib paigal. Me kohtume vaenlasega hommikul ja ?ritame lahkujatele kinkida v?imalikult palju aega. Nad ei saanud kiiresti liikuda. Oli palju haavatuid, ja needki, kes terveks j?id, kannatasid janu ja v?simuse k?es. Kuu aja eest ?nnestus meil kitsast l?igust l?bi murda ja m?nda aega tungisime edukalt peale. Ent hiljem j?ime liiva kinni ja takerdusime. Ainult m?nel veoautol ?nnestus l?bi liiva roomata ja meieni pisut nii vajalikku lahingumoona, toitu ja vett toimetada. Veest oli suur puudus. M?ned viimased p?evad ei ?nnestunud m?elda millestki muust peale vee. Ja n??d k?sti meil kiiresti taganeda. Ma olin n?rdinud. Meie luurajad olid kahe p?eva eest lahkunud ega olnud siiani tagasi. Neilt ei saanud v?tta v?imalust omade juurde tagasi tulla, ehkki lootust nende naasmisele enam peaaegu polnud. N?udsin, et keegi j??ks kas v?i hommikuni paigale. Ja mind koos mu r?hmaga j?etigi maha. Olin r??mus. Tundsin end suurep?raselt. Selles maailmas polnud naisi. Nad olid kusagil kaugel. Aga siin oli neid raske endale isegi ette kujutada. Pataljon lahkus h?redas rivis ja kadus kohe pimedusse. J?tsime kiiresti ja vaikides h?vasti. Kellelgi surusin k?tt, kellegagi embasime. Ei olnud j?udu m?elda sellele, et me enam iialgi ei kohtu. Kindlasti ei kohtu! K?ik olid nii v?sinud, et sellisteks m?teteks polnud jaksu. Keegi kirjutas rutakalt kirja, et see lahkujatele kaasa anda. Viimased kirjad! Aga kellele?! Ma tahtsin kirjutada ainult Temale! Aga mida ma suudan Talle kirjutada? Et ma m?tlen ainult Temast. Ja m?tlen kuni surmani v?lja… Ei! Ma ei tohi Talle nii kirjutada… Aga kui ma kirjutan talle midagi armsat ja naljakat, saab Ta nagunii teada, mis minuga juhtus. Ta m?istab, et ma kirjutasin Talle selle armsa ja naljaka kirja, olles juba surmale m??ratud. Ta hakkab nutma. Aga mina ei taha, et ta nutaks. Nii ei hakanudki ma midagi kirjutama. Puhus tugev tuul, t?stis liiva ?hku ja kandis t?hjaks j??nud laagrisse mingisugust r?mpsu. Kohutav leitsak vahetus k?lmaga. Tuul puhus l?ketelt leegi peaaegu minema. Tuli hakkas ulguma. Pikas lipumastis plagises valjusti meie lipp. Kuni me elus oleme, j??b see sinna. Mul oli hea olla. Olin nii v?sinud, kannatasin nii suure janu k?es ja seisin magamatusest nii vaevu jalul, et ma lihtsalt ei tundnud midagi peale suus kuivava keele ja raskete laugude, mis pilkusid j?rjest aeglasemalt ega t?usnud silmade keskpaigast k?rgemale. See k?ik n?ristas m?tet sellest, kui tugevasti ja v?ljakannatamatult ma teda armastan. Homme, ?igemini juba t?na, l?peb k?ik. Ma tundsin end suurep?raselt! K?isin l?bi k?ik l?kked, kontrollisin ja korrastasin neid. Siis h?ppasin madalasse kaevikusse ja liikusin seda m??da kuulipildujani. Kuulipilduja oli kaetud kottide ja liivaga. Ma silitasin kuulipildujat ja patsutasin seda paar korda kergelt peopesaga. Siis v?tsin taskust v?lja lapiku teraspudeli, raputasin seda. Selles oli veidi viskit. Laksutasin keelega suud, liigutasin huuli ja isegi puudutasin s?rmedega l?henenud huuli. Aga jooma ei hakanud. Vaatasin ?les. T?hti oli palju-palju. Seej?rel vaatasin sinna, kuhu oli suunatud kuulipilduja. Seal, pimeduses, kaugel, oli n?ha vaenlase laagri l?kkeid. Kahe p?eva eest oli sinna l?inud Maks ega olnud veel tagasi tulnud. Olin talle lubanud, et joome viski koos ?ra. Maks ei unusta selliseid lubadusi. Surusin plasku tagasi. Ma j?in ju siia teda ootama. Ma ei saanud lahkuda, kuidas ma muidu edasi elan? Mis elu see on, kui ma lahkun?! Istusin kaeviku p?hja, otse kuulipilduja k?rvale. M?ned viimased ??p?evad ma ei maganud. Unega v?idelda oli juba v?imatu. „Magan pisut,” m?tlesin ma. „Natuke v?ib magada.” Uni l?dvestas k?igepealt mu alumise l?ualuu, seej?rel kaelal?lid, silmad hakkasid sulguma ja alumine huul vajus ripakile. Aga m?te liikus mu peas edasi. Selline selge ja r??mus m?te: „Hea, et pole mingeid kannatusi! Ja veel on hea, et Talle ei saa helistada. V?imatu! Muidu m?tleksin praegu, kuidas Talle helistada, mida Talle r??kida, kas peab helistama v?i mitte?!!! Mul on hea olla! Hea!” Kael ja l?ug l?dvestusid l?plikult ja pea hakkas rinnale vajuma… Mu pea kukkus rinnale ja ma ?rkasin. Juuksur naeratas. „K??rid on v?ga teravad. Ettevaatlikumalt, palun.” „?elge, kas paljud j??vad magama, kui nende juukseid l?ikate?” „Peaaegu k?ik,” vastas ta mulle l?bi peegli silma vaadates. „Te v?ite magada, ainult ?rge ennast liigutage. Oma k?mme minutit saab veel magada.” V?i veel! Olin n?htust pahviks l??dud. Seal oli k?ik nii h?sti! Seal oli suurep?rane! Oh jumal! Mis minuga k?ll lahti on?! Pean sinna tagasi p??sema. Kui ma vaid tunneks tagasimineku tehnoloogiat!!! Et minna sinna, kus on minu pataljoni riismed… noh, ?ldiselt, sinna… Ma l?heksin tagasi… Nagu poleks ?ra k?inudki. „Huvitav, kus te ?sja olite? Te naeratasite nii m?nusasti,” ?tles juuksur v?ga meeldiva h??lega. „Naeratasin?” „Jah! Ja liigutasite huuli. V?ga armsalt. Lendasite vist ?sja p?ris kaugele?” „V?ga kaugele. V?ga!” „Nii k?lm on! Olen talvest nii v?sinud. Tahaksin praegu kuhugi soojale maale.” Ta ei naeratanud, lihtsalt r??kis ja j?tkas l?ikamist. „Aga kuidas te aru saite, et ma olin soojal maal?” „Ma ei saanud millestki aru! Lihtsalt tahan rutem suve v?i soojale maale. Aga teie siis soojendasite end ?sja p?ikese k?es?” Ta j?tkas l?ikamist. „T?pselt! Soojendasin.” Noogutasin pead. „Pole vaja pead v?ristada. K??rid on v?ga teravad…” Sel hetkel n?gin peeglist inimest… N?gin, kuidas minu selja taga mingi mees t?navalt juuksurit??koja suurele aknale l?henes ja selle sisemusse kiikama hakkas. Aken oli j??s, seet?ttu surus ta n?o p?ris klaasi ligi. Ma ei j?udnud teda ?ieti silmitseda. Mantel seljas, m?tsi pole. Ta vaatas juuksurit??koja kiirelt ?le ja eemaldus, kadus mu vaatev?ljalt. Minu meister l?petas juuste l?ikamise. Ta loputas mu pea ?ra, seej?rel kuivatas juuksed f??niga. Kuum tuul r?sis juukseid ja k?rvetas peanahka. „Nagu k?rbes,” m?tlesin. Tore, et ma juukseid l?ikasin. Tore! Ainult et pisikesed mahal?igatud juuksekarvad olid kukkunud krae vahele. ?ks vale liigutus selle kuradi peleriini lahtiv?tmisel… ja k?ditavad juuksekarvad sattusidki krae vahele. Tuleb s?ita s?rki vahetama ja kael puhtaks pesta. Enne ?htut see vaevalt ?nnestub. Olen kogu ?lej??nud p?eva sunnitud kannatama kaelal piinavat kihelust ja ?rritust. Kuid see-eest k?isin ma Seal! Sellise asja p?rast v?ib kannatada. Lahkudes surusin selle naise k?tt, kes oli minu eest peaaegu tund aega hoolitsenud ja minu k?rval p?ris-p?ris l?hedal hinganud. Peaaegu tund! Olin talle siiralt t?nulik! V?ga! V?ljusin juuksurit??kojast ja seisin m?ne sekundi ukse ees. N?gin silmanurgast pika tumeda mantliga meest, kes kiiruga autosse istus. Vaatasin otsekohe sinna, aga ta oli juba toonitud autoklaasi taha peitu pugenud. Mulle n?is, et see oli sama mees, kes aknast sisse vaatas. Korraga meenus autolaternate valgus kuklas… Mis jamps see on? Mis m?ttega? Kes ma olen, et mind j?litada? Lollus! Auto, milles see inimene istus, s?itis ?ra, p??ras varsti k?rvale ja kadus silmist. See oli tume ja igav suur Mercedes. Harilik Mercedes, milliseid on Moskvas palju. Ma j?tsin numbri meelde. „On alles jamps!” m?tlesin ma. ?kskord oli mul ebameeldivusi olnud. Mind s??distati rahavarguses. Tellijad, p?ris noored poisid kusagilt Uurali kandist olid kuskilt raha saanud ja otsustasid piljardiklubi asutada. Mina olin t?iesti kogenematu. Nad andsid mulle suure summa ja palusid teha k?ik „nagu inimestel”. Veel ?tlesid nad, et ma neid v?ga ei t?litaks, aga kui raha otsas, annavad nad juurde. Raha sai ?pris ruttu otsa. Neil n?htavasti ka. Nad s??distasid mind varguses. Olid mingid venivad ja tobedad jutuajamised, nad ?hvardasid, hirmutasid. P?desin v?ga. Siis ma alles alustasin Moskvas t??tamist ja olin rahaasjades pedantsem, veetsin ehitusel j?rjest ??p?evi… Ja n??d selline lugu. Nad hirmutasid mind, ja mina uskusin neid. Muidugi p??dsin hirmu mitte v?lja n?idata, ometi oli ebameeldiv. Nad korraldasid isegi minu j?litamise. ?hes?naga, sain kasuliku ?ppetunni. Aga viimasel ajal mul selliseid olukordi polnud, nii et… „Jamps,” m?tlesin ma. 6 Kui kell oli viisteist minutit kaks l?bi, ei pidanud ma vastu ja valisin Tema numbri. Lihtsalt valisin numbri ja k?ik. Ettek??net ma v?lja ei m?elnudki. Veri tuksles meelekohtades h??lekalt… Kuid operaatori h??l teatas, et otsitav abonent on ajutiselt k?ttesaamatu. Milline kohutav h??l! Kui palju probleeme v?ib k?ll olla sel naisel, kes lubas salvestada oma h??le nende kuradi telefoniteadete jaoks. Need h??led kurvastavad alati! Need on rahulikud ja justkui leebed, nagu ps?hhiaatrite h??ledki. Inimene on v?ib-olla surmasuus, valib viimast j?udu kokku v?ttes meeleheitlikult numbri, aga seal, telefonitorus, ?tleb rahulik naiseh??l, et helistage hiljem. Millised kohutavad needused lipsavad suust v?i k?lavad tuhandete ja tuhandete inimeste peades, kes seda h??lt kuulevad. Ja see toimub pidevalt, igal sekundil. P?eval ja ??l lendavad selle vaese naise aadressil kohutavad needused, ja kui mitte just tema aadressil, siis ikkagi seoses sellega, et kuuldi tema h??lt. Arvatavasti pole ta elu kerge. T?en?oliselt oli k?ik v?ga lihtne. Ilmselt paluti tal m?ned laused salvestada. Ta ?tles need mikrofoni, sai veidi raha… Ja sellised tagaj?rjed! K?llap ka tema mehel v?i meestel on telefon. Alguses naersid nad koos selle ?le, et ?ksk?ik kellele mees ka ei helistaks, tuleb v?lja, nagu ta helistaks justkui temale. Aga aegam??da… k?ik muutus. Naise h??l hakkas tema jaoks p?sivalt seostuma millegi ebameeldivaga… Ja juba nad t?litsevad, ja mees lihtsalt ei suuda enam tema h??lt kuulda! L?puks j??b naine ?ksi. Ja kellega ta ka ei kohtuks, ?tlevad k?ik: „Vabandage, teie h??l tundub mulle v?ga tuttav…” ?ldiselt, igavene h?da… Ma s?itsin, m?tlesin millestki, mitte sellest vaesest naisest, vaid millestki, mida ma ei m?leta… Minu peas keerles midagi ?revat ja ebameeldivat. K?ik kokku: nii see mees, kes juuksurit??koja aknast sisse vaatas, kui autotuled, mis mulle kuklasse paistsid, kui see, et Tema telefoni v?lja l?litas, kui veel miljon igasugust asja. Ma s?itsin normaalselt… p??rasin, kus vaja, n?itasin suunatuld, man??verdasin, pidurdasin, aga ei suutnud meenutada, kuidas ma Sadovoje ringteeni j?udsin. Ja veel… miks ma sinna s?itsin? Ma olin justkui… Juhtub ju, et sa loed, loed raamatut, aga p?rast taipad ?hekorraga, et oled k?ik t?hed, s?nad ja kirjavahem?rgid l?bi lugenud, aga pole m?istnud ega loetut meelde j?tnud, ja tuleb otsast peale hakata ning k?ik uuesti ?le lugeda. Ehkki sellisel hetkel on parem ?ldse raamat k?rvale panna, sest lugemisest pole kasu. Sellises seisundis ma s?itsin, ja ?kki toodi mind tagasi… Toodi tagasi minu autosse Sadovoje ringil. Keegi, mingi naine, kes s?itis v?ikeses kollases autos minust ette, andis mulle valjusti signaali ja ?estikuleeris ?gedalt. Tundsin kohe, et autoga on midagi valesti… Vasak tagumine rattakumm oli t?hjaks l?inud ja mingi aja jooksul olin ma t?hja kummiga s?itnud. See oli ribadeks rebenenud. Nii v?ga oleks tahtnud v?ga valjusti vanduda, ning veel autole jalaga virutada ja seda taguda… Ja ma tegingi seda k?ike jalamaid… Kohe p?rast seda tekkis tahtmine k?ik sinnapaika j?tta ja jooma minna, aga seda tuli juba aegam??da teha. Mul polnud varuratast… lihtsalt polnud! Iga jumala p?ev m?tlesin, et tuleb asjameeste juures ?ra k?ia ja varuratta asi korda ajada… M?tlesin sellest iga kord, kui autosse istusin… juba kuu aega… Vandusin veel kord – ?ldse ei aidanud. Ratast polnud enam v?imalik p??sta. Istusin autosse ja venisin l?hima parkimisplatsini. Umbes sada viisk?mmend meetrit, mitte rohkem. Kuidas v?isin ma sinnamaani nii s?ita ja mitte midagi tunda?! Autoga oli tarvis midagi ette v?tta. Ei saanud ju seda niimoodi maha j?tta! Ja ma j?tsin ta sealsamas maha. V?tsin tagaistmelt salli ja s?rmkindad, kahetsesin, et ei olnud hommikul soni p?he pannud, l?in autoukse kinni ja j?tsin selle sinnapaika. K?ll homme kuidagi asja korda ajan. „Ma ei suuda praegu sellega tegeleda! Ei suuda!!!” V?tsin pihuga pisut lund… K?rval seisva auto katusel oli palju klompis lund… Seej?rel ma kummardusin ja hakkasin lumega kaela n?hkima. Kael tulitas krae vahele kukkunud juuksekarvakestest. Lumi tekitas v?ga meeldiva tunde! „Tuleb s?rk seljast v?tta! Du?i all k?ia ja s?rk ?ra vahetada.” M?te oli selge ja v?ga konstruktiivne. „Tuleb koju s?ita. Koju!” Kuid kodu asus t?pselt teisel pool, ja kaugel. Ja veel, ma ei tahtnud n?ha seda kohta, mida pean silmas, kui ?tlen: „Ma l?hen koju.” Ei tahtnud seda p?evavalguses n?ha… Kogu seda l?petamata remonti, mida ma olin alustanud kaks aastat tagasi, n??d aga ei n?inud m?tet seda j?tkata, sest minu ettekujutused sellest, millist kodu ma endale tahan, olid selle kahe aasta jooksul tugevasti muutunud. „Ma ei taha sinna. Praegu ei taha!” Mul tekkis tahtmine endal peast kinni v?tta ja kohe ma tegingi seda. „Kui v?ike on mu pea, kui v?ike on see anum! Ja kui palju on selles paska?!” Ma seisin sedasi ?he minuti, siis helistas mulle Maks! „Ait?h! Ait?h, Maks!!!” „Tere! Kuidas sul l?heb?” k?sis ta r??msalt. „S…i!” vastasin ma v?ga kiiresti. „Miks nii?” „K?ik, Maks! Ma olen autost ilma! Ratas ?tles ?les. K??ga!” „Suurep?rane!!! T?hendab, v?ime kohe jooma minna!!!” „Seda k?ll! Aga veidi hiljem… S?idan ehituselt l?bi, sina aga m?tle seni, kuhu me l?heme. Aga Maks, sinuga ma eriti v?istelda ei saa. Mul on ?htul veel ?ks kokkusaamine.” „Naine?” „Maks! Ma ei hakka seda siin praegu r??kima. Seisan t?naval, j??n t?iega hiljaks, ?ldiselt…” „Sanja, s?ida metrooga – ja j?uad ?igeks ajaks! Muide, kui sa saad kokku naisega, siis ma ei solvu, aga kui mitte, siis unusta ?ra, mis mu nimi on!” „Maks! Kas ajasid habeme maha?” „Sanja,” Maks l?ks ?le sosinale, „sellega on jama! T?di on habemest vaimustuses. N?gi seda ja oli v?ga r??mus. Tema juures ei saa ma seda kuidagi maha ajada. Hiljem ajan, ?ra muretse! K?ll saab.” „Habemega ?ra minu silme ette ilmu! ?ra isegi m?tle! Helistame tunni aja p?rast uuesti. Bye!” Miks ma ?tlesin selle „bye”, mis mul viga on? K?ll „OK”, k?ll mingi „bye”… Peab siit ?ra p??sema! Peab s?itma sellele kuradi ehitusele. T?stsin k?e, auto peatus. Vaatasin sisse. Auto oli t?is suitsetatud, r?pane ja palav. Pealegi istus seal rooli taga nokkm?tsiga kutt. „Sitta kah,” m?tlesin mina. „Vernadski prospektile. Mul on kiire!” Ta noogutas vaikides. Istusin sebranahka imiteeriva kattega istmele. Valged triibud olid hallid nagu v?ga r?pase madruse s?rgil. N?gin autos paari v?ikest ikooni. Kohe, kui s?itma hakkasime, l?litas kutt sisse muusika. Kohutava muusika. „?tle, kuhu s?ita!” k?sis ta muusikast ?le karjudes. „Pea kinni,” laususin kohe. „Mis sul viga on? Ma k?sin ju inimese moodi,” ?tles kutt v?ga rahulikult. „Pea kinni, ?tlen ma!” „Hea k?ll!” ta peatus. Astusin kohe autost v?lja ja l?in ukse k?vasti kinni. „Peast oled soe v?i,” karjus ta mulle avatud ?huaknast. „Pese auto puhtaks ja iseennast ka! Said aru? Ja linnakaart…” „Mine ?ige…!” teatas ta l?puni kuulamata. Tal oli tugev ja rahulik h??l. Ta rebis end kohalt minema ja s?itis ?ra. Kl?hvisin talle midagi j?rele… Ja j?in seisma, justkui t?is s?litatud. Nagu t?is s?litatud puhtusearmastaja. Hakkas mitu korda hullem! L?ksin metroosse. Lumi oli viivuks v?rskendust pakkunud. Kael hakkas j?lle endast m?rku andma. „Tuleb v?hemalt s?rk seljast v?tta ja kaelus karvadest puhastada. Ei tohi p?eva alguses juuksuri juures k?ia. V?i tuleb k?ia salongis, kus juba on ?pitud juuksekarvu krae vahele mitte puistama. Aitab selliste asjade arvelt kokkuhoidmisest!!!” Oli selge, et midagi tuleb ette v?tta. „Ehk peaks uue s?rgi ostma?” Kuid s?rgi ostmine on terve ettev?tmine. See on ainult n?iliselt lihtne! Tegelikult on h?id s?rke niisama v?he kui… k?ike head. See on ju asi, mis on kehale v?ga l?hedal!.. Tuleb v?lja, et ma polnud ammu metroos k?inud. Jah! Metroos… pole ei ilus ega kole. Seal on nagu metroos… Seal on nagu alati. Kuni ma eskalaatoril allapoole s?itsin, p??dsin m?tteid korrastada. Seda oli vaja teha. Enesetunne oli kuidagi p?ris kehv. ?revus ja ?rritus… olid lihtsalt t?usnud viimse piirini. Umbes viieteistk?mne aastane poisike t?ukas ekskavaatoril m??da joostes mind tugevasti ?laga, mina aga v?tsin ta kinni, s?imasin l?bi ja l?kkasin alandavalt eemale. Milleks!? Noh, mu n?rvid olid juba t?itsa krussis… Siis vajusin m?ttesse. Sellistesse m?tetesse, mis mind alati arusaamatu ?revuse puhul aitasid. Oli vaja leida ?rrituse allikas ja see lihtsalt lokaliseerida ning endale teadvustada. Isegi kui pole v?imalust seda k?rvaldada ja parandada, hakkab ikkagi kergem. T?hendab, nii: „Millest mul nii halb on? Ah?! ?ldiselt on k?ik enam-v?hem normaalne. Mul on praegu kaks objekti. ?hel on k?ik OK… Miks j?lle OK? Kas ma olen mingi uljas kauboi?.. Tuleb nendest okeidest vabaneda. T?hendab, ?hel on k?ik korras, aga teisel – l?bu. Sellega on selge! Rahutuks tegid mees akna taga, auto trepikoja ees ja j?litamistunne. Aga see on lihtsalt jamps. Mis j?litamine? Kelle j?litamine? Kes ma selline olen, et mind peaks j?litama? H?sti! N??d Maks. Maks?! Aga mis Maksist? Maks nagu Maks ikka. K?ik on normaalne. Auto? Aga mis autol viga on? Homme hommikul helistan ja mulle ?eldakse, mis autol viga on. Auto on tegelikult t?hiasi! Aga mis ei ole t?hiasi? See, et kodus on korralagedus, ja juba ammu? Jah! See on ebameeldiv. Mulle see ei meeldi. Mulle meeldib, kui auto on pestud ja sellesse pole kogunenud igasugust r?mpsu, et pagasiruumis oleksid ainult vajalikud asjad, aga poleks igasuguseid karbikesi, kilekotte, ajakirju, mida kavatsesin kellelegi kolme kuu eest tagasi anda. Mulle meeldib, kui mu raamatud ja heliplaadid on korras, t??laud pole ?le koormatud, aga lauasahtlid on peaaegu t?hjad. Mulle meeldib ?ra visata igasugust r?mpsu – postkaarte, mis on mulle kingitud, v?i neid, mida kavatsesin ise kinkida, aga ei kinkinud, visiitkaardid nendelt, keda ma ei suuda meenutada, bukletid, ajalehed, teejuhid erinevatest linnadest, kus olen viibinud, ja nii edasi ja nii edasi. Kui ma r?mpsu v?lja viskan, on mul kergem elada. Kui ma autot pesen, hakkab see paremini s?itma, kui ma kingad korda teen – paraneb tervis. Aga n??d valitses t?ielik korralagedus. Isegi l?petamata remondil v?ib olla mingi struktuur, aga praegu… rippusid igal pool s?rgid, mida oli vaja pesta ja triikida. Vedelesid raamatud, mingid paberid… ?ldiselt k?ik! Ja veel tolm… Auto oli ka r??mas. Aga vannitoas… L?hidalt – ?udus! Aeg-ajalt leidsin kedagi, kes mu kodus korda l?i. Need olid koduabilised v?i need naised, kes mingiks ajaks minu juurde j?id. Aga ideaalse korra v?isin luua ainult mina ise. Ma tegin seda… v?ga harva. Kui ma ei ajanud pead paljaks, siis l?in kodus korra majja. Praegu oleksin v?ga tahtnud seda teha! Ainult et selleks polnud ?ldse j?udu. „H?sti,” m?tlesin ma edasi, „korralagedusega pole praegu v?imalik toime tulla, see on v?ga ebameeldiv. Aga m?istetav! Selle p?rast pole tarvis nii palju muretseda. Igal juhul, asi on parandatav. Kas mulle teeb muret Pascali vemp? Ilmselt mitte! Pascal pigem aitas mind. Ma t?esti ei tahtnud seda tellimust! Pascaliga on k?ik korras, pealegi tahab ta vabandust paluda. Sellega on k?ik h?sti! Aga miks ma siis ennast nii sitasti tunnen?! S?rk ja need juuksed? Jah! See on t?sine asi. Sellega tuleb kiiresti midagi ette v?tta. Ja Tema l?litas telefoni v?lja! See ongi peamine ?revuse p?hjus!!! Mul on halb olla! Halb! Ma pean Tema h??lt kuulma! Kiiremini! Viivitamatult!” Litsusin ennast metroovagunisse. Rahvast oli palju. „See on veel ka talveriietuse p?rast,” k?is peast l?bi. „Suvel on kergem. Suvel on alati kergem. Kuid suveks peab midagi muutuma, muidu ma suveni ei ela.” Sulgesin silmad ja isegi oigasin vaevukuuldavalt. Seej?rel silmad avanesid ja ma n?gin oma silmade k?rgusel inimeste p?id. Seisime tihedalt ?ksteise vastu liibudes. Pead k?ikusid, rong kihutas kiiresti piki tunnelit. N?gin neid p?id. L?bi vaguni l?pus asuva akna oli n?ha teist vagunit. Seal, nagu n?is, k?iguvad inimesed tugevamini. Ehkki neile n?is ilmselt vastupidi. „Nii k?lgubki siin teiste peade hulgas minu pea,” m?tlesin mina. „Kuid seal peas toimuvad sellised asjad! Kui aparaatidega oleks v?imalik mingite elamuste energiat kinni p??da, siis paistaks minu pea kosmosesse v?lja. Seda oleks n?ha isegi l?bi maapinna, sellises s?gavuses, kus asub metroo. Ma olen arvatavasti praegu k?ige haigem. ?heaegselt ?hes ja samas kohas ei saa olla palju nii haigeid p?id. Ei tohi olla! Muidu p?levad juhtmed l?bi. Jumal k?ll! Kui mul ?nnestuks Teda suudelda, lendaks kusagil Uruguays v?i Uus-Meremaal ?hku m?ni elektrijaam. Mul on vaja istuda. Kohe istuda!” Minu jaamani tuli s?ita kaksk?mmend viis minutit. Tahtsin v?ga istuda ja kui mu k?rval vabanes koht, liikusin otsustavalt selleni ning v?tsin istet. Ma n?gin, kuidas sama kohta ?ritas saada vanem naine mantli ja moh??rbaretiga, mille all oli soeng. K?es oli tal suur kott. Selle kotiga l?kkas ta inimesi eest ?ra. N?hes minu man??vrit… raputas t?di (lubage mul teda nii kutsuda) etteheitvalt pead. „?ksk?ik!” otsustasin ma kindlalt. „Mulle ei meeldi see t?di, ma ei anna j?rele!” Sulgesin silmad, et mitte n?ha… et mitte kedagi n?ha. „Kuidas tal k?ll h?bi pole!! Oleks siin k?ik peaaegu ?ra tapnud, niimoodi tr?gis,” ?tles t?di. „Ja teeb n?o, et ei n?e mitte kedagi. Ei h?bi ega au!” „Mine sa kah ?ige, m?rd,” m?tlesin v?ga kindlalt ja rahulikult. „Kas ma siis olen kohustatud sulle koha loovutama. Lapsest saati olen loovutanud. Lapsep?lv on l?bi! Liiatigi on t?di vastik. Tige t?di! Mul on seda praegu rohkem vaja! Pole kasu! Istun edasi ja k?ik!” Sundisin ennast sellest mitte m?tlema ja mitte ?rrituma. Minust paremal istusid kolm noormeest. Kuulsin nende h??li ja seda, millest nad r??kisid. Nad r??kisid valjusti, tugevas moskva k?nepruugis. „Ma ei hakka autot v?tma, mis huvi mul seda teha on?” ?tles ?ks. N?htavasti ?ritas ta avalikus kohas mitte ropendada, sellep?rast r??kis kuidagi konarlikult. „Tolts ei taha mulle niisama lihtsalt autot anda. T?hendab, peaksin seda pesema, ja p?rast teid s?idutama. Teie hakkate pidu panema, aga mina…” „L?peta ?ra, autot on vaja igal juhul! Homme hommikul s?idame ja ostame k?ik ?ra…” r??kis teine. „Mitu ?lut me n?pu otsas ?ra toome? N?dalvahetuseks ei j?tku! Aga kuhu sa seal, k?las, k?lmaga ?lle j?rele jooksed? V?tame kohe k?ik ?ra, ja asi ants. P?rast k?ime plikadel j?rel ja s?idame. Oleme kohal – anna minna! P?ev l?bi. Aga p?hap?eval meie ka enam ei joo…” „Ma ei taha Toltsilt autot k?sida. Ta p?tkib, raisk…” Kuidas ma neid poisse kadestasin! Nad planeerivad oma puhkep?evi. Ma ei kadestanud neid selles m?ttes, et nad said kusagil maakohas paar p?eva „l?bu panna”. Vaid selles m?ttes, et neil on puhkep?evad. Neil on puhkep?evad! T??tasid n?dala, ootasid puhkep?evad ?ra, pole t?htis, kas sa j?id v?i ei joonud, p??dsid kala v?i ei p??dnud. Neil on puhkep?evad! Minul aga olid puhkep?evad viimati vist… Kodulinnas. Ammu! Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/jevgeni-gri-kovets/s-rk/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
Íàø ëèòåðàòóðíûé æóðíàë Ëó÷øåå ìåñòî äëÿ ðàçìåùåíèÿ ñâîèõ ïðîèçâåäåíèé ìîëîäûìè àâòîðàìè, ïîýòàìè; äëÿ ðåàëèçàöèè ñâîèõ òâîð÷åñêèõ èäåé è äëÿ òîãî, ÷òîáû âàøè ïðîèçâåäåíèÿ ñòàëè ïîïóëÿðíûìè è ÷èòàåìûìè. Åñëè âû, íåèçâåñòíûé ñîâðåìåííûé ïîýò èëè çàèíòåðåñîâàííûé ÷èòàòåëü - Âàñ æä¸ò íàø ëèòåðàòóðíûé æóðíàë.