J?? minu juurde

J?rsku prahvatas uks lahti ja tuppa astus Annabel. “Ah et perekondlik kokkutulek kohe! Nagu tuvikesed ninapidi koos! Ja mind ei kutsutudki. Ju siis olen siin peres ?leliigne. K?ige te k?ik p?rgusse! Luigelend – m?tleks vaid! Kui romantiline. Lennake siis koos oma luikedega kuradile! Mul pole teid vaja! M?tleks vaid, armastav perekond! Aga ?ra unusta – jah, just sina, vana n?id – sa ei saa mitte kunagi minu ema asendada! Kuuled, mitte kunagi! Sina ei ole mind s?nnitanud, k?tel kiigutanud ja mulle unelaulu laulnud. Sa ei ole minu ema! Sa oled vastik rott, kes on meie majja sisse tunginud ja siin k?ik pea peale keeranud. Te k?ik olete mulle vastikud, viimane kui ?ks! Sina ka, isa! Sind ei ole kunagi kodus, kui me sind vajame!“ Leevi on noor lapse kaotanud naine, kes v?itleb oma abikaasa joomatuuridega. Kas j??bki k?ik nii v?i on elul tema jaoks veel midagi paremat varuks? Kui talle tehakse ettepanek hakata koduabiliseks majas, kus tuleb hoolitseda kolme lapse ja majapidamise eest ja kuhu veel ?kski t??taja pidama pole j??nud, ei oska ta hingeski aimata, millised s?ndmused sellest hargnema hakkavad. Kas ta annab alla v?i tuleb katsumustega toime?