Nauding

Alli teab: see on viimane aasta, mis temas r??gib. Aasta, mis temast, rumalast plikast, k?psetanud inimese. V?liselt on ta veel n??dki sama v?ike plika, sama blond t?tarlaps, ta pole vananenud ega inetumaks l?inud n?ost – ei, vastuoksa, ta n?gu on sisaldavam, ta silmad s?gavamad. Ning ta silmis peegeldub mitte enam kerge-, vaid raskemeelsus, ta n?os mitte enam elujanus kihisev naiivsus, vaid selgunud j?relem?tlikkus. Ta on ilusam kui aasta tagasi, kuid kahvatum, k?hnem, ta iseloomu edasiigatsuse ja laialivalgumise asemele on tulnud peaaegu kartlik tagasihoidlikkus ja s?venemine iseendasse. ?ldisse karja kuuluvast liikmest on saanud individuaalne olevus.