Kimalased Piksekivil

Keskea k?nnisele j?udnud Kertu p??seb imekombel raskest liiklus?nnetusest ja taas hakkavad teda painavad kummalised unen?od ning Piksekiviga seotud m?lestused lapsep?lvest. Naine otsustab aja maha v?tta, et ?le aastate k?lastada oma kodutalu Saaremaal. Seal kohtab Kertu kunagist naabripoissi. Ka T?nu oli varakult kodunt lahkunud, kuid m?ne aasta eest kodukanti naastes talunikuks hakanud. Kuigi Kertu ja T?nu isiklikus elus on palju pettumusi, lahvatab nende vahel kirglik armastus. Ent tee teineteise leidmiseni on sillutatud ootamatute katsumuste ja salap?raga. Armastajate ette kerkivad j?rjest uued takistused. Kas nad suudavad need ?letada? „Kuule, ega sa ometi N?lvaku Kertu pole?” p??sesid T?nu keelepaelad viimaks valla. „Kes siis veel?” purskas kunagine naabriplika vallatult naerma. „V?ttis sul aga aega!” Mees naeris kaasa, aga muutus siis taas t?siseks. „Sul n?ib mingi mure olevat, aga mina muudkui l??bin,” ohkas Kertu. „Eks neid muresid j?tkub meil k?igil igasse p?eva, aga …” „Mis aga?” „Sa oled liiga ilus: imeline olend ligip??smatuse pooluselt. Seep?rast pean ma enne selle teadmisega kohanema, et sina oled ikka t?esti sina.”