Rahutegijad. 1919. aasta Pariisi konverents ja selle katse l?petada s?da

1919. aasta jaanuarist juulini, p?rast „s?da, mis pidi l?petama k?ik s?jad“, kogunesid esindajad ?le kogu maailma Pariisi rahukonverentsile. Selle keskmes olid kolme suurriigi juhid – Woodrow Wilson, David Lloyd George ja Georges Clemenceau –, kuid saabusid ka tuhanded teised, iga?ks omaenda eesm?rgiga. Kuningate, peaministrite ja v?lisministrite ning nende n?uandjate k?rval olid kohal ajakirjanikud ja saja eri k?simuse eestk?nelejad alates Armeenia iseseisvusest naiste ?igusteni v?lja. K?igil oli sel aastal Pariisi asja – T. E. Lawrence, Rumeenia kuninganna Maria, Maynard Keynes, Ho Chi Minh. Kunagi varem ega ei ole midagi sellist olnud. Kuus ebatavalist kuud oli linn maailma valitsuse keskuseks, kus rahutegijad l?petasid pankrotis impeeriumide olemasolu ja l?id uusi riike. See raamat ?ratab ellu kokkuleppeid kujundanud meeste isiksused, ideaalid ja eelarvamused. Nad l?kkasid k?rvale Venemaa, t?rjusid Hiinat ja vabastasid araablased, maadlesid Kosovo, kurdi ja juutide kodumaa probleemidega. On ?eldud, et rahutegijad ei saavutanud edu, eelk?ige ei suutnud ?ra hoida teist s?da. Margaret MacMillan v?idab, et neist on eba?iglaselt tehtud patuoinad nende vigade p?rast, kes tulid hiljem. Nad p??dsid olla ?iglased, kuid nende eesm?rke – panna kaotajariigid maksma neid h?vitamata, rahuldada v?imatuid rahvuslikke unistusi, hoida ?ra bol?evismi levikut ning kehtestada demokraatial ja m?istusel p?hinev maailmakord – ei saanud diplomaatia abil saavutada. See raamat on nii oluline kui ka meelelahutuslik. See annab meile p?hjaliku ?levaate ajast, mil esimest korda visandati suur osa t?nap?eva maailmast.