Kalamaja aja lood

Kalamaja taass?nd algas sajandivahetuse paiku. Viimase viie aastaga on mere ja vanalinna vahele pugenud linnaosa kasvanud elanike arvult sama suureks kui kogu Haapsalu.Kalamaja on tegelikult alati olnud millegi poolest suurim, ehkki 2,1 km? suurune pindala seda aimata ei luba. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. 1527. aastal oli Kalamajas 78 iseseisvat majapidamist, enamik majaperemehi elatus kalap??gist. Peale elumajade asus sel ajal seal ka suur hulk k?rtse, p?hjuse selleks andis sadama l?hedus.Kalamaja esimese kiire arenguperioodi katkestas alles 17. sajandi l?pus puheknud P?hjas?da. J?rjekordselt levis kulutulena katk, mis h?vitas ka enamiku eeslinnade elanikest.Ent 18. sajandi l?puks oli Kalamaja juba tagasi elavamana kui kunagi varem, kujunedes populaarseks l?bustuskohaks. Rajati hulk supelasutusi, kus tavalise k?mbluse k?rval sai v?tta mudavanne. Eliitlinnajaoks nendel aastasadadel Kalamaja ei kujunenud, kuigi 19. sajandi teises pooles asus Kalamajas mitu suvem?isa – 1920. aastateks oli Kalamaja hoopis ?ks t?htsamaid Tallinna t??stuspiirkondi.Kalamaja allak?ik algas N?ukogude aastatel ja 1980. aastatel peeti Kalamaja k?durajooniks, mille vana hoonestus tuleb suuremas osas lammutada.Ent Kalamaja ajalukku vaadates oli selge, et see linnaosa t?useb visa j?rjekindlusega tuhast. T?na on Kalamajas t?eline kinnisvarabuum. Peamised arenduspiirkonnad on mere ??res Kalaranna t?nava ??res ja Kotzebue t?nava ?mbruses. Sinna tuleb lausa uus, Kalma nime kandev t?nav.Kalamaja taastulemist ilmestab h?sti ?ha uute populaarsete s??gikohtade avamine. Aga ka uue elu ja ?riidee leidnud Kalamaja vanad t??stusalad. Nii see Kalamaja elab ja areneb, nagu ikka. Vana, aga endiselt alati noor.