Minu Viin. 1700 kilomeetrit ja 17 aastat

Kohvikud keset t?navat. Viini ?nitsel sidruniga. Roosad kastani?ied, pargid ja „tupsupuu“. Hofburgi majesteetlik arhitektuur ja Stephansdomi katedraali gootika. T?llad vanalinna t?navatel, hobustel kakakotid saba all. Puitistmetega punavalged trammid. K?esuudlused ja ballid. Akadeemilised tiitlid. Kristlik kultuuriruum ja vana hea saksa keel.Kui erinev Tallinnast 1700 kilomeetri kaugusel Austrias olla saab?Minu s?prus Viiniga – suurlinnaga, mis on parajalt v?ike, et olla Eesti moodi, ja piisavalt suur, et olla t?iesti teistmoodi – on kestnud 17 aastat. Mul on kakskeelne poeg, ?petan ?likoolis eesti keelt ja mu kirglik hobi on muusika. Olen Viini filharmoonikute lummuses, kuigi ise klassikat ei m?ngi.Viin on justkui peene k?ega skulptor, mis paljude kohtumiste ja kultuuriseikade kaudu mulle m?ned omadused lisanud ja m?ned ?ra v?tnud, voolinud mind oma n?o j?rgi, puudutanud veidi siit, veidi sealt. Vahel ?rritanud, vahel paitanud, aga kokkuv?ttes teinud minust rohkem eestlase, kui ma eales olnud olen.