Minu Austria. Suusam?gedest p?genikeni

Inimesele on omane avastamiskirg. Mina avastasin Austria juba ?le 20 aasta tagasi, kuid juba ammu ei hoia mind siin kinni inimene, kelle p?rast tookord tuldud sai.Olen avastanud nii palju, millest ma enam loobuda ei saa. Olgu see ooperi- ja operetimuusika v?lu ning sellele naudingule keiserlikult uhkeldavat raami pakkuvad ehitised, Mozarti fenomen v?i „Helisev muusika”. V?i hoopis Austria muinasjutuline talv, paksu lumekatte all uhkeldavad m?emassiivid, h?rgult s??gi ja joovastavalt h??gveini j?rele l?hnavad m?gih?tid, kus heatujuline peremees pistab eine l?ppedes pihku pitsi ise tehtud napsiga.Mu siiaj??mise p?hip?hjused on lihtsad ja samas keerulised… Esiteks suusam?ed ja tegutsemine suusainstruktorina – t?? ja l?bu nauditavaim kooslus. Ning teiseks t?? p?genikega – valus teema paljude umbs?lmedega, mille harutamine k?ib tihtipeale ?le j?u ka k?ige nobedamatele n?ppudele.Sel pisikesel ja maagiliselt maalilisel maalapil on pakkuda rohkem, kui usute. Tuleb vaid tulla ja avastada. V?i siis s?da m?gedele kaotada ja nende keskele j??dagi…