R?ndajad Soome sillal. Kontaktid ?le Soome lahe 19. sajandil

„R?ndajad Soome sillal“ r??gib inimestest, kes liikusid ?le Soome lahe ehk Soome sillal, ja nende kogemustest 19. sajandi Soomes ja Eestis. Liikusid nii soome ja eesti rahvusliku liikumise tegelased kui ka h?imut?? aktivistid, kuid liikusid ka soomerootslased, venelased ja baltisaksa aadlikud, kelle huvi elu vastu Soome lahe teisel kaldal hoidsid ?leval muud asjad kui keelesugulus v?i h?imuaade. Eriti siis, kui aurulaevade liiklus oli alles alanud, oli juba Soome silla ?letamine paras elamus. ?htedele oli reis vaid „kruiis“, mille ajal tutvuti kiiresti Helsingi v?i Tallinna ehk R??v?liga, kuid teistele, keda oli palju rohkem, oli see laevareis teekonna algus teisele maale, kus siis ka pikemalt ringi liiguti. Niimoodi liikusid Soome sillal n?iteks Elias L?nnrot, August Ahlqvist, Yrj? Koskinen, Julius Krohn, Lydia Koidula ja paljud teised. Liikusid inimesed, kuid liigutati ka muid asju. Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ k?sikiri viidi tr?kkimiseks Kuopiosse, ja kui soomlaste laul „Maamme“ (J. V. Jannseni t?lkes „Mu isamaa, mu ?nn ja r??m“) v?eti 1869. aastal esimese ?ldlaulupeo kavva, levis see kiiresti eesti lauluraamatute ja laulukooride kaudu ja sellest sai l?puks Eesti h?mn. Tihenevad sidemed panid innukamad eestlastest Soome-s?brad unistama juba nende maade ja rahvaste ?hendamisest.