Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis

Uimastitest Kolmandas Reichis teatakse seni ?sna v?he. Norman Ohler poeb toonastele kurjategijatele s?na otseses m?ttes naha alla ning uurib, mis voolas nende soontes. Aarjalasele kohasest puhtusest j??b asi kaugele, pigem v?ib ?elda, et tegemist oli keemiliselt sakslastega – ja see keemia oli ?sna toksiline. Kus ideoloogiast enam ei piisanud, aidati ohjeldamatute farmakoloogiliste vahenditega kaasa, samal ajal kui ametlikult aeti ranget „uimastivastase v?itluse“ poliitikat.Kui Saksamaa 1940. aastal Prantsusmaa vallutas, oli Saksa Wehrmacht 35 miljoni annuse pervitiini m?ju all. See preparaat – mille toimeainest on saadud praegune crystal meth – oli toona igas apteegis vabalt k?ttesaadav ning sellest sai Natsi-Saksamaa rahvadroog. Ka nn karske kantsler Hitler sirutas meelsasti k?e farmakoloogilise stimulandi j?rele: kui ta 1944. aasta talvel viimaseks pealetungiks k?su andis, oli ta ammu s?ltuvuses opioidist nimega Eukodal, mis on tugevama toimega kui heroiin. Vahetpidamata sai ta oma ihuarstilt mitmesuguseid dopingaineid, kahtlaseid hormoonpreparaate ja ka karme narkootikume. Ainult sel moel suutis diktaator s?ilitada oma s?gedust kuni l?puni v?lja. Ohler uuris seni ligip??suta materjale ning vestles selle aja kaasaegsete, s?jaajaloolaste ja meditsiiniteadlastega. Tulemuseks on raputav ja faktitruu raamat. „Patsient A“ koostamist toetas tunnustatud Saksa ajaloolane Hans Mommsen, kes kirjutas raamatule j?rels?na. Tema l?pphinnang: „See raamat siin muudab kogupilti s?jast.“