Peot?is p?rmu

Kui palju on meie kriitikud oodanud romaani, mis r??gib t?nap?eva Eestist – koos kaasajale vastavate tegelaskujude, probleemide, ja aja vaimuga! Paraku on parimad eesti keeles kirjutavad autorid eelistanud mineviku varje t?nap?eva tontidele. Kuid loodus teadup?rast t?hja kohta ei salli, ning seet?ttu on romaan t?nap?eva Eestist s?ndinud vene keeles. Andrei Ivanovi raamat „Peot?is p?rmu“ ajataust on t?pselt dateeritud – see algab talvel 2003 ja l?peb aprillis 2007, pronksi?? paiku. Minajutustaja, kolmek?mnendates aastates mees, on seitse aastat veetnud Skandinaavias ning p??rdub tagasi oma s?nnimaale. P??rdub tagasi selleks, et veenduda – tema lapsep?lvelinna ei ole enam ning Eesti on ?le v?tmas Skandinaavia heaolu?hiskonna hoiakuid, kus n?ilise tolerantsuse maski all ?ilmitseb sallimatus ja v??raviha. Romaan kubiseb v?rvikatest t??pidest: venelastest, eestlastest, juutidest, rootslastest, taanlastest, kellest autor maalib m?nuga groteskseid portreid. M?istagi vihkavad paljud tegelased Eesti Vabariiki, aga peale selle vihkavad nad ka k?ike muud: iseennast, oma sugulasi, s?pru, naisi, t??andjaid, ilma, naabreid ja ajalugu, ning see k?ik on kokku kohati jube naljakas, aga samas ka v?ga kurb. T?nases kirjandusmaailmas peetakse Andrei Ivanovi mitte ?ksnes eesti-vene kirjanduse, vaid ka maailmakultuuri osaks. Tema esimene jutustus “Tuhk” avaldati New Yorgis ning t?lgiti seej?rel eesti keelde. Jutustuse eest nimetati autor Aldanovi ja Dolgoruki nimeliste kirjandusauhindade laureaadiks. Romaanis “Hanumani teekond Lollandisse” eest anti autorile Eesti Kultuurkapitali preemia, romaan j?udis 2010. aastal ka Vene Bookeri l?ppnimekirja.