Minu Kambod?a. Seljakotireis iseendasse

Mida aeg edasi, seda enam sain aru, et tuleb minna. M?istsin, et stabiilsus on mu elus muutunud asjaks iseeneses – nii leidsin endas julguse ?ksluisest mugavustsoonist pea ees vette h?pata. Tegime elu- ja teekaaslasega k?mmekond ebaratsionaalset otsust, loobusime headest t??kohtadest ja osalusest kasumlikus ?ris, mahutasime vara seljakottidesse ning s?itsime Kambod?asse.N?gime agressiivseid suurlinnu, valge liiva ja sinirohelise veega ?mbritsetud palmisaari, j?rvedel-j?gedel ujuvaid k?lasid ning m?gid?unglites metsavaime kummardavaid v?hemush?ime. K?isime kohtades, mida ei ole isegi kaardil, ja tunnistasime vaatepilte, mida esiti uskuda ei tahtnud. Muutusime hullumeelses liikluses rolleriga teed otsides v?i ??rikodu olmega maadeldes pooleldi kohalikuks. ?petasime kloostrikoolis inglise keelt ning otsisime khmeeride j?lgi praegusest Vietnamist.N?gime uskumatut vaesust, aga ka uskumatut elujaatust, edasip??dlikkust ja leplikkust. Nii muutiski see maa p??rdumatult meie vaatenurka elule.