Minu Kopenhaagen. Jalgrattarapsoodia

Tulin Kopenhaagenisse elama viis aastat tagasi koos tookord seitsmeaastase t?tre Johannaga, kes uuel kodumaal avastas, et hindeid siin enne kaheksandat klassi ei panda. Laste ja koolide pingeritta s?ttimine, mis Eestis igati tavaline on, ehmatab Taanis ?ra t?iskasvanudki. Minu suurimaks proovikiviks ei osutunud Kopen­haagenis mitte taani keel, vaid hygge – „m?nusolek”, elu ja oma tegemiste nautimine. Taanlaste keskel ei ?nnestu hygge’t unustada. Kui ma vahel liiga asjalikuks muutun, juhitakse sellele s?bralikult t?helepanu: elu ei tohi liiga t?siselt v?tta. Lihtsast t?est arusaamiseks tuli mul kolida nende vahetu ja vaba olekuga inimeste sekka.Selles raamatus kirjutan nii enda kui t?tre Johanna silmade ja s?dame l?bi inimestest, keda kohtasin, vaatamisv??rsustest ja muinasjuttudest, mida n?gin ja kuulsin, kui linnaga jalgrattal – kopenhaagenlaste lemmikliiklusvahendil – tutvust sobitasin.Kati Nielsen