Minu Tokyo. N?htamatu piiri taga

Pole lihtne armastada linna, mis sind esialgu eirab ja hiljem ?hvardab sulle kaela kukkuda. Aga kas selleks, et ?hest linnast kirjutada, pean ma teda tingimata armastama? M?tlesin selle ?le pikalt ja j?udsin j?reldusele: ei pea.Hetkest, kui loobusin kohustusest Tokyot armastada, hakkasin ma selle linna k?ek?igu vastu huvi tundma. Tagasihoidlik huvi kasvas aja jooksul s?mpaatiaks ja edasi juba leebeks kiindumuseks. Pidasin end ikka suureks unistajaks, aga ka oma k?ige lennukamates fantaasiates ei kujutlenud ma, et ulja naljana ette v?etud projekt „Jaapani poiss aastaks“ l?peb abiellumisega samurai suguv?sasse.N?htamatu on see piir unistuste ja t?eluse vahel. Millal saab fantaasiast tegelikkus, v??rast inimesest oma, kaugest kultuurist kodu? Millisel hetkel saab lapsest t?iskasvanu? Raske on m?rgata, millal ma nendest piiridest ?le astusin v?i kas ikka astusin.Maarja Yano