Viimane inimene Atlantisest

Tihti vene Jules Verne’iks kutsutud Aleksandr Beljajevi esmakordselt eesti keeles ilmuv seikluslik fantaasiaromaan. ?igusega tuntuimate Atlantise hukust r??kivate teoste hulka kuuluvas romaanis n?eme kahte erinevat ajaplaani: Beljajev kirjeldab lugejaile Atlantise tsivilisatsiooni p?randi avastamist Atlandi ookeani p?hjast 20. sajandi alul, kuid jutustab ka p?neva ja dramaatilise loo Atlantise kontinenti tabanud looduskatastroofist, viimasest Atlantise inimeste p?lvkonnast, orjade ?lest?usust, traagilisest armastusest ning hiiglasliku laevastikuga ookeanis?gavustesse vajuvalt mandrilt p?genemisest. «?he ??ga lakkas Atlantis olemast. Selles kohas, kus oli seisnud ?itsev ?ndsate Saar, hakkas hullumeelse p??risena ringi kihutama hiiglaslik veekeeris, mis ?letas suuruselt suurimaidki mandreid. Tuli ja aurud tungisid sellest l?bi ning kasvasid veest ja tulest koonusteks. Pikapeale see vee ja tule v?itlus vaibus, kuni ookeanitasandik hukkunud Atlantise kohal rahunes ja t?itus ?leskerkinud puut?vede ning inimeste ja loomade laipadega.» Orpheuse raamatukogu. T?lkinud Kati Karu.