''V?egade noobel kooljas...'' (nentis vanem laibakandur)

"V?egade noobel kooljas…" nentis vanem laibakandur. Nii algab romaan kriminaalsete ja viroloogiliste all??ridega, mida autor ise tekstis pilamisi «lihtsakoeliseks ajaviiteromaaniks» nimetab. Vaimukas raamat armastusest, k?ttemaksuihast ja surmast, milles puukidel on t?ita oma saatuslik roll.[…] “Huvitav, miks sa ei k?si, mis mu k?ega lahti on…” lausub ta. “Sa oled vist v?ga peenetundeline poiss,” arvab Nils. Mida peaksin ma vastama? “Minu k?ige suuremaks veaks on uudishimu,” selgitab ta. “Ma olen, jah, kole uudishimuliku loomuga.” Ta vaatab r??kides sulle otse silma sisse. “Kui ma veel koolis ei k?inudki, leidsin ma kord ?he sidruni moodi raudmuna… See oli granaat.” Selge. “Kas see… noh… kas see sind segab ka?” “Eks klaveritunnid j?id katki. Ja pallim?ngijat minust kah enam ei ole. Aga muidu olen nagu harjunud. Inimene harjub ju k?igega,” l?petab ta elutargalt. Temale see elutarkus sobib. Kuid siiski ei l?peta ta veel p?riselt. Ta lisab, imelik naeratus suul: “Muuseas m?jub see minu protees eriti just t?drukutele.”[…]