Loss

Eelmise sajandi ?he silmapaistvama kirjaniku Franz Kafka s?mbolistlik romaan Mati Sirkeli t?lkes.Kafka jutud viivad meid v?rdpildi, m?istujutu maailma. Nad t?hendavad seda, mida nad ?tlevad, ja viitavad seejuures alati millelegi h?lmavale. Seda romaani v?ib lugeda kui lugu maam??tja K. kurnavast v?itlusest lossi p??semiseks, aga seda v?ib v?tta ka inimeksistentsi totaalsuse s?mbolina, katsena h?lmata metafooriga tervet inimeksistentsi, tema m?tte ja m?ttetuse paradoksi. Kafka s?mboolika varal v?ime seiseneda komplitseeritud filosoofilis-religioossetesse spekulatsioonidesse, sotsiaal- ja individuaalps?hholoogiasse, k?ige avaramate piiridega maailmavaatelisse diskussiooni. Lisaks v?ime tema mitmepaikseid romaane lugeda ka Franz Kafka isiklike eludokumentidena, eepilise avaruse saanud subjektiivse aruandlusena, autobiograafiliste kr?ptogrammidena.V?he on kirjanikke, kelle looming oleks v?imaldanud ja v?lja kannatanud niisugusel hulgal erinevaid, kohati ristivastupidiseid t?lgendusi ja hinnanguid, nagu need Kafka loominguleosaks on saanud. Eesk?tt kehtib see tema romaanidekohta. Mida t?hendab Loss? On ta inimlike m??dupuudegahaaramatu transtsendentse lunastuse asupaik – teoloogidetaevas, nagu arvab v?ljaandja Max Brod, v?i kosmilise kurjuse,saatana peakorter, v?i lihtsalt maise maailma b?rokraatia,v??randunud elu v?rdpilt – v?i k?ik need kokku? Keson maam??tja K.? Kas parimategi inimlike p??dluste luhtumists?mboliseeriv igamees, elu absurdsuse s?mbol, v?i kurjuseleaktiivselt vastu astuv, lootust sisendav revolutsion??r, kessaab k?ll igal sammul l??a, aga omast ei tagane? On ta igavesekurjuse, b?rokraatliku maailmakorra s??tu ohver v?i omavalelikkuse, k?lma arvestamise, ebaeetiliste vahendite kasutamiseeest karistada saav t?ssaja, kavaldaja, vale mees ?igetesihtide taotlemiseks? Ja kes oli Kafka ise? Kas metaf??silineanarhist, religioosne humorist, absoluutne moralist, absurdikirjanik,n?rkuse geenius, v??randunud maailma m?toloog,teedn?itav kuju, v?i v?ikekodanlik dekadent, k?ll andekas,aga seda eksitavam negativist? Kafka interpreteerijate armeeei ole etikettidega kokku hoidnud, aga ometi ei taha nendeobjekt kuidagi lasta ennast ?he nimetaja alla viia. Raske ont?estada, nagu oleks Kafka midagi t?estada tahtnud. Ta olik?sija, otsija, kuid kujundi, mitte m?istete v?i teooria kaudu —ja kujundiga, s?mboliga ei saa loogiliselt vaielda. «Kafkal oliharvaesinevat j?udu endale v?rdpilte luua. Sellegipoolest eiammendu ta kunagi selles, mis on t?lgendatav, pigem on tav?tnud tarvitusele k?ik m?eldavad ettevaatusabin?ud omatekstide t?lgendamise vastu. Nendes tuleb tasa ja targu, umbusklikultedasi kobada.» (W. Benjamin).T?lkija Mati Sirkel