Neli hommikut ja ?ks ?htu

Harri pilgutas Joonasele silma, torkas r?tiku sees heeringa taskusse ja tegi k??ki asja. Isa pani parajasti kohvimasinasse pulbrit, nii ?nnestus Harril heeringas k?lmkappi sokutada. Ta l?ks tuppa tagasi ja n?itas Joonasele rahulolevalt ?lest?stetud p?ialt. Nad hakkasid kiiruga koolikotte pakkima, kui ?kki kostis k??gist Ingeri hele naer. Poisid jooksid uudishimulikult kohale, kuid j?id uksel kohmetult seisma. K??gilaual r?tiku peal vedeles tuttav heeringas, mida Inger, isa ja ema s?natult tunnistasid. Inger oli hakanud kapist vorsti otsima ja avatanud sealt oma suureks ?llatuseks ema uue siidisalli. Ema ahmis ?hku. «Kes… kes… kes selle lollusega hakkama sai?» «Mis seal ikka pikalt arvata,» tunnistas Harri alistunult. «Eks ikka sinu vanem poeg nagu alati.» «Aga miks ometi?» oli ema n?utu. «Ma olen juba ammu igasuguste poiste tempudega harjunud, aga sellest ei saa ma t?esti aru, miks oli vaja heeringas pakkida minu teatrisalli sisse? On sinuga ikka k?ik korras?» Selle peale ei osanud Harri midagi kosta. Ta ei saanud ju r??kida, kuidas asjalood tegelikult olid.